Me oleme harjunud mõtlema, et kannel ja selletaolised pillid kuuluvad läänemeresoomlastele. Ometi on ka Skandinaavias selliseid pille. Üks neist on norra rahvapill langeleik. Langelõik on umbes ühe meetri pikkune kitsa pikliku kerega keelpill, millel on kuus kuni 10 keelt. Üks neist on viisi keel, selle all on väikesed Krismi pulgakesed, mille vastu keelt vasaku käe sõrmedega surutakse. Lahe noote võib mängida ka vasaku käe sõrmedega keeli näppides. Ülejäänud keeled annavad saate akordi üle keelte tõmmatakse väikese mängupulgaga. See kõlab nii. Langelõik tuli Norrasse arvatavasti 15. sajandil. Pillil on sugulasi mujalgi, näiteks Islandi lang, spill, prantsuse Epinet, Ungarit sitter ja Tultsime Ameerika apalatšidest. Varem on pill olnud tuntud kogu Norras põhjas vähem lõunas, rohkem. Hiljem on ta levik järjest vähenenud ja katkematut traditsioonist saab rääkida ainult kuna Norra südames asuvas Valdressi maakonnas. Käesoleva sajandi keskel oli ta päris madalseisus, kuid nüüd on tänu noortele rahvamuusikutele jälle tõusuteel. Väga palju on selleks ära teinud Elizabethväärne, kellelt on ka kõik tänased lood. Üks enam mängitud lugu, millega saadeti jutustust väikesest poisist, kes uule järve uppus. Roolüüsing on lugu, mida tantsuõhtutel mängiti siis, kui vastu hommikut tantsijad ära vajuma hakkasid. Pillimees häälestas siis pilli ümber, et teistmoodi kõlaga tantsijaid virgutada. Fant elada on lugu tüdrukust, kelle tantsuisu enne otsa ei saanud, kui ta vanakurja endaga tantsis. Järgmine lugu Anspringar ja mängitud on see koos haarding seelega. Elizabeth räägib, et Harding sellega kokku mängides tunneb ära, et springari rütm Harding sellel ei ole sama kui langeleikil ning arvab, et lange lõikon säilitanud vanema rütmitüübi. Huvitaval kombel langeb see vanem rütm kokku meie labajalarütmiga. Bond on üks Valdressi kandis leiduv rahvatants. Nimi tähendab, et tantsiti poisid tüdrukutega segamini, muidu tantsisid ju peamiselt poisid üksi. Huvitavam Glocelot kella lugu. Ka meil on näiteks Setumaal kandlega kirikukellade mängu järele aimatud. Siin teeb Elizabeth seda esiteks lauldes, siis lange Leikil. Langeleiti mängidestantsitatiga nukkusid, laual oli väike püstine raam selle sees paar nukunukkude küljest läksid niidid mängija käe külge. Pillimängu ajal tantsisid nukud loo taktis. Nüüd tulebki nukuvalss. Langelõikel on mängitud ka uuemaid tantse ja need kõlavad hoopis teistmoodi. Mängin praegu võrdluseks enne ühe vanema loo ühelgi Roolüüsingu. Sellele järgneb uuemas stiilis maa sorka. Korleegaiusega Moskvas esinedes keelati meile üks lugu ära olevat saksa lugu. See oli meie vat lupsadi tüüpi viisiga labajalg. Järgmine vana-ide Vals on meie viisile väga lähedalt sugulane. Ju see on Läänemere piirkonna ühine vara. Nii lange lõikuiga haarding Fele on naturaal häälestuses, mis meie tänapäevaste tempereeritud häälestusega kokku ei lähe. Igal lool oli oma kindel häälestus. Kannaturaal häälestuste hulgas olid omatuuride mollid, tuurilaadseid, häälestusi kutsuti heledateks, mollilaadseid tumedate, eks järgmine Railender kõlab helesinises häälestuses. Langeleiki armastabki kasuta väga laulu saateks kuulame rahvalikku koraali, igavene taevariik. 1931. aastal oli Norras äge vaidlus selle üle, kas riigi ja iganädalases rahvamuusikasaates tohib kõlada lange lõikja Harding Fele. Üks pool arvas, et see madaldab Norra raadiot, et need pillid kõlavad nii, nagu oleks tegu Kesk-Aafrika metslastega. Nende kuulamine pidavat tekitama füüsilist piina ja kokkuvõttes nõuti, et see raadiost kaoks. Teine pool oli väga rahvamuusika poolt ja üks nende esindaja ütles nii. Kui see üks 170 kahendik nädala programmist kellelegi füüsilist piina valmistab, siis võib ta selleks ajaks raadio kinni keerata. Mina hoian tundide viisi raadiot kinni, et mitte kuulata seda, mis mulle ei meeldi. Kui aga riigiraadio jätab oma rahvamuusikasaated nüüd ära, siis ütlen mina ennast raadiost lahti. Loodan nüüd minagi, et meie langeleiki lood kellelegi füüsilist piina ei ole valmistanud ja lasen lõpetuseks kõlada ühe ilusa pulmamarsi.