Tere õhtust, kell on saanud pool seitse, algab saade, maailmapilt. Tänases saates läheme umbes paar 1000 aastat tagasi ajalukku aastatesse, mil sündis elas Jeesus Kristus. Ja meeldetuletuseks lihtsalt sellel aastal, kui Jeesus Kristus sündis, valitses Palestiina aladel Heroodes Suur. See oli kaval mees, idume alane pooljuut, pool Edomlane päri nendes niisiis rahvastest, kes elavad ida ja lääne pool surnumerd. Heroodes Suur oli omal ajal Bartlasteist põgenenud Rooma. Rooma senat oli ta kuningaks nimetanud. Heroodes oli mees, kes püüdis kõikidele meelepärane olla. Ja seetõttu oli tal õnnestunud ka maal umbes 40 aastat Rahu hoida. Juutide meeleheaks laskis ta rekonstrueerida suure templi. Kreeka-meelsete jaoks ehitati Jeruusalemma teatria maadluskool. Paljud inimesed said tööd, paljusaid, leiba ja näiliselt oldi rahul. Ometi pinged säilisid, avaldusid ennekõike vaimses vastupanuliikumises. Ja üks neist õpetustest variseride õpetuse kõrval, mis märgatavat mõju ühiskonnas avaldasid. Oli Esseenide vagade inimeste õpetus. Esseenidel oli palju poolehoidjaid ja nende mõju külades linnades oli üsna suur. Arvatakse, et nooruke heas oli. Stseenide mõju alga Jeesus aga see on vaid oletus. Stseenid olid kloostrielu korraga juudi lahkusulised. Kell oli range jumala ja seaduse käsitlus ja askeetlik puhtuse nõue nii vaimus kui kehas. Evangeeliumid räägivad Jeesuse sünniloost ristimisest, jutlustamisest, imetegudest ja loomulikult ka lunastus surmast enam-vähem ühtmoodi vaid väikeste nüanssiliste erinevustega. Evangeeliumid ei räägi aga midagi Jeesuse kujunemise aastatest. Ühest küljest on see seletatav tollase tavaga, mis välja kasvanud antiikkultuurist ja antiikkultuuri isiksuse kontseptsioonist. Inimesest räägite D. Antiikajal ju alates ikka sellest ajast, kui inimesest juba midagi rääkida oli. Kui ta juba millegagi hakkama oli saanud. Sest inimeste nähtudki tollal kujuneva areneva persoonina ja võib-olla on ka seletatav just sellega, miks Jeesuse kujunemisaastatest evangeeliumides nii vähe jutt on. Aga vaatame siis neid evangeeliumi lähemalt ja teeb seda usuteaduste instituut toodi uue testamendi õppejõud, randardasmot. Kui me vaatame Jeesuse sünniga seotud jutustusi siis kõige varasem Markuse evangeelium ainult viitab tema eelkäijale Ristija Johannesele, kuid kukal on juba terve eeljutustus ristija Johannese sünni kohta ja Lukas on kõige rohkem andnud sellist materjali võib-olla koos Johannese evangeeliumi kamis. Jeesuse elu võimaldab veidikene kaardistada. Ja Luuka ongi oluline olnud paigutada Jeesus ka Iisraeli rahva ajalugu ning Rooma ajalugu, milles need sündmused aset leidsid. Samuti jälgib Lucas kogu aeg geograafilisi andmeid ja annab meile teada, et Naatsaret on koht, kus elas Joosep ja kus elas ka temaga kihlatud maarjaet. Jeesus on natsa rätlane ja selle ristikirja, mille, mille Johannese evangeelium meile ära toob. Selle ristikirjale leiame siit ajaloolise aluse. Naatsaret on ka ingli ilmutuse paikkumineid. Jõuludele läheneme siis. Luukas kirjeldab ka sellest, kuidas Ingel Naatsareti ilmutas ennast Maarjale ja evangelist. Matteus teab lisaks kõneleda veel ühest Egiptuse reisist. Ja see on nüüd õigupoolest üks nendest kahest väljaspool Palestiinast olnud piirkonnast mille osas meil Jeesuse kohta on üldse andmeid. Esimene on jõulujutustusele järgnev põgenemine Egiptusesse, seal teatud aeg nagu harjul olemine ja teine on Markuse evangeeliumijutustusi Jeesuse kuulutus reisist põhja poole Siidoni Tüürose aladele, mis jääb praegu Liibanoni, mis sellel ajal oli foiniikija paasapühad olid juutidel need pühad kui vähegi võimalik, võimaluse avanedes inimesed tulid selleks ajaks Jeruusalemma. Ja kui 12 aastaselt juudipoiss nimetati käsupojaks farmitsvaks siis sai ta õiguse sünagoogis teksti lugeda. Ja Lukas kõneleb sellest, kuidas selles eas Jeesus küsis, vestles Jeruusalemma templis kirjatundjatega ja nad imestasid tema tarkust. Küllap see haridus, mis oli võimalik ka kodus anda ühest küljest see, mida Jeesus inimlikul kombel sai. See oli laiem, kui me tavaliselt oleme harjunud mõtlema. Ja kõnekeeles aramea keeles oli võimalik kuulata vestlusi, et vana testamendi kohta, mis on ju Jeesuse ja jüngrite piibel, sest see oli nende ainus raamat. Ja teisest küljest ei tohi ära unustada kunagi seda erilist mida Jeesuse puhul me eriti esile tõstame. Inimese poeg ja jumala poeg, et ta selle erilise tarkuse sai ka otse seda too tema kõnede puhul. Evangelistid korduvalt toovad esile seda, et ta ei ole õppinud, kuidas tema küll tunneb käsku nõnda ja veelgi enam, et ta ei ole õppinud, aga keegi ei ole nõnda jutlustanud nagu tema. Ja siin on need anded ja võimalused, mis ei tule ainult ühe asja äraõppimisest, vaid, mis on inimestele antud või need lihtsalt ei ole antud. Ja nüüd see kaheteistaastane Jeesus templis on meil viimane märg sellest perioodist mil. Me võime niisugusesse teismelise ikka vaadata ja luuka evangeeliumi. Järgmine teadaanne ongi juba sellest. Jeesus ristitakse Jordani ääres, ta on juba vähemalt umbes 30 aastat vana ja siis sellele järgneb kiusamisjutustus. Luukas viitab kaks korda teises peatükis Maarjale kui kõigi nende sündmuste meelde jätjale. Ja õigupoolest ongi meil ainult üks allikas selle ajastu kohta. Need on Maarja enda poolt, et hiljem kõneldud sündmused, nii nagu Jeesuse sünnijutustuse nii ka selle 12 aastase Jeesuse puhul templis käimise kohta. Ta on ainult maarjaselleks allikaks kõikidel kultuuridel. Kelledel on jutustused, kelledel on oluline oma minevikku ja kelledel on oluline kultuur. On see mälu, mida me võime nimetada mitoloogiliseks mäluks teistsuguse sõna puudumisel. Aga mütoloogiline mälu on mu meelest kirjaliku ja suulise kombinatsioon ja selle kujunemiseks on vaja väga pikka aega. Paljud inimesed ei tea, aga minule on väga jäänud meelde Finlandia TALO kõrval olev väike pronksist kuju, soome naine istub seal ja seal on kirjas Suomalaisen Talomboigais naisele Kansan ronoonia Kansandieedouden taida jalle ja talletajale. Ja ma toon võrdluse nüüd Kalevala, aga kõik see, mida Lõõnrud üles sai kirjutada, see oli edasi antud enamasti suuremalt, osalt naiste kodutaredes, õhtuti edasi antud suulise traditsiooni mõjul, nii nagu tegelikult eesti rahvalaulgi ja eesti rahva lugema õppimine on küllap nende vanaemade voki äärest õpitud, sest nendel oli kõige rohkem aega seda teha. Ja nüüd, kui ma tõin selle võrdluse kalevalaga kus on aastatuhandete tagune suuline mälu, enne kui hakati seda kirja panema, siis nagu kokku surutud ajas võime tinglikult ainult Jeesuse elu kohta seda ka rakendada. Sellepärast et meil on siin oma 30 aastat. See on küll lühike aeg, kuid inimese elus ja elu eas on see pikk aeg kus õigupoolest ka midagi kirja ei pandud ja oli ainult see teadmine, mida tere ise teadis ja mida Maarja, kes hiljem tuleb veel evangeeliumides esile ka Jeesuse ristilöömise jutustuse juures Joosepist ei ole enam jutt. Joosep on kadunud, kadunud evangelistid vaateväljalt, mida Maarja sai meenutada. Ja sellepärast nüüd, et seda neid andmeid nii vähe on, võime uuesti selle sõna mütoloogia kasutusele võtta ainult tänu sellele, et õigupoolest parem küll legendi tähenduses Nende nappide andmete vahele kus inimesed ei tea Jeesuse teismelise east midagi, aga kahekümnendates aastates tehtud tegudest selle vahele inimene tahab täita oma lünka. Ja nüüd mütoloogiline mõtlemine ongi olnud vajalik selleks, et täita neid lünki. Mida inimene ei tea, see jääb alati kehtima. Ka teadusajastul on võib-olla lihtsalt teisenenud mütoloogilise mõtlemise viis ja inimene ei taju seda enam sellise mütoloogilise mõtlemisena, aga see lünkade täitmise vajadus selleks, et endale mitte ainult maailmapilti luua, vaid ka mõnedest temale tähtsatest isikutest siis terviklikku pilti luua, siis on vajalik need lüngad täita ja sellest on tulnudki hiljem küll. Jeesuse rännakuid olgu siis kasvõi indiaani välja puudutavad legendid, seda ma enam ei saa mütoloogias nimetadagi, need on selles mõttes legendid, et need on isiku ja temaga temast teadaolevate nappide andmete ümber ehitatud jutustused. Ja kui me selle luuka jutustuse juurde tagasi tuleme, siis on veel üks väike vihje, mida mõnikord ei märgata. Ta ei osata sellele rõhku asetada. Kui neljandas peatükis Jeesus Naatsaretis alustab oma tööd, siis seal öeldakse nõnda. Jeesus tuli Naatsareti, kus ta oli üles kasvanud ja läks oma harjumust mööda hingamispäeval sünagoogi ja kui ta tõusis lugema, anti tema kätte prohvet Jesaja raamat. Ja nüüd see sündmus kokku viies selle varem kaheteistaastane Jeesus templis jutustusega annab meile niisuguse evangilisti poolt soovitud raamistiku. Evangelist ei ole hakanud täitma seda aega. Kolm 40 taastad hiljem oma välja, nagu arvatud legendaarse materjaliga, ta on jätnud selle tühjaks, sest ta lihtsalt ei ole teadnud. Ja selles mõttes me võime evangelistid täiesti uskuda, et, et me ei leia temalt selliseid selliseid täitematerjale siia. Küll aga annab ta niisuguse vihje, et kui eelmine kord kohtasime Jeesust 12 aastasena templis ja nüüd me kohtame teda Naatsareti sünagoogis ja öeldakse, et ta käis harjumuspäraselt seal, siis me saame ka selle raamistuse, et Jeesus käis pidevalt sünagoogis ja tähendab, ta kuulis ja õppis kuulis heebreakeelset Piiblit loetavana ja kuulisele arameakeelset selgitama, mis oli kõnekeeleks sellel ajal ja see nagu vaimselt täidab selle 18 aasta tühiku ära. Ja kui me teame Markuse evangeeliumi põhjal kuuendast peatükist, kus Jeesust nagu halvustavalt öeldakse, et eks me tea, kes ta on, et ta on puusepa poeg, Puusepp, Joosep poeg, eks tema vennad ole siin meie juures neli venda, Jaakobus seoses Juuda ja Siimon loetletakse üles ja ta õed on ka meie juures, siis Markus ei oska ega tea midagi muud öelda kui ühes Naatsareti puusepast. Nii et me võime kõige tõenäolisemalt arvata, et Jeesus tegeles oma isa majapidamises tööga ja käis sünagoogis. Ja need kaks momenti on ainsad, mille jaoks meil on nii-öelda teaduslikult vettpidavaid andmeid, millegi muu jaoks ei ole. Ja ennem sai korra mainitud, et tarkus viitab ainult Tüürose ja Siidoni piirkonnale, mis jääb siin Taali lihast põhja poole, mõned mõnekümne kilomeetriline rännak, siin on mul kaart ka ees ja see on ainus, mille kohta teatakse, et Jeesus on kuulutanud paganlikud alal ja kogu Jeesuse kuulutuse sisu ütlemise loodus, mida ta kirjeldab oma tähendamissõnades. Ja see ühiskond ja need näited, mida toob see on täielikult palestiina miljöö. Ja keegi ei saa nagu peita Ta oma kuulutuses neid momente, kui, kui ta oleks kusagil täiesti võõras, Meil ei osanud, seal tulevad nii või teisiti välja, selle tõttu Jeesuse kuulutuses ei oleks jäänud mingil kombel varju, et alles kahe täiesti täiesti erineva taustaga. Ja see kuulutus oleks nagu mingi põiming nendest kahest nüüd missisestseenides puudutav siin, selles mõttes see mõju ei pea väljenduma selles, et, et Jeesus kuidagi õppinud oleks saanud, sest ma veel kord meenutan seda, et kuigi stseenide, see kõige selline suletum tuumikrühm oli tõesti eraldunud kloostri, siis stseenid olid otsekui mingi kondtsentriline liikumine. Palju rohkem elas Esseene igal pool külades tavalist perekonnaelu ja nad kandsid samalaadset mõttelaadi edasi. Nii et me sellist ütleme, kusagil piimas käimist, nagu me tänapäeval oleme harjunud, et kui keegi on kusagil välismaal käinud, et siis ta on nagu ühes ühes koolkonnas sees see stseenide deviisi mõju, see oli igal pool õhus liikvel, nõndamoodi nagu meil võiksime lugeda erinevatest ajalehtedest, siis ei olnud ajalehti, kuid see vaimne mõju erinevad koolkonnad, inimesed kõnelesid inimesed kõnesid turgudel, nendega võis kokku puutuda. Nendega võis vestelda kõikjale, stseeniga võis vestelda meie mõistes nagu kohvikus, kohvikuid seal ei olnud, aga tähendab, Esseeniga võis igapoolsel igal pool elus kokku puutuda ja temaga vesteldes tema mõtteid saada, nii et selles mõttes ma jälle tahaksin lõhkuda selle nisu deviisi, et peab olema kusagil nii-öelda nagu õppija, et sealt tarkust saada, vaid need tarkused levisid ja keegi ei pidanud neid niimoodi kinni kusagil kaasklaaskapis. Niimoodi ka Esseenide mõtteviis. Kuigi mitte kirjalikud tekstid tõenäoliselt ei levinud, kuid see mõtteviis ei jäänud kloostriseinte vahele püsima, see oli, see haaras rahvast nii, nagu on selge, kui Tallinnas oli Miikaeli klooster ja dominiiklaste kloostri Katariina klooster et siis mõtteviis mõjutas ka linna mitte ainult neid inimesi, kes seal sees olid. Ja, ja niimoodi ongi selle, ütleme sellises suhteliselt suulises kultuuris elamine, kus märkmeid oli vähe või kui midagi kirja pandi, siis pidi seal olema tõeline tähtsus, et see peab jääma, kui see ei olnud nüüd selline kaubanduslik märge või mingi kaubatehing või poti killule gripseldatud arve, mida kellelegi pidi saatma, kui ka teksti kirjutati, see pidi olema viimistletud ja läbi mõeldud, see pidi jääma püsima. Aga suured suured tarkused ja vaimset hollandlased vahetati ikka suuliselt. Kes lisaks Emongelistidele on veel Jeesusest kirjutanud? Väga lühidalt on maininud Rooma ajaloolased, takitus ja Suetoonius. Nemad viitavad Jeesusele kui vaid isikule, kelle ümber on olnud üks liikumine. Kuid me ei saa nendelt midagi muud täpsemat teada. Need, kes Roomas elasid. Nemad seostasid osalt Jeesusega tekkinud liikumist nende rahust muutustega, mis hiljem kristlaste ja Rooma riigis hajali elavate juutide vahel tekkisid. Kui kristlus hakkas liikuma Väike-Aasiast üle Kreeka Itaaliasse, siis kõige suuremaid vastuolusid tekkis kristlastel just nimelt seal kohapeal olevate juudi sünagoogi liikmetega ja et ei jäänud linnas märkamatuks ja siis kostis inimeste kõrvu, et ühed räägivad kristlasest või kristlusest ja teised siis neid nii-öelda tahavad välja ajada linnast. Ja seetõttu, nagu Rooma võimudele hakkas kõrva, et seal on mingisugune tüli kellelegi Krestose või Kristuse pärast. Et see oli ainus, mis nagu Roomast poliitilist mõtlemist huvitas. Aga muid muid andmeid ei ole autentselt jäänud, kuid evangeeliumi materjal ja käsikirju taas tohutult palju, et ühegi antiikaja isiku kohta ei ole niisuguseid uue testamendi tekste ja tekstikatkendeid, neid on mitmeid tuhandeid, kui on nimelt Jeesus Kristuse kohta. Sokratese kohta me teame Platoni dialoogidest aga Jeesuse kohta nagu kõige suuremal arvul käsikirjalist materjali. Nii et nende evangeeliumid ei hakka Pauluse kirjade, mis kõnelevad Jeesusest nende katkendeid, kas terviklik evangeelium võitükikesi teisest sajandist alates on tohutu hulk nõnda et meie praegune uue testamendi tekst on nende erinevate käsikirjade katkete põhjal koostatud kõige tõenäolisem, kõige algsema variant, sest selliseid üksikuid sõnanduslike lahkuminekuid on, on nende tekstide vahel, mõned tükikesed haaravad ainult mõnda salmi kuskilt evangeeliumist või Pauluse kirjast. See on väga põnev maailm, kuidas need tekstid on kujunenud ja kuidas neid on ümber kirjutatud ja paljundatud. Ja nad on autentsed ikka, need on autentsed selles mõttes, et, et nad on varasemate tekstide alusel ümber kirjutatud ja kohati täiendatud mida nimetada hotentseks. Nad on selles mõttes autentsed, et nende vanust saab paleograafia ja nende teksti eripärasuste järgi enam-vähem kindlaks määrata ka materjali järgi. Kõige varasemad on papüürus, et hiljem on tulnud pärgamendile looma nahale kirjutatud tekstid. Nii et selles mõttes see tekstimaterjal on väga suur. Mõni aeg tagasi See vaieldi väga selle üle, mis oli ikkagi see täpne Jeesuse sündimise aasta. Kas tänaseks on kokkuleppele jõutud? Ei ole ja see ongi hea vist, et ei ole, sellepärast et kokkulepe on midagi niisugust. No me võime malemängu reeglites, selles on ammu kokku lepitud, ühte mängu mängitakse selliselt. Ja siin on paar tõsiasja lihtsalt, mis rajavad ja määratlevad Jeesuse sünniaega, kui Heroodes, Suur suri neli aastat enne meie praeguse ajaarvamise algust. Ja kui Matteuse evangeelium kõneleb Heroodes käsust hukata, Ta kõik poisslapsed kaheaastased ja, ja sellest väiksemad siis selle põhjal on arvestatud, et kui Heroodes, kes idamaa tarkade käest küsis, selle aja, millal nad tähte nägi, tegu, kaua nende reis arvatavasti daamist või selle lõunaosast Palestiinasse aega võttis. Et siis Jeesus võis olla kuni kaheaastane. Ja kui me sealt aastast neli veel paar aastat tagasi läheksime, siis me saame kuskil aasta kuus sellesse piirkonda. Nüüd enne meie aja arvamist peaks jääma siis Jeesuse tegelik sünd, kuid täpsemaks me seda enam ei saa, sest kui ei tule mingeid, aga selliseid üllatavaid leide maapõuest aeg-ajalt neid muidugi tuleb, näiteks mõni aasta tagasi leiti ülempreester, kaifase sarkofaag ja võimalikud ka kaifase luud siis selle ülempreestri luud, kelle Jeesus surma mõistet. Ja, ja see oli nüüd alles üheksakümnendatel aastatel tehtud leid, nõnda et kunagi muidugi ei tea, missuguseid leida veel jäetakse, jäetakse maapõue, on jäetud tuleviku jaoks. Et need ei tule mitte liiga vara välja. Mõnigi leid, mis võib-olla ajaloos liiga vara välja tullakse, võib hävineda. Aga nüüd praegusel hetkel tõenäoliselt need on, need asjad on heades kätes ja, ja kui just sõda ei tule, siis suhtutakse praegu nendesse liitudesse juba hoopis teisiti, kui oleks võib-olla mõnisada aastat tagasi suhtutud või ei oleks osatud neid välja lugeda neid, neid kirju kaifase kohta ja nad oleksid lihtsalt läinud kuhugi ehitusmaterjaliks. Sarkofaag me, keegi palju kunsti ja palju väärtust on, on hävinenud. Johannese evangeelium ütleb seda meile, et juudid ütlevad Jeesusele, et sa ei ole veel viie, 10 nägija, sina tuled meid õpetama, et sina oled Aabrahami näinud? Teisest küljest ei ole. Evangelistid ütlevad, et ta oli umbes 30 aastat vana, kui ta hakkas, ütleme nii, et ma arvan, et me jääme siia 30.-test edasi pisut sellisesse nii-öelda maisesse vanusesse. Kas Jeesuse siia ilma sündimise sõnum on 2000? Jooksul muutunud teisenenud. Sõna sõnum võiksin olla vähemalt kaks erinevat tähendust. Üks on see, mis me oleme kirjas, mis meil kirjas on ja millele ei tule evangeeliumit põhjal ja kogu uue testamendiga kogu piibli põhjal midagi juurde, selles ei muutu midagi. Aga teisest küljest sõnum on ka see, mismoodi seda sõnumit edasi antakse. Ja see paratamatult on nagu teine paralleelelu. See on see suuline vaimulik elu, mis inimestega kaasas käib ja see kahtlemata muutub. Seda võiks kasvõi võrrelda sellega, et jõulujutlused, mis sellel aastal peetakse on hoopis teistsugused kui need, mis peeti 100 aastat või 500 aastat tagasi. Kuid samas on needsamad ka nii et selles mõttes sõnum muutub, aga ta jääb kogu aeg samaks. Küllap sõnumiga natukene sarnane lugu nagu jõega, et ta nagu sama oleme lapsepõlves kusagil suure jõe ääres olnud ja, ja keskeas ja läheme vanas eas veel sedasama jõe äärde ja me ütleme sedasama jõgi samasse jõgi on natukene teine kogu aeg. Ja nii on ka selle sõnumiga, et selle sõnumi edasiandmine saab endasse haarata kõige selle, mida, Kiriku areng konkreetselt. Ta saab haarata neid muudatusi meie ühiskonnas, meie ümbruses milles me elame. Selles mõttes ta kogu aeg muutub. Kuid see põhiline et jumal on meile oma poja läbi Pääste andnud. Ja et see sõnum ootab inimese enda otsustust ja mille iga inimene ise saab ainult langetada, kas jaa või ei, selles ei muutunud midagi, see põhiline asi on sama Jeesuse maailma sündimine tema eetiline nõudlikkus, tema töö ja tema lunastus. Nendes ei saa midagi muutuda, kuid saab muutuda see, mismoodi inimesed, kuulutajad, kirjutajad oma kaasaja kuulajale lähenevad. Ja see kogu aeg mu siin saabki soovida vaid inimestele tõeliselt järelemõtlemist, kas olen ise õigel teel, kas minu elul sellisel kombel on praegu püsivam väärtus või põletan ma päevi üksteise järel või elama seda lihtsalt hallilt? Leida vastus oma küsimustele. Ja ma usun, see vastus on siis selline, et see ei kasva mitte päris endast seest välja vaid selleks on vaja jumala poolt märguannete selgitust. Tänases maailmapildis oli külaline usuteaduste instituudi uue testamendi õppejõud, randar taskut ja saate toimetas Terje Soots. Jõuludeni on loetud päevad. Olgu need sisukad, mõttetihedad ja küünlasoojad. Kõike head.