Tere, hilisõhtune kuulaja, keskesaadet alustas Elton John, selline on nendes, no kes täna teiega räägivad nimelt Elton, see on üks maailma miljonitest prillikandjatest, on mees, kelle hobiks on ka prillide kogumine. Ja see kogu olevat päris suur. Ja just prillidest me täna räägimegi prillidest nende ajal loost, prillimoest ja inimestest, kelle abiga igaüks, kel seda vaja, just need kõige õigemad oma prillid saab. Ainult prillikandjad teavad, mida tähendavad õiged ja head prillid mis aitavad maailma näha just niisugusena, nagu ta on. Ja kui alati kõik just ilus ei paista, saab selles küll kõige vähem prille süüdistada. Et ilusamad siiski palju rohkem on, tasub neil, kel seda tarvis ka prille kanda. Tänase saatemuusika valib Silja Vahuri. Küsimus on Heidi Tammar. Saatekülalised tutvustavad end kohe. Mina olen Jevgeni Smirnov Eesti Okita. Juhataja. Mina olen Andres Pree hiigelviisem grillikaupluste kett ja ka juhata. Minu nimi on suido Suursalu. Esindan firmat, mille nimi on Balti optika. Ja mina olen Katrin saapad ja olen siia sattunud nagu kõige rohkem juhuslikult, aga viimased pool aastat veidi enam olen tegelenud siis oktaatristide koolituse küsimusega, mis on siin Eesti vabariigis alles nüüd alganud. Võib öelda, et lapsekingades võib ka nii öelda, ja sellest, kes on optometrist, räägime me tänase saate jooksul. Ma usun, et piisavalt selleks, et kõik sellest aru saaksid. Niisiis me räägime täna prillidest. Inimkonda võib vist jaotada kani prillikandjad ja need, kes prille ei kanna. Kas teil on Eesti lõikes ettekujutust, kui palju on Eestis neid inimesi, kes vajavad kas kaugele vaatamiseks või lugemiseks või muidu oma silmade korrigeerimiseks prille? Noh, kindlasti üle poole, üle poole Eestimaa elanikkonnast vajaksid silmanägemist korrigeerida. Ja nendest arvata võib, et üle poole on vanurid, kellel on vanuseline presbioopia. Aga kindlasti suureneb see arv aastatega, sellepärast et tehniline progress toob kaasa mitte ainult neid hüve vaid ka mingisuguseid tervislik väikehäireid ja sealhulgas ka silmanägemist. Ja üks osa sellest on meie riigi kompiothaliseerimine mis kindlasti võib kahjustada silmanägemist paljudelgi, kes selleks vajalikud abinõud tarvitusele võtta. Oma silmakaitseks. Kas me võime niimoodi öelda, et vajadus prillide järele suureneb, mida tsiviliseeritud ühiskond kahjuks nüüd on? Aga vaatame natukene tagasi. Ma ei tea muidugi, missugune on teie ettevalmistus ajaloos, aga ikkagi oleks huvitav rääkida sellest inimesest, kes võib-olla maailmas esimesena sai endale prillid, me ju ei tea, keegi kesta, oli kus ta elas. Ja millal see õieti oli, aga see pidi ju kusagil olen. Fantaseerime natuke. No nii palju, kui teada on esimesed katsetused või esimesed proovid teha prille või korrigeerida silmanägemist. Oli Veneetsias, kus Veneetsia tuntud peeglite valajad või tegijad avastasid, et sellised suurendamise omadused on klaasi tilgal näiteks. Ja moonutades selle klaasi tilga kuju. Ilmselt saavutati esimeste Väätsa kuju, millise kaudu sai siis vaadata ja, ja oma silmanägemist paremaks teha. Ja loomulikult see progress tõi kaasa uute läätsede leiutamist, ütleme nii, et algul olid ikka need pluss klaasid ja hiljem tulid miinusklaasid, siis tulid kõigile teada olevat pihvokaalset klaasi ja siis alles hakkas pihvokaal klaaside grupp laienema ja tulid tarvitusele juba sellised klaasid nagu Astigmaatilised. Ja eriti kiire progress toimus juba selle sajandi algusest ja kuni 60.-te aastateni, kus oli leiutatud see kiiresti arenev läätsede grupp nagu progresseeruvat klaasid. See esimene progresseeruv klaas oli leiutatud ja toodetud 60. aastal sellel sajandil. Ja muidugi paralleelselt läätsedega arenesid ka prilliraamid. Noh, me kujutame ette, et esimesed raamid olid ilmselt mingisuguseid Santlikut puidust raamid, hiljem siis kunstis vest või loomulikus sarvest isegi. Ja hiljem juba teile kõigile tuntud pensnee tüüpi prillid, raamid või prillid, nina peale nina ja nina peale vedruga kinni ja pael oli siis kõrva taga kinnitatud. Ja monokkel b prillid. Tihtipeale näeme neid ajaloolistes filmidest krabüürides, maalidel hoiti käega seal silma ees ja muidugi hiljem, kui leiutati neid Sangu, mis meil praegugi kasutusel prilliraami puhul on, siis vabastati sellega inimese käed. Nii et see on kindlasti üks päris kõva samm edasi juba prillimajanduses just selle sanga kasutusele võtmine. Ja ma usun, et see progressi tempo aina suureneb ja kindlasti see tehniline progress toob kaasa juba läätsede edasist arengut. Nii et praegu on lääts see kõige viimane sõna. Te mõtlete kontaktläätse siis võib-olla jah, et see järjest nagu läheb rohkem modeerite noorte seas, sest noh, tõesti aprilliga ikka palli mängida kuigi ja ei ole. Ja nüüd nad on mitut värvi juba nüüd seal silmavärvi muuta. Kui tahad õhtul siniste silmadega välja minna, siis pruunisilmne haagib endale kontaktläätsed, visioon sinist värvi ongi sinisilmne neiu või poiss valmis. Aga kas meil Eestis kasiibo võimalik on? Kõiki värve võib valida ükskõik missuguse tooni, kes aga mida tahab? Ja see on nüüd see kõige viimane sõna siis optikas. Aga see on hetkel viimane sõna, ma usun. No fantaseerida nüüd edasi, mis veel võiks tulla, millest optikud unistavad? Optikud unistavad sellest, et asi edasi läheks, seepärast, et varsti on kirurgid võib nii kõrgel tasemel, et hakkavad korrigeerima juba silma, nii et ei olegi enam optikud, jäävad ilma tööta, äkki eino võib olla käesolevast järjest rohkem inimesi tahab väga ilusaid prille kanda, nii et praegu juba on palju inimesi, kes tegelikult silmanägemise pärast ei olegi vaja neid prille kanda. Ka käivad nullklaasidega s. Ehteasi juba väga ilusaid raame. On tõepoolest neid inimesi palju, kes tulevad ja tellivad endale lihtsalt nullklaasiga prillid. Ja tuleb, tuleb üsna mitu juhust meelde, kus. Väikese vestluse järgi kliendiga selgub, et ega nagu mingit korrigeerimise vajadust tegelikult ei ole. Huvitav taga on, kas tahab ilusam välja näha või võib-olla see ka, et prillikandjat äkki teatud situatsioonis võetakse tõsisemalt, et kuidagi ikkagi prillid ja. Veidike liialdades võib jagada kahte kategooriasse. Mehed ilmselt paistavad prillides veidike targemad, kui nad tegelikult on. Naised prillides kaunimad on ka ilma prillideta kaunid ilusate pillidega veel kaunimad. Nii et see aeg on lõplikult möödas, kui ma tuletasin meelde tõesti oma teismeliseiga, kui mulla elus esimesed prillid kirjutati, siis see oli tõesti vähemalt siin, meie kandis see aeg, kus tüdrukud eriti põdesid, seda peaaegu. Nad ei tahtnud neid prille kanda, sellepärast et need ilusamaks küll vaevalt kedagi tegid. Tol ajal. Nüüd käivad meie koolilapsed rõõmsalt juba prillidega ringi. Nojah, eks seegi näitab, näitab meie riigi nii-öelda arengut viimasel mõnel aastal. No räägime siis veel sellest, et kus ja kuidas neid prille kantakse. Kas me võime öelda, et Eesti on praegu juba saavutanud mingi Euroopa või maailmataseme või kas saab siin üldse eraldada, et, et Euroopa tase või maailmatase Seda kindlasti võib öelda, et noh, tase on täiesti vastuvõetav kõigile nagu Euroopa tase on ammuilma saavutanud, sellepärast et kõik tehased, kes toodavad kas prilliklaase või siis prilliraame, need on ühed ja samad kõikel, annavad nad kas soomla, soome optikafirmale või Eesti optikafirmale seda toodangut, raami või klaasi, siis need on kõik ühed see samade Raparatuurid, mis meil on, on täpselt ka kõik kõrgel tasemel Eestis väga paljudes poodides tase on täielikult saavutatud ja konkurents on nutikas, niivõrd kõva, et maha jääda ei taha enam keegi. Kõik algas sealt, Veneetsiast jääks siiamaani on Itaalia siiski noh, mis puudutab vähemalt prilliraamid, tööstust on ikkagi juhtival kohal maailmas ja mis puudutab nüüd prilliläätsesid, kui, kui seda vahendit, mis tegelikult nägemist korrigeerib siis noh, siin on nüüd viimaste mõnekümne aasta areng olnud väga kiire ja seda arengut prognooside õigupoolest on eriti raske, sest noh, mingid trendid on olemas tähendab õhemaks, kergemaks kaunimaks selles mõttes, et kõik pinnakatted, mis sinna peale tulevad. Aga, aga mingit prognoosi anda, et mis nüüd viie aasta pärast näiteks toimub. Milline see kõige moodsam prilli lääs viie aasta pärast on, ei julge mina küll siin. Noh, enam läbipaistvamaks ja enam täpsemaks või kuidas seda kohta öelda saame vist ei ole võima optilisemaks. Ütlesite tähendab just nimelt saab veel läbipaistvamaks ka, tähendab, kasutatakse viimasel ajal selliseid katteid, kus noh, niinimetatud peegeldusvastane kate, kus sellest nii-öelda valgusest, mis prilliläätsede langeb ei peegelduks tagasi enam, see kuus protsenti nagu tavalise prilliklaasi pealt on vaid nüüd saavutatakse sealt tagasi peegeldub ainult veel üks protsent aga võib-olla mõne aasta pärast ei peegeldu sedagi enam tagasi. Kas see on väga rumal küsimus, kui ma küsin, millest siis tehakse neid prilliläätsesid. Tähendab, kas on maailmas kusagil mingit maardlat, kusagil mingit toormaterjal, mis eriti hästi selleks sobib? No prillilääts nii-öelda traditsioonilises mõttes on siiski klaasklaas kõige oma noh, nii-öelda plusside ja miinustega, ta on tavaline tavaline looduslik toode, tegelikult. Aga öelda nüüd, et milline see kõige parem klaas on, seda ei saa, sellepärast et kaasaegne Läätse valmistamise tehnoloogia nii-öelda miksid kokku kõikvõimalikke materjale, et saada neid murdumisnäitajaid suuremaks. See toob selle kaasa Sabele õhema, prilliklaasi ja elusama teha. Aga jämedalt nad jagunevad kaheks mineraalsed. Meie mõttes siis nagu tavaline klaas ja teine on plastik, see on siis nii-öelda orgaanika. Et me nüüd sellest prilliväljanägemisest juba rääkima oleme hakanud, siis räägime ära veel ühe hästi paeluva teema paljudele kindlasti eriti naistele. See on mood, katrin naisterahvana, ilmselt on ka õige inimene sellest rääkima. Kui palju on nüüd mood määraga prillinduses? No ma arvan, ta ikkagi kindlasti määrab, kuigi mitte igale inimesele, mõnel inimesel on tähtsam, võib-olla tema teatud loomaomadused, tal on teatud imidži olemas, ta tahab oma prilli vastavalt siis nii-öelda oma tõekspidamistele valida. Ja kuidas parajasti käitub, see teda nagu üldse ei huvita, mingi keskklass kindlasti tahab kanda prille, mis ei ole moeröögatuse, vaid mis on nii-öelda läbi aegade, mis see kahe-kolme aasta pärast ei tule nagu väljavahetamisele, sest tegemist on ikkagi üsna kalli asjaga. Ja on kindlasti inimesi, kellele just mood on kõige tähtsam ja kes jälgivad just neid suundasid ja tahavad seda selleks suveks näiteks saada vot seda tippmoega prilli, et sellel suvel siis käia ja hiilata või talvel ükskõik siis millasega saaks toimuma. No mehed on võib-olla natuke rohkem kontserdil tiivsed selles mõttes, et, et sellist eriti moejoont ei jälgi ja keegi on harjunud sillaga raami kanda, siis ta ei raatsi kuidagi sellest loobuda. Ei, võib-olla tihtipeale ei kujuta ennast ette teistes raamides. Aga eks see moevärk puudutab ka neid. Tahes-tahtmata. Näeme televisioonis või ajakirjanduses lemmiknäitlejaid või ajakirjanikke uuemates raamides ja kindlasti mõnigi mees tahaks sarnaneda oma lemmikkangelasega või, või tema poolt austatud kujuga. Ja takkasid prillid nelja või lihtsalt hakkasid meeldima, noh, see ei tähenda veel, et need prillid sobivad nüüd igalühel. Vähemalt kindlasti mõte liigub ka meestel sinna moetrendi poole, nii et võib öelda, et ka meestel see teema ei ole päris võõras. Kui rääkida nüüd prillipoe poole pealt, siis minu arust kõigepealt muidugi on klient kuningas ja tema peab ikka endale kõige rohkem meeldima. Ja on prillipoodides video konsultatsioonid, kus ta saab nii õige mitmed raamid endale ette panna ja sealt siis ennast juba monitorist jälgida. Et kus ta siis endale kõige rohkem meeldib ja eks ta siis muidugi jätab meelde ka, mis ta moest on kuulnud. Video konsultatsioonist. Kui veel paar sõna öelda, siis ta on kõige rohkem nendele inimestele mõeldud, kellel on juba kuskil miinus läheb seal üle kolme, nelja kus tegelikult peale seda, kui ta on oma prillid eest ära võtnud ja pannud lihtsalt paljad raamid ette, siis ta ennast ei näe üldse. Ja videokonsultatsiooni siis ta saab lõpuks enda nägu näha juba oma prilliga uuesti, kui ta neid ülevaatevälja näeb. Jah, ja siis lõpuks valib nad välja, et minu seisukoht on niisugune, et endale meeldima. Jah, aga mis siis ikkagi praegu moes on, oleneb, kus seepärast, et alati on niimoodi, et Ameerika mood jõuab siia kolme aasta pärast. Noh, seal on plastik läinud moodi, nüüd mine tea, võib-olla kolme aasta pärast on siin ta täismood, aga juba hakkab plastmassi peale see trend nagu meil ka minema. Noh, Kesk-Euroopa kannab viimased paar-kolm aastat juba suhteliselt väikest plastmassist prilliraami ja mitte väga tagasihoidlikus värvides. Kire näidis, väike ja kirev. Aga meil on põhiline praegu ikka, mis on nii, noh, nii nagu moes oleks. Et oleks nagu ilma raamita, nagu see kruvi prill või siis või siis niisugune metallist, hästi kerge. Muidugi ta on mugav ja ega prillijuures ongi ju väga tähtis, see sa ei tunneks, et nad sul on, ees on nadi, segaksin, kui ta kerged ja ilma raamita on, siis nad ei ole sul vaateväljal Eeessega. No just selliseid prille teie, härra pree kannate, jah, mina kannan just neid ja nüüd ma tahtsingi kah minna moe väga kaasa ja nüüd olengi nii suures hädas, et ei saa kuidagi enam panna raami, et millel on juba noh, ümber selle klaasi segama hakkab segama täielikult muidugi see läheb üle mõne päevaga ka praegu ma ei taha. Aga tegelikult on see natuke vale arusaam, et mida suurem prill seda nii-öelda väheneda piirab noh, nii-öelda vaatevälja tegelikult inimese silm kasutab sellest läätsedest nii-öelda vaatamiseks murdosa ainult sellest, mis seal raamisest tegelikult on. Lugesin ma hiljaaegu õpetussõnu daamile, et kui daam kannab prille, siis vaadaku, et need prilliraamid ei oleks televiisori ekraanikujulised. Kuidas ta seda komment pöörib? Ma hakkasin mõtlema, et ju nad siis ei tohi olla sellised suured ja kandilised tänapäeval või. Ei saa nüüd öelda, et ei tohi olla, aga mina soovitaksin samamoodi. Pigem olgu väikesed ümmargused ovaalsed mitte televiisori kuju. Võib-olla selle all on rohkem mõeldud praegu seda et nad ei tohiks olla võib-olla robussade lihtsalt kuskilt massiivselt välja niimoodi tahutud selles mõttes, sest noh, televiisor on ikka meie mõistes ikkagi üks kobakas noh siiamaani. Aga prilliraamide kujud on ju väga erinevad ja siin tegelikult dikteeribki palju just see raami kuju, selle, kuidas sa siis hiljem välja näeb, nii et see vastab siis juba moele maitsele. Üks asi veel oli, meil siin alguses rääkisime, et ajaloos tõenäoliselt puidust raamid olid esimesed praegu kallimad raamid, Prantsusmaa päritoluga on ka puidust sangadega ja need on ühed kallimad prillid, nii et kui juba tagasi tulemas Ei tea? Prillikandjad, kes tol ajal olid ka prillikandjad mäletavad seda protseduuri, kuidas siis prillid saadi. Kui selgus, et inimene ei näe hästi, siis läks ta silmaarstile. Silmaarst kontrollis tema nägemisteravust ja kui selgus, et ikka on tarvis, siis kirjutas talle prillid. Kõndis see inimene siis prillipoodi, kus talle avanes üsna nukker pilt. Proovis ühte proovis teist raami vaatas peeglisse ja ta ei meeldinud endale. Kui tal oli mõni tuttav prillipoes tööl, siis oli tal vedanud, siis pikapeale võis juhtuda, et tuli midagi leti alla ja tal õnnestus see midagi saada. Tähtis ei olnudki niivõrd see vist, et kuidas nad talle siis lõppkokkuvõttes sobivad. Tähtis oli see, et see prilliraam oleks enam-vähem. Nii, oli ju. Oli jah, ja ma mäletan, isegi kui suurriiklik süsteem töötas ja olid kõik prillipoed olid ühes firmas, siis tuli Moskvas iga aasta käia neid tellimusi niinimetatud kaitsmas, siis kui tahtsid ilusamaid raame saada, siis pidid noh, iga 100 raami kohta vähemalt neli-viis 1000 mõnda vene kolkakülas oleva tehase raame ka vaata mis mitte kellelegi ei kõlba. Aga mis ometi tuli maha müüa ilmselt siin ju siis. Eks neid maha. Kuidas käib prillisaamise protseduur, tänapäeval on ka variant, ma lähen silmaarstile. Ta kirjutab mulle prillid ja siis ma lähen selle retseptiga lähimasse prillipoodi. Uurin seal asja, proovin prilliraam ette. Vot seal tuleb see optometrist, keda nüüd Tallinna meditsiinikool hakkas see aasta koolitanud, võib-olla Katrin räägib siis see optometrist on see õige inimene, kes kõike teab ja kõik ära teeb. Tähendab, Katrin, kes on siis optometrist ja kui palju meil neid juba üldse on, kas igas prillipoes tuleb ta mulle vastu? Noh, ei veel mitte, ja tükk aega veel mitte, sest et esimesed optometristi kestnud Eestis asusid õppima on nüüd alles esimesel kursusel, päris alguses. Neid on hetkel 20 inimest ja kui paljud nendest need kolme poole aasta jooksul lõpetama hakkavad, ei oska keegi praegu öelda. Tallinna meditsiinikool on praegu ainus Eestis, kes neid koolitab. Noh, see on Eestis üldse väga uus eriala ja ta tegelikult alles nüüd sellest sügisest tõesti esimest korda käivitus. Aga Eestis ma tean, et on olemas paar optometristi kohe sellise nimega diplomiga. Aga nemad on oma hariduse saanud väljaspool Eestit. Nii et praegu, kui me räägime edasi teiega optometristi tööst, siis me vaatame tulevikku. Hetkel Eestis nii valdav ei ole, et igas prillipoes ja sel juhul ei olegi tarvis silmaarsti juurde minna, nagu ma aru saan enne vaid optometrist tulevikus ajab kõik selle asja ära juba tulevikus küll, aga praegu käib see asi ikkagi nii, et me läheme silmaarsti juurde kas siis polikliinikusse või erasilmaarsti juurde või siis on ka olemas prillipoodides, kõikides suuremates on olemas silmaarsti konsultatsioonid, et kohapeal siis tehakse kõik vastavad uuringud. Ja siis jah, on olemas siis optikud, sest selle prilliklaase siis valmis teevad ja müüjad, kes ele maha müüvad. Tulevikus on plaan, et kõike seda tööd hakkab tegema optometrist ja ta tõesti võtab selle kliendi ukse peal vastu teeb talle kõik vajalikud uuringud. Vajadusel loomulikult saadab ka silmaarsti konsultatsioonile, siis teeb need prillid ise valmis ja kohandab need vastava kliendi siis näokuju ja võib-olla soovida eripäradega nüüd need lõpuks ka maha ja vastutab omatehtud tõest. Idee ongi tegelikult nii, nagu on perearstindus, et on olemas minu enda perearst, ma lähen tema juurde, ma saan talle iga kell helistada, ma saan tema käest seda kõige paremat informatsiooni ja nõuannet siis, et tekib ka nii-öelda see professionaalne suheni klientide ja optometristi vahel, et see klient saab igal ajal helistada sellele optometristi ele saab ka telefoni teel oma konsultatsioone, nõuandeid ja probleem homme lahendada. Kui see võimalik ei ole, siis saab ta igal hetkel läbi astuda, ta juba teab, kuhu ta läheb, ta teab, keda ta usaldab. Ja Captometristil tekib oma kindel klientuur. Nii et optometrist on ühes isikus arst. Moekonsultant, jaga tollivalmistaja ja maha müüa. Nii et võib-olla ka, et selles samas prillikaupluses firmas töötabki üksainus inimene. Jah, nii me neid koolitama ja loomulikult peab ta ka jagama natukene majandust. Ta peab suutma võib olla üht-teist kaupa tellida, maha kanda, lihtsamaid pole aruandeid esitada, rääkimata sellest, et ta tunneb tööd, arvuti kasutab kogu selle klientide andmebaasi endale luua ja suudab ka võib-olla oma firma nii öelda arenguplaane koostada ja teha ja tegeleda ka marketingiga. Kes need inimesed on, kes praegu meditsiinikoolis seda ametit õpivad, annad verinoored, kõik koolist tulnud, see esimene kursus ei ole üldse väga noor, nende keskmine vanus on seal kuskil 24 25 ja mõned on ka üle 30 juba. Nii et, et nad on küllalt juba teadlik kontingent, kes teavad, kommunud tulid, kelleks nad tulid ja väga paljud neist on selle tööga eelnevalt tuttavad olnud pangas, töötanud prillipoodides või vähemalt on olnud seal kas või mõnda kuud nii-öelda meie abilistena, et nad on tutvunud selle asja köögipoolega. Nüüd päris tulid keskkoolist, nendel kõigil oli võimalus. Septembrikuu jooksul oli kohe need esimesed kaks nädalat, nad veetsid erinevad desoptikafirmades ja nad said kõik selle köögipoolega tuttavaks ja kõikas siis praktikal tagasi olid, need on kindlalt oma otsuse jooda jäänud ja pole kuulnud ühegi inimese käest kommentaare, et sorry, ma vist arvan, et sa ikkagi mulle ei sobi. Nii et kõik, kes te vastu võtsite, on praegu selles kindlad, et nad tahavad. Ja meil on tegelikult vastu võetud on 16, neli tükki, on vabakuulajad, aga ei ole ja nüüd on mure võib-olla sellepärast, et kuidas me nende hulgast üldse esimese aasta lõpus valima hakkama. Sest et kindel on see, et õpingud kellelegi pooleli ei jää, aga võib-olla olenevalt sellest, kui palju me saame järgmisel aastal võimaluse teha oma kooli laboratooriumites, töökohti, sellest võib-olla oleneb, et me ei saa kõigele 20-le inimesele anda võimalus teha neid nii-öelda koolisiseseid praktikaid ja mõned nendest peavad siis kas minema aastaks tööle või akadeemilisele puhkusele. Aga mina omalt poolt arvan, et see asi laheneb väga hästi ära. On ka võimalus minna näiteks turule, proovida seal mõned paarid prille ette, nendega näen paremini. Ostan need. Minu seisukoht on niimoodi, et ei, tuleb öelda valmis prillidele, on ta siis mõnes putkas või kõige hullem on see turu peal. Võib-olla veel tõesti, kõige hullem on see humanitaarabi prill sellepärast et need on põhiliselt kõik tulnud niuksed arenenud riikidest, kus on igale inimesele silinder määratud neid ei tohi mingil juhul ilma klaaside vahetusega kasutada. Ja valmis prill üldiselt on, on avarii, prilled, unustasin koju või läksid katki, siis paari päeva pärast tuleb poodi minna. Aga üldiselt, mis, kui rääkida sellest pillist ja kui inimene sinna prillipoodi tuleb, siis soovitus on ka niisugune, et ta siiski käiks selle poe prilliarsti kabinetis silmaarsti juures, sest siis täielikult sajaprotsendiliselt saab see kauplus vastutada selle eest mis ta siis on teinud, nii et ega ei olegi õige võib-olla minna enne polikliinikusse. Nii et need kaupluste silmaarstid on kvalifitseeritud, korralikud arstid, nad ei ole mingi mänguarst pandud sinna poe tahatuppa, et vaatab üle ja inimesel võib see mõte tekkida. Äri on äri ja polikliinikus tuleb mul 2000 vastuvõttu veel ja siis tuleb meie juurde veel olla. Väga korralik. Pud aparatuur, mida väga paljudes haiglates ja polikliinikutes ole ja seal teeb seda tööd edasi, nii et noh, nad on ikka suured spetsialistid, aga ei olegi vaja nii suurt spetsialiteet dise optometrist teeb selle kindlasti ära. Ja soovituste koha pealt veel jahe. Tõesti see retsept peab ka olema just hiljuti tehtud, sest ilmanägemine Võib muutuda muutuge. Härra Bree, te olete Eesti optika, ettevõtete liidu juhatuse esimees. Miks oli vaja liitu teha ja kui palju teil siis liikmeid on? Kas te siin laua ääres olete ka konkurendid? Omavahel? Jah, me oleme kõik konkurendid ja liit tekkis lähedusest, sest alguses, kui see suur ära ettevõtluslahti läks, siis igaüks vedas käima oma seda äri ja ei olnud aega mõelda niisuguste probleemide peale, aga Winston proble ühiste peale, aga siis, kui me hakkasime eraldi näiteks seda õpet püüdma, korraldasime kui sul on õige ja igasuguste asjade vastu, need praktiliselt oli kõige tähtsam seal liidu loomise juures oligi see, et me tahame hakata teha süstemaatilist koolitamist prillipoodides just seda optometristi, sellest hakkasse liidu moodustamine paar aastat tagasi peale. Me olemegi siin kolmekesi, mehed, asutajaliikmed, kõik suuremat trelli pood peale. No üks üks kaupluste kett veel ei ole meiega liitunud ja, ja sissekoolitus tõesti algas niimoodi peale läbi üle suurte suurte kändude saime lõpuks õiguse rääkida Tallinna meditsiinikooliga hakkaks optometristi õpetama ja nüüd on, on tänu kooli ukse väga tugevale tööle kiiresti seda juba sellest septembrist tehtud seal majas, nii et noh, see on üks tõsine tõsine töö, mis seal tehakse ja väga vajalik ja teene, mis liidul oli, oli see, et vot ongi praegu nii. Tulete prillipoodi teiega tegeleb videe, prilliga tegeleb vähemalt kolm inimest ja siis paratamatult, kui mingisugune pretensioon on, siis on vaja seda lahendada ja juhtub ka niimoodi, et ei saagi selle kaupluse raames seda lahendada. Vot siis liit tegi siis ekspertiiskomisjon, millest võib-olla Jevgeni siis räägib, täpsemalt. Aga meie teeme vajalike mõõdistusi sellistele, nii füüsilistele kui juriidilistele isikutele, olgu see klient või olgu see tarbijakaitse või või muu organ, kes tahab tehnilist ekspertiisi saada tehnilisele toodangule. Ja tõesti, me ei tegele süürlastega, aga see on äärmuslik variant, kui juba kliente juua oma. Oletame mittekvaliteetse prilliga, ekspertiiskomisjoni. See on siis nii, et mul hakkas millegipärast pea pärast teie poolt välja kirjutatud ja tehtud prille ringi käima või, või lagunesid mu kallid raamid juba ülejärgmisel päeval ära. Asi ei olegi nii lihtne, miks nad lagunesid, ega tegelikult ju raamid ja läätsed ei ole tehtud Eestis, nad on välismaa päritoluga iga, isegi kõige suurema mainekama tehase töös esineb igasuguseid probleeme, võib esineda, ma ei anna sõna ega peatet esineb, aga võib esineda ja tõesti ei eksi see, kes midagit ei tee ka suure meistritöös, võib-olla eksitusi, jaga prillivalmistamisel ja mõõdistamisel ja nii edasi. No kui patsient on teinud prilliretsepti seal kuskil polikliinikus, kus talt pidi veel ta pidi veel vist kuu aega ootama järjekorras. Ja sellise retsepti kõikidel prillipoodidel oleks võimalus üle kontrollida, see ei võta palju aega, aga annab nii kliendile kui poele kindluse, et tellimuses esitatud andmed vastavalt tegelikkusele vastavalt kliendi ergonoomilist stele näitajatele ja ka korrektsiooni vajadusele. Ja sellise dokumendi alusel valmistatud töö kindlasti ei pea tekitama ei peavalu, ei tasakaaluhäireid kliendil ja nii nagu vanasti räägiti, et iga uue saadud prilli puhul, et pea käib natuke ringi, et tuleb harjuda iga uue asjaga, tuleb harjuda ka uutes kingades võite komistada. Et see ei peaks enam paika pidama, kuna praegusel ajal ja mõõdistuste mõõdistusmeetodite puhul tehtud töö puhul ei peaks kliendile üldse selliseid sõnu ütlema, et midagi on viltu, et tuleb oma silmi harjutada. Aga muidugi see ei puuduta kliente, kes on eelnevalt kandnud prille, mis on ostetud kuskil juhuslikust kohast valmistatud juhuslikus firmas. Mis, mis asi see juhuslik firma on, kus puuduvad igasugused mõõdistusseadmed ja ei ole võimalik nii täpselt seda tööd teha. Ja sellel juhul muidugi klient peab leppima, et tema silmad on sellise vale prillimõjul juba moonutatud ja tsentrite vahet ei ole, õiged Te ei vasta tegelikkusele ja kuna ta on neid valeprille kandnud pikka aega, siis tal tekkis teatud patoloogia silmanägemises ja kui ta nüüd õieti tehtud prilli ette paneb, siis ta tunneb kindlasti mingisugust diskomforti. Ja kui see vahe tegelikult, kui see ja selle oletatava vahel on liiga suur, siis see muutub talumatuks, siis peab seda tegema astmeliselt, tähendab seda klienti tagasi viima õige silmanägemise juurde astmeliselt vahepealse prillitegemisega see on väga kulukas, kas see on väga kulukas ja kindlasti tuleb minna algusest peale seda õiget teed mööda pöörduda õige arsti poole, kes ei mõõda sul silmanägemist ega tsentrite vahet joonlauaga vaid selleks ettenähtud Divi, digitaalse mõõteriistaga ja samuti kõik need suuremat spetsialiseeritud mainekamat firmat omavad neid kõiki võimalusi ja võimaldavad valmistada prille isegi paremini, kui näeb ette. Praegu kasutusel olevat kostid. Optikaettevõtete liit Eestis ongi siis nagu ettevõtmine tsunfti au igal juhul, ükskõik missugune on nüüd siis firma, keda te esindate siingi selle laua ümber. Tähtis on see, et optikute aus nimi oleks tõesti aus. Kindlasti kindlasti see ongi üks eesmärkidest, mille nimel see optika, ettevõtete liit oli üldse loodud, sellepärast et see optikaturg vajab korrastamist, tahab reguleerimist, mitte ütleme rahalises mõttes majanduslikus mõttes, vaid puhttehnilises plaanis ja muidugi seadusandlik pool on praegu, kuidas öelda nüüd mingisuguses hägused, ta tahab nagu tulla järgi koos selle koolitamisega ja kõikide muude meie algatustega. Et kindlasti lõpeb see korrastamine sellega, et tuleb üks mingisugune tervise seaduse mingisugune alalõik, mis hakkab puudutama optikat ja optika valdkonnas tehtavat tööd. No selge on see, et ärimehed olete te kõik ja ei oleks te liitunud ju omavahel, kui see ei oleks teile olnud kasulik. Alguses mõtlesin, et alguses vedasime kõik ise ka, siis saime lõpuks aru, et enam üksi ei jõua. Ja koormat vedada korraga on kergem ja tuleb välja, et teie ärile ei mõju halvasti. Igaühele eraldi. Loomulikult sellepärast, et seda optometristi on meile eluliselt vaja, kõik praegu on tegelikult ju niimoodi, et noh, praktikud töötavad ja kõik aparatuur ja materjalid ja kõik lähevad nii peenikeseks, seal enam ei saa ilma spetsialist olemas. No olgu peale, see on lõppude lõpuks teie mure, kuidas õitseb teie äri, meie prillikandjate mure, see on võib-olla ainult see osa, et me sellest ärist saaksime võimalikult odavalt, võimalikult kvaliteetset kaupa, sest meie oleme kliendid, meie oleme tarbijad. Aga ma kasutan praegu ära võimaluse, et te olete siin mul selle laua ümber kodudes, praegu raadiote juures inimesed kuulavad paljud neist prillikandjad. Ja võib-olla nad ei teagi kõike, mida nad võiksid oma prillidest teada. Kas te võite, et neid nüüd natukene õpetada ka anda head nõu? Vea prillikasutajale just selliste dokumente lausa ei ole aga kindlasti igale prillikandjale on tarvis teada, et prill on võrdlemisi keeruline tehniline seade. Seal on liikuvaid osi, seal on neetud pindu, seal on kasutatud plastikuid, tihtipeale ka väärismetalle ja vääriskive. Ja kindlasti need kõik osad ja osakesed vajavad vastavat hooldust. Ja elementaarne on see, et prille ei visata maha eriti mitte kivipõrandale ja neile istute peale, eks ole. Võib-olla sellest alustame. Kindlasti ei ole soovitatav prille maha pillata ja seda enam visata, kuigi see tooks rohkem kasumit väärile. Aga prill vajab ka vastavad hooldus. Muidugi ei tohi neid pühkida igasuguse ettejuhtuva materjaliga nagu kleidi väär või salvrätik või mõni paberitükk või ajaleheotsik. Selleks on praegusel ajal välja töötatud tootjatehaste poolt spetsiaalselt materjalid, mis on mõeldud optiliste klaaside puhastamiseks. Need on sellised materjal realit, mis ei jäta praktiliselt jälgi ja võtavad mustust sisse ja praktilised pühkides. Optiliselt jätsipind jääb ideaalseks ja seda enam kui kasutad hammustatud. Seda enam, kui kasutada mingisugust aerosooli, mis on ka optikakauplustes praegu pakkuda. On udutamis vastased katted, kus saab pritsides ja kergelt hõõrudes pinna peal kanda see õhuke kiht seda vedeliku peale. See viib võib-olla mõndagi tarbijate arvamus, et selline kiht väldib absoluutselt udutamist, siis ei, peaasi, et kuigi palju seda udutamis kindlasti tuleb, sellepärast et ükski vedelik või lapikene ei saa muuta füüsikaseadusi. Aga kindlasti see udu kaob palju kiiremini pinna pealt ära, kui selliselt katmata klaasi pealt või klassik läätse pealt. Kindlasti ei tohi pühkida sellist läätsa kuivalt, välja arvatud mineraalklaasid. Mineraalklaasid on palju tugevamad plastikutest ja neid võib sa sama lapiga pühkida ka kuivalt. Et inimene peab päris hästi teadma, milles tema prill koos püsib, eks ole. Olen kuulnud, täitsa kindlasti olen kuulnud või lugenud NUT ajakirjandusest. Soovitust peske aeg-ajalt, eriti siis, kui on need tolmused ajad, kui tänavatolmu meile näkku puistab, lausa tuulega peske seebi ja veega korralikult oma prillid puhtaks. See on küll väga-väga mõistlik soovitus. Tähendab igasugusele prilli puhastamisele julgen mina küll soovitada, et laske nad lihtsalt voolava vee alt läbi. See võtab sealt prilliläätse pealt ära need mikroskoopilised sedasamast teravad tolmuosakesed mis suuremal või vähemal määral kindlasti pärast puhastamist seda läätse kahjustavad. Nii et see soovitus on küll sajab. Seebiga võib pesta? Mitte midagi ei juhtu, teiseks võiks üles kutsuda prillikandjaid aeg-ajalt kontrollima kruve, mis kinnitavate läätsa Taanis. See kipub tihtipeale lahti minema erinevatel põhjustel. Sellepärast et nagu ma ütlesin, et prilliraam on sihuke liikuv liikuv ja eriti sang on liikuv osa prilliraami juures ja kuna kinnitused on kõik kruvidega, siis väga erinevatel põhjustel võivad nad kergelt kergelt lahti minna. Prillitoos on ka üks tähtis asi, sellepärast et eriti inimesed, kes ainult loevad, on need, pilluvad millegipärast neid prille niisama peale lugemislaua peal mütsiga topsi panna, sellepärast et eriti plastik, see ei kannata seda kriimustamis täitsa sugugi. Meie saate lõpetuseks võib-olla Ma küsiks siis nüüd nii, et kus on maailmas veel see koht, kus inimesed prille nii väga ei vajagi. Kas jäänud meie armsale maakerale sellist paika, kus võime öelda, et prillikandjaid on väga vähe? Nii täpselt ei tea, aga aga siin üks suur egiptuse ärimees oli väga rõõmus, kui, kui sai sponsori korras egiptuse lastele prilliraame ja pärast oli väga nördinud, kui neilt nii eriti seal Egiptuses ei tahetud need tõenäoliselt võib-olla jah, looduslähedasemad inimesed, siis võib-olla siis need kuskil Amazonase džunglis need ei ole või ei taha neid prill. Te kuulsite keskesaadet, prillidega ja prillideta, rääkisid Katrin saapar Andres Pree, Jevgeni Smirnov ja suida Suursalu muusikaalis saatesse Silja Vahuri ja küsimusi esitas Heidi Tammar. Päeva viimast tundi jääb lõpetama Elton John, üks maailma paljudest prillikandjatest. Rahulik õed.