Vaieldamatult patrioodid suurel laval Eesti mullas tihti tulevad mulle külla, kostab hõikeid, et elu liiga leia, seda ühes kohas veeta, Marutiine täis, viiega. Riieldamis taas kord vajaks marini avastatud territooriumit. Reisikaaslaseks mass, jahu, pleier, hambahari. Raamatute hullu presidendi taskus fotokaasia riided, kohvris võtavad raskus, kõik alati ei tooda mudeli seda oodanud oled oma terve maailma unetuid, öid ma lähen ja ostan Tartu maadel. Ärkasin Riias Daugava kukerpallid hullumaja, juba piinas, edasi vaevalt miskit täpselt mäletan. Radar otsingus Drago turistidele jutustasid puima. Veiniga tulla. Marokos lendas tuul protsessina seljas ja see linn ees olevat valikut pole. Pakistan, Kasahstan, Afganistan, Kõrgõstan end vabastanud teisele poole. Karavad kommi. Ausi laisklooma kiiretu kaugina Richard või päike tõusis Jaapanis jalas pikad saba, mis koju jõudes näevad tõsist ülevaatamist. Seljataha jätnud kalleid, palju tahtnud leida seda miskit, mida ma mul minna, soov on sama, isegi kui süda lõhkeb otsustes kindel, pealegi ei mõtle maha, tulen tagasi, olen alati hullu suu ära nutta. Nii peab. Kasid autosse laeva või lennukisse või nöör, saabas, mis mul penikoorma seitsme või iga mees olema. Madagaskar. Meil on terve eluteel, olen üles kasvanud. Tõuseb päike, kuivanud on, asfalt, Senilasmaadma avastan, naudin seda vabadust, mida maaemast on tingitud ka natuke oodata, kuni maa maakoju tulen ikka pilvi lõpus naeris koju. Ma. Ei. Hoia siinkohal rentimine. Hoia kinni, sirutan tiivad välja, kui linn Iirimaakera kohal ringi nähes. Unenägudes küll. Ma lähen hoia kinni, sirutan tiivad välja linti terve maakera koha ringi nähe, sindki vaid unenägudes. Ja praegu kahe kuulajad, saade, siin me oleme. Kubija jätkub meie külalise tunniga. Koha on sisse võtnud stuudios Tom Olaf Urb, tere, Tom. Pere. Aga nüüd lepime kokku, tere, tere. Kuidas me ütleme, ikkagi tomolov, reket või mingi muu või veel midagi muud? Kokku tooma. Tom, Olaf, kõlab hästi. Ja Tom Olaf on täna siin mitmel põhjusel peamised, võib-olla toome välja, on selle ajaga seotud või õieti nädala teise poolega just nimelt needsamad sündmused, millest on juba raadio kahe vahendusel saanud kuulda küll. Küll need on Tallinn Music Weeki Simpel Session, kus, kus mõlemal üritusel on tomolafil täitsa oma roll ja kuulasime just reketit, ehk siis ka sind, Tom, Olaf, ja sellel lool nimeks lähme. Ja, ja seda sellega seoses, et Tallinn Music Weekil saab sind kuulda ja näha, kas seda lugu ka Pik Räpin küll 30. 30. märtsil esinenud klubis korter tõepoolest küll vol2 see selle loo erandkorras võtsin ka enda repertuaari tagasi festivali jaoks, nii et kõik huvilised, tulge peole osata seda lookest kuulda. No Tom Olaf ehk siis reket, saame kuulda seal ka ilmselt uusi lugusid, sest et album kajapark sellest on juba, mis ta nüüd siis 2008 oli, et õige mitu aastat juba möödas. Et uued lood on valmis ja, ja põhimõtteliselt saab neid seal kuulda. Täpselt nii kava nuus kindlasti mängin ja esitan ka, nagu just mainitud sai, rajab hargilt laule, kuid enamus laulud on siiski täiesti täiesti uued, uued piirid. Ja olen selle kavaga väga rahul. Esinesin paar nädalat tagasi Tartus, tegime nii-öelda Lõuna-Eestis sellega proovi ära ja ütleme nii, et väga hästi läks peale. Kas räppareid vist kirjutavad üldjuhul oma tekstid ise küll Sinaga kirjutatut milles saada sina inspiratsiooni või, või mis on niisugune põhiline sõnum sinu lugudes? Tare küsimuseks. Pole varem mõeldud jänesest tulla. Kajapark näiteks oli inspireeritud hästi palju reisimisest uutest kohtadest mitte nii väga, võib-olla isiklikel pinnal suhtlustest inimestega, vaid just, et noh, ütleme niimoodi noh, nii-öelda introverdid kohaselt, raamatutest, enda visioonist, maailma kohta millest iganes huvidad huvitavatest unenägudest, tead, lihtsalt igapäevamaailm inspireerib samuti rohkem kui miski muud. Tänavad ja inimesed ja ühistransport, eriti viimasel ajal. No ühistranspordi jaoks kindlasti peab tulema nüüd mitmeid lugusid, saaks valida, mis võiks olla see ühistranspordis. Tasuta ühistranspordi siin ja aga tõesti, Tom Olaf sinuga ja sinu reisi ajal tõesti õppi aastastest kindlasti räägime ka veel selle saate jooksul, sest et ei juhtu seda tegelikult noh, Eesti on küll vaba, aga väga tihti ikka ei juhtu, et aastaid saad põhimine viibida kuskil lombi taga või Inglismaal Ameerikas, nii et et see on küll üks väga põnev asi, millest ka hiljem siis juttu teeme, nii et kõrvad kikki, kes selleks ka kuulajatele. Aga üks asi oleks nagu õiendada see, et ma vaatan, et meil ikka tänane teatripäev kuidagi annab tunda, et kas küsiks ära selle teatri küsimusega nüüd tammu Olavi käest. Küsime ära, nimelt me rääkisime siin enne. Teatrist ja sellest, millised elamused on kuulajatel teatrist just viimasel ajal ja teater ei ole sulle tomolov kindlasti võõras, arvestades seda, et ka sinu ema on näitleja Viire Valdma, kas kas ema on süstinud sulle seda teatripisikut ka ja kas sa käid üldse teatris ja, ja kui siis? Tänaseks käin küll, kahjuks mitte nii tihti, kui seda sai tehtud, ütleme varajases teismeeas nooruspõlves. Viimasena käisin vaatamas Uku Uusbergi etendust, kuni inglid sekkuvad draamateatrisse ning soovitan sain täiesti elamuse osaliseks oli fantastiline tükk geniaalne muusika kirjutatud imeline näitlejad, hea lavastajatöö, nii et ma ei oskagi. Ei oskagi vist rohkem kiita seda, ütlesin seda talle Ukule endale ka, et ta on väga hea asjaga hakkama saanud ja soovitan kõigil, kui veel vähegi võimalus on see ära vaadata. Kui me räägime näitlejaametist, näitleja geenid võiksid ju kuskil leiduda sinu sinu muljet avaldas nagu kehast, siin on meeste üle kahe meetri, palju sa oled kaks meetrit vähemalt, eks ole, vähemalt. Ja sinna peale tuleb siis? Ei oska öelda. Kuuldes, et ma ei tea, ei ole, ei ole. Ei ole, kusjuures see asi tuleb ära teha, et varem või hiljem, et ära mõõta, kui pikk sa siis tegelikult oled, raudselt, kuidagi peab kirstu tellima. Aga kõigepealt lähme ikkagi selle asjaolu, et kuidas sa teatrigeenidega siis nüüd on, et annavad nad tunda? On olnud, ongi selles mõttes püüne peale. Oleks võinud rohkem olla, endal seda huvi just noorena, praegu on saatuse tahtel kuidagi kätte mängitud mingisugused, ütleme nii, et väiksed rollid lühifilmidest, ekstrana, võib-olla reklaamid, eks ole, kus ma olen enda nägu pidanud näitama, noh, mitte pidanud siis selle nagu kõige paremas mõttes. Et eks enam ütleme niimoodi, et enam nagu kolmud värisema ei hakka, närvid peavad vastu küll kaamera ees olemisele ka, et lihtsalt oleks, oleksin paha, onu, aga oleks võinud võib-olla natuke rohkem mõelda selle peale veidikene nooremana mingiks näitlejaks ennast ei pea, kuigi kaamera ees tunnen hästi, ütleme nii. Oot-oot, ega siis 20 viieselt, 26. sealt ei ole nüüd küll põhimõtteliselt vist väga hilja enam kuskil nagu teatrit tegema hakata, et seda võib ju ilmselt põhimõtteliselt lõpuni välja millalgi mõlgutama hakata, kui, kui pakub näiteks kadule absoluutselt. Mis seal filmitükid on olnud, kus sa oled vasta saanud. Hiljuti ütleme viimase asja, mis ma tegin, oli lühifilm nimega Braislas. See on täiesti sõltumatu toodetud lühifilm, mille peaosas Ivo Linna. Selle Tallinna esilinastus oli küll ära eelmisel aastal, kuid ilmselt tuleb uuesti ja kui see on nüüd monteeritud ja helindatud, ütleme niimoodi, et eetrikõlbulikuks, siis tuleb see kindlasti kuskile kinodesse ka, nii et kellel huvi võib hoida peal sõrme minu Facebooki leheküljel. Facebook punkom, reket kolm, neli seitse ja seal selle kohta informatsiooni kindlasti tulevikus jaganud. Siis kolm, neli, 70 väga keeruliseks läks, ma isegi kiitsime kuue midagi kirja panna, aga üldiselt väga palju ei õnnestunud. Kolmneli seitse õnnestus, mis seal ennem oli Tõnu esinenud, võtad VVV punkt. HTTP. Facebook. Kamm kaldkriips reket kolm neli seitse numbrini. Arrekite järgi tuleb ka välja, kuidagi saad otsingusse panna, ilmselt jah. Nii, aga kuidas, kas ei olnud need tomolav, kas sina ei olnud see eesti kompu poiss, kes sina kuhugi Bacardi ka jõudsid finaali või olin, mis siis sai? Sai see lennutati neid Eesti finaliste Milanosse üheks päevaks. Oli kaameraproov kästing ja siis lennutati meid tagasi vihanast. Käisime korraks, saime veel pluss kahtekümmend kaheksat Oktoobri keskel Milanos ning tegime enda asja ära, nii hästi kui sõitsime ja siis panime lennuki peale ja siis ootasime vastust. Ja nagu näha, siis ma ei võitnud. Nii et nii et selle jah, selle au osaliseks sai üks itaalianurmes. Pole hullu paneme lohutuseks kohe muusikat. Et siin on meil nüüd valmis pandud kuuluud kuulud jah, kulud. See on peaks olema esimene lauliselt. Tuleb aga räägi natukene sellest lugu peaks olema kordumatu. Jah, kulud on üks ütleme et minu meelest kõige parem asi, mis Eesti popmuusikas on kunagi olnud üldse kõige parem, ütleme niimoodi rütmimuusika. Nii retsitatiivne ja muusikaline sümbioos, kaks minu kolleegi, Põhjamaade hirm ja Tarmo Sava, kes samuti 2008 aastal andsid selle plaadi välja. Ja väga sügav ilus niisugune õhtul kuulamise muusika täna võib-olla veits liiga vara selle jaoks, aga, aga loodame, et üllatan selle lauluga nii mõndagi, kes täna raadiot kuulavad? Parem pole olukorda. Ja ka ise kogustatud muutuse restod, kus nad varem pole hullu koolkonnad segunevad, jäädes kordumatu uni, suures plaanis Väikse kordu kordumatu ajas ja ruumis kordumatu nagu kõik uued vanad kultuurid. Mis aastatele püstitatud seisukohas, mis seisab kohal, püsimatu, kordumatu nagu sünd ja surm, raam ja pauk, kirgiat nagu siiras sõbrage, siiras nagu muusika ja laul, mis siiralt kordumatu. Kui vaatan sulle silma sisse iga kord, kui tõmban hinge hinge sisse, kordumatu. Kordumatu nagu esimene noot nagu emad, joodus nagu emake loodus, kordumatu, nagu nende kahe kooslus, armutu joodisson, armastuseksloodud. Istud. Ma arvan Seekord asja ise kokku sattunud kus nad varem pole hullu. Jäädes korduvad suures plaanis kordu korduvat praegu kõige täielikum silma pinnin ulatub päikesevalgus lähtepunkt, kus tekkis Elume planeedil kordumatu nagu igavene tunne tähistaevast, mis silmapilgu enda külge kleebib, kordumatu doosiga heategu, selle tegelik tähendus nagu Pulp, nagu elult saadud happe kordumatu nagu kunst ja Kalevipoeg nagu inimesed, kes on sulle alati toeks kordumatu nagu elav muusika. Ära teekond tuules nagu tuli vesi ja kordumatu nagu elav luule. Muide Ma olen liikuvaks, mitte kuskil samaks, mitte miski ei jää siin planeedi sabaks, mitte jää kuskile samaks, mitte miski ei jää siin planeedil samaks, mitte mis. Jää kuskil sabaks, mitte siin planeedil, paks mitte, mis jääkursil samaks. Muutumatuna vaas, kordumatu, mida keegi kodus kordumatu nagu keel kolmatuna, sõrmejälje, kordumatu nagu kõik needsamad liinid, mida. Kordumatu nagu esimene suudlus nagu riisiksus lõputult moondub, kordumatu nagu kõik see, mis taas nagu tunne, et universum on molekule. Sinus astme laato, kordumatu kordumatu, kordumatu, kordumatu nagu sina ja su perekond, kordumatu nagu DNA. Mitu veresaun. Kuuluud meie tänase külalise Tom ala Furby valikul ja Tom ütlesid, et üks parimaid eesti hiphopi kooslusi hetkel Ja tõesti, me hakkasime pikalt arutama, mis seisus on tänane seis. Eesti hiphop või räpiskeene. Me täna juba mõõtsime kõvasti, teatri tervis, leidsime teatri, on hea tervise juures ja ja loodame, et ka eesti hiphop on või missa. Tom Olaf, siiski, nüüd ütlete, et kui Tallinn Music Weekil palju neid hipp kopraid väljas on, sina oled kindlasti väljas. Rekitan väljas, esineb korteris, oli seal veel mingid kolleegid, sulle? Ja samal õhtul koos minuga see on, ma võin ära unustada kogemata, aga seal on veel järgnevad esinejad peast siis vesikas metsakutsu koorolana põhja Tallinn betoonking ja. Semjon Apasu Tamaks ütlesid enne Paljud su sõbrad on just sel aastal nagu nii-öelda kapist välja tulnud, ei hakanud jälle hästi palju muusikat lindistama. Jah, ma ei tea, kas need kapist välja on tulnud, aga muusika teenistama küll tänavu tundub olevat kuidagi väga hea. Ütleme nii, et loodame kõige paremat aastakäiku, et see areng on jälle toimumas, inimesed võtavad nende muusika tegemisi tõsiselt ja see kuidagi tundub, et seal kollektiivselt on kõik nagu sattunud sama sama aja peale. Või ka käib ju kaasas ka ekstreemsport ja BMX rattasõitja rulasõit ja simpel sässon sel nädalal algamas, kus täpselt neid samu alasid näha saab ja sina, räpparina ei ole ka kaugel üldsegi mitte rulast, et millal sul see rulatamine alguse sai ja, ja kuidas see nagu sellel teel niimoodi arenenud oled, et nüüd lausa kommentaatori rollis seal üles astub. Jah, rulatanud olen, ma panen nüüd huupi ja ma arvan, kuskil 15 aastat. Umbes nii, see on päris suur osa mu elust ja ja noh, ütleme müts maha ikkagi, et tänu rulatamisele on kõik tulnud kõik ülejäänud asjad tulnud minu elus samamoodi. Muusika tuli tänu sellele, mu sõbrad tulid tänu sellele kuidagi. Noh, ma ei tea, see on olnud mingi asi, mis on toetanud mind nagunii naljakas, kui see ka ei ole iseseisvaks teinud, see on niisugune, ma ei tea, ma ei oska, ei leia paremat, nagu selgitus sellele. Et see on nagu kuidagi distsiplineerinud sind. Kas noh, umbes nii nagu tüdrukutele jooga või või midagi siis, võib-olla eneseleidmine, kas kuidas sa nagu hindad siis oma neid oskusi, vaat siin on nüüd küll, et me demonstreerida ei saa siin, aga kuidas sa nagu hindad neid asju? Jah, et kas seal on mingeid selgelt mõõdetavad nagu numbrid nagu golfis öeldakse, et, et mis on sinu händikäp või midagi sellist? Et ei ole, et pigem ikkagi on see minu, ütleme nii, et ma olen juba sihuke keskmises vanuses rulatamise jaoks. See on ikka praegusel hetkel, on see hobi, see kuidagi hoiab Meeret teravana ja isegi kui ütleme nii, et see trikkide õppimise kõver on juba nagu oluliselt, nagu pole enam nii terav, siis siis on see senini on imeline hobiajaviitmise vahend. Ajaveetmisvahend. No Tom Olaf, sa ütlesid müts maha selle harrastuse ees. Sellega seoses mul tuli kohe meelde, vaata väike nihuke mure ikkagi, et et nii nende Ta poisid kui ka siis lauapoisid tihti ei, ei kanna kiivrit, eks ole, et see ei ole vist ikkagi praegusel hetkel piisavalt kuul, et kuidas su endaga on, kas seal on mingisugune asi peas peale siis nokamüts või kiivrit ei kanna. Ei kiivrit ei kanna küll, ma ei tea kedagi, kes kannaks kiivrit. Et see, et kas ei, ma tahtsin lihtsalt, et kas, kas see on niimoodi statistiliselt kohe kuidagi mõelda, mõõdetud, see ei ole ikkagi nii ohtlik, et peaks, sest et jalgratturid ma saan aru, käivad ka liikluses, aga tegelikult rulavärk on ikkagi sellisel võrdlemisi noh, siis turvalisel alal eraldatud alal, kuigi käiakse igal pool. Täpselt mitte ilmtingimata ainult rattasõit. Ka rulatajad sõidavad liikluses tänavatel, seal, kus on hea asfalt, kusse tolmune, kus, kus saab sõita igal pool, kus vähegi saab, üritame seda teha. Või üritatakse tänaval tõesti ei ole, ei tea kedagi, kes kannaks rattasõidust ma kuigi palju ei tea. Et seal võib olla, kantakse hiired rohkem, kindlasti kannavad nad kiivreid, võistlustel, mõtted, mis ilmselt ka Simple Sessioni. Ma usun, et see võib olla kohustuslik, ah soo, ongi niimoodi. Vaata kui tore, aga, aga see on nüüd ratta kohta käivet rulatamise? Ei, ma ei usu küll, et seal keegi kiivrit kannab. Tom Olaf hakkasid rulatama kuskil 10 aastaselt. Võib-olla oli siis veits hiljem, ma arvan, et 12 umbes nii, jah. Kuidas sa leidsid selle ala nüüd siis enda jaoks üldse Vi tekkiski üks päev, mõtted läksid vanemate juurde, nii, nüüd on rula vaja ja hakkasid vaikselt käima ja nii see kõik edasi arenes. Ma vist päris täpselt ei mäleta isegi, ma mäletan ainult, et oli selline sile, sile, sinist värvi, vene rula suurte mustade ratastega ja sellega sai siis, kui ma veel Tartus olin, mõnda aega sai rõdu peal nii-öelda number kaheksaid tehtud põlvili ja see oli, see on kuidagi esimene mälestused, ma arvan küll, et see vanus võis olla võib-olla isegi see võis juba ollagi kümneselt tõlk kuskil sinna renti. No palju sul on selliseid vigastusi tekkinud või murdunuid luid sel ajal? Murdunud ribi ja see hüppeliiges paar korda. Ma saan aru, et need vigastused vist väga ei heiduta, et on inimestel ka väga hullemaid vigastusi olnud ja ikka ronitakse tagasi rula, rula selga ja ratta selga. Absoluutselt, et see käib kuidagi selle asja juurde, ma ei õigusta kuidagi endale liiga tegemist ja soovitan ikkagi kõikidel ekstreemspordi harrastajatele olla võimalikult ettevaatlikud, eriti liikluses. Aga jah, need asjad käivad lihtsalt selles nende spordialade juurde, et see on paratamatu. Ma just mõtlen, et kas sa siis, kes seal nagu õpid ka, et sa kukud õigesti, et sa ei kukuks, eks ole, noh, pea peale. Ega seepeale noh, nii kõva ka ei ole. Ütleme nii, et jah, ajaga õpib selle kukkumise selgeks küll. Mul õnneks olen lapsena käinud karates stuudios õppinud seda kukkumist ka, et see on natukene abiks tulnud, aga tead, kukkuda võib kukkuda või nii mitut moodi. Et isegi ei kujuta ette. Simpel Sessioni on sinu kanda ka kommentaatori roll. Ja see näeb välja umbes samamoodi nagu Lembitu kuuselt oleme harjunud spordivõistlustel nägema, kus ta seal ergutab ja ja annab sõnades edasi seda, mis parasjagu toimub või kuidas rulatamise puhul välja näeb. Kommenteerimine. Ma arvan, et lähme ja vaatame, kuidas see välja kukub. Täitsa esimest korda. Ma olen seda varem teinud küll Pärnus, kunagi ammu-ammu olid rulavõistlused, mida ma kommenteerisin, aga sellisel mastaabil külla. Ma olen olnud siin protsessil, see oli 2004, olin seal kohtunikest, nii et ma noh, enam-vähem niisugune üldpilt on nagu selge, et kuidas rada välja näeb ja mida seal nagu jälgima peab ja trikki ja ma tean ka hästi, nii et et eks me saame kõige paremini teada seda, ma arvan, et laupäeva hommikul, kui ma sinna seda mikrofoni kontrolli ärade No kui sa ise astuvad seal üles kommentaatori rollis, kas, kas sa ise nagu ei hakka sügelema selle järgi, et saaks ka ise seal trikki? Täna ma arvan, et kui väiksed vahepausid seal on, siis ma võtan kindlasti enda rula kaenlasse ja lähen lähen proovin seal ka paar trikki teha ega võistlema nagu ei kipu. Minu oskused ei, ei ole kahjuks nii head. Olen täiesti siukene seenior juba nende kõrval, kes seal sõitma. Aga mis see tase siin Eestis on, oled sa mingil määral kursis sellega, et, et mis siin näha saab, et mis imeasja Ja ma olen kursis sellega, et kui ma nüüd ei eksi, siis eesti Peemiksi mehed on päris päris kõrgel tasemel maailma mastaabis. Rulamehed õnneks on tõusuteel ja praegusel hetkel on paar rulatajad, kes on tõesti noh, väga nagu ütleme nii et loomu poolest väga head vaatajad, et noh, niisugune tõesti nagu sündinud seda tegema. Et mul hoian neile kindlasti sessi tilga pöialt ja loodan, et neil läheb hästi. Aga lähme edasi, muusikaga, oled valinud järgmiseks Mayer Hoostru, nii kohtowni Lis, muul lugu. Kommenteeri natuke seda valikut. Lihtsalt väga ilus laul Stonstrov Records, tema teeb, nüüd kaverdab ühte tema enda, ütleme leibeligas kaaslast, Tseemspantsi, kes ka Krahlis käis paar aastat tagasi ilusti sihuke souli, souli laul. Natukene soolilikumat muusikate siia räppi ja rula jutu vahele, aga Tom Läheme natukene ajas tagasi ja hakkame rohkem puurima sinu enese sisse. Milline on sinu elu siiani välja näinud ja teatavasti on sul rääkida nii mõndagi, sest suurem osa ajast pärast keskkooli lõppu ei ole sul möödunud üldse mitte Eestis, vaid vaid välismaal. Jah, mitte keskkoolis siinsamas, meie reie siis taga 20 esimeses keskkoolis tehtu ei võiks nagu kajastust leida, eks ole, et lühidalt öeldes olid ikkagi paipoisse tubli. Aga räägime pikemalt siis ikkagi sellest, mis tõesti mind ennastki huvitab ja ma kujutan ette kuulajaid, et põrutada, siis kohe kaugele-kaugele ma ikkagi väga kaugele Californiasse Los Angelesse õppima. Noh, muidugi ma saan aru, et seal isa oli. Isa oli seal ees juba ja selles mõttes paljud käärid olid maha võetud, aga ikkagi mingil määral, eks ole. Kust see mõte nüüd sigines, et nüüd lähen mina ei tea maailma vallutama, nüüd lähen siis Ameerikasse. Sigineski niimoodi, et Tarmo ostis ühel hetkel pileti ja siis läksin et ta käis päris mõnusa, see käis kiiresti jah, et väga palju seal aega mõelda ei olnud. Noh, see oli lihtsalt niimoodi, et tekkis võimalus, mida võiks öelda, et sellel hetkel tõesti paljudele ei tekkinud taevale tänu, et selline võimalus tekkis ja läksin, vaatasin, uurisin, et noh, lühikokkuvõttena tõesti peale keskkooli kaks aastat õppisin, seal käisin tööl, nautisin ütleme niimoodi, et mis oli siis 19 20 aastase inimesena California päikest, California lund ikka seda. Ja peale seda kahte kahte aastat kolisin Londonisse, kus olin siis juba nii-öelda omapäi, lõpetasin ülikooli bakalaureuse- ja siis peale viis aastat nii-öelda. Rannuks lisada, nimetada, see oli lihtsalt ütleme niimoodi, et elasid välismaaelu. Nüüd olen tagasi siin. Ja aga siiski lähme nüüd ikkagi. Lühikokkuvõttest ei piisa. Kõigepealt. Siin seda, et sul avanes küll see võimalus ära minna, aga ütleme nii, et seda ei oleks avanenud ja sa kindlasti mõtlesid ju ka keskkooli jooksul, et mis on see sinu tee, kuhu sa lähed edasi, tema või, või mis sa teed enne kui sa teadsid, et sul nii toredad võimalused avanevad, olid seal kindlasti juba mingisugused ideed või plaanid, kuhu suunas sa plaanisid minna? Ei olnud, ei olnud, ma proovisin küll siin igale poole, aga, aga kuidagi noh, see oli selline käsu peale noh, mitte käsu peale, aga et romine hetke teha. Proovisin sind kuhu iganes reklaami, reklaami minna, õppima ja sisekujundust ja niisugune noh, pea laiali otsas, vaatad, kuhu paberid, viidad, et eks ole otseselt nagu midagi eriti ei huvita enam, palju me seal kakstuhatkolm aastasest reklaamist tegelikult teadsin midagi. Et jah, proovisin, ei õnnestunud ja näed siis. Kihvt, et ei õnnestunud mul niisugune, ma ütleks, et see plaat, mis ma tegin, oli 2008, et see, see ongi tänu kõigele sellele, et mis nagu mis, mis võimalused tekkisid. Aga ikkagi lähme selle ameerika elu juurde, California mis on siis kõigepealt, kui sa valisid kooli või kuul valis sind, mis sa seal konkreetselt õppima? Kas ma võtsin resident Santa Molik Santa Monica City kolledžis ja ma võtsin seal lihtsalt lihtsalt laineid, et äkki leida midagi, mis mind paelub? Täiustusi, nende inglise keelt õppisin matemaatikat õppisin graafikat, fotograafiat ja lõpuks siis ütleme nii, et helikujundust, milles, mille, mille peale jäin püsima kuidagi nagu ta läks ka selle muusika kõigega väga hästi kokku ning ning sellealase kõrgharidus sama ka Londonis lõpuks sain. Et noh, see oli selline. Mulle meeldiks öelda küll, et see oli minu sõjavägi tegelikult, et noh, see oli need meikar breik enam-vähem. Vaata, kuidas hakkama saad, et mis sulle siis, mis sulle siis külge lõpuks jääb ja näed, midagi ikkagi jäi? Polegi päris lootusetu. 21. kool, eks ole, siit saad kindlasti juba inglise keele enam-vähem, et, et see on kindlasti suur asi, et noh, nüüd on siis ameerika keel ju ameerika iive, inglise keel on siis kindlasti väga, väga selge, mis mis elusa veel muidu elasid siis see ka päris õpingute tähe all vastu kindlasti on läinud ikkagi noor inimene. Jah, samas no ütleme nii, et peale keskkooli või noh, selline üheksateistaastaselt minna kuskile täiesti täissegmenti ülikeeruline USAs on see sellel hetkel vähemalt noh, ma olin võib-olla oluliselt mõni arg, eks ole, Ma ei, võib-olla ei osanud, võib-olla kahtlesin enda keele oskustes. Ei osanud, ei teadnud päris täpselt, mida ma tahan, kellega suhelda, eks ole. Ja seal on need nagu segmendid juba ära jaotatud, nii nagu nende keskkoolist saadik, et nüüd kellelegi sõbraks hakata, eks ole, ja noh, see on nagu veits keeruline, et tsau, et me oleme sõbrad, eks ole. Sama samamoodi kolledžis, et kõik klassid on erinevate inimestega koos, et sul ei ole piginaabritega midagi. Et noh, päris palju aega ikkagi veetsin üksinda mis oli taaskord õpetas mulle mind ennast tundma. Ja noh, see on, see on hindamatu kogemus. Aga ikkagi sõid kaks aastat seal kohapeal, et mis, mis seal veel oli, et raske oli luua siis kontakte, ma saan aru sotsiaalselt koha Likega või kui palju sellest saab üldse rääkida, et kuidas seal on, kõik on nagu väga noh, meie ette, kuidas ameeriklased on sellised natuke ikka väljapoole, eks ole, aga seal sihuke peali pealiskaudne ilmselt. Ja mina ei, ei, ei ütleks nii ka samas noh, et meie ettekujutus on üks asi lihtsalt, kus kohas neid inimesi näed selles vanuses, eks ole. Noh, ütleme nii, et Eestis on see, kui keedad paari, eks ole, näiteks võtad tee vaatajateni noh, või siis kohvikusse alternatiiv, minul sellel hetkel, kuna seal paarides siis ei saa, kui sa oled alla 20 aasta vana. Ma ei tea üksinda kohvikus vahtida on ka niisugune, nagu ta on, et ma ei tea, kuidagi mul nagu läks teist teed pidi. Tänasel päeval ollakse juba oluliselt teistmoodi, et ma olen nagu kindlasti oluliselt enesekindlam. Mul noh nagu teaksin, mida ma sooviksin kõige paremas mõttes, et kui ma inimestega suhtlen, et ma olen, ma tean, kes ma olen. Sa saad aru. Ei, ma mõtlen. Pikk kena poiss, eks ole, nagu piksevarras, kas tüdrukud ei tulnud nagu ligi litsema selles mõttes, kuidas selle California käes siis nagu olid? Järgmine laul tuleb sealt. Okei nägin järgmine lugu. Kui on šancation ja vait, ütle selle kohta paar sõna. Jällegi niisugune ilus aeglane laulukene Francation, kes on ka väga furoori tekitanud hiporühmituse Other liige. Ulf gäng, ta on selline pigem laulumees vist öelda, meenutab noort noort Marvin, käid New Orleansis Louisianast pärit Leis. Ilus Raudiga mängitud lault. Kuuleme seda. Siin me oleme koos Tom ala Furby ka, kes on sel nädalal seotud nii Simpel, Sessioni kui Tallinn Music, kuigi ka ehk siis rula rollis ja ühtlasi ka räppari rollis, aga Tom, tuleme seal sellest Ameerika ajast nüüd natukene välja ja lahkame selle Inglismaa osa ikkagi ka läbi, et kui sa siin Tallinnas mõtlesid ülikoolide peale ja ei teadnud päris hästi, mis see peaks olema, siis USA-s õnnestus sul kand kinnitada selles osas ja aru saada mis on see ala, mida sa võiksid õppima minna, mõeldud, tehtud ja minek Londonisse. No kuidas need asjad nii lihtsalt käivad? Kas sa kogusid raha seal Ameerikas selleks, et see sinna Londonit valutama minna ja siis juba jänkimehena enesekindlalt siis uks lahti lüüa? Ei kogunud, see on naljakas jah, et võiks nii mõeldagi sellel hetkel kuidagi need lennupiletid olid jube odavad. Ja kõik üks asi aitas teist kaasa. Et see oli jah, mõeldud tehtud, mul tol hetkel elasid paar sõpra seal Londonis. Keda ma noh, võib öelda, et ka rulaaegadest siuksed ikkagi väga-väga head sõbrad, kes õppisid samal ajal ja mõtlesin, et see oleks ju tore ka nendega koos seal olla. Et nemad on koolis, mina olen koolis nagu sõbrad, eks ole, et ei pea hakkama uusi tutvusi nii väga loomata, et seltsis segasem ja kolisin Londonisse, nemad muidugi kolisid kohe Eestisse seal. Ja siis ma olin jälle, ma seal olin, aga. Kas sa said selle elamiskuludelt nagu hoida, et sa olid Ameerikas olid isa ja ja onu juures ja sealt said siis ka kuidagi elamiskulusid alla võtta. Londonis, Londonist said nagu soodsamalt jällegi. Reisipidada ei, Londonis soodsalt plissi pida, ta ilmselt ei ole väga võimalik seal seal, ükstapuha, kus sa elad või kellega sa elad, see on ikkagi väga suur suur väljaminek. Mul jah, trehvast kuidagi seal tuttavate tuttavate kaudu rentisin kooli ajal lihtsalt ühte tuba Lääne-Londonis ja ja nii oligi. Aga kus sa siis käisid tööl kuskil, et said raharessurssi, jah, täpselt nii, mis teie otsesel vastu võtsite? Siis ma võtsin vastu sihukesed teod, mis parandas, parandasin arvuteid, elukutsena, Trustauri. Aga miks me tähendab, kas sul sellist mõtet ei tulnud, et USAsse pidama jääda, et sinna hoopis midagi õppima minna, et seal juba kaks aastat oldud ja oleks justkui juba nagu tuttavam? Koht ma ei tea, mis, mis, mis mul peas sellel hetkel toimus, ma pean selle vastuse võlgu jääma. Aga ma saan aru, et sa vahepeal muidugi maris ütlesid, et Tom Olaf oli rula rollis või ütlesin oja, et aga mis, mis asja see konkreetselt selle Inglismaal siis nüüd need õpist, kas ongi see Eli riis suurde Eli, siis operaatoriks olemine, see, millest sanist rääkisid? Jah, ma õppisin seal helikujundust helikunsti sellest, siis arenes välja see, mida, millega ma noh, ütleme professionaalsel tasemel hetkel Eestis tegeleda. Nii et seda võib küll öelda, et talent tuli koju. Said sa siin kindlasti kohe tuledeks sealt Ameerikasse tuled Londonis, noh, pea on ilmselt noh, suuri mõtteid täis ja maandusid siia väiksele siis Eestimaa pinnale teise sind kuidagi väga maa peale, et, et siin ei olegi siin ei olegi teab mis, mida. Ma võtsin ja esimese aastaga kuidagi väga rahulikult, et selles professionaalsel alal tegin palju kontserte, kuna ma olin lõpuks nii-öelda tagasi reketi nime all, siis pikalt igatsenud Eesti publikut enda muusikat kellegile esitada, kes sellest ka aru saab. Ja võtsin mingisuguse esimesed noh, nii-öelda töökoha ja lihtsalt lihtsalt mõtlesin ja vaatasin, kuhu see elukene siin triivib, et mingisuguseid suuri, nagu vallutusplaane ma sellel hetkel ei pidanud. Elulugu veeres omasoodu. Ja kuidas praegu tundub, kas ta on triivinud sinna õigesse suunda, kus ta võiks edasi minna ja just siin samal ajal Eestimaa pinnal Ta on triivinud kindlasti õiges suunas ja see pind vist ei ole enam üldse oluline, kus kohas seda kõike teha, et noh, kõik on kõik on nii kättesaadav. Me võime pakkuda enda mis iganes e helilisi teenuseid kus iganes maailmas, eks ole, või pakkuda tööd või ei võta tööd, et noh, hetkel ma olen siin, kes teab, mis tulevik toob keel. Ja oskused on käes ja ja omandatud need, et põhimõtteliselt seda tööd võid ju tõesti teha igal pool maailmas niit, et väiksed väikest viisi mõtled seda, et võiks jälle minna. Peale mõtlen küll. Aga sa ütlesid ennistusteta, sa igatsesid Eesti publikut ja, ja eesti publikut Sa saad ju ikkagi ainult Eestis ja sind ikkagi tõmbas ikkagi siia selles mõttes, et kõik on omad ja kodu ja pered, et et kui muidu küll maailm on kättesaadav, ükskõik kus punktis sa oled, siis noh, perega igavesti Skype'i teel suhelda ei ole ka päris see, et et selles mõttes, millised on su plaanid nagu edasise tuleviku osas. Ei oska öelda, eks see on niisugune paradoks. Tahad ühtlaja, tahad teistatakse, rohi on alati rohelisem kuskil mujal. Hetkel ma olen siin ja vaatame, mis tulevik toob. Kuulame muusikat Uno Naissoo ja Hellatus ja tants, miks erinevalt? Minu meelest see on tõesti super sihukene super laul, seal mängib klarnetit Aleksander Rjabov ja passil, kui ma ei eksi, siis Tiit Paulus ja väga-väga-väga ilus niisugune pops žanrilugu eestimaalt. Sellised helide Uno Naissoo poolt ja räägime veel juttu mõned minutid meie tänase külalisega. Tom Olaf Burbiga, Tom Olaf, kui siia jõudsime eesti muusikani, siis milline on sinu kontakt sellega? Sa oled palju ära olnud, kas sa oled jõudnud samal ajal ka kursis olla, mis siin toimub? Kindlasti, sa oled kursis räppmuusikaga ka, millised on sinu teised lemmikud? Eesti muusikaga niisugune armastus vihkamissuhe veidikaga. Mõlemast. Et jah, et see, mis satub kõrvad ning nii keeruline sellest tegelikult rääkida, ma, ma mulle meeldib, mingi, mul meil ei olnud mingisugused laulud. Mulle ei meeldi näiteks kõik selle artisti laulud, eks ole, see on samamoodi välismaa muusikaga, et lapsepõlves nooreneb meils mingisugune kindel artistid, siis ma ostsin kõik need plaadid ja siis ma olen nagu olin selle artisti fänn. Siis mulle järsku see saund enam ei meeldinud, mis nad hakkasid tegema, siis ma olin nende paatide Fanid, eks ole, et noh, see ongi, mis muusikat ma kuulan, ma kuulen hästi palju räppmuusikat, mulle väga meeldib klassikaline muusika, mulle meeldib jazzmuusika. Ma ei tea, mis siin Eestis Eestis on väga palju ilusat muusikat ja ma arvan, et siin on väga andekaid, andekaid, andekaid, andekaid muusikuid ka ja ma ei oska siin küll nüüd ei tahaks kedagi välja tuua, aga, aga noh, lihtsalt, et ma arvan, et Eestis nagu see protsentuaalselt, see noh, meil on ikka väga-väga andekaid inimesi. Professionaalne helimees, et et mis, mis tasemel nagu Eestisse. See muusika nagu kõlab, et kuidas sa seda hindad, misse, uuemat siin mehed teinud ja naised. Ma arvan, et taaskord midagi mitte välja tuues tõusuteel läheb, ainult ütleks, et kõik läheb paremaks, inimesed kombivad uusi žanreid teha, nokitsevad uut passi, muusikat, mis on nüüd tõsisel tõusuteel, minu meelest kõiksugune tap stepp ja nii edasi, samuti ka ansamblit bänditad multiinstrumentalistina niisugust, noh, südamelähedast rock n rolli ja ma arvan, et meil on kõvasti kõvasti talente siia. Et see või need võimalused, eks ole noh, ise teha on kõvasti suurenenud seoses, eks ole, seal arvutis ja tehnika arenguga. Eeldatavasti sul endalgi on ju oled ju noh, ilmselt endale kujugi või kuhugi stuudio soetanud. Et seal siis sinu väikses sepikojas küpsetad siis oma lugusid teistele ka midagi. Tehnika teenbiitaja töötab nende uue plaadi kallal või lihtsalt töötan uue materjali kallal. Mis nendest siis sinna plaadile lõpuks läheb, seda me ei tea, enne, kui see plaat on naljas, vähemalt mina küll ei tea. Teen viite ja teen kõiksugust muud muusikaga heliga seonduvat. Tom Olaf, meil hakkab aeg täna vaikselt saama otsa, aga enne äkki veel jõuaks ära kuulata, kus sind lähiajal näha saab. Just see neljapäev, 29. märtsil esinen klubisse lokaalis nimega vabandust. Seal esinevad samuti Moskvast superprodutsent tesa ja Eestist Kiiennaa. Ning reedel siis olen klubis korter koos juba varem mainitud artistidega, kel vol2 vanim isik, kuigi raames laupäev, pühapäev kommenteerin rulavõistlus, Simpel Session, poolfinaal ja finaal Saku Suurhallis päev otsa. Me paneme peale nende Chei elektroonikud, mis on üks sinu valitud ja sinu lemmikutest ja ja küsiks siia otsa veel kiiresti sinu lavalise oleku kohta, et üks asi on see, et selle Räpid ja Sa rõhutasid ka seda, et sa üritad teha nii, et inimestel oleks lõbus ja teha sinna mingisugust nalja. Kas see on nagu natukene selline briti kuum stand-up, koomikud, teema või, või kuidas seda rahvas kaasa haarad? Ma ei tea seda vist ei ole võimalik jälle sõnadesse panna, et üritan inimestele meeldejäävat kogemust tuua lihtsalt lava peal ja et inimestel oleks positiivne kogemus, kui nad kuulavad muusikat. Tema päev, suur aitäh meile täna külla tulemast, aitäh teile.