Tänase saate külaliseks on Triin Sakkerma noor naine, kes käis teisel pool ekvaatorit Lõuna-Aafrika vabariigis keskkonnateadlikkust tõstmas ning ÜRO kliimakonverentsiks ette valmistamas. Mida ta seal nägi ja koges ning kas teda ka kuulda võeti sellest algav saade ning kutsume teid kõiki kaasa mõtlema siis kliima soojenemise teemadel. Minu nimi Krista taim ja kohe algav muusikapala viib meid Kaplinnale lähemale. Elades siin Eestis tundub, et oleme justkui vanajumala selja taga ja globaalsed probleemid jäävad meie igapäevaelust kaugele. Ometi on maailmas piirkondi, mida mõjutab, saab ka meie tegevus ja Triin Sakkerma. Sa oled 24 aastane noor naine, lõpetanud eelmisel aastal Tartu Ülikooli ökoloogia erialal ning olite järel neli kuud Kaplinnas Lõuna-Aafrika vabariigis keskkonnaametis tööl ja valmistasid ette ka ÜRO kliimakonverentsi. Mis oli mõte, miks sa sinna läksid ja kuidas sa sattusid Kaplinna just kliimaküsimustega tegelema? Eelmise aasta alguses ma kandideerisin sellisesse vabatahtlike programmi nagu Glen programm, mida koordineerib Eestis arengukoostöö ümarlaud ja finantseerib välisministeerium. Üks projektidest, kuhu sai kandideerida, oli siis ÜRO kliimakonverentsiks ettevalmistamine Lõuna-Aafrika vabariigis ja kuna mul on selline ökoloogiline taust, keskkonnateemad huvitavad mind väga, siis ma otsustasin just sellele projektile kandideerida ja mind valiti välja sain siis võeti neli kuud Kaplinnas. Kas Lõuna-Aafrikas? Ka vabariik on üks selliseid riike, kus kliima mängib väga suurt rolli. Et inimesed peavad oma kodusid maha jätma. Kindlasti praegu kodude maa jäätmiseni ei ole veel seal see olukord nii trastiliseks jõudnud, aga see mõjutab neid kindlasti palju rohkem kui võib-olla siin parasvöötmes Euroopas, et, et nad on sellest väga teadlikud ja mõtlevad selle peale väga palju just nagu valitsustasandil. See on valitsustasandil, sa ütlesid, aga kuidas on tavainimese tasandil, kuidas nemad seda tunnevad, kui midagi on nagu kässar. Üks ülesandeid, mis meil seal vabatahtlikku tööd, mida ma pidin tegema kapinas, oli uurida siis täna inimeste käest, kui palju nad teavad kliimamuutuste kohta. Üks nädal me tegelesimegi nii-öelda madala sissetulekuga inimeste küsitlemisega küsisime nende käest, mis on kliimamuutuse, mis nende jaoks tähendab, ja enamik inimesi ei ole ainult sellest kuulnud ja ei tea, mis on nende jaoks näiteks kliimamuutused on see, kui eelneval õhtul ilmateade ütleb, et järgmisel päeval päeval paistab päike ja tegelikult seal rihma, et ühesõnaga, et see nagu, et see ilmaennustus ei vastanud tõele või see, et päeva jooksul paistab päike, siis sajab vihma või lörtsi, et on nagu hoopis ilmastiku muutsid nad tegelikult ei saa sellest globaalsest fenomenist nagu aru. Kuigi nad seda mõistet ei tea, siis oma päriselus tajuvad, väga hästi ei saanud, sest nad teavad, et näiteks nende vanemad ei ole pidanud kannatama talupojad, siis ei ole pidanud kannatama mingisuguseid põua pikenemis perioodi tõttu või midagi sellist. Et nad tegelikult on väga, nad teavad, mis asi see on, lihtsalt ei tea seda mõistet, et see on nagu kaks erinevat asja, kuna nende jaoks kliimamuutused on nagu reaalne elu. Aga lihtsalt nad ei kuule seda hommikust õhtuni seda terminit niimoodi, mille kliima on seal. Kuna Lõuna-Aafrika vabariik on väga suur, siis kiimane hästi varieeruv. Et Kaplinnas näiteks Lääne-Kapimaa on siin üsna kuiv ja väga tuuline on just rannikute ala on väga-väga tuline, samas rohkem siis nagu kontinendi keskele, siis seal on poolkõrbed, läheb kogu aeg kuivemaks siis idarannikul, kus toimus ka see kliimakonverents. See on juba selline troopikasarnane, et väga-väga niiske ja selle tõttu ka maastik erineb väga suuresti, et kui läänerannikul on rohkem seened, poolkõrbed, siis idarannikul on täiesti sellised nagu vihmametsade sarnased maastikud. See on väga mitmekesine see kliima. Aga kuidas seal keskkonnaametnikud tööd teevad, milline on seal töökorraldus, kui palju on seal bürokraatiat ja, ja mis on nagu nende igapäeva öösel? No ma kujutan ette, eks nende igapäevatöö on samasugune nagu Eestis, aga bürokraatiat on seal kindlasti kordades rohkem kui Eestis näiteks kapinias konkreetselt nii-öelda riigitööl on, kuskil on alati see arv oli kuskil 20000 inimest, et väga suur nendele kõikidele on antud mingisugune tegelikult mingi selline nagu väga konkreetne ülesanne, mille eest nemad on vastutavad ja siis seetõttu see nii-öelda see bürokraatiline ketsen muutub lihtsalt nii pikaks. Mis sa teed, sa pead seda kellegi teisega läbi arutama või nagu mõtteliselt luba küsima. Ja see võtab kõik hästi palju aega, et kuna me korraldasime kampaaniat, siis me korraldasime väga mitmeid üritusi üritusteks lubaküsimine võttis aga põhimõtteliselt kogu selle aja, mis mina seal olin, neli kuud, me siis ootasime ühte luba kõik asjad toimuma väga nagu planeeritud ja kõikidega läbi nagu arutatud. Tulles. Kliima juurde tagasi, kui palju nad on ise täheldanud, et neil on seal mingeid muutusi toimunud. Siin oli küll põgusalt juttu, et, et nende esivanemad ei puutunud kokku sellega, et põuaperiood oleks viibida. No näiteks nüüd just siis, kui mina tulin ja läksin siis kapinna augusti lõpus, siis neil hakkas talv lõppema ja see oli väga levinud, et inimesed olid arvamusel, et või nagu oli täheldanud seda, et just Nende talveperiood sellel aastal oli väga veider, et sai hoopis teistsugune, et see oli soe, soli kuumet, tavaliselt seal talv on selline, no meie sügis, kevad 16 kraadi, 15 kraadi, isegi natuke jahedam, aga sellel talvel näiteks oli juba 25 kraadi sooja, osadel päevadel sellest ei saa muidugi järeldus, teadsin kohe kliimamuutustega seotud, aga lihtsalt see, kuidas kuidas ilmastik on nii varieeruv, et tõesti tekivad sellised mingisugused suured temperatuuri tõusud, mida võib-olla tavaliselt ei ole olnud. Ja samuti väga suur probleem on neil ka sademetega nii-öelda vähenemisega, eriti seal lääne kappimal, et sademete varieeruvus on väga suur, et tekkida siis mingi hetk liigniiskus ja teine üksi selle. Selline põud. Kui palju see põllumajandust mõjutab ja mis on nagu seal nagu põhiline sissetuleku allikas. Ja põllumajandus on kindlasti niimoodi maa-aladel on kindlasti see põhiline sissetuleku allikas, Lääne-Kapi on veel eriti, on veiniistandused on siis väga suur vahepeal ja see mõjutab kindlasti just nende viinamarjade kasvatamist, et kui need temperatuurid hakkad veelgi muutuma, siis tegelikult pigem hakkab sealt neid taimi, mis suudavad sellises kuivuses kasvada, hakkab nagu vähenema. Samas kui Euroopas parasvöötmes nii mõnedki taimed just hakkavad nagu levima meie laiuskraadidele, sest et nad saavad siin hakkama, sest siin hakkab nagu soojem olema. Seal on see pigem nagu negatiivne. Kuidas on lood inimeste haridusega ja haritusega? Kui me tegime seda ja küsitlust küsisime tänavalt inimeste käest siis kliimamuutuste kohta, siis tegelikult me küsisime ka, mitu klassi haridust on, et noh, et selle põhjal statistikat pärast teha. Ja haridusega, nii et see on nagu üsna raskesti ligipääsetav seal, et noh, linnades kindlasti rohkem, aga maa-aladel inimesed on nagu valivad pigem siis selle töötamise kui hariduse kooliminek on pigem teisejärguline. Palju see seal kohapeal olles said kohalikega kas just sõbraks või nendega rääkida nende elust ja olust. Ja ma suhtlesin inimestega kohalike inimestega väga palju sõbraks sain ka mõndade inimestega, peamiselt siis no Kaplin on selline väga nagu pulbitsev linn, et seal on väga selline aktiivne kultuurielu eriti ja seal on hästi palju noori inimesi, et minapealselt suhtlesingi lähemalt just nagu eluna aafriklaste käed nii valgete kui värviliste mustadega. Nende elu on nagu selline hästi huvitav, et nad tegelikult mingil määral ma kujutan ette, et nad on nagu hästi tänased Eesti noortele selle tõttu, et ka Eestis on see see levinud, et inimesed lähevad välismaale, et kas õppima või ma ei tea, paremat töökohta otsima midagi ja Lõuna-Aafrikas on täpselt samamoodi, et minuvanused noored tahavad minema Lõuna-Aafrika Vabariigist, et see on nagu minu jaoks nii veider vaadata, et mina olin seal kapsas, vaatan, palmipuud on helesinine ookean, näed, kõik on nagunii ilus. Ja elu on tegelikult inimesed on sõbralikud ja rõõmsameelsed, aga samas need probleemid on täpselt samasugused, mis on nagu Eestis Euroopas, et nagu inimesed on tegelikult igal pool suhteliselt sarnased, et ka seal olid noored sellised üsna teadlikud nagu oma riigivigadest, aga headest pooltest, et et jah, nii oli. No Lõuna-Aafrika vabariik on ju ka see riik, kus oli väga teravalt päevakorral rassi probleem, valged, mustad ja kuni aportiidini välja. Kui palju sa selle jälgi seal nägid ja inimeste suhtumisest siis tähele panid? Üllataval kombel mina kunagi ei näinud ühtegi sellist olukorda, kus oleks mingisugust Grassilist konflikte olnud, et minu jaoks oli nii huvitav, kuidas nad on tegelikult 120 aastaga, mis sellest on möödunud, kus siis partiid lõppes 94. aastal siis peaaegu et nad on sellest nii nagu üle või nad on nagu tõesti püüavad paremuse poole kogu aeg liikuda, et valged ja mustad, sa oled väga hästi läbi, vähemalt see, kuidas, mida mina nägin, kunagi ei tea, mis kuskil mujal ta jõuab, aga samas räägiti mulle ka, et linnades on alguses natuke teine, et inimesed on seal nii-öelda nende silmaringi ja nende maailmavaade on hoopis teine, kui lähed ikkagi maa külla ja siis seal on selline võib-olla siukene vanem aafrikaani siis valge inimene, et seal võib olla ikkagi sihuke arvamus, et noh, mingi selline mitte nii poliitiliselt korrektne arvamus. See kindlasti oleneb ka jah, et kus nagu inimesed on üles kasvanud, millega nad nagu rohkem harjunud, et töökohtadel töökohtadega on niimoodi, et kuna musti värvilisi neid ei eelistatud mitte ühegi töökoha suhtes välja arvatud siis mingisugused sellised nagu teenindusvaldkonnas, siis nüüd on see olukord nagu tehtud nendele väga doosivaks ja riigitöödel, eriti on lausa kvoodid, et kui palju näiteks mustanahalisi, värvilisi peab tööl olema? Üsna tihti on, ma kuulsin küll inimestest, kus valged ja mustad-värvilised kandideerivad ühe töökohal ja valitakse tegelikult mingisugune inimene, kes võib-olla ei olegi nagu, nagu võib-olla nii sobilik selle töökohal, aga kuna ta on lihtsalt vaese kvoot nii-öelda täita, et siis valitakse näiteks värviline vise, must inimene, aga samas näiteks sama on ka naiste ja meestega, nad teadsid väga oluliseks ka naistel on võimalus tööle minna, eriti siis seegi tööde näiteks kapina linna peal naisterahvas, Lääne-Kapimaa peaminister, oli naisterahvas, et seal nagu naiste arv poliitik. Kes on väga suur, kui palju sul õnnestus näha ka Kaplinnas sellist elu, mida turistidele tavaliselt ei näidata. Üsna palju, et oma tööga seoses ma käisin väga paljudel sellistel koosolekutel, kus olid siis igasuguste asutuste nagu Kaplinna näiteks kommunaalametite juhatajad ja keskkonnaameti juhatajad. Väga huvitav, et nagu kuulda seda, kuidas poliitikaskoop linnas toimub, et kuidas otsustatakse, kuidas otsustatakse. Üks asi on see, et bürokraatia takistab väga palju mingisugused plaanid, mis on võib-olla olnud õhus 10 aastat juba, et nad ikka veel on sellises nagu selles planeerimisfaasis, et kui rääkida nüüd konkreetselt keskkonnateemadest, siis näiteks suurimaid probleeme on see, et Lõuna-Aafrikas Kaplinnas võimelised ei sorteerida prügi. Ja avalikkus on väga huvitatud sellest, et tahaksid prügi sorteerida. Ka seda võimalust neil ei pakuta, kuna mingil põhjusel see prügi ettevõte on mingisugused seadused, ma täpselt ei tea, aga mingisugused piirangud, miks nad ei saa prügi sorteerida ja miks nad ei saa anda inimestele kolme erinevat või rohkem prügikonteinerid ja muudkui proovisid ja mõtlesid ja, ja muretsesid, aga tegelikult kuidagi ei lähe sedasi, et see on hästi huvitav, et tegelikult inimesed, elanikud väga tahaksid, aga kuidagi riik ei suuda nagu nende seadusi niimoodi muuta, et see oleks nagu võimalik, lihtsalt. Aga on veel ka mingeid selliseid, muidugi raiskamise juhtumeid, sedasi ülearu toimetamist, seal kus võiks kokku hoida. Mina isegi olin väga üllatunud, et Lõuna-Aafrikas pigem inimesed on kokkuhoidlikumad kui Euroopas, Lõuna-Aafrikas oli kunagi üks maailma odavamaid elektrihindu, kuna see tarbimine on niimoodi suurenenud, siis tootmine tegelikult elektri tootmine nagu ei ole jõudnud märgi siis 2008. aastal ja ka eelnevalt on olnud selliseid massilisi nagu mingite piirkondade väljalülitamise elektrist, et kus siis nagu vahetuste kaupa mingid piirkonnad ei saa lihtsalt elektrit tarbida, mingipäev näiteks ja üle päeva saada elekter ja midagi sellist, et lihtsalt, et, et seda vähendada, tarbimist hoida nagu niimoodi, et kõik saaksid midagi, et mingil, et noh, et ei oleks nagu ebaaus, et näiteks ma tean ainult Kaplindsam elektrit, aga mingit külad näiteks jäävad täitsa ilma on ju neil on ka selline asi, et kõikide pistikupesade kõrval on lülitid. Sul on nagu pistikus, on mingisugune asi, no näiteks ma ei tea, televiisori, restor või mis iganes, et sa ei pea seda välja tõmbama sealt, aga sa lülitad selle lüliti väljas siis ta elektrit enam ei jookseb, et see oli hästi huvitav, et nad on väga püüavad just valitsus või nagu ka linna heinavalitsus püüab inimesi ärgitada nii-öelda sellele elektri kokkuhoiule igasuguste kampaaniate ja, ja ka hinnatõusuga mingil määral kindlasti. No aga veeküsimus, mul on tunne, et Aafrika on selline riik, kus ei ole väga palju vett, et sellega tuleb nagunii sedasi rinda pista ja nüüd veel sealt säästaja. Sellele teine huvitav asi, mida ma märkasin, et hästi paljudel majadel tegelikult just maapiirkondades, kus võib-olla vee kättesaadavus on nagu raskendatud oli katustel, siis vihmavee kogumiskonteinerid Need olid need, kus sa nägid, et kokkuhoid oli ja inimesed midagi tegid. Aga linn, see on ju ka elav organism, seal on. Äripiirkonnad, on jõukamad inimesed, on vaesemad inimesed ja on ka slummi. Õnnestus sul seal käia, mis pilt sulle seal olemas? Lõuna-Aafrikas kutsutakse lumme, siis taunczipideks ja Kaplinnal on päris üle 10, tantsiti minu teada ja seal ma käisin Njaa suuremas käelizzad tantsides, kus elab 400000 inimest, mis on nagu põhimõtteliselt terve Tallinn. Ja see on väga huvitav, et seal on Katoundschipis on tegelikult täiesti selliseid reaalselt klassid, et ei ole ainult nii, et inimesed elavad nende süttides, mis on siis nagu lipp lipi peal, lapp lapi peal, et kus on põhimõtteliselt ehitatud katusekividest ja katuseplaatidest, igasugustest pappkarpidest ja millest iganes on võimalik endale neli seina püsti panna. Aga, ja täiesti sellised inimesed, mingisuguseid keskklassi inimesed, kes elavad seal korralikult ehitatud majades ja ja ei tahagi sealt oma Tountsiplist välimine, sest nad on seal üles kasvanud ja see on nende jaoks kodu, isegi kui nad hakkavad noh, saavad nii, jõuad elus järje peale, siis nad jäävad sinna lihtsalt ehitavad endale parema maja, et ka see, et sellised piirkonnad on täiesti olemas. Ja inimesed elavad selle hütides ja käivad tööl kapini kesklinnas, mis siis tähendab seda, et ka lisan kuskil 10 kilomeetrit kesklinnast ja nad on väga sõltuvad ühistranspordist, mis on Kaplinnas ta ei, väga puudulik. Et see oli ka selline suurem äärmused, kuigi nad elavad kesklinnast väljas, nad elavad ses vaeses osas, kus põhimõtteliselt ei, nad ei maksa üürimaamaks ja mitte midagi, sest need on täiesti mitteametlikud majad. Siis nad peavad maksma tohutuid summasid, et jõuda Kaplinna kesklinna, kus siis tööl käia. Transport on kallis siis ja siis, kui mina jõudsin kapina, siis just eelmisel kevadel oli värskelt avatud bussiliinid mingi kuskil viis bussiliini ja seal ei ole rohkem poisse, seal on küll rongid, mis sõidavad pikemaid maid, aga linna sees bussisüsteemi kui sellist ei olnud, et inimesed sõidavad. Väga levinud on minibussid meie mõistes nagu marsruuttaksod ja siis tänavatel püüad kinni sellise ja siis maksad tavaliselt soli kuus randi, mis on kuskil 50 eurosenti, sellistega naksis jäävadki, et nad on väga ohtlikud, sest et need taksojuhid sõidavad täiesti ulmeliste kiirustega ja need ei pea mitte ühestki liiklusseadusest kinni, et et see oli jälle teine probleem on see, et nad sõidavad näiteks tantšipist, sõidavad kesklinna selle taksoga taksot saatsid väga tihti tõstesse, et ei olnud üldse mingi suur uudis, kui näiteks Lõuna-Aafrika kuskil riigimaantee peal näiteks üks takso lihtsalt sõidab ummikusse ja kõik need 16 inimest, kes seal pardal olid, saavad surma. Meie jaoks on ulme, sellest Basendaksid kõik hääled. Seal oli see selline mõtteliselt iganädalane sündmus, et väga kahju on tegelikult, kui palju sa nägid? Seal vaesust ja neid, kes on jäänud siis sedasi elu hammasrataste vahele pole omadega hakkama saanud. Aafrikat peetakse ju ka vaeseks maaks, kogu Mannet lauset. Inimesed olid seal kordades vaesemad kui Eestis kõige vaesem inimene, tegelikult oli alguses väga raske, kui Eestis, kui ei oska arvuliselt öelda, mitu aastat seal reaalselt tänavatel näeme, aga see on väga vähe võrreldes sellega, kui palju Kaplinnas need on. Iga nurga peal on mingi kodutu, kes seal elab, põhimõtteliselt tal on seal oma madrats, lausa keegi teda sealt ära ja sellepärast, et mitte kuhugi pole ajada seal ei ole mingisuguseid kodutute varjupaiku, kui selliseid riigil lihtsalt ei ole. No ei ole ressursse ilmselt nende ehitamiseks, et kodutuid on meeletult ja nad tõesti elavadki kuskil majade ääres, neil on oma selline, selleni kliima soe, öösiti nad saavad, kui on soe tekk, saavad hästi hakkama. Kerjamist on hästi palju ja tavaliselt tuleb ikkagi anda midagi, et see on seal täiesti kultuuris sees, et kui n kerja ja ta küsib su käest midagi, siis raha nagu võiks anda. Väga tihti on näha, näiteks hommikuti, kui ma tööl jalutasin, siis tuleb vaat kodutud vastu suurte seiste gurmeevõileibadega, et inimesed lähevad tööle, ostavad endale kohvi, ostavad siis midagi mingi võileiva või mingi puuvilja kaasa, et anda siis mõnele kodutule, kes tee peal vastu tuleb, et see oli hästi tavaline, et inimesed tegelikult hoolivad, et nad teavad, et nad ei saa väga palju teha, aga see, mida nad saavad teha, nad püüavad seda siis anda kellelegi seda, mida neil on juba piisavalt palju. Me teeme siin pisikese pausi, kuulame muusikat Lõuna-Aafrika Vabariigist ja seejärel jätkame, sest on meil veel käsitlemata selline teema, nagu see ÜRO kliimakonverents, mida sa triin Sakkerma käisid seal siis. Neutriin Sakkermas olid augustist detsembrini Lõuna-Aafrika vabariigis ja ohtlikuna Glenn projekti kaudu ning üks sinu eesmärk seal viibides oli ette valmistada ÜRO kliimakonverentsi, mis toimus siis seitsmeteistkümnendat korda ja turbanis. Ütlesin ma selle nime nüüd õigesti, kuidas? Ma ei teagi, näoldasid turban. No siis on koht ikka seal toimus ja üle maailma sõitsid targad inimesed sinna kokku, mis tähendas sinu jaoks, et sa said seal käia ja mis oli sinu roll, mida sa nägid seal? Minu jaoks kliimakonverents on selline on alati olnud mingil määral huvitav koht, kui ma olen alati tahtnud minna jõuda, et näha, kuidas toimib siis globaalsel tasemel selliste suurte otsuste vastuvõtmine. Kuidas toimuvad sellised läbirääkimised? Otsuseid, mis peaksid mõjutama meid aastakümneid, kui mitte aastasadu. Põhimõtteliselt kell, see on nagu see eesmärki ja seal ma olingi siis seal Kaplina keskkonnaametiga kliimakonverentsiga on alati seotud üks seenenäituste messiala, kus me siis panime ka üles oma paviljoni, kus inimesed käisid ja uurisid siis, mida Kaplindeebeeski muutustega seoses sellega seoses mina, mul oligi selline võimalus ka tegelikult konverentsialale pääseda läbirääkimisi kuulata, tegelikult see ligipääs konverentsile on väga, väga piiratud, sinna saavad ainult inimesed, Akritutsiooniga, mis on vaja eelnevalt siis taadelda ja ja kõik see, kogu see turvasüsteem, kuidas sinna sisse pääseda, väga huvitav. Aga lisaks see, et tegelikult väga paljud läbirääkimised on piiratud ainult teatud osalistele, isegi need inimesed võib-olla, kellel on igasugused Akritatsioonid, pääse nendele ligi. Ja need ruumid, kuhu siis mul oli ligipääs nendes kuulata seda, mis tegelikult toimub ja kuidas tegelikult nende otsuste no vastuvõtmine nende üle niimoodi arutlemine, kuidas see kõik toimib, see oli huvitav ja mingil määral ka kindlasti natukene, mitte masendav, aga selline võib-olla pettumus, et kuidas tegelikult mammutkonverentsid toimivad, et noh, see on ju ilmselge, et kahe nädalaga ligi 200 osavõtjat ei saa jõuda mingisugusele otsusele, mis peaks tervet maailma kuidagi muutma. Loodetavasti paremuse poole, et mida sa nägid, mis sulle kõige rohkem sellist pettumust valmistasid, kuidas asju aetakse, võib-olla see, et mina alguses arvasin oma lihtsa veaga, et on selline üks suur tuba, kus inimesed siis vaidlevad puhtalt Kyoto protokolli üle 97.-le seal vastu võetud ainukene õiguslikult siduv leping raamkonventsiooni see siis on ainuke, mis siis seob arenenud riike vähendama kasvuhoonegaase viis protsenti võrreldes 90. aastaga. Ja see nüüd lõpeb 2012. aastal esimene periood ja siis põhimõtteliselt oligi hästi suur lootused ootused, et seda aga kas siis pikendatakse või tullakse uuele paremale kokkuleppele, et neid kasvuhoonegaase vähendada. Ja tegelikult, mis mina sain, on see, et kliimakonverentsil räägitakse nii paljudest erinevatest asjadest. Kyoto protokoll on ainult üks asi, millest mida arutleda. Aga seal on väga olulisel kohal just nüüd viimastel aastatel on kuidas aidata, arengumaasid nagu ka Lõuna-Aafrika vabariiki aidata neid kliimamuutustega seoses näiteks Aafrika mandri nii-öelda kasvuhoonegaaside heitkogused on kuskil kolm, neli protsenti kogu maailma heitkogustest nende riikidega rääkida mingisugusest kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisest on natukene veider. Tegelikult Aafrikat kutsutakse hoopis kliimamuutuste nii-öelda selleks tandriks, kus tegelikult need muutused toimuvad ometi, kuigi nemad ei ole mitte kuidagi sellesse panustanud. Ja nüüd proovitaksegi tegelikult kuidagi aidata neid arengumaid nii-öelda kohanema kliimamuutustega, mis on väga oluline nende jaoks ja mingil määral Tal on see fookus läinud siis üle ka kliimamuutustega kohanemiseks, mitte ainult selleks, kuidas teatada, sest et tegelikult juba arvatakse, et kliimamuutused on toimumas hakata rohkem mõtlema selle peale, kuidas nendega kohaneda. Ehk siis suured rikkad maad toodavad neid kasvuhoonegaase nii kuidas jõuavad, tehased tossavad ja siis mõeldakse neile, keda see mõjutama hakkab, et kuidas nad nüüd suudaksid siis elada sellega, mida me oleme korda saatnud. Jah, põhimõtteliselt nii on just selle uue nii-öelda globaalset kokkuleppeni jõudmiseks peamine takistus oligi see arenenud riigid arengumaad hakkaksid oma kasvuhoonegaase piirama, samas kui arengumaad on selle vastu, sest et tegelikult on selline levinud arusaam, et kasvuhoonegaaside piiramine aeglustab sinu riigi arengut, kuigi noh, see ei ole tegelikult enam nii, aga põhimõtteliselt tegelikult selle kasvuhoonegaaside õhku paiskamise tulemusel ongi arenenud riigid jõudnud sinna, kus nad on tänu sellele tööstusrevolutsioonile, et miks võtta ära see võimalus arengumaadelt, et samamoodi jõuda samal arengutasemel käärid, mis tuleb nagu kuidagi lahendada. Üks turbani peamisi tulemusi oligi see, et lepiti kokku uue rohelise kiimafondi loomises kus iga aasta peaks sadama Hardy't eurot tulema arenenud riikidelt, mida siis anda arengumaadele selleks, et nemad saaksid roheliselt ja keskkonna kestlikult areneda, et pakkuda neile seda, siis seda ressurssi, et nad saaksid valida võib-olla siis taastuvenergia mingisuguse kivisöe asemel näiteks küsimus jäi kahjuks üles, et kus see 100 miljardit eurot täpsemalt tuleb, et sellele ei jõutudki lahendust leida. Kuidas need kohalikud ise sellesse kõigesse suhtusid, kui arenenud riigid tulevad ja räägivad neile mingit sellist juttu, mis oli nagu nende seisukoht? See oli üks peamisi probleeme, mis oli, kui ma näiteks vaatasin turbanis olles kohalikke telekanaleid, kuidas seal siis räägiti sellest, kuidas need, kes nii-öelda saates olid, rääkisid sellest, olid nii uhked selle üle, et see kõik see konverents toimub Lõuna-Aafrika vabariigis, et milline au see on, et kuidas nad saavad oma riiki esitada, millise sellise eeskujuliku kliimamuutustega tegeleva riigiga. Samas kirjutasid siis kohalikud saatesse SMSi, SMS-id jooksid niimoodi seal ribal ja siis seal oli selliseid arvamusi näiteks, et tõesti, et miks arenenud riigid tulevad siia, räägivad meile, kuidas asjad peaksid käima ise nad on maailma sinna viinud, et miks meie peame midagi tegema. Samas oli ka see, et kliimakonverentsi korraldamise peale läheb tohutult summasid. Et selle asemel, et seda näiteks kasutada millegi mõistlikuma peale noh mingil määral näiteks tõesti inimestel elukohtade ehitamisega näiteks, et miks mitte ühistranspordi panen või mida iganes, et selle asemel korda mingisugune mammutkonverents, et ka selliseid arvamusi oli. Kes olid tulnud arenguriikidest siiski sinnamaale, kuidas sinusse suhtuti. Kui palju sinu käest küsiti neidsamu küsimusi, et tuled siia meid nüüd õpetama, kuidas meie saaksime keskkonnateadlikumad olla. Jah, põhimõtteliselt, sest suhtumist võib-olla natuke oli, aga mitte kuigi palju, sest et tegelikult oli hoopis niimoodi, et kui ma rääkisin kohalike inimestega keskkonnaprobleemidest ja kliimamuutustest, siis ma nagu tutvustasin ennast kui Kaplinna aitäh ja nende jaoks oli põhimõttest, et keegi nendega räägib sellest, kuidas nemad peavad oma elustiili muutma, oli väga raske kuulata, et mingil määral ju täiesti õigustatud arvamus, et miks peaksid inimesed, kes elavad kuskil hütis, miks nad peaksid kuna minu käest mingit sellist juttu, et aga vähendama elektritarbimist, tarbin nii palju vett. Ja ise ma elan kuskil kuskil ilusas kohas kindlasti tarbin kolm korda rohkem elektrit, kui nemad üldse kunagi hakkavad tarbima, et et selles suhtes oli raske, on kui rääkidagi kliimamuutustest ja ise tunda seda, et tegelikult mina võiksin kindlasti palju rohkem ära teha, kui nemad. No kuidas sa selle olukorra iseenda jaoks lahendasid, lõpetasid ühel päeval üleskutsed ära, et jätke vee raiskamine. Ei, ei, sest et kapinas on tegelikult nii, et seal on see rikkuse vahe, on väga suur, et seal on väga palju väga vaeseid inimesi ja väga palju väga rikkaid inimesi, see, kes, kes on üsna väike. Ja seetõttu on ka tegelikult nii-öelda see tarbimine on täiesti erinev. Et tegelikult just need rikkamad inimesed on need, kes paiskavad kõige rohkem kasvuhoonegaase õhku oma elektritarbimise, vee tarbimise ja oma suurte autodega me püüdsimegi kampaaniaga eelkõige nii-öelda fokusseerida oma loosungitest nendele haritud enamasti valgete, rikaste inimeste suhtes, kes on tegelikult üsna teadlikud sellest, mis toimub näha seda, nagu kuulda, et siis püüdsimegi just neid panema mõtlema sellele, et kuidas nende tarbimine mõjutab inimesi võib-olla 10 kilomeetrit eemal taunczipised, kuidas tegelikult need inimesed hakkavad kannatama kõige esimesena just kliimamuutuste. Aga mida sa tegid, siis käisin neil ukse taga rikaste uste taga rääkimas. Kuidas see toimus? Peamiselt me käisime igasugustel üritustel, kus inimesed olid juba mingitel muudel põhjustel kohal, et ja saime rääkida siis sellest, mida me teeme, kuidas me teeme ja miks me teeme teks, käisime koolides, käisime ärimessidel. Ütleme nii, et olen suure autotehase avamine, te lähete sinna hakata rääkima, et ärge sõitke. Geni suurt autodega, no päris nii ei olnud, aga, aga me püüdsime jah minna sihukestesse üritustele, kus juba inimesed on kohal, et nad saaksid mingisuguse üllatusmomendiga mingit sellist informatsiooni, mida ei oodanud sealt leida. Ja siis jagasime oma flaiereid, rääkisime nendega juttu, et mõned inimesed olid väga huvitatud ja tulevad sinu juurde, hakkavad argumenteerima oma arvamust avaldama. Ja tegelikult see ongi kõige parem, kui tekib mingisugune diskussiooni inimesed sellest probleemist räägivad, et see on kindlasti kõige olulisem. Juhtus ka sedasi, et lihtsalt nii-öelda visati välja, et mis te nüüd jutustate siin meil hakkab praegu suurepärane. Selliste hetke õnneks ei, ei olnud. Need tõid, võeti vastu, kuulati ära ja mis edasi, saab seal nüüd iga ühendada? Jah, põhimõtteliselt küll, et loodetavasti haka mingid muutused hakkavad seal toimuma, et inimesed nagu loodan ka valitsuse tasandil, et jõutakse ikkagi mingisugusele kokkuleppele, et saaksid prügi sorteerida. Läätse ühistransport oleks parem ja rohkem, et rikkad inimesed ei pea oma autoga igale poole sõitnud saada ühistranspordiga sõita. Kas Lõuna-Aafrika. Ka vabariik on ohtlik piirkonder selles mõttes, et seda võivad kliimamuutused, kui nad toimuvad, tabada kõige valusam ja kus on nagu need valusad punktid, mismoodi see võib avaldada. Kapli näiteks on ehitatud peaaegu kolmandiku võrra mere peale, sai kätte on võidetud siis merelt maad. Nii et Kabline elanike kindlasti mõjutab suuresti mere veetaseme tõus. See on kindlasti üks teine asi on see, et kuna see merele nii lähedale siin niigi juba üsna tuuline piirkond, siis igasuguste tormide sagenemine mõjutab neid täpselt samamoodi väga palju. Et tormid on mõjutanud juba praegu, et siis, kui mina sinna tulin, siis oli ka olnud see talv üsna tormine ja, ja palju kahjustusi teinud rannikuäärsetele aladele ja kohalikke maju ja teid lõhkunud. Kolmandaks muidugi siis joogivee puudumine või joogivee nii-öelda hulga vähenemine, ka see mõjutab seal kohalikke inimesi väga palju. Põuad siis vähendavad maapiirkondades rohkem seda. Selliseid põgenikke ei ole, kes oleks oma maad juba maha jätnud ja linna parema elu peale tulnud. No ikka on, aga kas nad just nagu kliimapõgenikud on, seda ma ei oska öelda, et paremat elu linna otsima tulijaid on jah päris palju eriti mitte eest, ainult Lõuna-Aafrikast, vaid Lõuna-Aafrika on üldse nii-öelda sihtpunkt, kus tullakse nii Keeniast, Etioopiast, ka teistest Aafrika riikidest, sest siis paremat elu otsima. Seda on heal järjel jah, kindlasti paremini järel, kui hiilanud aafrika. Nendest muutustest veel kas seal olles kuidagi tundsid seda, et mida sa seal teed ja on sellest nagu kasu on sellel kõigel nagu mingi Ei jah, vot see oligi see küsimus, mis mind ennast painjas kitsed neli kuud, et et kuidas, kuidas nii suurt probleemi üldse lahendada. Et, et kui palju mina ju on nagu ära teha sellega, et see oli, et see oli tõesti üks peamisi mõtteid, mis mul kogu aeg peas tagus, et no et tahaks nii palju teha, tahaks nii palju aidata, tahaks. Me peame neid probleeme, mis minu jaoks tunduvad nii ulmelised, et kuidas ei saa, no näiteks selle jäätmemajandusega seotud, et kuidas ei saa lihtsalt siis leida see lahendus ja inimestele pakkuda seda varianti, et saaksid prügi sorteerida. Et need asjad ma tahtsin. Vot, aga aga näiteks kõneledes sealse rahvuspargi juhatajaga, et tema ütles, et kuigi ma olen selle rahvuspargi juhataja, siis sellest hoolimata ma tajun, kui vähe on minul võimalust isiklikult midagi nii palju ära teha. Et see on selline koostöö, et kui inimesed kõik nii-öelda tahaksid midagi muuta ja et siis see kõik on võimalik, aga nagu see point, et üksinda arvates mina nüüd lähen ja muudan, et see on kindlasti vale suhtumine, et et pigem see, et, et ma tahan muuta ja ma, ma proovin ja koos teistega, et see on täiesti võimalik, et et just seal linna vaikses töötades väga hästi, et inimesed on kuulnud, kuidas Euroopas asjad käivad, et kuidas näiteks ühistransport toimib, et nii-öelda õppides teiste pealt ja seda paremat tehnikat kasutades, et see kõik kindlasti aitab, et see oli see asi, mida ma õppisin, et et ei ole mõtet endale nii palju mõtelda probleeme, et kuidas midagi lahendada, et kõik on lahendatav tegelikult. Nii et sa tulid sealt ära sellise tundega, et sa oled midagi saanud ära teha? Jah, tegelikult küll. Kui sa nüüd võrdleksite kahte riiki, Lõuna-Aafrika vabariiki ja Eestit, see, kus meie siin elame, kui palju on neil siin erinevate ja kui palju on sarnast, kui nüüd jätta olme? Kõrval tegelikult üllataval kombel on üsna sarnased oma aja lood, et just seetõttu, et et ka Eesti on noh, nii-öelda taasiseseisvunud 20 aastat tagasi, et Lõuna-Aafrika täpselt samamoodi hakkas uus etapp umbes 20 aastat tagasi, et see ühiskond on selline noor ja uus ja see, kuidas lähenetakse siis sellele nii-öelda sellele nendele väljavaadetele, mis tegelikult on, et uus tulevikus uued võimalused, et see on hästi. Me näeme, et nii valitsuses kui ka inimestel endal, et tegelikult ka ju poliitikud on mingil määral valitsus, on ju uues olukorras uues situatsioonis. Ja nende jaoks on see kõik noh, kogenematu, et et seal pärane ja samas ka inimeste lootus paremale elule ja ka mingil määral mingite teiste inimeste jälle pettumus selles, et ei ole võib-olla kõik nii välja kukkunud, nagu nad lootsid. Et see on näiteks väga ühesugune. Aga suhtumine keskkonda ja sellesse, mida hoida ja mida mitte, sest kui sa tahad midagi, et su elus läheks paremaks, kvaliteet paraneks, siis tahes-tahtmata sellega tulevad kaasa saastamine energia tarbimine ja ressursside tarbimine. Ja eks see olegi niimoodi, et tegelikult need inimesed, kellel on võib-olla rohkem võimalust rohkem ressurssi ja kes on ka teadlikumad nendest maailmas valitsevatest probleemidest, et nemad kindlasti on rohkem huvitatud ja motiveeritud muutusi tegema siis oma eluviisi, sest et muidugi on raske öelda inimestele, no sõida vähem autoga ma tea, sorteeri prügi äraviske nii palju toitu ära, et sellised inimestele ei meeldi, kui nende elustiili püütakse kuidagi muuta. Aga samas on hästi julgustav näha, et on ka teistsuguseid isiksusi, kes väga hea meelega avastavad enda jaoks, et oh, ma võiksin kõike seda teha, teist teha ja kuidagi siis kaasa aidata keskkonnaprobleemide lahendamisel, et et see on kastis. Meil on kindlasti, et, et ka Eestis on inimesi, kes seda ei viitsi, ei taha teha ja siis on neid, kes tahavad ja viitsivad. Head kuulajad selline oli siis Triin Sakkerma lugu, kes oli Lõuna-Aafrika vabariigis ja tegeles seal kliima ning keskkonnaküsimustega. Minu nimi Krista taim. Saadet aitas kokku panna viivikaludid.