Tere õhtust, kell sai kuus, teeme kokkuvõtte esmaspäevast, 19.-st maist, mina olen Mall Mälberg. Majanduskasvu taastumine Eestis sõltub suurel määral majanduse konkurentsivõimest, eelkõige ekspordi ja investeeringute elavnemisest, aga ka palgakasvu ja tootlikkuse tasa kaalustumisest. Nii kinnitas rahvusvahelise valuutafondi delegatsioon Eesti visiidist kokkuvõtet tehes. Valitsus arutab praegu erakorralisel kabinetiistungil eelarve strateegiat järgmisteks aastateks. Üheski küsimuses seni veel kokku lepitud ei ole ja otsust ei maksa oodata ka täna, ütles rahandusminister. Justiitsministeerium tahab viia riigilõivud vastavusse kohtumenetluse tegelik luudega, seega mõned laigud suurenevad. Ministeeriumi hinnangul aga sotsiaalselt kaitsetus olukorras. Inimesed õigusabita ei jäälõivud. Muutuv või on võimalik taotleda riigi õigusabi. Euroopa aasta muuseumiks valiti 60 kandidaadi seast, muu eraldi toodi välja kumu roll vaimse keskusena ja rahvusliku identiteedi toojana. Muuseumi külastamine on kasvanud ka nüüd, kui inimesed on hakanud säästma, ütles Eesti kunstimuuseumi direktor Marika Valk. Välismaalt Hiinas mälestati möödunud esmaspäevase maavärina ohvreid, kelle arv on viimastel andmetel kasvanud 71000-ni. Ka Eesti punane rist alustas Hiina maavärina ohvritele annetuste kogumist. Tuntuks läänemeelne ja liberaalne vere naispoliitik Irina hakkamade otsustas poliitikast taanduda, sest poliitika osutus talle pettumuseks ning ta soovib edaspidi tegeleda loominguga. Homme on kergelt pilves ilm, kohati sajab hoovihma, sooja tuleb üheksa kuni 14 kraadi. Eesti majanduses toimub esimene märkimisväärne kasvu pidurdumine viimase 10 aasta jooksul. Tööturg ja inflatsioon ei ole sellele veel reageerinud, nii märkis Eesti majandusolukorraga tutvunud rahvusvahelise valuutafondi delegatsioon lähemalt Vallo Kelmsaare vahendusel. Eesti majanduskasvu märkimisväärse pidurdamise taga näeb rahvusvaheline valuutafond Euroopa Liiduga ühinemisega kaasnenud eufooria, asendamist realistlikumate ootustega ning laenutingimuste karmistumist. Louisianas kaasnes paastud Viiasti ping. Majanduskasvu aeglustumine on muidugi tervitatav, sest sellele eelnes kaks aastat kestnud mitte jätkusuutlik kiire kasv ja suur tasakaalustamatus. Hinnad tõusid, jooksevkonto defitsiit kasvas, tööturg oli väga pingeline, selgitas valuutafondi delegatsiooni juht Francis rasvadovski. Majanduskasvu taastumine sõltub tema sõnul eelkõige ekspordi ja investeeringute elavnemisest. Kuid selleks, et investeeringute kasv taastuks ning meie eksportijad oleksid üleilmsetel turgudel konkurentsivõimelised, tuleb tagada palgakasvu tasakaal. Tootlikkuse kasvuga võime paati. Vahelise valuutafondi delegatsioon avaldas tunnustust ka valitsuse ettepanekule kärpida eelarve kulusid 3,2 miljardi krooni võrra märkides samas, et kokku ei tohiks hoida Euroopa Liidu kaasrahastusega investeeringute vähendamise teel sest need on vajalikud majanduskasvu taastumiseks. Tuleviku osas tõstis valuutafond esile ettepanekut külmutada valitsussektori palgafond järgmiseks kaheks aastaks, mis annaks tugeva signaali palgakasvu aeglustamiseks erasektoris. Rahandusminister Ivari Padar märkis, et rahandusministeeriumi seisukohad ühtivad valuutafondi avaldusega. Sellised pöördajad on ju selgelt oma positiivse mõjuga, et nendel aega veel saab diskuteerida teemadel ka, mis puudutab üleüldse riigieelarve proportsioone TEMA tulu. Iseasi kas ja millised peaksid siin olema muudatused. Nendel aegadel saab teha ka kindlasti otsuseid, mis puudutab riigi üldist arengut puudutavad teemasid, olgu selleks kasvõi haldusreform, on jätkuvalt seda meelt, et 2001. aastal jäetud reform oli viga ja täna tuleks selle teema juurde väga tõsiselt tagasi pöörduda ja mis on sellist pikemaajalist perspektiivi rääkida veel, et jah. Et me peame jätkama ka tulevikus eelarve pikemaajalisel planeerimisel poliitikat, aga see eeldab seda, et, et meil on endal ka loomulikult siseriiklikult poliitilist küpsust, et nendel headel aegadel mitte kütta eelarvet kuludega üle. Et igal juhul on nii, et siin on nagu mõtlemise kohta küll. Ja üldiselt me oleme õigel teel. Eesti Panga president Andres Lipstok kinnitas, et keskpank toetab valitsuse eelarve poliitikat. Eesti pank toetab seda poliitikat, mis esiteks hoiab selle aasta eelarve vähemalt kaalus ning teiseks tagab edaspidi tunduv ülejäägi nii keskmises kui ka pikemas perspektiivis finantssektori kohta, ütleks seda, et Eesti finantssektor püsib tugev. Laenukasvu aeglustumine on selgelt kooskõlas meie prognoosidega. Samas tahan kinnitada ka, et pangad on täna valmis ja on võimelised häid projekte edasi finantseerima, taastama pankade kapitali ja likviidsuspuhvrid on piisavad, et toime tulla ka väiksemate raskustega, mis selline majanduse kohandumine võiks kaasa tuua. Valitsus arutab äsja alanud kabinetiistungil riigieelarve strateegiat eelolevateks aastateks. Ka seda teemat arendab Vallo kelmsaar. Praegu kehtiva riigieelarve maht on 96,3 miljardit krooni samas on valitsus juba heaks kiitnud eelarve kärped, mis peagi Riigikogus arutlusele tulevad. Milline võib tulla järgmise aasta eelarve maht? Rahandusminister Ivari Padar. Järgmise aasta võimalik piirnumber saab olla natukene rohkem kui 96 miljardit krooni. See on küllaltki kitsas piirnumber. Seega tuleks tuleva aasta eelarve sama suur kui tänavune kärpimata eelarve. Peaminister Andrus Ansip tõstab siiski esile asjaolu, et eelarve suureneb. Järgmise aasta eelarve võrreldes selle aasta kärbitud eelarvega kasvab tulude poolelt 10 miljardit krooni, kulude poolelt seitse miljardit krooni kasv on, kas peaminister tunnistas siiski, et probleeme tulevaste eelarvete koostamisel on? Loomulikult on probleemid eelarve koostamisel olemas ja selleks, et täita kõiki seadusest tulenevaid kohustusi, selleks tuleb juba praegustes kius olevates seadustes teha ka muudatusi. Üks, millest on palju räägitud ja millest kindlasti abi olema, on keskmise palgaga seotud palgasüsteemist loobumine. Isamaa ja Res Publica Liidu peasekretäri Margus Tsahkna sõnul tegid nemad täna koalitsioonikaaslastele ettepaneku, mis ka heaks kiideti. Koalitsiooni eestseisus otsustas siis juba enne suve tule riigikogus selle eelnõuga, millega seotakse lahti kõikide nende ametnike palgad, keskmistest palkadest, punases kohtunikud ja kuni tegelikult riigikogu liikmetele välja. Ja selle eelnõu valmistavad siis ette kolm koalitsioonierakonda ühiselt jah, ja tuginedes siis sellele tööle, mida siis Ene Ergma juures töötav komisjon on ette valmistanud. Komisjon otsustas, et tuleb küsida riigikogu liikmete palkade suhtes siis õiguskantsleri seisukohta, loodetavasti see seisukoht saadaksegi nädala jooksul. Ja ma arvan, et kõikide muude ametnike suhtes poliitilist probleemi ei ole. Eelarvestrateegia osas peab samuti otsuse tegema enne suve, tõdeb sotsiaaldemokraadist rahandusminister Ivari Padar. Täna võib ühte ütelda, et üheski punktis ei ole jõutud nii kaugele, et kõik kolm koalitsioonierakonda oleks 100 protsenti ühel meelel. 29 mai on see päev, kus vabariigi valitsus peab kinnitama ära järgmise aasta ja järgmise nelja aasta siis riigieelarvestrateegia, kus me peame jõudma konkreetsete numbriteni. Seaduse põhjal võib jõuda ka ainult ühe numbrini ehk siis riigieelarve piirmäärani. Siiski on ääretult oluline, et me jõuaksime ära täpsustada mai lõpuks kõikide ministeeriumide piirnumbrid. Rahandusminister kinnitas, et tänasel kabinetiistungil veel mingite otsusteni ei jõuta. Tema erakonnakaaslase Eiki Nestori sõnul pole üksmeelt isegi selles, milline oleks järgmisel aastal koalitsioonileppe täitmiseks vajalik summa. Vaidlus tõesti käib suurusjärgu üle kuni 10 miljardit krooni täna kehtivate kohustuste või lubatud plaanide osas selleks et järgmise aasta riigi tulud ja kulud oleks mõistlikus suuruses ja mõistlikus suuruses ka tasakaalu ulatuses. Peaminister Ansip koalitsioonileppe muutmisest rääkida ei taha kõikoni eeldanudki koalitsioonileppele alla kirjutades seda, et lubadusi saab täita vastavalt sellele, kuidas eelarvesse raha laekub. Kui raha laekub vähem, siis lubaduste täitmine võtab rohkem aega. Ja veel paar majandusuudist statistikaameti andmetel tehti tänavu esimeses kvartalis 8900 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega 9,4 miljardit tooni ning langus kinnisvaraturul jätkus. Ostu-müügitehingute arv ja koguväärtus vähenes nii eelmise kvartali kui ka eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes, märgib statistikaamet. Tehingute vähenemist toetas pankade konservatiivsem laenupoliitika ja ostjate kinnisvara hinna languse ootus. Tallinna börsi tellitud uuring näitab, et pisut üle kolmandiku ehk 35 protsenti Eesti elanikkonnast toetab riigiettevõtete börsile viimist. 28 protsenti eestimaalastest ei ole oma seisukohta veel kujundanud. 42 protsenti vastanutest leiab, et börsil nodeerimine muudab riigiettevõtted läbipaistvamaks. 45 protsenti arvab, et riigifirmad muutuvad seeläbi majanduslikult efektiivsemaks. Ja edasi tänaseid välisuudiseid. Indrek Kiisler. Hiina võimud lubavad välismaa meedikutel aidata kaasa eelmisel nädalal seid Schumanni provintsi laastanud maavärina päästetöödel, teatas täna Hiina välisministeerium. Arvestades katastroofiabitööde praegusi praktilisi vajadusi, antakse Hiina Punase Risti seltsile luba võtta vastu mõned välismaised meedikute rühmad, mis saabuvad Hiinasse meditsiiniabitöödeks, teatas ministeeriumi esindaja. Peking on juba lubanud riiki välismaised päästemeeskonnad. Sotšmanni provintsis on hukkunute arv kasvanud 71000 inimeseni. Täna oli Hiinas üleriigiline leinaseisak, et mälestada maavärinas hukkunuid. Eesti riist hakkab koguma Hiina maavärinas kannatada saanud inimeste toetuseks annetusi. Eesti Punase Risti Seltsi peasekretäri Riina kabi sõnul annetusi teha märgusõna all Hiina maavärin kogumiskontole, hansapangas või SEB-s. Lisaks vabatahtlikele annetajatele eraldas maavärinas kannatada saanud Hiina elanikele toetusrahaga välisministeerium, mis annab viina punasele ristile pool miljonit krooni. Riigi esindaja kogunes Iirimaa pealinna Dublinisse 12 päevasel konverentsil leppida kokku kobarpommi ülemaailmsest keelustamisest. Läbirääkimiste eesmärk on sõlmida laiaulatuslik lepe, mille alla kirjutanud riigid võtavad kohustuse loobuda täielikult kobarpommide kasutamisest tootmisest ja ladustamisest. Paavst Benedictus 16. kannustas eile valitsuse jõudma selle relvaliigi keelustamises üksmeelele. Varbommi vastaste sõnul kujutavad õhus plahvatavad ja seejärel väiksemaid lõhkeseadeldisi. Valimatult külvavad kobarpommid endast suurt ohtu just rahulikele elanikele. Paljud minipommid jäävad näiteks plahvatamatamistatu, tekivad salajased miiniväljad. Samas maailma peamised kobarpommide tootjad USA, Iisrael, Hiina, Venemaa, India ja Pakistan pole samas soostunud tablini konverentsil osalema. USA diplomaatide sõnul ärgitab Washington praegu liitlasi pooldama leppe lahjemat sõnastust. Eesti välisministeerium teatas täna, et pooldab samuti kobarpommide keelustamist. Tuntud parempoolne ning läänemeelne vene naispoliitik Irina hakkamada otsustas poliitikast lahkuda, kirjutas ajaleht Kommersant. Väljaande teatel lahkus hakkama saada ekspeaminister Mihhail Kasjanovi juhitavast Venemaa rahvademokraatlikust Liidust. Kasjanovi nõuniku Jelena tikunny sõnul esitas liidu presiidiumis kuulunud Ta lahkumisavalduse seoses poliitilise tegevuse lõpetamisega. Lahkumine ei olnud meie jaoks ootamatuseks, kuna Irina on juba ammu rääkinud, et on poliitikas pettunud ja soovib hakata tegelema loominguga, teatas ta. Justiitsministeerium saatis riigikogu õiguskomisjonile eelnõu muudatused, mille järgi viiakse riigilõivud osaliselt vastavusse kohtumenetlusse tegelike kuludega. Muudatusi põhjendab ministeerium sellega, et riigilõivud peavad katma eraõigud eraõiguslike vaidluste lahendamise kulud, nagu Euroopas tavaks. Riina Eentalu palus kommentaari justiitsministeeriumi justiitshalduse osakonna õigusloome ja arenduse talituse juhatajalt Viljar bee poolt. Viljar Peebu sõnul lähtuti põhimõttest, et tera vaidlusi lahendatakse kõikjalt poolte enda arvel ja seda ei pea maksumaksja kinni maksma. Mullu laekus Eestist tsiviilasjades riigilõivu 50 miljonit krooni. Tsiviilasjade lahendamise tegelikult kulud olid 150 miljonit, ütles Viljar Peep. Ta on teatud kohtuasja liike, kus sotsiaalsetel põhjustel see ei saa kunagi olla suur. Ütleme, mis puudutab siin töövaidlusi elatis asju, eeskoste asju, siis siinide, lõivud kasvanud ja kõik lõivu vabadused on ka säilinud. Lagazanaga vaatame muid rahalisi ja selliseid erilisi vaidlusi, siis seal me oleme liikunud sinna suunas, et lahendada lõivu laekumisi tegelikele kohtukuludele. Muudatusettepanekute kohaselt tõuseks näiteks mittevaralise nõudega hagide riigilõiv 1000-lt kroonilt 5000-le. On teatud sellised nõuded, kus nõude suurus, mille üle vaidlus käib, on rahaliselt määramatult, kus siis seni lootis sellise nõude väärtuseks 15000 krooni, mille pealt maksti 1000 krooni lõivu ja praegu siis loetakse luuakse väärtuseks 25000 krooni mille pealt makstakse 5000 krooni lõivu. 1000-lt 5000-le on nüüd andnud signaali, et kuulge, eesti inimene, kelle sissetulek on Eesti keskmine palk. Et sina nüüd unusta ära, et seal oleks nagu võimalust oma huvide kaitseks kohtusse minna, et sina kannata ära, et see kohtus käimine on üks rikaste asi. Need inimesed, kes on sotsiaalselt kaitsetus positsioonis ütleja, kes tahab oma töötasu kätte saada, siis selle pealt kehtib, jätkavad lõivu vabastus või ütleme, elatisraha nõudmised ja muud tähendab siis seal ei ole mingisuguseid muudatusi ja lisaks tuleb arvestada, et selle hagimenetluse kulukam oligi kõrval kehtib me ju Eestis ka veel maksekäsu kiirmenetlus, kus üldiselt on lõivumäe ratta poole odavamad. Meil kehtib põhimõte, kui pooled kohtumenetluse käigus siiski lepivad kokku saavad nad pool riigilõivu tagasi ja me oleme paari viimase Ostrova käivitanud suhteliselt massiivse riigi õigusabisüsteemi. Küsimus on, et kas me peaksime sellepärast, et mõni inimene ei jõua maksta hoidma üldse kõikide nii rikaste kui vaeste jaoks ühesuguseid lõivumäärasid. Võime kehtestama lõugama, mis on lähedased tegelikele kuludele ja nendele, kes õigust vajavad, aga maksta jõua, kehtestame eraldi siis tasamaksust vabastamise süsteemi ja viimane noh, tegelikult toimib ja kui tõepoolest on inimene olukorras, kus kohtukulud ületavad tema maksevõimet, kas ta maksejõuetu või siis ületavad tema kahe kuu tavalist ära elamiskulu, siis on tal ka õigus taodelda riigi õigusabi ja osalise või täieliku kohtukuludest vabastamist. Kumu on valitud Euroopa aasta muuseumiks, see tähendab kõike, mida üks muuseum Euroopas ihaldada saab, ütles Eesti kunstimuuseumi direktor Marika Valk rina end talule. Kõik, kes täna mulle kumus vastu tulid, särasid üle näo. Kõigil oli ikka väga uhke tunne. Kumu on külastajatele lahti olnud kaks aastat ja nüüd valis Euroopa muuseumifoorumi kumu Euroopa aasta muuseumiks. Eesti kunstimuuseumi direktor Marika Valk. Sellel aastal oli neid siis 60 muuseumit, kelle hulgast valiti välja kuus nominenti. Jäneda kuus nominenti läksidki tablinist siis nii-öelda omavahel kokku ja selle peapreemia võttiski siis siis. Kas mäletate julgesti, võib öelda võitlust kumu eest paljude ärimeeste ja poliitikute meelest oleks kummu võinud olemata olla. Nüüd loob kumu Eesti riigile positiivset mainet üle, ilma aga tulles tagasi auhinna juurde kandideerivad muuseumi, jälgiti kaua, mida siis kumu puhul esile tõsteti? Ja see on nüüd selline auhind, mis vaatab muuseumid täiesti kompleksselt, see tähendab muuseumihoonet, tema võimalusi külastajaid teenendada, nii-öelda tõsta seda riigi kultuuritaset muuseumide kaudu. Ka selle foorumi pressiteade ütleb seda missi, eriti minu hinge, rõõmustas, et nad olid mõistnud seda Eesti teise iseseisvusaastate algusest peale tekkinud protsessi, mille käigus paralleelselt sellega püüdis nüüd Eesti Kunstimuuseum anda Eesti riigile oma poolt seda renditeeti ja me tõepoolest rääkisime, kui nüüd meelde tuletada väga tihti sellel teemal, mida riigile tähendab üks selline vaimne keskus, see oli pidevalt teemaks, sellele vastate ju nii ja naa, aga seda me täna ei mäleta. Ei tahagi mäletada, aga nemad olid seda märganud. Minule oli see tegelikult kõige suurem üllatus, muidugi oli, oli üks põhjusi kindlasti kumu ise kumu hoone pekale, veel kord selle, selle sellest kõik alguse lõpuks sai, märkasid seda, et meie tegevus on suunatud paljudele sihtgruppidele, sealhulgas ka vene keeles elanikkonnale nad olid märganud ka meie rahvusvahelisust. Meie nägime palju vaeva, aga mulle tundub, et žüriil nägi täpselt sama palju vaeva. No kurssi hoiab samasugust kurssi, nagu tal on olnud, ma arvan, see ei ole olnud vale. Ja muidugi tuleb nüüd arvestada ühe probleemid, on ehk siis meie majanduslangus, et siin tuleb arukalt muuseumit majandada, aga samal ajal mitte jätta inimesi sellest kõigest ilma. Kõige parem näide on see, et hoolimata hetkel probleemidest inimestel ilmselt rahaga on probleeme, on võrrelda nüüd eelmise aasta ja selle aasta külastatavuse lasteaiad on üks kolmandik rohkem. Et hoolimata sellest, et see majanduslangus ka meil on, hinnatakse praegu sellist vaimset kapitali, mis on olemas ja mis võib olla inimesi toetab ka. Ilmateade eeloleval ööl pilvisus hõreneb ja ees ootab meid olulise sajuta ilm, kohati võib olla udu. Tuul puhub muutliku suunaga üks kuni kuus meetrit sekundis. Sooja on öösel üks kuni kuus kraadi, maapinnal paiguti null kuni miinus kaks kraadi. Homme päeval on vähese ja vahelduva pilvisusega ilm, kohati sajab hoovihma. Tuul on muutliku suunaga üks kuni seitse meetrit sekundis ja sooja on meil homme üheksa kuni 14 kraadi. Te kuulsite Päevakaja, mille järjekorranumber on 17186. Toimetaja oli Mall Mälberg. Kuulmiseni.