Head raadio, kahe kuulajad, meil on stuudios koha sisse võtnud meie tänane külaline, kelleks on kirjanik Jürgen. Roosta rock n Roll, tere Jörgen, armastatud poeet. Just äsja kuulsime siis Rasmus Rotterdamist ja olgem ausad, ka sinu käsi on mängus selle ansambli juures ja, ja ma saan aru, et sõnad on, oled kirjutanud ja mis, mis sa veel seal bändis teid vaata, kahtlane värk, et nagu üle jupi aja tunne, et kuulun kõlagu, bänd. Teiega peale sõnade kirjutamise midagi muud eriti ei tee, et sellega imelik staatusega. Grankiguste Hollywoodis oli üks poiss, kes ainult hüppas ringi seal eks ole. Maantee siis oli seal üks poiss, kes ainult tõmbles niiviisi võib-olla majanduselt õmbleja poiss, aga praegu veel laval ei trügi vana ja peaks juba väärikas olema, enam ei saa niiviisi. Nii laulsid küll siin selle laulu lõpupoole eetriväliselt, et ma arvan, tagasi. Laulab niivõrd palju paremini ja Taavi on niigi nii kihvt tüüp, tähendab, et maatükk aega põlegi näinud siukse energiaga noort põlevat inimest, kes vaatata silmadesse, saad aru, et siis pole ahi, köeb. Laulul on nimeks kuu pääle. Äkki sa kirjeldad lahti, millest see lugu räägib? Aga kui ma sind näiteks kuu peale saadad, saad aru küll, aga, aga see ongi üldiselt sihuke kuu pääl saatmise lugu, vaata kes tahavad kõik ära minna, eks ole, ja, ja hakkas kripeldama, et kuhu siis ära tahetakse, kõige kihvtim, kuhu võiks minna kuu peale, eks ole, kuu peal on ja mõtlesin aseks teha mingi täiesti futuristlik, teistmoodi elamise-olemise, mis lähed Soome arstiks, mine kuu peale arstiks või mis sa, mis sa lähed Norrasse ehitama? Ehita kuu peal ja, ja natuke sihukese kuu peale ära läinud ja seal ehitava inimese üksildus, ma arvan, see on täiesti selline. Eesti, Eesti laul on selles mõttes õige kontekst talle, ma ei tea, kas eurovisioon on, aga Eesti laul kindlasti. Hakkasin mõtlema, et kas sinul oli ka lapsepõlves millalgi see kuningas kippus, kuupäev oli vist Volkonski. Head laulud seal ja see tähendab see kogu see kogu see lauluvaramu seal, eks ole. Sellest tehti hiljaaegu siin plaate nõbixailans ja kosmical, eks ole, vist peksid seda, segas seal. Aga, aga see, see on tõsiselt hea muusikaga etendus. Laupäeval, eks ole, see on siis need, mis kuupäev 108 18 on siis poolfinaal ja Erasmus Rotterdamist ka siis nende seas, kes üritavad ikkagi pinnale jääda, eks ole? Kui hea bändi nimeks Erasmus Rotterdamist, kas kunagi sihukest bändi nimega? Ma olen kuulnud sellist nime küll Erasmus Rotterdamist lugenud midagi, mis ta on kirjutanud oma laenutuseks, väiteks. Jürgen, sa oled kuulanud ka teisi lugusid. Te olete, mitte kõiki, aga no seal on mõned, eks ole, see Kene Verniku bänd, mis mulle meeldib mulle ja miimika täpselt siis Lenna ja Mihkli asi, aga see, see oli nii kurb. Ma ei tea, kas euro Eurovisiooni kontekstis, eks ole, töötab, et seal on kihvte asju on seal hulganisti ja muidugi arvan, et tegelikult juhtub see, mis ikka juhtub, hääletatakse teatavad nimesid ja sümboleid, eks ole, mitte ainult et lugu. Jah. Aga see ei häiri mind. Ei häiri, et selles mõttes kergelt, eks ole, ma kujutan ette, et ikkagi elad kaasa, vaatad laupäeval, kuidas läheb või lähed kohale, ilmselt matja bändimehed on ikke kutsungit kohal, et võib-olla lähen isegi kohale, tead seda saab olema siis põnev kuulata ja vaadata, siis juba laupäeval teeme siukseid. Nikki nippi laupäeval vahetame ära, et ma laulan Taavi asemel. Sa ei, aga kehaks võiks ju minna. Vaata, me rääkisime siin mitmest bändist, kus on lahedad kehad olnud ja mul tuli meelde vaata Sex Pistolsi kaasasiid vihjus ega ta suurt mängida ei osanud, aga juhtme välja tavaliselt ei segaks. Alles hiljuti levis Facebookis üks pilt tüdrukutebändist, kus kõik tüdrukud on nagu ponksid täpselt nii nagu peab, ainult et sellel põhilauljal oli mikker, siis valet pidi käes, aga need on detailid. Aga kui me läheme edasi meie tänase esimese tunni juurde, siis me rääkisime Leedust hoopiski. Jürgen, meenuta ise mõnda seika seoses Leeduga või leedukatega. Ai see, see on natuke valus, aga mina olen leedukatega koos istunud paadis niisuguses žüriis komisjonis ja leedukad on alati need, kes tahavad sohki teha, tahavad enne kokku leppida näiteks, et kui on žürii koguneb järgmisel päeval, siis leedukad tahavad, et eelmisel õhtul kõrtsus saaks kõik asjad läbi räägitud. Ootame, me hääletame seda, kui teie toetate seda ja et leedukatele on niisugust vanamoodi sihuke nõukaaja mentaliteet ja rohkem ja teine asi see, nende, see katoliku taust paistab ka ikka välja, et nad on sihukesed. Sirge selgrooga vanainimesed juba sündimisest saati, et ma ei tea. Ma olen kuulnud, et lätlased ja leedukad tilguvad eestlaste kallal, aga mul on, mul on alati vastupidi tulla, et sinna lõuna poole. Oota, ma räägin anekdoodi, tead, kolm naist on sünnitusmajast, siis eestlane, lätlane ja nikeerlanna ja sünnitavad ära ja siis lapsed viiakse kaalumisele ja mõõtmisele sinna teise ruumi ja tuleb ämmaemand tagasi, vabandust. Sihuke jama, et meil läksid lapsed sassi praegu enne kui geeni testi ei saa teha midagi nagu otsustada, et iga ema peab ikka oma lapse ära tundma, lastakse eestlane kõigepealt siia tuppa tükk kahelisest tagasi tulnud süsimust, väike beebi süles. Kood kuule, Einas ei lähe või teda ei saa olla. Eesti tüdruk ütleb. Vähemasti ei ole lätlane alati oma läti sõpradega räägin seda lugu. Ma hakkasin mõtlema, et leedukatega on umbes sama vedu veel kaugemal, veel hullemad. Et kus sa, kui sa räägid leedukatest, et on sellised, kes tahavad nagu kokku leppida, et mul on ka midagi sellist kogemust, aga mina olen mõelnud, et, et see võib-olla tuleb ikkagi sellest, et nad on, noh, nendel oli ikkagi kuningriik, eks ole, mind haugas ja ja, ja võib-olla on kuningate värk, et ei ole vaja rahvaga arutada neid asju, sest olgem ausad, seal on ikkagi väärikamad, kes omavahel nagu kõigepealt räägivad asjad ära, lepivad kokku ja siis öeldakse rahvale, kuidas asjad on tegelikult sihuke sobing on sisse kirjutatud olemisse. Aga egas, kas sul ei tule meelde midagi? Noh, me küsisime ka selliseid asju, et nagu mingeid argisid asju, et et mingeid suveniire sellest, kui sa oled käinud sealt või veel muidugi Arumäe Maximas käime, eks ole, et Leedu sealt saab mingeid huvitavaid leedu asju, näiteks kui seal käid kuskil seal selles Leedu kaubandusketi poes, seal on mingeid niisuguseid asju, mida sa mujalt üldse ei saagi, kas sa tahad või mitte, see on hoopis iseasi, et ma olen sealt vorst. Ja juustu on Läti piiri lähedalt ostnud, siis jõuab Tallinnasse, enne kui sa pahaks läheb. Aga Leedu poolt põle-põle ostnud, nagu ma ei tea. No igatahes on Jürgen Rooste täna ka valinud muusika. Ja, ja mis on siin nüüd esimesena? Loosi läheb, alustame kuiniga, oled valinud sellise loojangu? Ai, see on nii ilus lugu, vaata Fredi Mercury on üldse minu jaoks tähtis manni mingi 12 aastane vist, kui Eesti sai vabaks ja siis põrguline Surju ära seal. Ja, ja siis selle vabadusega koos tulvas sisse Queeni nagu lademetes kõik Poola piraadid tegid kõik nende kassetid. Tähendab, ei, ei olnud kuini plaati, mida Poola piraadid ära ei rikkunud, kuna neil oli vaja lugusid ümber tõsta, et pooled saama oleksid võrdsed ja nii edasi. Aga Fredi Mercury on mulle juba varasest teismelisest armas, aga sellest kuul käti, selles loos kütab ta iiliti segaselt see niuke räige lugu. Ta laulab seda vahepeal sihuke falsetiga ja see on. Ja seda keegi ei tea, see ei ole mingi hitt, eks ole, noh, sellepärast mulle meeldib. Queeni ja kuul kätt meie tänase külalise Jürgen Rooste valikul ja terve selles terves selles tunnis kuuleme, milliseid lugusid Jürgen Sulle meeldib kuulata, aga lähme edasi natukene kirjandusega. Läheme kirjandusega edasi, sest et seda sai juba eile lubatud ja meie oma lubadused alati täida mee, et nii nonii, see asi. Ja Eesti riigis peab üks instants olema, eks ole, absoluutselt, siin me oleme, saade on üks neist päris kindlalt ja kirjanduse teemal nüüd kerkis esile uuesti kuidagi nagu tulisemalt siin mõned kuud tagasi, kui kultuuriminister Rein Lang vähemalt temaga seotult, siis hakati siis veeretama uudiseid seoses sellega, mis mida, mida loetakse, eks ole, või mida peaks lugema raamatukogudest seal siis nagu Barbra kaart, landi nimi kerkis esile. Ja seda nime veel enne ei teadnud, siis nüüd teavad küll kõik. Ja, ja ilmselt siis nagu öeldakse, tõesti, hakkasid ka tutvuma Parbordiga Barbra kartlandi loomingu ka kuidas nüüd on hea kirjaniku varalt ka küsida, et, et kuidas siis sina ja siis võib-olla kolleegid olete nende uudiste valguses siis noh, kuidas öelda targemaks saanud või, või paljudel sellest nendest kuudest, mil eesti kirjanduses taas räägiti, sellele tähelepanu pöörati palju sellest on ka kasu teinud. No nagu sa panid tähele, tõesti räägiti, see on hea alati, kui isegi negatiivne reklaam on ikkagi reklaam, seda teavad nii Ansip kui Savisaar. Aga ma ütleks selle kohta niiviisi, et noh, mingit kasu sellest otseselt kirjanikel ei tõuse, noh, me nagu raha rohkem ei saa mingit omakasu sellises materiaalses vääringus, see on nii väike või arvestatav. Aga. Küll on realistlik see, ma mõtlen, et miks meil on topeltstandardid ühiskonnas näiteks me ei taha, et inimesed kasutavad ja rikuvad oma ajusid, ütleme ma tea LSD või Eroini või, või mingi muu laksuga meil ei piirame jäljest, eks ole, alkoholi kasutamist, et alkohol on paha inimesed, miks me siis nagu reostamine nende ajusid? Ma ei tea sellise rämpskirjandusega, no see halvas keeles kirjutatud inimene, inimese aken, maailma on keel, inimese aken, maailm on nii suur, kui on tema keel, kui tema keel on kitsas ja väike ja sisaldab ainult sõnu printsess ja nunnu ja armas. No siis ta näeb ainult seks pisikest lõiku ja ta tunneb ennast väga suurena. Aga minu arust kirjanduse mõttes, see on ikkagi akent akent laiemaks teha ja kindel on, et need naiste jutukad, mis on tegelikult soft porno nad ei tee meie maailma laiemaks ja teine asi siis sellisel juhul ma juba pooldaks seda ka, tõesti peaks olema raamatukogudes ikkagi pornoajakirjad olema meestele kättesaadavad tasuta, et miks me, miks me ostame sisse naistele jutukaid, aga meestele pornoajakirju ei osta, see on ju ebaõiglane. Ses mõttes riigi raha tuleb kulutada ikka ühtlaselt. Ma usun, et see mees, lugejaskond tuleks kiiresti raamatukokku tagasi, kui oleks nii-öelda pikk pubis ajakiri saadaval. Ma ei tea, kas niisugune olemas, ma pakun. No aga Jürgen, kui inimesed ikkagi tahavad, need raamatud on kapsaks loetud, siis selle sinu praeguse jutu põhjal võib ju samamoodi öelda. Ja erodi, mingeid erootikaajakirja või taha või miks me neid ei osta siis miks me ei anna näiteks, miks me kooli raamatukokku ei tellimaajalt? Miks me telli kooli raamatuke majad, seal ka riigi raha eest ju võimalik, kõik teismelised poisid läheksid vaata, viskaksid silda, nad teeksid, saltosid selle eest, et koolide ametlikus jagaksime tasuta maajat. Miks me, miks me koolitoidule ei paku näiteks hamburgereid ja komme, miks me teeme mingisugust halli kastmega, kuradi messi, seal võiks pakkuda hamburgereid, mõtle kooli sööklast ei puuduks ükski laps, kui see oleks ainult McDonald's hamburgerit? No see on, tead, see on niisugune asi, kuidas riigi raha kulutada, kas kulutada see lollide meelelahutuse peale või selleks, et inimeste arendada, mina leian, et on hea pigem inimeste arendada, aga kui inimene üldse loe? No siis on siis siis siis võib hauaplatsi kalaga valmis osta nagu ühiskonnast maha kanda, et me mängime eestlasi, mängime. Me tahame eestlased olla, millegipärast on nii. Noh, mis me oleme, eestlased? Ei oota. Me tahame eestlased olla millegi peale. Mõtle, kui palju odavam oleks seda asja ülal pidada, kui me laseks kohe kõik võimustruktuurid annaks Moskvale või Brüsselile, mille üle me mängime millegipärast eestlasi ja mis see eesti eesti eestlaseks olemine on siin eesti keel, eks ole ja kui sinu eesti keel on vilets, väike ja kitsas, siis saad vilets eestlane. Aga võib-olla see ei ole vilets ja väike ja kitsas, äkki ma lihtsalt tahan sellist kirjandust lugeda? No palun loe. Luvale. Isegi isegi meister lange keelanud seda täna raamatujupp maanteel raha, et osta sisse pornot, jumal teab, mida nad tahavad. Selles mõttes, et mina ka ei leia, Te peaks olema kõik eksperimentaalne Eesti noor luule igal pool saadaval. Jumala selge, et seda keegi ei loe, mis, mis mõtet on osta toomas f, aru, luulekogu igasse raamatukokku. Toomas ehk varu on kihvt tüüp, kirjutab väga koledaid luuletusi ja aga nende lugejaid on Eestis umbes neid, kes mõistvalt naeravad, on umbes 50 neid, kes naeravad labaselt, on umbes 500 ja ülejäänud ei saa üldse aru, mis ta räägib. Et muidugi ei pea seda raamatut igal pool olema, aga pigem võiks olla selline praeguse eesti keele kõige laiem mõtlemise tase kättesaadaval igal pool, mitte kõik raamat, aga mõned. Kuidas see ikkagi noh, nagu maris ka osundas, et kuidas, kuidas sa ikkagi teed vägisi armsaks asjad? Veel ei ole võimalik, see peab olema inimese sees, peab see ise koolis midagi siiski ette võtma. Nooti ma tean näiteks praegu, et meil on maailmakirjanduse ajaloo pääle keskkooliprogrammi raames on mõeldud kaks 35 tunni vist loengud, seal on siis 70 akadeemilist tundi umbes räägitaks inimestele mõned tuhanded aastad kirjandust ära. Mul on tunne, et see ruum on kitsas. Noh, mida me eelistame, eks ole, iga ala õpetajad, iga ala esindajad tahavad kohe meie asjaks rohkem keemiat, füüsikat, matemaatikat, ajalugu, ajalugu on väga tähtis. Mul on häbi nende eesti laste pärast, kes ei tea, mis on nõukogude liit või millal see lõppes või, või miks see jube oli? Ma ikka alati räägin seda juttu, kas taevas oli tume ja Lenini märgiga linde Lenini pildiga märklikate pinda, niiviisi nõeleis ja valus oli, raha ei olnud, oli ainult siuksed, väiksed kõverad sedelid, kus oli liinipilt peal, see on hirmus aeg oli, sellest peab inimestele rääkima ja kui nad ei tea, siis me elame teatavas ohutsoonis või mingisuguse taeva algust võib alati kui lüüa ja ma saan aru kõigist nendest teistest ainetest ka. Aga see ongi nagu mingi valik, vaata haridussüsteem on üks konservatiivsemaid asju maailmas haridussüsteemi muutmisel. Me näeme tulemusi umbes 12 aasta pärast, et kui, kui need õpilased kogu tsükli läbi käidud, meil tehakse reformidega põlve üle jala vasakust taskust revolvriga tulistades. See on täiesti jabur ses mõttes, et et millised noored, milliseid lapsed sealt välja tulevad. Mina kardan praegu. Noh, ma ütlen ausalt, mul on niisugune paranoia, ma usun, et see ei ole tõsi, aga ma mängu mõtlesite, et mul on paranoia. Meie valitsevat parteid tahad meelega kasvatada lollimaid valijaid, sest nende loosungitega lollimad valijad, lähed paremini õnge, mul on, mul on niisugune tunne, et need mõned üksikud parteid, kes mind jäänud on, kes meil üldse parlamendis esindatud on, nad on huvitatud pigem rumalast valijast ja neil ei tohiks üldse kooli kallale lasta. Ei tohi lasta koolireforme teha inimestel, kes huvituvad sellest, et lihtsate loosungitega saaks hääli osta. See on võimatu. Üks asi, mis mul pähe tuli, kuidas saaks võib-olla kirjandust tõesti õpilaste lasteni viia, on see, et kirjanikud ise lähevad kooli ja kas ei ole mitte, sa oled ju ise käinud? Ma olen väga palju käin, ma arvan, et ma olen peaaegu pooltes Eesti koolides juba käinud. Mina usun küll, et vaata, kui kirjanik ikka tuleb ja räägib ja siis läbi selle kindlasti midagi midagi. Mina usun ka seda isiklikku kontakti, aga vaata iga kirjaniku pääle, sa ei saa sundida jälle mõni, mõni on kaardil, tahab vaikselt oma toas istutud kirjutada, kirjutab võib-olla veel paremad tekstid kui see, kes läheb ja suhtleb. Kas me tahame sellist ühiskonda, kus need, kes on edevamad ongi esirinnas või kas me tahame nagu siukest ühiskonda kõvema häälega ja rohkem lobisevad tüübid? Noh nagu mina juhivad kogu asja, mul on tunne, et, et kihvtim oleks. Kui me annaksime hääleõigusega neile, kes on vaiksemad, aeglasemad näiteks noh, praegune haridusreform on selle vastu. Ma mõtlen, et kui sa pead ülikooli teatud päevade teatud punktidega läbi tegema nagu tempo pealt see on ju akadeemilise hariduse vastanud. Akadeemiline mõtlemine tähendab teatavat süvenemist, aja võtmist, et sa keskendud mõtled analüüsil ja siis sa saad natukene rohkem asjadest aru. Aga sulle öeldakse, homme peab valmis olema. Okei, öeldakse kahe aasta pärast, sellel kuupäeval peab valmis olema, see on umbes sama, et mingi struktuur tahab kontrollida sinu mõtlemise tempot. See on, tead, ma hakkan juba siin ufosid katma. Kus, kus on minu fooliumist müts? Jürgen, Jörgen ja aga Jaak Aaviksoo saaks sellega hakkama, tema on selline geenius ja võib-olla ongi vaja ante haridust anda sellistele, kes, kes, kellel on selleks eeldused, nagu Jaak Aaviksoo ja tema kamraadid. Kuule, ma olen kuulnud, et eelmise ministeeriumi seiskus, ta töötas, oli tema hüüdnimi, miks Savisaar Nende meetodite tõttu käest asja vaatan, et on mõned inimesed, kes kinnistavad oma mõtted ühele asjale ja siis nad ei kuule enam teisi hääli, pimedaks, kurdiks ja nii edasi ja mul on tunne, et meil on päris mitu sellist ministrit ja päris mitu sellist. Sina pead ja siukseid tüüpe ikka jagub Eestisse, nad rühivad nagu ninasarvikud või nagu marutõbised ele valdid läbi seinte. Neid ei huvita enam, mis teised räägivad. Saatke mulle leegiheitja kõiki reegleid ja nüüd oleme nahutanud kõvasti meie kallid kaasmaalasi ja, ja ei, kallid kuulajad ei ole vaja võtta nagu isiklikult seda asja, siis muidugi, aga kuulame meelelahutuseks ka natukene muusikat. Jah, Jürgen järgmine Dallas ja radiska Puur, miks? Ai, see on minu ilus lapsepõlve mälestus, oli üks hea bänd üheksakümnendatel, vaata, kui mina olin noor, tehti Eestis väga halba popmuusikat, täiesti talumatult ei jama, jama, domineeris sihukest diskot, sihukeste doki, nagu 90.-te raadios mängiti, ma ei taha enam kunagi tagasi. Ma tänan jumalat, et minul lapsed kasvavad maailmas, kus popmuusikat teevad, ma ei tea, Lenna ja Mihkel ja sealicia ja Jaan Pehk ja, ja see on hoopis teine maailm. Ja Dallas on nagu üks sihuke ere kõrvaltee näide 90.-test. Räägime täna jutukirjaniku ja luulemeister Jürgen roostega, kellega oleme siin nüüd seda kirjanduse teemad ja no mis oli solvang praegu? Kirjanik luulemeister, see kõik oli ainult halvustav. Aga ütle ise? Reinu aga vaata siis siis see tähendab seda, et võtan järgmine kord ka kolmandast juunist. Muide, ka luuletaja on päris hea sõna vaata selles mõttes, et ta on nagu luuletaja neutraalse varjundiga vist vä võib öelda, et kui ma ikkagi nii-öelda igapäevaselt kirjutanud mõned read kuskile mõnede riimise, mõned mitte riimi ja nii edasi, et siis nagu ikka oma iseenda jaoks määratlenud ennast küll nagu, kui luuletajat ja väga ei eksinud. Jürgen räägi vaata tänane päev ja tegelikult on selline meil noh, kõik kirjutavad ja võib olla mingis mõttes laias mõttes võib ju ka kõiki neid inimesi, kes ikkagist Eesti või maakeelset kirjasõna kasutavad, kuidagi ja oma mõtteid väljendavad või elamusi mida iganes, kõiki nagu kirjanikeks pidada. Tundubki, et tänasel päeval, eks ole, on ka ju lisaksin veel kõikvõimalikud blogid ja sotsiaalvõrgustikud, kus ka ikkagi kirjutatakse vahel pikki lauseid ja lühemaid lauseid, mitu tükki. Et tänasel päeval, kas see ei ole niimoodi, et Eesti rahvas ongi kõik kirjanikud, et kuidas, kuidas on, kas mulle tuleb meelde? Üks Vana-Rooma ütlemine, et maailm on alla käinud, keegi ei austa enam oma vanemaid ja kõik kirjutavad luuletusi. Ja mul on tunne, et see on järjest süvenenud, näiteks esimene Gutenbergi trükieks ole, kui tuli inimesed said kirjanduse kätte, kohe läks kirjandus palju labasemaks. Köik läks lihtsamaks, kohe see meelelahutuse element tõusis, eks ole. Tänapäeval ongi nagu see meelelahutuse ootus on palju suurem, et keegi ei mäleta enam, mitu 1000 aastat kirjandus kandistatud rituaalsed analüüsivat identiteeti loovad positsiooni, et need viimased tsirka mõnisada aastat. Kirjandus on ka meelelahutuse niisugune meelelahutuskanal olnud, et see on nagu palju tähtsamaks muutunud. Ja ta on meil siin kõik nagu üks oraalse kultuuri esindajad, me kõneleme, vahel ma kasin, joonistan üht-teist ja, ja maris kirjutab ka midagi läpparisse, aga me oleme kõik kõneleme ja, ja vaata, sina oled osav kõneleja, alati kui roostest räägitakse, et öeldakse okei, luuletused on nagu nad on seal, aga ta räägib vähemalt. Või loeb hästi, et sa oled ühtlasi, eks ole ka selline artist. Kes kes on, köetakse. Sa küll ütlesid, et Gutenberg järel hakkas nagu asi nihu minema, aga sa jätkuvalt ikkagi oled siukse suulise traditsiooni esindaja suurel määral. Mulle näiteks meeldib. Muinasjutte rääkida, eks ole, ja me olime just hiljuti päeva Hasso Krulli ka Udmurtiast. Ja siis umbes noh, Venemaa sõidube ja esimesed circa seitse päeva me rääkisime vaheldumisi muinasjutte hommikul, kui ärkasime, ja õhtul, kui lõpetasime, milliseid me rääkisime väga põnevaid muinasjutte maailma loomisest ja kõigest muust. Kas sa tahad, ma räägin mõne, on sul hetk aega? Näiteks räägin ühe väikese keelte loomisest, mida ma seal ka rääkisin, see on seal tegelikult vana eesti rahva muinasjutt. Vaata, vanaisa alguses maailma lõi, eks ole, ja siis inimesed niiviisi sega inimestelt põld keeltega midagi. Aga siis vanaisa mõtles, et ta on ikka vaja anda neile keele suure paja ja hakkas seal keeli keetma. Vaata, eestlased jõudsid kõigepealt kohale ja said selle kõige parema keele vana isades kulbiga nende oma keelega vanavanaisa andis oma keele eestlastele, aga siis noh, seal venelased jõudsid siis, kui see Ta oli juba otsakorral, kui hästi kiis muist siis venelased said oma keedenakse kätte, aga tead siis kõige lõpus noh siis kui põhjavadki Blumpsis tulid lätlased. Et ühesõnaga selliseid mulle jah, meeldib see lugude, rääkimise ja luuletuste ettelugemise kultuur, sest meie kirjutatud kultuuri napilt mingi 150 aastat oleme rahvaga suutnud terve Eesti nii-öelda lugeda või suurem nagu või, või vähemasti esinduslik osa meist on suutnud lugeda kirjalikult avaldatud tekste ja, ja see on väga väike aeg võrreldes sellega, mis olemas olema olnud ja arvab, et see suuline traditsioon, muinasjuttudes tekkimine võite nende anekdootide kas nimetada ükskõik milleks. Ja, ja siis luuletuste nii-öelda ettelugemine, laulmine, see on meil palju pigem ja see on nagu päris Eesti kirjandus või noh mis seal, mis seal üldse päris, aga, aga see kuidagi kuulub meie olemise juurde, et minu jaoks selline suuliselt inimeselt inimesele edasi antud kirjandus on, on kuidagi päris. Aga ikkagi see moment, eks ole, et praegu kõik kirjutavad sotsiaalvõrgustikes või kus kuskil mujal ja, ja on ka lihtsalt asju, eks ole, mida võib-olla pantakse kaante vahele, kas on selline asi, et päriskirjanikud siis tunnevad need, kes nagu konkurentsi ka ja jäävadki Kirjanike Liidus, juhatasin, Sinijärv juba tahab, eks ole, eks ole ikkagi pensioni asju, et, et siis ma ei tea, kuidas selle Kirjanike liitu siis hakatakse. Pensionijutt on, eks ole, mõtlemine, et meil on mõned väga head kirjanikud, kes ei olegi elu otsa teinud, midagi muud kui kirjutanud ja nad jõuavad pensioniikka, siis tuleb välja, et neil ei ole palgatööd olnud ja nad ei saagi pensionit nagu, nagu teised inimesed seal on ikkagi mõeldud nagu ütleme ma ei, ma ei ütle ühtegi nime, aga mõtlen, et meil on päris head kirjanikud olemas, kes on oma elu veetnud kirjanikuna. Kas me ütleme siis neile viletsam vend või et kuule, anna andeks, saad küll, kihvt vanaproua ja sa oled kirjutanud kõik need luuletused, mis on kõikides aabitsatest. Tead, sul ei ole meile ette näidata tööstaaži. Mine kure Saisa pensionit. Et see tädi, kes vallas 20 aastat karbi garderoobi või, või, või pühkis põrandaid, etaan sinust palju parem, et ta saab selle pensioni ja sina ei saa. Mul on tunne, et see on ebaõiglane, et me ei, me natuke peame mõtlema selle peale ka. Tõsi, eks ole, siin kohe tekib see hirme, et sihukesed nii-öelda mängurid, Vilparakad ja nii edasi nagu nagu mina ja veel mõned tahavad kohe vanaduspensionit saada, mina luban, ma ei, ma ei taha, kuidas pensionit saada ja võib-olla ei elagi nii vanaks. Et selles suhtes see väike raha ära 300 eurot, eks ole, mis asja nüüd läks nüüd küll riigikogu liikmetele küll, et see on vist tõesti nii väike, et selle võiks vähemasti serik küll. On selles mõttes, et Kirjanike Liidu liikmeid on praegusel hetkel 300, suurem jagu, on pensionärid, nii et noh, see, see summa oleks tõsiselt tillukene, võrreldes sellega näiteks, et peaminister teatas meile tõsiselt Tartu patrioodina, et kuskile Tartusse tühje Vello välja tuleb esitada, ehitataks üks maja klaasist vaja, mis hiljem hakkab tohutult palju raha nõudma, kuna teda kütta võimatu peaaegu. Ühesõnaga et siuke klaasist maja ehitamine Tartu lennuväljale on tunduvalt kallim kui Eesti kunstnike, kirjanike, arhitektide kinotegijate vanaduspõlvele natuke toeks olla, see, see ütleme klaasmajade rajamine tühjadele platsidele on minu arust ikkagi keerulisem. See on just see teema, mis me eile arutasime, et tuleks panustada inimestesse, mitte niivõrd hoonetesse, mida tegelikult on ka juba õige mitu tükk. Mõjujoon, mida saaks kasutada, eks ole, betooni oskame kõik valada vaja, kui ma Soomes elasin, töötasin vahepeal paar aastat, siis ma käisin seal tihti tihti läksin esmaspäeva hommikul tulin reede õhtul ja siis te kujutate ette, eks ole, kellega ma koos esin. Kihvt vahe, oli ehitusmehed jumala intelligentsed, nendega oli hea rääkida, ehitusmehed on kihvtid tüübid ja saavad asjadest aru, aga seal olid neid, oli õliks teine kontingent, teine mass, kübrakti panijad, seal olid siuksed eesti poisid, kes käisid küpakid panemas ja naad suutsid rääkida keskeltläbi kolmest asjast. Üks oli papp, teine oli jook ja kolmandat asja ma siin raadios mõelda, aga see oli umbes selles samas liinis. Ühesõnaga neidudega kolm teemat, mis neid üleüldse huvitasid, nende sõnavara oli keskeltläbi, ma kujutan ette, see oli 250 sõna, mis nad valdasid eesti keelt ja umbes viis sõna soome keelt, sinna otsa kiidas võrke. Joo seo, jou, jou, Jürgen, Ligi minema, jou, jou, ütleme, et poisid, siin on mul viimane luulekogu, et peale. Ringvaade küll kõva mees, aga igaval laeva peal ikka ikka 50 tüübiga kakleme, korraga ei lähe. Jürgen tutvusta sisse natukene vähem kui 250 sõnaga järgmine lugu nimelt Elvis Presley, Ifi käändrueen. Ai, vaata, mina olin pisikene ja vaatasin televisioonist, et oli üks üks mingi mees, kes tõmblaski Harryga seal ja laulis, imelikke lugusid. Ma tollal veel üldse ei teadnud, et ma hiljem hakkan kuulama. Ta on sihuke lihtne lõunaosariikide poisse laulab nii siiralt ja muidugi enamus inimesi biovelvist sula lolliks, mis täitsa õige, eks ta natuke opakas oligi, aga tal oli mingid väiksed säravad ja ta tegi mõned väga kaunid laulud, see if agent friim, see on Martin Luther kingi mälestused, kas, ja see laul on mind küll raputamine sulaluule kuulake. Sula luuleta Elvis Presley esituses, meie räägime täna juttu Jürgen roostega ja Jürgen, oleme rääkinud siin juba maast ja ilmast, aga läheks konkreetselt sinu tegemiste juurde praegu? No päris hea ajastus on selles mõttes, millal sa meile külla tulid, sest alles eelmisel nädalal ilmus päris värske teos, milles on sinul suur osa. Selle raamatu nimi on tähesadu. Ja me Kirke Kangro ka tükk aega nikerdanud. Nikeldasime siukest nagu, nagu luuleaabitsat, et mina tegin neid teksti Sid kirge joonistas pildid ja tead, ütleme ausalt, Need pildid on isegi veel panevadki, minu värsidega värssides viga pole, värsid on päris head. Aga Kirke Kangro pildid ikka niitsin, mindi alust. Nii et meil on niisugune ilus suurte piltidega suur värviline raamat lastele, et nad saaksid tähti. See on siis informatiivne, poeetiline, informatiivne. Peamiselt ikka poeetiline Ma leian, aated, tähendab, meie elu olemise mõte inimesena on ikkagi hakata kujundlikult mõtlema, mõtlema või nii tõlgendada seda maailma meie ümber kujutites et ainult sellisel tasandil me saame sellest üldse rääkida ja mõelda, muidu võiksime me olla omad või karud, eks ole, siis siis poleks seda vaja. Aga me inimesi mängime, lisaks sellele meestlasi mängime siis siis see on kasulik, kui me suudame sümboleid luua ja seal raamatus on päris palju siukseid kujundeid. Kas see lasteraamat on kuidagi ka su enda laste pealt ära katsetatud? Oi, muidugi ma olen neile mõlemile kõik ette lugenud ja küsinud ja lasknud neil arvata ja öelnud, mis tähendab, seal oligi mõned tekstid said uued või said muudetud, sellepärast et kas minu kümneaastane tütar ütles, et väiksed pärdikud ei saa sellest mitte midagi aru. Või siis ütles minu viie aastane poja, et see pole eriti naljakas, kas nad seal seal on jah mänguruumi olnud, et ma lapsikaga kuulasin nii-öelda nagu ehitades seda teksti maailma. Kui palju saab nüüd lastega kantseldada, noh just selles mõttes, et ikkagi kuidagi pikkida sisse seda nagu tarkust, et neil oleks ikkagi tulevases elus parem, eks. Ikka tahavad. Seda peab laste käest küsima, et kui võtad aega ikkagi paljud, no ma jah, ma leian, et mul ma olen liiga vähe koos lastega, jah, aga pojaga käime kaks korda judotrennis, vähemasti see ei no tema, tema teeb judot, mina istun kõrval, loen raamatut, mina olen vana evaks, mina Jakse kukerpalli teha. Noh, võib-olla ühe jaksan, aga sisu ei väsinud juba. Aga, aga et mina istun seal, loen raamatut, et või mõne sõbraga jututeemadeks judot ja, ja tütrega ikkagi ka räägime maailma asjadest, me just arutasime pikemalt siin, vaata ta hakkab nagu varsti teismeliseks saama. Mida juba natukene nagu meelelaadilt on siis me hõbega niiviisi räägime nendest asjadest, mul on praegu tunne, et meil esialgu õnneks on veel usalduslik suhe, ma ikka kardan teismisega vaata, mina ei olnud kunagi ise õieti teismeline, mina olen teismelisi hästi pai ja hästi vaikne puberteet lõpumõtted käes, et ma olen pigem praegu nagu teismelise moodi, aga et ma nagu tegelikult ei oska nagu enda pealt hinnata, kuidas teismelise elu on. Ja ma natuke pelgan seda küll, kui need lapsed nüüd sinna ikka jõuavad, et kuidas me siis läbi saame ja räägime, et väiksest peast on ju väga hea see, see usaldus on tohutu ja, ja see, kuidas me juttu oleme ajanud ja maailma asjadest aru saanud, koos viima näiteks. Kui siin mul tuli praegu meelde, käisid kadrisanti kõik koos jooksmas ja siis mu poja ajast näppu taevas ütles suurtele tüdrukutele kosmost, vaadake Jupiter, see on planeet, seal, mitte täht. Suured tüdrukud naerma hakanud, aga, aga poja oli natuke solvunud. Päraseks Smithers, kuule väikevenda siin iba, eks ole, ütles, et seal seal planeet Jupiter mõttes ongi seal praegu seal lõunataevas Jupiter paistab väga selgelt kätte, muidugi on, eks ole, täitsa õigesti rääkis, ja vaata lihtsalt käid poisiga natuke jalutamas, räägid, vaatad taevasse ja ja kohe kohe nagu on mingi ühine osa olemas. Mina ei tea, kuidas see nagu inimese peale mõjuma. Astroloogia natuke pelgan minu arusse. Tähtede päält rääkimine, et kuidas meie nüüd hakkama saame ja elame, et see on nagu loterii, eks ole. Mida see loterii asja pelgan, ka mina ei ole kunagi midagi. Jah, aga läbi raskuste ikkagi tähtede poole, et tähtede poole ikkagi pelk kuhugi sinna kõrgemale. Jah, ja, ja vaata, viimasel ajal ma neid tähti teen peamiselt, eks ole, Maalehes ja see on mul täitsa palgatöö, et ma, mul mul, mul on õnn olla Eesti ühe suurema nädalalehe võlts ühe suurema lehe arvamustoimetaja ja tead, kui kihvt asju sealt toimetusest läbi käib, selles mõttes, et kõik need ei ilmu. Mõni lugu ei ole lihtsalt paberi peal, enam ei toimi, või noh, tead kui avaldad ära, siis ta nagu jama. Aga kui ta sulle kirja kirja kujul kohale jõuab ja sa näed, mis inimene ütleb, et tunneb, elab selliseid. Et seal on nagu päris elulõhna ja see päris elulõhn ei ole seal arvuti- ja virtuaalmaailma taga Facebookis, kus saab laikida, tead. Jah, palun pange kõik Facebookist praegu likes, kellele meeldib see mõte, et Facebook ei ole päriselus. Ma just tahtsin öelda, et Jürgeni pilti meie Facebooki lehel võib ikkagi laikida. Aga Jürgen, räägime natukene Eestist, miks sa oled otsustanud siia elama jääda ja miks oled sa otsustanud just Eestis oma lapsed üles kasvatada? Sest see on kõige parem koht maailmas. Ma läksin vahepeal ära paariks aastaks tund tagasi, ma olin Soomes, Soomes on ka tore, aeg-ajalt veel teistmoodi, veel hullem. Aga pagan, Eestis on. Esiteks, miks meil ei ole immigrante, okei, nende immigratsiooniseadused on keerulised, aga meil on täiesti ebaturvaline elada, eks ole, et meil on, me peame täna tänama oma praeguseid valitsejaid selle eest, et nad loonud sellise õhkkonna, et me oleme igaüks oma jalgadega. Mitte keegi ei aita sind, kui sa hätta sattunud või noh, aitab väga vähe ja mingis mõttes on see hullult kihvt või vähemasti ütleme suuri mõttes on see kihvt, sest et kunstnikud ja kirjanikud teatavasti loovad ägedaid asju just siis, kui nad on nagu ebakindlatel jalgadel. Mul on tunne, et sellepärast on praegu nii palju kihti noort luulet et, et noh, nad, neil ei ole võimalik kuidagi luuletajana elada või midagi teenida, et nad on. Nad on nii, seal jääl, see praksub nende taldade all, tajuvad seda, sellepärast nad kirjutavad ägedasti ja, ja mulle sihuke ebakindel ühiskond mingis mõttes tähendab ka suurt loomingulisust, igaüks peab ise välja võtta, kuidas ma hakkama saan, kui ei ole enam tuletõrjet 20 minuti kaugusel või poole tunni kaugusel isegi tunni aja kaugusel, kui ikka arsti juurde ei saa minna, noh sa pead leiutama ise selle viisi, kuidas ära elad ja selles mõttes on Eesti hullult kihvt ühiskonda, siin õpib nagu mingis mõttes elama muidugi millalgi tohutult paljud turvalisem kui kuskil, ma ei tea Kesk-Aafrikas näiteks või noh, selles suhtes, et su naabrimees ei tule ja ei lase sind püssiga maha sellepärast et sulle mobiiltelefon, ta tahab endale mobiiltelefoni ja et saaks linna helistada sugulasele, laseb su püssiga maha, eks ole, et sugulased helistada, sihukest asja meil ei ole, jumal tänatud. Või sihukeste uskumust näiteks Aafrikas, mitmes kohas on uskumused, kui sa oled suguühtes süütu lapsega, siis sa parandad Aitsist. Ja selles suhtes see laste vägistamine on tavaline asi, seal AIDS i AIDS-i, haiged krinodeerid vägistavad väikeseid lapsi. Jumal tänatud, meil sellist asja ei ole. Me paneme pigem need pedofiilid, paneme vangi, eks ole, isegi kala, Jane'i toome tagasi, kuskilt pistame purki, ongi õige, pätid peavadki istuma purgis ette, nüüd oleks ilus vaadata Venemaal ka niiviisi, ma just seletasin neile, et mulle väga meeldib, et Lenin seal Kremli müüri ääres meil Eestis on ikka nii tehtud, pätid pannakse linnamüüri äärde välja kõigile vaatamiseks ja selles mõttes see komme on kena. Me peame nii jätkama. Eestlastel on väga palju tervet mõistust võrreldes paljude rahvastega, kes meie lähedal elavad. Aitäh sellise pika vastuse eest Jürgen viimase loona paneme peale Agape loo grunge, mees ütleb paar sõna selle loo kohta ka. Lapsepõlv, ma mäletan, kui nad soojendasid vennaskond välja vilistati seal oivaline bänd, kes kadus täiesti prügiajaloo prügikasti ja nad tegid mõned nii ilusad lood. Ja, ja noh, see on minu lapsepõlve tükikene. Jürgen Rooste, suur aitäh meile täna külla tulemast. Ja veel ja siis, kui naabreen vaala ava olen Cabotoos, hoogsa Ekaalsele jõulume. Salmel keere tule vaadanud Allebjoogaardas.