Tere Norra rahvalikku pillimuusikast rääkides tuleb eraldada kahte olulist kihistust. Üksn norralaste vanad traditsioonipärased, tantsud, kangarid, springarid, hallingid, narvalased neid tantsivad, siis on sellesse imepärane, ujuv või hõljuv rütm, mida isegi naaberrahvad ära ei taba. Kõnelemata siis meist. See muusika on väga improvisatsiooniline ja enamasti mängib seda üks pillimees. Toda vana traditsioonilist muusikat nimetatakse vahel ka pügide musi. See on ehk omakandi, muusika või kohalik muusika. Teine täiesti erinev muusika on uuemad tantsud Valsgaloprainlenderma, Surka ja muud sellised. Seega siis enamasti paaristantsud, mida tantsitakse mööda ringi, liikudes sellest ka vahel nende nimi, rundans, ringtants. Põhiline nimi on aga gammaldans music vana tantsumuusika. Näit tantse tunneme meiegi hästi. Muusika on siin kindlamates rütmi ja viisi raamides ning enamasti mängitakse seda mitmekesi üksi ehk ainult lõõtspilliga. Nad on uuemad küll selle vanema muusikaga võrreldes, aga tegelikult on vana tantsutraditsioon Norras enam kui 200 aasta vanune. Norra pillimehed hoiavad need kaks stiili üsna rangelt lahus. Tegelikult vanas rahvalikus pruugis need muidugi nii rangelt eraldatud ei olnud. Hea pillimees oskas mängida nii seda kui teist. See eraldamine on tekkinud arvatavasti siis, kui vanad pillid ja muusika ära kippusid ununema ja seda öelda väevõimuga ehk survega pidi oma rahvale uuesti tutvustama. Nüüd on see äraunustamise oht vähenenud, jälle oma vana hakatud austama. Selle tulemuseks on, et mitmed vana tantsuansamblid on hakanud mängima ka seda vanamuusikat ja on sellega oma mängu rikastanud. Üks niisugune hea näide on Uulansi kvintett, mida täna kuulamegi. Õllentsi Clint ette on saanud alguse aastal 1970 3984.-st aastast on tal praegune koosseis, milles Einüülen Jel kroote mängivad lõõtsa haarilt plassen viiulit, jaan hajuks, töölem, kitarri ja öiwingrynstüüen basskitarri. Pea kõik mehed kui ka lood on pärit nord, küünbrand Stahlist, Kesk-Norras. Pillimehed on pannud suurt rõhku just pillide tasakaalustamise leia kokkumängule ja seetõttu on nende mäng nauditav nii kuulamiseks kui tantsimiseks. Vana tantsumuusikas on ka palju uusloomingut, enamasti pillimeestelt endalt. Kui kuulan meie heliloojate kirjutatud nõndanimetatud rahvalikke lugusid, siis jääb mulle sageli mulje, et nad peavad rahvamuusikat primitiivseks, millele nemad õilistavaid käike, vigureid ja kõlasid juurde peavad andma. Norra vanamuusikalugude tegijad püüavad aga end hoida ja väljendada traditsiooni raames. Üks tuntumaid vanamuusikalugude tegijaid on viiuldaja Sven Huus, kellest meil meie saadetes on ka korduvalt juttu olnud. Nüüd üks tema Reinlender Nagu öeldud, mängib öörlentsi kvintett ka vanemat rahvatantsumuusikat selle näiteks nüüd üks pringleik Õllenzi kvintett oma suurepärase mänguga on võlunud ka teisi kuulsaid pillimehi, kes meelsasti nendega koos mängivad. Pärmid. Stiigen on Norras tuntud nimi. Ta mängib mitmeid pille muuseas plokkflööt, mis pillimeister seemonaalseng on teinud suguvõsa ammuste traditsioonide järgi. Nüüd kuuleme Pärnits Tiigenilt Ühe valsi ja seejärel koos Clintetiga Üherein Lenderi. Pikka aega mängis kvintetti hambaarst Magne Ö, keda teised kutsusid hambaid parandavaks pillimeheks. Temale ollakse tänu võlgu just selle eest, et ta õpetas sobitama viiulilugusid teiste pillidega, mis paljudele vana tantsuansamblitele on komistuskiviks. Magne põld on pärit lugu, pillimehe, mälestused. Ülle Norra kuulus viiuldaja Hans priimi, kes valdab meisterlikult erinevaid stiile norra rahvamuusikas ja ei ütle ära ka vana tantsumuusika mängimisest. Temalt on õpitud järgmine torele in lender. Lõpetuseks kuulame veel mõne loo ülencignteetilt. Soovin kõigile Põhjamaade rahvamuusikasõpradele toredat aasta lõppu. Puhub ja head uut aastat.