Skandinaaviamaade pillimeestel on väga oluline komme nimetada alati ka seda pillimeest, kellelt on lugu õpitud. Niimoodi rändavad kuulsate pillimeeste loodia nimed läbi mitmete põlvkondade kuigi muusika omandab uute pillimeeste kätes uusi jooni. Kuidas need vanad pillimehed ise mängisid, teame enamasti ainult legendide ja juttude järgi. Sajandivahetuse suur pillimeestest on aga ka salvestusi säilinud. Andres selling on pikka aega kogunud vanu grammofoniplaate rahvamuusikaga ja pakub meile kuulamiseks lugusid, mis ta on restaureerinud vanadelt 78 pöördelisteks rofoni plaatidelt. Oma saatesõnas nimetab ta, et on ainult krõpsusid vähemaks võtnud ja kiirusi ühtlustanud. Mingit muud töötlemist ei ole ta endale lubanud. Need omaaegsed salvestused on tehtud seadmetega, kus elektrit ei kasutatud. Helivõnked kanti mehaaniliselt üle emaplaadilõikajale. Sellise seadme tundlikkus oli üsna vilets ja seepärast pidi pillimees mängima võimalikult valjult. See peegeldub ka selles, et dünaamikat on neis lugudes suhteliselt vähe. Ka kiirused ei olnud ühtlased plaadistamis, kiirus kõigub 60 90 pöörde vahel ja on vahel isegi ühe loo piires ebaühtlane. Tahan veel enne muusika juurde asumist ütelda, et meie saate poole tunni sisse ei mahu just eriti palju lugusid. Seepärast tahan siin tutvustada võimalikult paljusid pillimehi ja valin neilt vähe lugusid. Kes neid rohkem tahab kuulata, saab seda teha laupäeval kell pool kaks. Esimeses programmis. Alustab kaks Hablingu pillimeest Kotlandilt. Kaupmees hoolov, Leonard laaver Green eluaastad 1858 kuni 1939 ja talu peremees Bootel Juhanson 1849 kuni 1922. Salvestus on tehtud aastal 1907 firmas kontsert, raadiogrammofon. On põhjust oletada, et need on selle firma esimesed rahvamuusikaplaadid. Võimalik aga, et esimesed plaadid üldse kuuleme Hurtemoori polskat. Järgmisena mängib Kelnad Riioskoonest Müürsepp, Karl Magnus Peterson 1836 kuni 1920 tema poeg Kingse paksel Peterson 1860 kuni 1939 ja tuhvlitegija Sven Johansson 1869 kuni 1949 hakkasid kokku mängima, kui aastal 1907 kuulutati välja suur võistumängimine Lundis. Nad said seal esimese auhinna ja mängisid hiljem ka paaril suvel Skansenis. Kelner joon see, kes uuesti puukinga viiulil mängima hakkas. Tolleaegne ajaleht kirjutab. Kui võistumängimise algul küsiti, kes rongkäigu ajal marssi mängib pakkus kakelnud Reijo ennast ja proovi mängimise järel otsustatigi nende kasuks marssay nimeks Kelna trio. Näituse Marss. Andes frisel 1870 kuni 1944 oli kooliõpetaja, postiljon ja politseinik. Noorusaeg oli tal raske, väga kirglikud vanemad, pidasid pillimängu patuks ja põletasid poisi viiuli ära ning pikka aega ei mänginud üldse. Kui sajandi algul hakati võistumängimise korraldama, hakkas ta ometi jälle mängima, vahel teise kuulsa pillimehe juurt, andes siga vahel aga koos oma tütardega taala trio nime all. Thlad riiult kuulemegi fris elli valssi. Jon Eerik hall 1877 kuni 1948 hakkas viiulit mängima 12 aastaselt. Tema lood pärinesid põhiliselt Froome ollelt ja hulk leppenilt. Koos endast 11 aastat vanema toore härde liiniga olid nad väljapaistev duo. 1911. aastal salvestasid nad rea lugusid arvatavasti Ameerika turnee ettevalmistuseks. Plaatidel on neil kõlav nimi Svenska Jonaal truppen ehk Rootsi rahvustrupp. Neilt kuuleme trolli pulmamarssi. Eerika Augusse liin 1869 kuni 1937 oli pärit düslingest närkes. Kolmeteistaastaselt hakkas ta mängima viiulit, hiljem lükkel Harpatja klarnetit. Klaarnetiga mängis ta sageli karjalugusid, mis sellele pillile hästi sobisid. Kuulame temalt ühe õplandi poolskaia, ühe närke polska nükel Harpal ning siis närkija Dahlarna karjalugusid. Klarnetit salvestus on tehtud 1913. Põllumees August poliin 1877 kuni 1949 pärineb õplandi tuntud pillimeeste perest. Lood on tal enamasti oma isalt Johanil õplandi võistumängimisel 1909 sai ta esimese koha. Alles pärast isa surma, 1916 hakkas taga nükel Harpat mängima ja ülerootsilise kuulsuse saigitan lükkel Harpa mängijana ja Kromaatilise nükel Harpa konstrueeriana. Meie kuulame aastal 1912 firma zoo Teoon salvestatud tunge šotist. Östjot Åland'i pillimees José Falm eluaastad 1880 kuni 1946 oli tekstiilitööline, aga elatas end suures osas muusikast. Riiulit hakkas Joosest mängima juba kaheksa-aastaselt. Ringreise tegi ta koos oma lapsepõlvesõbra Mauri Erkiga, kes oli tuntud kui murdejutustaja Ann Shannessa puhultet. Joosep Falmi mängutehnika oli eriti lihvitud, seda kuuleme aastal 1919 firma soodeoon tehtud Omanäoliste plaadistustelt, kus keegi tundmatu klaverit kaasa mängib. Kuulame Vanajast jõetavassi. Saate lõpetab noorim tänastest pillimeestest Einar Kinstrem 1896 kuni 1964. Džinstram oli hästi Atlandi legendaarse pillimehe Belle fossi õpilane. Koos lõõtspillimängija, Vigo Randessoniga esitavad nad meile 70 seitsmeid polska, mis on plaadistatud firma soo Teoona aastal 1924.