Tere hea vikerraadio, kuulaja, rahva teenreid tänasel vaiksel laupäeval on täies koosseisus Iivi Anna Masso diplomaatia peatoimetaja Lauri Hussar, vikerraadio saatejuht ja ütleme tere hommikust ka meie Võru stuudiosse, kus on Sulev Valner Postimehes, tere päevast. Tere päevast ja ma ei tea, kuidas sinul seal, aga igal juhul meil siin Tallinnas on ööga sadanud maha paks lumevaip ja, ja see on pannud küll mind mõtlema ühel teemal, et see majandus ja kommunikatsiooniministri määrus, mis ütleb, et naastrehve võib kasutada 15.-st oktoobrist kuni 31. märtsini ja mis võimaldab küll ka erandeid esimesest oktoobrist kuni 30. aprillini. Et et arvestades, et see on niivõrd segane määrus ja jäi ja ei määra midagi täpselt ära, siis võiks selle määruse küll ära muuta ja minna vana korra juurde tagasi, kuidas tundub? No Võrumaal on olnud, kuna Eestimaa on nii suur, et siin on hoopis teine kliima, siis siin on olnud imeilus, päikesepaisteline hommikupoolik tõesti väga-väga kirgas ja selge. Ja kui ma nüüd otseselt Võru linnast räägin, siis siin paistab pigem nagu kevadine, aga, aga Haanjas, kus mina elan, seal on üsna paks lumi ja ja see lumi mitte ei ole värskelt kuidagi juurde sadanud, vaid lihtsalt ei olegi ära sulanud. Et minu enda õue peal on, ma julgen öelda üks 30 sentimeetrit kindlasti lund ja ja see lihtsalt ei olegi sealt ära sulanud, see alles alles ootab kevadet, seal on täitsa talvine pilt. Nii et selles mõttes küll, et vähemalt Eestimaal kindlasti on, on paiku ja, ja kindlasti ka hetki aprillikuus, kus. Kus, jah, võib öelda, et autosõiduks on tingimused üsna talvised. Ja see talv võib tagasi tulla, nagu me täna siin Tallinnas näeme, seda enam ma olen seisukohale, selline määrus, mis tekitab segadust ja mis on väga paljud inimesed viinud olukorda, kus nad on endale suverehvid alla kruvinud ja, ja ma nägin täna, kuidas väga mitmed autod suusatasid sõna otseses mõttes tee peal. See tekitab liiklusohtliku olukordi ja, ja kas siis selle suurema riski pärast meie teedel, arvestades meie meie kevadisi teeolusid ja väga kiiresti muutuvaid teeolusid, et kas siis kas siis see väike kokkuhoid, mida, mida saadakse sellest, et naelrehvidega võiks justkui vähem sõita, et see tõenäoliselt ei kaalu seda riski ja inimeludega seotud riski üles, nii et et siinkohal küll soovitas see määrus tagasi tagasi pöörata, sellepärast et tõenäoliselt see, see võit saab olema väga väike, aga, aga need kaotused võivad meile olla väga suured. Jah, ja öösiti on ju pakane olnud, praegu on aprilli läinud nädal ja on kogu aeg olnud öösiti miinuskraadid ja ennustused näitavad veel nädalaks ette ka vähemalt öösiti miinust ja Tallinnas on tõesti juba õige mitu päeva lund ja üha juurde tulnud, nii et et jah, paar nädalat vähemalt võiks, muidugi tegelikult esimesel mail on tihtipeale lund sadanud, nii et isegi aprilli jooksul võib-olla ei tuleks seda asja päris lukku lüüa. Aga mingi piir peab olema ja me ei tea küll, kelle soovitus see see määruse muutus oli, aga, aga segadust on see igatahes tekitanud ja loodetavasti siin mingisugune selgus saabub. Vaiksele nädalale kohaselt plaanisime rääkida täna ka pisut üldisemalt del teemadel. Selline harras lumine vaikus on, on ka siin Tallinnas, aga nädala algus on toonud meile uudise selle kohta, et eestlased ei ole kuigi õnnelik rahvas. Ja ÜRO on juba pikka aega koostanud riikide edetabelite õnnelikest ja vähem õnnelikest riikidest ja Eesti on selles tabelis 72. kohal. Ja, ja kui me hakkame nüüd vaatama, et kes meist eespool on, siis on seal näiteks sellised riigid nagu Kuuba, Paraguay ja Alžeeria. Ja vaadake, kui soe on Kuubas Paraguay seal seerias. Et see tekitab kindlasti küsimusi, et kas, kas, kas ja mille pärast me oleme rahulolematu, et miks me oleme alles 72. kohal ja kui me vaatame, et kas on kuidagi klima kliimaga seotud, siis ei saa olla päris kliimaga seotud, sellepärast et tabeli esikolmiku moodustavad Taani siis Soome, kus klimaatilised tingimused on veel halvemad kui meil ja Norra, kus klimaatilised tingimused oluliselt kehvemad kui meil, aga, aga seal on, seal on midagi teistmoodi tehtud, nii et need riigid on nende riikide inimesed on kõige õnnelikumad, aga meie oleme kõigest 72. kohal. No minu meelest huvitav on see noh, ütleme, teistmoodi tehtud siin, me ei saa päris ikkagi unustada seda, seda kindlasti kindlasti elatustase on üks asi, mis mõjutab ka seda õnnelikkust ja, ja siin me oleme ikkagi ikkagi selles mõttes veel oma ka oma ajalooohvrid, et 20 aastaga ei saa tasemele, mida teised on saavutanud tunduvalt pikema aja jooksul. Aga huvitav on minu meelest võrdlus, et ütleme, teatud asjad, mis on, milles me oleme nagu tunduvalt kõrgemal, ütleme et on need mingid siis demokraatia arengunäitajad ja, ja minu meelest on olnud siis isegi majandusnäitajad, et, et see õnnelikkus on ju suhteliselt tunduvalt madalamal kui need muud näitajad, et see on nagu huvitav, et ühesõnaga midagi on sellist, mis meil nagu ei ole nii palju halvemini kui teistel, kui me seda ise kogeme. Ja see oleks minu meelest väga huvitav välja selgitada, et mis asi see on. No muidugi võib kahelda, et kui täpne see mõõtmine ikka õnnelikkuse puhul nüüd on, eks ole, et kas me nüüd oleme ikka täpselt 72. kohal või äkki võiksime olla 60 kaheksandad või 50 viiendad, et, et, et ma ei, ma tõesti ei tea, ma nagu ma, ma, see on, pigem, ma saan aru ikkagi mingi enesehinnangut summeerimine suuresti, eks ole, see. Ja no ma ei tea, et ühesõnaga kui objektiivseks seda, seda mõõdikut nüüd saab väga pidada. Iseküsimus, et kas, kas ongi vaja, eks ole, et aga noh, juuda juuda tendentsina pigem õige on, et me tõepoolest sinna kuulume seitsmendasse, mitte esimesse 10-sse, noh, kui, kui kuskil niiviisi võtta. Aga, aga ei tea ja see on, see on mingi paradoks küll, sest siin on mingit tõesti võib-olla tänase sellise vaikse laupäeva taustal võib öelda mingis mõttes eestlased on nagu natuke mõttetud enesepiitsutaja küll et ega ikka ei ole tegelikult vaja nii palju kannatada sellega, et me nii raske, et meil nii raske elu on nagu ta, nagu ta justkui praegu on. No ikka ei ole ju tegelikult. Vaatame ringi. Sele tähendab mingi neist, ma ei tea, kas see on sama uuringuga mingi neist õnne uuringutest oli selline, mida sai ka nagu isiklikult testida, siis mingisuguses neti netisüsteemis ja seda ma proovisin niimoodi, et ma panin kõik muud asjad samamoodi, aga elukohaks vastavalt Soome ja Eesti ja, ja ma sain nagu sealt juba juba seal nagu Soomes. Kõik kõik muud vastused olid samad, et see Soome Soomes elades oli see õnnelikkuse indeks mulle isegi kohe natukene kõrgem. Ja, ja seal oli näiteks noh, üks küsimus oli see, et kui kaua võtab sul tööle minek aega ja ma kirjutasin sinna pool tundi, ma kõnnin, kõnnin kaks kilomeetrit umbes poole tunniga ja see vähendas tunduvalt õnnelikust, kusjuures seal oli nagu vastuste analüüsis öelnud, et kom jutting ehk siis nagu tööle sõita, et see on nagu iseenesest stress ja pettust tekitav asjaolu, seal on isegi võimalust vastata, et ma tegelikult kõnnin pool tundi ja sellest sellest pool teed läbi vanalinna üles Toompeale ilusates kohtades ja ma ise ei tunne ennast kuidagi nii hirmus õnnetuna selle töölemineku ajal. Et, et need on jah, natuke nii ja naa, et need mõõtmised ka Siin on välja toodud ka seda, et et eestlased on väga nõudlikud ja see võib olla põhjus, miks, miks me ei ole nii õnnelik, aga, aga mõneti ma olen kuulnud ka hinnanguid, et, et me oleme ka väga pragmaatiline rahvas ja võib-olla isegi materiaalseid väärtusi liigselt aus hoidev rahvas ja eile õhtul nägin väga head prantsuse Ginastide filmi eestist ja, ja siinsest katoliku piiskop iste Philips Jordaaniast ja ja selles filmis hakkas mulle ka silma üks nüanss, et väga palju rõhutati ka selles filmis seda, et et eestlased on väga usuleige, rahvas väärtustavad väga palju materiaalseid väärtusi ja, ja, ja see ja see mingil määral määral on, on just iseäranis silma hakkav noorte seas. Et, et kui nüüd ka välismaal hakatakse rääkima sellest, et eestlased on väga materialistlik rahvas ja usuleige rahvas ja ja see müüt hakkab kinnistuma, siis, siis võib-olla see ei ole ka kõige parem kuvand, et siin siin noh, ühelt poolt see ka mingites piirides kindlasti vastab tõele, aga kui me vaatame ka selle nädala diskussioone, siis millegipärast julgen arvata, et nii usuleige rahvas, nüüd Eesti rahvas ka jala No ma ei tea, sa, usuleigus on võib-olla teine asi, aga, aga selle materialism ose mõttes ma julgeks arvata, et siin osalt on siiski tegu ka ka pigem sellise ettevaatlikkusega, et eestlased ilmselt on kuskil väga sügavalt oma raske aja loodud oleme me nagu sellised valmistume murelikult raskeks tulevikuks igaks juhuks nii-öelda ja, ja see on ka üks põhjus võib olla, miks me ei oska seda hetke nautida ja ei oska nagu olla täna õnnelikud, sest me me juba ütleme, jõuame hakata muretsema teemal, et ei tea, kas meile ikka jagub näiteks korraliku pensioni siis, kui meie kunagi aastakümnete pärast pensionile läheme. Et aga noh, selle nädala teema näiteks üks, eks ole, mis on olnud, et, et muidugi see on õige, et, et selle pärast muretseda, aga teisipidi noh, sellepärast ennast surnuks muretseda ja mitte pensionini jõuda ei ole ka just väga pragmaatiline. Selle mitte usklikkusega on nii ja naa, et, et noh, ühest küljest, eestlased on nagu suhtes kirikuga vist maailmas kõige kõige mitteusklikum rahvas ja teisest küljest siin usutakse igasugustesse legendidesse ja ma ei tea New Eitš asjadesse ja metsavaimudesse ja võib-olla tunduvalt rohkem kui, kui mõnel pool mujal ja samas ma nagu ise ei leia, et mitteuskumine iseenesest kedagi õnnetumaks või, või teeks või väärtustest ilma jätaktseb tegelikult seoses teemadega, mille juurde me ilmselt veel tuleme. Ma olen kuulnud ja näinud ja lugenud nii palju Niukest tigedust ja kurjust meie kiriku esindajate poolt. Et ma olen isegi mõelnud, et oi, et kui see usk nii kurjaks teeb, siis mul on küll hea meel, et uskuma ei pea. Tahad sa seda selle nädala kontekstis ka edasi arendada? No miks mitte? No hästi, aga räägime siis sellest, mis on need seotud. Ühe ühe punklavastusega Moskvas lunastas kestvuse kirikus esitajaks ansambel Pussy Riot see ja, ja pärast seda, kui nad olid oma etteaste ära teinud olid sellest ka videoklipi kokku. Kui lõiganud ja, ja levitasid seda avalikkuses, siis järgnes sellele väga terav vene kirikureaktsioon ja siis huligaanitsemise paragrahv või süüdistuse alusel võeti ka ansambli esindajad vahi alla ja ja eelmisel nädalal toimus siis riigikogu liikme Juku-Kalle Raidi eestvedamisel siin Eestis toetuskontsert ansambli liikmete vabastamiseks, mida külastas ka president Toomas Hendrik Ilves ja esmaspäeval mitmed riigikogu liikmed avaldasid oma allkirja näol toetust ka sellele. Ansambli liikmed võiksid siiski sellise tegevuse eest vabaduse vähemalt Välby pälvida või karistus ei peaks olema väga karm. Mitte seitse aastat nagu huligaansuse paragrahvi alusel on Venemaal ette nähtud. Aga teisipäeva hommikul jõudis avalikkuse ette siis Eesti Evangeelse luterliku kiriku peapiiskopi Andres Põderi kiri, milles ta muu hulgas mõistis hukka Eesti poliitikute toetusavalduse ja öeldes, et kirikus selliste tegude õigustamine ei tohiks küll kuidagi kuidagi sünnis olla, et kuidas te nüüd hindate, mis on, millest see lugu üldse räägib, et siin on, siin on, siin on räägitud peaasjalikult kahest teemast, on räägitud ühelt poolt sellest mässust diktatuuri vastu ja sõnavabadusest ja, või siis sellest, et kas, kas inimeste usk ja, ja tunded on tähtsad, et, et siin on justkui nagu väga terav vastane kohtumine välja joonistunud, mis teie hinnangul selles loos kõige tähtsam? No aga minu meelest sõna vabas riigis nagu Eesti ongi täiesti loomulik, et toimub debatt selliste erinevate arvamustega ja on Juku-Kalle Raidil õigus oma seisukohta öelda Andres põdral õigus oma seisukohta öelda ja, ja kumbagi ei tuleks öelda või kummalegi tuleks nüüd öelda, et sina, sina oled nii-öelda apriori valel seisukohal või et niisuguseid arvamusi või niisuguseid asju ei tohi Eesti ühiskonnas öelda, et see peaks olema nagu Eesti ühiskonna ühiskondliku debati terve tervise tunnus, et et tõepoolest võivad olla tegelikult ka mitu erinevat vaadet sellisele noh, tegelikult ju mitme kihilisele asjale ju ka, et, et ei pea olema nii, et me nüüd lepime, ütleme siin sel nädalal kokku, et Eesti ühiskond peab suhtuma sellesse asjasse rangelt ühtemoodi. Ei pea ju suhtuma, kui meil on vaba riik, me võime ka suhtuda sellesse eri moodi või vähemalt, et noh, ütleme mõnes mõttes, siin on ka tegemist ilmselgelt nagu möödarääkimistega, noh, seal Andres Põder on siin ju nüüd nädala lõpus ka nagu püüdnud ikka selgitada oma seisukohti, et temast nagu valesti aru ei saadaks ja noh, on nagu on nagu seda möödarääkimist ka nagu selgelt ju näha. Minu meelest seda ei ole keegi öelnud, et ei tohiks olla erinevaid seisukohti, see ei tähenda, et ei võiks seal omalt poolt ühte või teist seisukohta rohkem toetada ja teisele vastu vaielda. Mis minu meelest sellest debatist puudu on jäänud, eriti nagu nende poolt, kes räägivad pühadusest ja pühaduse vaatamisest ja nagu rõhutavad seda minust üleüldse seda pühaduse rõivatamist olnud siis võrreldes sellega Et siis tõepoolest, inimesed on juba pikemat aega istuvad kinni ja ja võivad saada kuni seitse aastat punklaulu laulmise eest, ehkki paljude arvates vales kohas. Et sellest pühadel ületamisest on kuidagi palju juttu olnud, aga siis millest sellega seoses üldse ei ole juttu olnud, on see kontekst tegelikult seal taga, et et nii palju, kui, kui ma olen sealt Venemaa poolt, Ta selgitas, ei lugenud, on tegelikult see koha ja aja valik olnud just nimelt usu seisukohalt palju teadlikum, et, et meil siin öeldakse, et ah, läksid umbes möllama ja märatsema kirikus ja tegelikult see laul ju algab niukse traditsioonilise slaavi palvelauluna, ta lihtsalt läheb niukseks, lärmakas pungiks üle. Ega see ei ole ka selline muusika, mida, mida ma hea meelega kodus elutoas kuulaks, aga noh, küsimus ei ole. Et küsimus ei ole selles, kas meile, kas meile just sellise tooniga muusika meeldib või ei meeldi, aga ütleme, et nad ehitasid selle sisuliselt palvusena, nad valisid. See oli protest Putini vastu, aga ka Vene patriarhi vastu, kes Putinit avalikult toeta peale seda toetust just just nagu päev ja enne seda esinemist ei avaldanud, see oli protest selle vastu, et massiliselt tänavademonstratsioonid ei ole andnud tulemusi demokraatia paranemise osas. Ja, ja see koht oli ka valitud, nii et sealsamas kirikus avaldas patriarh Putinile toetust ja protest, nagu ma aru saan, oli ka selle vastu, et vene kirik ja patriarh pidavat kõvasti äri tegema muuhulgas maksuvaba alkoholiga ja nii edasi ja nii edasi. Ja see on huvitav, et see meie usklikelt on, on see taust nagu täiesti puutumata jäänud plusse isegi päev oli valitud, nii et ma ise nagu ei tunne väga hästi seda seda ortodoksi kalendrit, aga et seal olevat just selline päev enne enne nagu nagu kõike, kõike seda muud, mis järgneb, et kui, kui tohib laulda ja vallatleda ja nii edasi. Nii et see oli siis päev enne tuhkapäeva jah, kust ta, kust alates algab paastuaeg. Et kui, et kui ühesõnaga, et need tüdrukud ise peavad ennast usklikeks ja et see koht ja aeg oli nagu hoolega valitud ja me võime, kui me tahame, nagu ma tea, jumalat ja pühadust kaitsta, siis me võiksime ju küsida, et kas tõesti jumalale meeldib rohkem see, et seal seal tema kirikus ülistatakse jumala nimel Putini sugust liidrit ja minu meelest selle üle ootaks samuti arutelu kiriku esindajatelt. No siin tuleb muidugi välja tuua ka see, et, et kui me räägime vene õigeusu kirikus, siis vene õigeusu kirik Ta räägib väga palju välisest ja räägib, räägib ka sellest, et inimene oma oma usutegude ja, ja oma oma välise vabaduse kaudu liigub ikkagi ka pühaduse poole, et et seal on, seal on sellised väga olulised sisemised tegurid juures, peale selle loomulikult kogu selle kogu selle välise pühaks pidamine on, on niivõrd oluline, et kui me siin Eestis oleme üleni libisenud võrreldes nüüd selle Venemaa kirikuskandaaliga oleme üle libisenud mitmetest teemadest, nagu hiljem Pauluses toimunud erootilise sisuga filmi filmimine või siis Tallinna pühavaimu kiriku diskost, et siis siis millegipärast vene õigeusu kirikuga seoses on meil nüüd tekkinud hoopis hoopis laialdasem diskussioone. Selles mõttes huvitav, et miks seda on tahetud selliselt tekitada, et et siin on ju ka ajakirjanduses viidatud sellele. Peapiiskop oli selle kirja kirjutanud erakirjana oma oma alluvatele või siis ELK kirikuõpetajatele aga, aga üks osa, üks konservatiivne osa Euroopa Eesti luterlikus kirikust oli otsustanud selle siis välja anda avalikkusele lugemiseks. Et kindlasti ka nende inimeste motiivid on huvitavad, miks nad seda tegid ja miks nad seda vajalikuks pidasid, tõenäoliselt nad just sellist diskussiooni soovisidki, nagu nad praegu on näinud ja, ja siis sellest lähtuvalt. Me võime ka muud teemad konteksti panna, aga see, et, et Vene õigeusu kirikus kindlasti see sanktsioon väga paljusid inimesi solvas ja ja et, et kindlasti väga paljude ka opositsionäär paaride jaoks selline aktsioon ei olnud mõistetav, et see on, see on ka täiesti arusaadav, nii et siin ei ole siin, ei ole seda musta päris mustvalget käsitlust, et sõnavabadus on tähtis ja inimeste usulised tunded ei ole tähtsad, et siin siin on asi natukenegi keerulisem ja peale selle, kui me vaatame, kuidas Venemaale inimene kirikusse suhtub, siis, siis loomulikult ühelt poolt ta võtab kirikut kui institutsiooni, aga peale selle on on temas ka kirik iseeneses, kui ta, kui ta sinna kirikusse läheb jumalaga suhtlema ja sellisel juhul ta unustab ära selle patriarhi ja kõik muu ning tema jaoks on see, see oma isiklik usuline kogemus väga tähtis, nii et seda, seda me kindlasti ei tohi ka kogu diskussioonis unustada. Ei tohi, ei tohi, aga minust just point on nagu see, et, et küsimus on, on siiski nagu vaidlusest usud tõlgenduse sees mitte nii et usklike tundeid nüüd solvati, mingisugused tüübid lihtsalt läksid kirikusse hakkasid lõbustama, sest noh, selline mulje minu meelest jääb paljudest, et asi on paljudest nagu, nagu sõnavõttudest siin Eestis tegelikult tegelikult see asi oli ka nagu nende poolt vaadatuna tunduvalt tunduvalt mitmetahulisem ja ja noh, et need võrdlused, ütleme ka Anu Saagim iga, mis, mis noh. Naersime Anu Saagim, saagimann eksi pitsionist, kes kõikide vahenditega tahab oma nägu avalikkuse ette saada ja saab ka ja tähendab seal nagu rohkem sisu ei ole. Aga et selles mõttes see võrdlus, ma ütleksin, isegi Bushi roietele, solvab nemad, vastupidi, võtavad oma näo kinni, nad tahavad nagu rõhutada seda, et nad ei, nad ei ole mitte nagu ennast pildile panemas. Kuigi nad muidugi mingil moel seda siiski siiski teevad. Loomulikult. Aga, aga just see, et, et meil häirib nagu selles diskussioonis see just, et see, et neil tõepoolest oli sõnum ja neil oli sõnum nende enda selles kirikusiseses diskussiooni kontekstis. Et, et see kipub meil siin nagu ära kaduma, kui me räägime niisama nagu mingid ateistid, läheks ma tea kirikusse lõbustama. Jah, aga seda enam pidid nad muidugi ka vähemasti aimama, et see teadlas kogu konteksti, nad pididki aimama seda reaktsiooni, kaasa arvatud seda nii-öelda riikliku võimaliku karistuse reaktsiooni, sest noh, see ei saanud tulla päris noh, olles ütleme tõepoolest asjad läbi mõelnud, et siis sa pidid ka ilmselt eeldama, et see asi võib viia karistuseni, noh, mida, mis, mis ilmselt on sarnane näiteks teisitimõtlejatele, kas või nõukogude ajal, eks ole, kes tegid mingeid asju sellest hoolimata, et nad teadsid, et et kui sa sinimustvalge lipu kuhugi üles tõstad, siis võib mingi Mordva vangilaager oodatagi aastateks. Et, et selles mõttes. Ma loodan küll, et tänasel Venemaal noh ja, ja selles mõttes on, on absoluutselt õige, et Eesti Eesti riigijuhid ütleme, astuvad välja selle eest, et, et ärge pingutage üle nende nende tüdrukute tegemisega mingiteks naisHodorkovski. Kas sa oled, see on nagu see, et ühest küljest on nagu, nagu õige, et et vähemasti mingisuguse, ütleme siis kasvõi formaalselt karistuse nad võiksid tegelikult ka täiesti saada, sest noh, tõepoolest nad tegid teadlikult, et tõepoolest mingi huligaansuse kui see, kui see ütleme, mahub selle alla, et, et see asi peaks olema. Ma Venemaa seaduste järgi igal juhul nagu, nagu taunitud, aga, aga selles mõttes küsimus ongi just, et kui me räägime mingist seitsmest aastast vangistusest, eks ole, siis siin noh, tõesti hakkab lõhnama nagu Hodorkovski järele. Et see ei ole enam nagu see ei ole enam enam seesama, lihtsalt et tehti reaalsus ja siis ja siis saadi 15 päeva aresti sele. Aga kas see seitse aastat seal nii kindel, et see on, see on maksimumkaristus huligaansuse eest, muuseas Eestis on maksimumkaristus huligaansuse eest viis aastat. Ja ka Eesti kontekstis sarnasel loo puhul rääkida sellest, et neid ootab viieaastane vangistus, aga, aga see ei pruugi nii minna, nad võivad saada seal ütleme 30 päeva ja ongi kogu lugu, et see asi ei, see asi ei pruugi pruugi nii lõppeda, nagu me oleme seda praegu ka näinud. Siin on erinevaid võimalusi, küsimus on kõik selles, kuidas, kuidas võimud seda tõlgendavad ja ja kui me vaatame, mida Vene õigeusu kirik on öelnud, et siis nemad on öelnud, et tuleks karmilt karistada. Ja, ja siin on nüüd küsimus, et küsimus, aga räägi-räägi. Ei, ma arvan ka, et, et siin ongi tõenäoliselt nüüd noh, see, see juhtum jälle üheks üheks selle näitajaks, et mismoodi see Venemaal siis selliste juhtumite puhul tegelik elu see selle karistuse toob ja siin muidugi kindlasti see lääne tähelepanu on, on, on nagu asjakohane, kuigi see võib muidugi ka viia just selleni, et kui räägitakse seitsmest aastast seitsmest aastast, siis sellised vahel on ka sellised asjad nagu isetäituvad ennustused. Et et alguses ei olnudki väga plaanis väga suurt karistust määrata, aga kuna nii-öelda umbes Venemaa võimud peavad näitama, et nad käituvad jõuliselt, siis nad ühel hetkel võib see karistus kujuneda just nimelt selle tõttu, et väljastpoolt survet avaldatakse karmimaks, kui oleks olnud ilma selleta, et noh, me ei saa välistada ka sellist selliste asjade käiku, et selle tõttu sein on, nagu ta on natukese selles mõttes keeruline keeruline öelda või õigemini, enne kui me tulemust ei tea, enne me ei saa ka hinnata, kas et mis seda tulemust ju nii või teisiti mõjutas, noh, me võiks muidugi veel ütleme, kui me oleksime, räägiksime eesti kohtuvõimust, siis me saaksime rääkida veel ka hoopis sellest, et kohtuvõim on sõltumatu ja ja, ja teeb, aga no Venemaakohtuvõimu puhul vist jah, sellest rääkimine ei ole väga väga. Kohane ma juhiks tähelepanu veel ühele olulisele nüansile kogu selle looga seoses nimelt selle avaldusega on peapiiskop Põder lõplikult suutnud haakida Eesti Evangeelse luterliku kiriku lahti sellisest riigikiriku kuvandist, millega mõned kirikuvastased inimesed püüdsid ELK deka ikka sildistada, et see, see kuvand on nüüdselt nüüdseks läinud, et seda seda enam ei ole ja sellisel juhul me, me oleme selle selles mõttes täiesti olukorras, et edaspidi me räägimegi Eestis, kirikust ja riigist väga selgelt lahus olevatena. Nojah, see on selline kõrvalmõju ja tegelikult siinjuures on oluline just see, et, et Venemaal põhiseaduse järgi peaks ka kirik ja riik eraldi olema ja, ja see protest on muuhulgas protest selle vastu, et, et seal kirik on nii riigivõimu lähedal. Ja tegelikult, kui me vaatame mõeldes tänasele päevale ja pühadele vaatame, vaatame seda kristliku legendi, siis ju siis ju tegelikult selline protest niukseks, võimu organiks muutunud hõimuinstitutsiooniks muutunud kiriku institutsionaalse kiriku vastu kuulub ju kuulub ju just nimelt ristiusu algsete ideede juurde. Aga nüüd ma tuleks loos veel natukene tagasi, et aga miks me, miks me niimoodi ärrituma ja mingi Venemaa loo peale, et mingi pump bänd esineb kuuligioonitsesid, saavad seal oma karistuse, elu läheb edasi, et miks, miks me siin Eestis nii palju nii palju ärritama selle peale, et, et on vaja korraldada toetuskontserte president tuleb kohale, riigikogu liikmed kirjutavad avaldusi ja nii edasi, et miks sa, miks sa meid nii palju erutab? Ma ei tea, mina usun seda, et, et meile siin teatavasti demokraatlikud riigid üksteise vastu ei sõdi ja meile siin on eluliselt olulisem kui me nagu tunneksime iseenesest rahulikumalt ja turvalisemalt, mida enam Venemaa demokraatia poole liiguks ja praegu kindlasti närvilisust lisab, lisavad mitmed asjaolud, lisavad see Putini tagasitulek. See, et Venemaal on, on noh, annaga hakatud nõudma rohkem demokraatiat, aga see ei ole eriti kuskile viinud. Ja võib-olla võib-olla just see, et praegu nagu tundub pigem, et on hakatud rohkem jälle maha suruma jõulisemalt teda venelaste protestijad, nagu ma vaatame neid noh, mida on juba tükk aega tehtud, need 30 esimeste kuupäevade kogunemisvabaduste proteste siis on seal Boriss Nemtsovi, selliseid tüüpe on ka järjest nagu arreteeritud iga kord, aga neid peetakse mingeid päev-paar kinni ja siis lastakse lahti. Ja, ja võib-olla praegu on nagu ehmata. Ta on just nimelt see, et, et võetakse tüdrukud nüüd selle laulu eest kinni peetakse kinni nädalate viisi ja ja, ja kuidagi kuidagi tundub, et noh, see mõjutab ka meid, et kui meil hakkab tekkima tunne, et nüüd hakkab Venemaal jälle karmimaks minema. No ilmselt siin on jah sedasama just Mihhejev ütles, et me ikkagi muretsema selle oma idanaabri pärast, sest igast igast sellisest näiliselt väiksemast asjast võib kui see muutub reegliks, saada, selline üldine üldine teisiti arvamise mahasurumine ja siis läheb ühel hetkel ikkagi asi asi nagu liiga karmiks ära, aga aga teisest küljest ma olen võib-olla ka nõus, et need liiga palju nüüd Eesti Eesti ühiskond, need ka ei pea sellega tegelema, ütleme et et jah, et, et meelsus näidati ära. Aga, ja see on nagu õige signaal, aga, aga võib-olla nüüd, et öelda, et, et umbes niiviisi, et Eesti, riigikogu peaks nüüd iga päev, päev või, või Eesti mingi riigivõim, eks ole, tegelema selle küsimusega siis kindlasti ei pea tegelema. Et see, et selles mõttes see, see, see ei ole kindlasti need ka päris õige, et nüüd võta oma oma nii-öelda kõige suuremaks südameasjaks ainult Ühe sellise looga tegelemine, aga tal on selline sümboli väärtus. Ja ja noh, selles mõttes on nagu, nagu ilmselt õige oli seda vähemalt sellele sellele tähelepanu pöörata, aga muidugi, mis puutub ka, et ma arvan, et sa, Lauri ütlesid, et võib-olla piiskop Põder ei tahtnudki avalikkuse ette selle avaldusega tulla, siis ma arvan, et küllata küllata pidi ka ikkagi aru saama, et kui ta sellise kaasvõitlejatele ikkagi mitte nii väga kitsale ringile sellises noh, et, et see, et see sellest saab avalikuks noh, teema, et siin nagu või siis teisel juhul ta lihtsalt ei mõistnud seda tõepoolest mis jälle ei ole, aga mis ei oleks väga professionaalne, ütleme nii. Ma juhin tähelepanu veel ühele nüansile, et kui, kui meil siin mingi osa poliitikuid ja inimesi valutab südant selle ansambli Pussy Riot liikmed, et karistuse üle, siis vaatame, mille üle valutab südant Venemaa. Venemaa tunneb muret relvaärimees Viktor buti süüdimõistmise üle USA kohtus 25-ks aastaks. Ja isegi määrati talle veel nende paragrahvide alusel veel väga leebe karistus, et seal oli isegi kaalumisele et kuni kolmeks hooajaks määrata Dallase vangistas ja antud juhul siis ta mõisteti süüdi. Kolumbia sissidele vist oli relvade smugeldamise ees, aga, aga tegu on väga värvika mehega. Hollywood on teinud temast ka võimsa filmi Nicolás cation mänginud peaosas ja ja, ja selles mõttes on, on tegu värvika mehega, aga, aga väga valuline on olnud see Venemaa reaktsioon seoses Buddy vahistamise käia saab nüüd näha, et, et kas kas see ruumi andmine omale ja, ja paindlikkuse lubamine, et kas seega kuidagi väljendub nüüd nüüd Victor Buddy puudutavas või mitte, aga igal juhul siin Venemaa reaktsioon Buddy teemal on kindlasti märkimisväärne. No see on muidugi huvitav jah, et tegelikult protesteerides protesteerida selle vutikaristuse vastu, Venemaa just samas avaldab toetust omalt poolt tema tegevusele. Jaa, jaa, kiidab teda heaks ja, ja see on, noh, see on analüüsivääriv nähtus isenesest. Jah, on ikka selline tuntud vanasõna, ütle, kes on sinu sõbrad ja? Nii paneme siinkohal punkti kõigile raadiokuulajatele soovitan lugeda ka kindlasti kindral Ants Laaneotsa, aga põhjalikku analüüsi Venemaa sõjalisest võimekusest tänases Postimehes aga läheme teemadega edasi. Eilne päev tähistas siis praegu ametis oleva valitsuse esimest tööaastat. Tõsi, seda esimeseks aastaks pidada on liig. See masin on nii hästi kokku töötanud, et, et vajaks tegelikult juba tõenäoliselt tõsisemat õlitamist, aga ei tea, kas seda õli tuleb või ei tule. Ja ja, ja siin on kõlanud mitmeid hinnanud, kuid valitsuse tööaasta kohta, aga kui me võtame nüüd selle valitsemistsükli valitsemislubadused ja, ja sellise laiema pildi, siis ma ma nimetaks seda küll valitsuse puhul selliseks nikerdamise aastaks, et et on püütud selliseid lihtsamaid kergemaid asju ära lahendada, suurte asjadega on need küll ette võetud, aga on põrkutud väga tugevale vastuseisule, mõned asjad on läbi rääkimata. Ja, ja nüüd me näeme küll seoses üldharidusreformi ja, ja ka gümnaasiumireformiga jõulist edasiminekut, aga, aga kas, kas see on ka piisavalt jõuline, seda me ei tea, et siin on mitmeid küsimusi, aga kuidas te suhtute sellesse, et, et see võiks olla justkui valitsuse jaoks olnud selline nikerdamise aasta? Ei pea suhtlema, võite oma hinnangu öelda, mis aastal valitsuse jaoks oli? Näete, see oleneb, oleneb ka väga, et mida me vaatame, vaatame laias laastus siis noh, majandus on pööranud poole ja masust oleme üle saanud ja eelarve on tasakaalus, mida, mida alati rõhutatakse minu meelest üks huvitav asi, mis on nagu tulnud välja ja millega noh, mille üle võib-olla ei saa, nii, nii võib-olla on, on suhtlemine rahvaga, mis on tulnud seoses tegelikult selle aasta jooksul on ju esimest korda tegelikult hakanud ikka eestlased nähtavalt protestima ja selle käigus tegelikult valitsuse ütleme, suhtlemisoskus ei ole just paistnud väga heast valgusest, neid fopaasid ja halvasti ütlemisi ja imelikult ütlemisi on, on niivõrd palju olnud, et et selles mõttes võib-olla tegelikult paistab niukene teatud teatud stabiilne ja rahulik edu on nagu laisaks teinud ja et inimesed ei ole isegi valmis nagu tutt nihukesi, raskemaid olukordi kommunitseerima või ei ole selle peale mõelnud, et kuidas rahvale rääkida, et kui keegi rahul ei ole, et paneme ära nagu mingisuguse Lätakayas. Ja see noh, sa ei saa neile isegi endale poliitiliselt kasulik olla kuidagi pikema peale. Pigem valitsus, mulle tundub, et ta on lihtsalt elab oma elu ja ja ongi, neil ongi see tunne, et vaadake, me ju töötame seitse päeva nädalas, tohutu hulk eelnõusid on iga nädal valitsuse istungitel riigikogusse lähevad ja ei saagi kahelda selles, et põhimõtteliselt ministrite ja eriti veel peaministri tööpäevadest rääkimata, need on väga, väga täis, eks ole, iga tund nii-öelda igasuguseid olulisi teemasid. Ja sellel taustal tundubki, et mis asja te virisete, mis te õiendad, laske meil tööd teha, eks ole, ja siis ja siis noh, selline pool väsinud ikkagi selles mõttes või pidevalt pinges, ütleme, peaminister või rahandusminister, kuid alles esitatakse mingi ebamugav küsimustele lihtsalt nähva vastu. Et selline reaktsioon ongi umbes selline. Ega siis tülli ei ole pööratud ju mitte ainult noh, kuidas öelda nii-öelda rahvaga, eks ole, väidet väidet ka näiteks sotsiaalpartneritega, see oli ju üks selle aasta märksõnasid, et teie, ametiühingute ja tööandjatega läbirääkimised katkesid. Mida ikkagi noh, mis oli üsna pretsedenditu varasemate aastatega võrreldes, et et selles mõttes selline selline tunne, et valitsus tahab teha, tahab nii-öelda vabu käsi, et toimetada oma äranägemise järgi, see on nagu iseloomustanud küll, nagu tundub, seda olukorda praegu ja ja mingis mõttes tunnevad tõepoolest, et me peame oma asjusid tegema, me ei saa siin väga eriti kulutada aega mingile diskussioonile ega kellelegi ärakuulamisele. Meie lihtsalt teeme, meil on koalitsioonileping, mis on püham kui põhiseadus ja meie Ainad teeme ja, ja selline selline hoiak tundub ju tundub sees olevat küll, et et selles mõttes nad nagu noh, ilmselt nad ei tunne ka erilist ohtu või hirmud, see et kuigi nüüd jah, see viimane küsitlus justkui tõstis sotsid esirinda ja ja osa siis bioloogia on hakanud spekuleerima teemal, et äkki ikkagi peakski valitsuses mingi muutus hakkama toimuma. No kus kohast noh, tegelikult on ju selge, et et et ei ole teist reaalselt ikkagi vähemalt lähema, ilmselt paari aasta kontekstis väga teist kombinatsiooni Riigikogus, mis teistsuguse valitsusena kui ajaks, et et kui ikkagi tõepoolest jäädakse selle juurde, et, et Keskerakonna kaasamine valitsusse Edgar Savisaare juhtimisel on välistatud, Edgar Savisaar juhib keskerakonda ja paistab, et jääb juhtima. No siis ei ole tegelikult, et ju, ütleme kombinatsiooni valitsuseks ilma reformierakonnata riigikogus ei ole ehk siis kombinatsiooni teistsuguse valitsuse tegemiseks tegelikult nagu ikkagi reaalselt. Ja eks nad, eks see on tekitanud sellise enesekindluse, et aga et noh, tegelikult ei ähvardanud ikkagi praktiliselt seda, seda valitsust. No ütleme see, et kui nad ka hirmus hästi midagi ei tee, et siis sellepärast nagu nagu tagajärg oleks valitsuse valitsuse muutus seda, seda, seda hirmu neil küll ei tundu olevat. Mina tooksin välja valitsuse puhul ikkagi seda, et millegipärast ei ole valitsusel oma tegevuses mitmed prioriteedid paigas või tegeletakse nii, nagu sa, Sulev ütlesid. Igal pool püütakse igaüks, igaüks on töösse mattunud, tehakse, tehakse võimalikult palju ja püütakse täpselt koalitsioonilepingust järge ajades öelda, et nii täna teeme ära selle maamaksuvabastuse, homme teeme ära selle teise kolmanda ja siis saame raporteerida oma valijatele ühest, teisest või kolmandast, et küsimus on selles, et et võib-olla peaks rohkem rääkima sellisest suuremast pildist. Et antud juhul selle suure pildi selgitama mine ja suurest pildist rääkimine, mis puudutab meie meie haridust, mis puudutab meie regionaalhalduse küsimusi ja nii edasi, et, et sellest kahjuks me näeme, et, et olgu peale, jah, minister Aaviksoo teeb head tööd, aga, aga seda seda tuge sinna kõrvale väga palju ei tule. Et, et üks inimene üritab teha ja üritab, üritab seda probleemi kaardistada ja mingeid lahendusi leida, aga seda tuge ei tule ja siis me kuulemegi jätkuvalt seisukoht, et aga, aga järsku oleks ikkagi vanaviisi kõige parem edasi minna. Ja, ja siis on, siis on seesama küsimus, et kas on vana või see kõige parem edasi minna või peame midagi muutma, et siis me peaks vastama ka sellele küsimusele, aga, aga vanaviisi edasi minnes millegipärast oleme rahulolematud, et kas, kas siis kas siis olukord peaks jääma samaks või tuleks midagi muuta? Ja ei tea, vaata ühest küljest tundub, et iga minister on võtnud pähe endale, et ta oma haldusalas kindlasti peab vähemalt reformi läbi viima, muidu ta ei ole üldse mingi mees ega naine. Et, et see on nagu küll üks aktsioon, kusjuures võiks ka küsida, et võib-olla tänases siiski arenenud Eesti riigis ei ole tingimata vajalik iga iga päev mingit reformi alustada. Eriti veel, kui on tegemist mõne suhteliselt hiljuti reformiti tegevusalaga. Aga, aga teisest küljest jah, et need reformid jälle tundub just nimelt nii, et üks minister nagu tahab reformi alustada ja siis ta koalitsioonipartner vaatab, et tegelikult ei tahaks talle nagu kinkida seda plusspunkti ta sama reformi ikkagi tehtud saab. Ja, ja ega seal sees on ju ka ikkagi see Reformi ja IRL-i niisugune vastastikune nagu üksteisele jala ettepanek, kui on ikkagi ju selgelt nagu, nagu tunda, et kuidas ma ikka veel ei ole nagu jala ettepanek oleks liiga läbinähtav, seda nad ei tee, selleks on nad ikkagi üks, üks valitsus, üks meeskond. Aga see on nagu umbes korvpallimängus tead, sikutatakse särgist või pükstest natukese teist, eks ole, et, et noh, et kohtunik ei näe, aga, aga tegelikult nagu visata ka ei lasta. Et see, see on nagu rohkem rohkem seda tüüpi tegevus. Sa ütlesid, et praegu meil ei ole riigikogus sellist kooslust, mis võimaldaks valitsust muuta, aga, aga olukord võib muutuda esmaspäeval. Sellepärast et esmaspäeval on lubanud siis Riigikogusse kuuluvad Keskerakonna siseopositsionääride teha teatavaks oma otsuse ja kui neid on piisavalt palju, siis tekib Riigikogusse üks seltskond juurde, kellega võib tekkida reaalseid võimalusi valitsuskoalitsiooni moodustamiseks, mis võib siis ühel hetkel ka Eesti sisepoliitikat tõsiselt mõjutada. Et kuivõrd tõenäoliseks te peate seda, et Keskerakonnast astub siis märkimisväärne hulk inimesi välja lähevad alla ja ja seetõttu võivad kujutada endast endast ka üht võimalust seniste poliitiliste jõujoonte ümbermängimiseks? Ennustama küll ei läheks, ma tõepoolest ei tea, mida need inimesed kavatsevad. No aga just nimelt see, et me tegelikult ei tea, mida selline kooslus, mis alusel ta nagu võiks sündida, selle tõttu ma küll oleks väga ettevaatlik eeldama apriori, et sellest, et sellisest kooslusest võiks sündida mingi parem valitsus, kui on tänane valitsus noh, ses mõttes jälle nagu, et me ei saa ju ometi, ehkki me võime tänasele valitsusele ette heita teatud arrogantsust teatud asjades võib olla noh, mingid kitsarinnalisus niiviisi, aga kuidagimoodi nüüd ütleme hakata ütlema, et see on üldse halvim võimalik valitsus, mis Eestil on ja umbes, et iga teine kombinatsioon võiks parem olla. No nii ju ka ei saa öelda, eks ole, olge ka nagu selles mõttes kuidagi õiglased selle selle andsid valitsuse suhtes, et ega nad siis need Eesti riigiga midagi halba pole teinud. Et Eesti riigil on ikkagi küllaltki hästi läinud ja ja, ja pigem ma ütleks isegi nii, et selle valitsuse püsimise üheks tagatiseks see on siiski see, et vaatamata sellisele teatavale ühiskondlikele rahulolematu selle, mis, mis rohkem käib nagu suhtlemisstiili suhtes siis sellist inimestel ikkagi ei ole sellist eksistentsiaalset muret, et nüüd valitsus viib meid kuhugi ummukesis. Et see valitsus nagu on selline, mis tuleb iga hinna eest maha võtta, sellepärast et noh, umbes et kui nad veel natuke valitsevad, et siis siis juhtub midagi hirmsat, noh, sellist tunnet ju ei ole kellelgi. Aga kui me siin juba siin Keskerakonna teemadest rääkisime, siis ükskõik, mis otsus esmaspäeval tuleb, Jüri Ratas rataste nende inimeste seas ei ole, kes seal otsuseid langetavad, tema on teatanud, et ta enam enam selle seltskonnaga ühes paadis ei ole. Ja, ja Edgar Savisaar on seepeale teatanud, et et Jüri Ratas ja Edgar Savisaar mõtlevad suuresti ühtemoodi. Aga aga samas ma ütleks, et mu meelest on natuke arusaamatu uudis tehtud üldse sellest, et Jüri Ratas peaks Keskerakonnast lahkuma, aga miks ta üldse peaks lahkuma, et kust see üldse niisugune kindel info üldse tuli, et ta kindlasti peaks ära minema, et see on pigem ikkagi spekulatsioon olnud, ta ongi ju keskerakonnas olnud ja ja kuni ta ise pole selgelt öelnud, et ma ära lähen, seni ei olegi ju mingit põhjust arvata, et miks ta peaks üldse üldse isegi olema nii kindel nii-öelda äraminejad, et nüüd nimetatakse teda justkui nende võimalike lahkujate st umbes reeturiks, kes, kes, kes justkui nagu ei lahku ikkagi Keskerakonnast. Ma ei tea, see võtame võtame nii-öelda mingist Keskerakonna positsioonist, on see ju täiesti normaalne asjade käik, et miks ta peaks sealt lahkuma. Mina juhiks siiski tähelepanu hoopis ühele teisele nüansile, et et kui ma siin kaks nädalat tagasi rääkisin sellest, et, et mis oli seis toona Edgar Savisaare tiiva ja siseopositsiooni vahel, siis toona oli seis üks üks sellepärast, et Edgar Savisaar sai oma võidu Keskerakonna juhatuses, kui õnnestus välja visata Kalle Laanet. Ja siseopositsioon sai revanši selle näol, et Jüri Ratas valiti tagasi riigikogu aseesimeheks. Eelmine nädal tõi siis uudise selle kohta, et siseopositsioon läks juhtima kaks. Üks sellepärast, et Rainer Vakra suutis Nõmme piirkonna juhatuse valimisel seljatada oponendi Erki Korbi, mis, mis andis jälle siseopositsioonile punkte juurde, mis näitas, et Edgar Savisaare võim ei ole, ei ole nii selge ja et et ei ole nii, nagu erakonna esimees ütleb, vaid, et erakonna piirkonnajuhtidel ja erakonna lihtliikmetel on võimalus samuti erakonna poliitikat suunata, nii et seal on, seal on neid nüansse on oluliselt rohkem, seega siis seis on praegu kaks, üks siseopositsiooni kasuks, aga me ei tea, millega see muidugi edasi läheb, et kui me muidugi vaatame eelmist mängu, siis see oli vist 60 40. Augustikuus, kui Edgar Savisaar Jüri Ratast võitis. Ja ongi nüüd küsimus, et kuidas edasi, et tõenäoliselt Jüri Ratas ootab, et millal siis mäng hakkab tema kasuks kanduma ehk siis mis tal tuleb teha, tal tuleb kannatada ära see Savisaare nöök. Ja oodata ära oma tähetundi, et ega siin ei olegi muud midagi, kui, kui kui lihtsalt natukene oodata ja aeg töötab tema kasuks. Ei no kindlasti on ta Edgar Savisaarest palju noorem mees, Janek töötabki tema kasuks. Aga, aga küsimus, et see aeg võib-olla nüüd nii lühike ka ei ole, siiski, et mina, mina julgeks küll ennustada, et Keskerakond on, on täna Edgar Savisaare nägu, jääb selleks veel hulgaks, eks tõenäoliselt, ja ja on täitsa võimalik, et isegi pärast seda, kui Edgar Savisaar enam keskerakonda ametlikust ei juhi ja Keskerakond ikka veel Edgar Savisaare nägu meenutame näiteks rahvaliiduga toimunut, siis isegi pärast seda, kui Villu Reiljan on selle erakonna juht, ei olnud siis ikka väga tükk aega veel arvati, et küllap ta tegelikult on Reiljani nägu. Ja, ja tänaseks on ta ei jäänudki rahvaliidule enam lõpuks muud üle kui nime vahetada ja püüda nüüd mingit teist nägu nagu selle sedakaudu leida, et ma, ma küll väga kahtlane, et Keskerakonnast mingistki lähiperspektiivis saaks mingit teistsuguse näoline olemuslikult erakond, kui, kui ta on täna minu meelest oleks teda hästi rahulikult võtta sellise sellisena nagu tema täna on ja mitte tekitada kogu aeg mingeid alusetuid illusioone, et järsku järsku sünnib sealt mingi inimnäoline kommunism nagu ma ei tea Tšehhis 68 või, või midagi selletaolist, et ta on, ta on selts, ta on lihtsalt noh misasja tast ikkagi loota, kogu aeg, mingi siseopositsioon õõnestab tema ära ja ja muudab tema hoopis teistsuguseks, korruptsioonivabaks ja selliseks ma ei tea, demokraatlikuks erakonnaks, no kust kohast need märgid tulevad, no ei tule ju kuskilt seda tegelikult see on noh, samas ma ütlen, et ega kommunistid, et need kommunistid, kes 80.-te lõpus ütleme, nii-öelda olid edumeelsed kommunistid, neil oli ka kindlasti oma roll kommunistlik partei lõpuks lagunes ja ja, ja niiviisi suhteliselt veretult ja rahulikult, eks ole, et selles mõttes ei saa eitada, et võib-olla keskerakonnas peab ka olema mingi mingi kogus mõistlikke inimesi, et see erakond Eestile mingit kurja ei teeks. Mina saan Jüri Ratasest küll väga hästi aru, sest Keskerakond on ainukene erakond, kus tal on võimalik siin lähimas tulevikus tõusta peaministrikandidaadiks ja sellepärast ma saan täiesti Jüri Ratasest aru, miks, miks ta on otsustanud Keskerakonda jääda ja jätkata sealse tipp-poliitikuna ja Jüri Ratase jaoks muutub olukord siis, kui Edgar Savisaar seda tahab, nagu sa, Sulev seda ütlesid, nii et tõenäoliselt, et see on siis see on siis see, mis lähiaja poliitikat keskerakonnas otsustab, et tõenäoliselt kui mingi osa siseopositsioonist Edgar savisaarega kokku lepib, siis me enam seda omavahelist kaklemist ka seal ei näe, nii et see skoor võibki jääda selliseks, nagu ta on, et ühel hetkel me unustame selle lihtsalt ära. No ma ei tea, siis järgmiste valimisteni on on siiski mitu aastat aega, et teatud asjad võivad muutuda väga kiiresti ja ootamatult, et selles mõttes mina nagu Savisaarele nii kindlalt, nii pikka iga ei, ei lubaks nagu, nagu Sulev seda teeb, aga sellega ma olen küll nõus jah, et kui teatud nagu oli tegutsemisjah jah, just nimelt loomulikult et teatud tegutsemisviisid on nii sügavalt juurdunud, siis sellega ma olen nõus, et neist on nagu raske lahti saada ja need need jäävad alles ja. Ja selles mõttes nagu jah, et kogu süsteemi muutust ei läheks liiga palju. Kar natukene, et kui teised erakonnad lähevad nagu populismis sellega võistlema, ütleme ütleme siin IRL-i uue juhi sõnavõtud sel teemal, et oleks hakata nalja inimestele pere suuruse järgi hääli jagama, ehk siis nagu põhjalikult põhjalikult demokraatia, aluspõhimõtted ja põhiseadus ümber teha, et noh, tähendab nii jabura jutuga tõesti, ma ei tea, ma ei näe muud eesmärki kui seda, et kui Keskerakond lööb populismiga, siis katsume vastu lüüa nagu sama tobeda populismiga. Ja sellest on muidugi kahju, et kui nagu asi selle peale taanduma hakkab, et kes nagu et kes hullumat ideedega rahvast meelitada püüab. No kui Sulev siin juba mainis seda koledat sõna korruptsioon, siis nädal on toonud jälle ühe kohtuotsuse ja Harjumaalt kohtus on siis kokkuleppemenetluses süüdi mõistetud endine Tallinna kõrge linnaametnik Mati Songiseppa, kes on võtnud pistist 2,25 miljoni krooni suuruses summas, ehk siis 144000 eurot ja teda on karistatud tingimisi vangistusega ja see on siis tingimisi kolmeaastase katseajaga. Ja, ja, ja kolmeaastane vangistus ka siis, aga, aga see ei ole oluline, ta jääb vabadusse ja, ja talt mõisteti riigi tuludesse välja välja 10400 eurot ja, ja peale selle veel sundrahaga. Seda küll oluliselt väiksemas summas, et et kui me vaatame siin nädala tagust kohtuotsust ja nüüd seda kohtuotsust ka märkimisväärsest pistisesummast, siis need on nagu öö ja päev, et tõsi, üks on kokkuleppemenetlus, kus inimene on läinud õiguskaitseorganitega koostööle on kõigest ausalt ära rääkinud ja on saanud siis vastavalt sellele ka karistuse. Aga kui me võtame aluseks selle, et selle 2,25 miljoni krooni eest on Mati Songiseppa tõenäoliselt linna teenust nendele firmadele, mis on kohtu all müünud kallimalt, siis on, on see tulnud lõppkokkuvõttes ikkagi ju maksumaksja taskust, et see on nüüd küll see küsimus, et antud juhul maksumaksja on, on kinni maksnud selle tegevuse ja antud juhul siin mulle tundub küll, et see kohtuotsus ei ole, ei ole päris proportsionaalne. Nojah, aga ma ei hakkaks küll spekuleerima kohtu argumentide või selles mõttes üle, et mu meelest on pigem põhiline printsiip on, et, et karistus oleks vältimatu ja see antud juhul on nagu täidetud, et et on saadud saadud karistatud ja, ja, ja selles mõttes see on nagu jah, teine teema, et kas karistus piisav või mitte, aga aga küll siin tõesti hakkab ju välja kujunema nüüd selline selline huvitav situatsioon, et viimases sirbis Kaarel Tarand sellele minu meelest kenasti sõnastas, et kui nüüd linnavõim Edgar Savisaare juhtimisel tõepoolest ei näinud seda, mis seal allpool toimub, siis nad järelikult ei saa nagu linnajuhtimisega hakkama ja kui see toimus nende heakskiidul, noh siis on lugu veel hullem. Et, et see on nagu, et see on nagu nagu tegelikult huvitav dilemma või noh, ütleme, et kui Ivo Parbus oli ikkagi abilinnapea nõunik et siis noh, see nagu jälle küsimus, et see ei saanud nagu kuidagi ta ei saanud tegutseda ilmselt ju väga nagu omapäi. Et et siin on nagu, nagu, nagu küll selline huvitav dilemma, aga noh, ilmselt mõlemad vastused tõepoolest on, tähendab, mõlemad küsimused on tegelikult retooriliselt ja ega me kõik saame väga hästi aru, et mis vastust me siin ikka ootame. Jah, ma ütlen, et selle 2,25 miljoni krooni eest on jäänud meil tänavaid joonimata või märke paigaldamata. Neid teekattemärgistusi linnas on väga keeruline juba juba tänasel päeval leida, neid ei ole lihtsalt mitme aasta jooksul siin uuendatud, et ei tea, millal hakatakse tegema. Aga selleks, aga huvitav on ka see, et Tallinna linnavõim jätkuvalt muuseas õigustab eelmisel nädalal süüdimõistetuid ja, ja siin on isegi öeldud, et nad on, nad on Eesti Hodorkovski, et see on väga huvitav ja ja ühe suure erakonna esimees, kellest täna siin palju Ta on olnud on selle välja öelnud, nii et on, mille üle mõelda ja, ja, ja on mille üle mõelda, et et me võiksime olla tulevikus õnnelikum rahvas. Me peame küll tänasele saatele punkti panema tänased rahva teenrid valid Iivi Masso, Sulev Valner ja Lauri Hussar ja meie soovime teile siit head raadiokuulajad. Ilusat algavat ülestõusmispüha.