Tere, täna räägime piiblikeelest, piibli tõlkimisest kirikukeelest tänapäeval. Tere päevast, emeriitõpetaja Toomas Paul, tere päevast. Minu nimi on Piret Kriivan. Piibli tõlkimisest ja kirjutamisest piibli lugemisest tahame täna rääkida esimesel ülestõusmispühal. Piibel on algselt kirjutatud suuliseks ettekandmiseks, olete öelnud. Seda ta on ja kuna me esimesel ülestõusmispühal sinna läheme, siis tahaksin ka kõigile rõõmsaid pühi soovida. Piibel on ülemineku ajal, kui juba oli tekkinud piktograafilise või kiilkirja asemele Kalfabeetiline. Aga vana testament? Ta on kirjutatud tegelikult niisuguste hapetega, kus olid ainult konsonandid. Võimaldab semi keel nii-öelda araabia keeles ja tänini sinna hiljem pool keele oskajate jaoks lisati vokaalimärgid punktatsioonina. Aga iseenesest eeldasse seda, et inimene seda keelt nii täielikult valdab, et ta, need erinevad grammatilised konstruktsioonid suudab kolme radikaalse või kolme konsonandilisele sõnale, millele siis sufiksi deprefiksid võivad liituda, õigesti panna, nii et selles mõttes, kes oli see, et, et lugemine ja Ta nõudis, et sa oled täielikult asja sees, sest noh, niisuguse tähtede äraõppimisest oleks pisemadki kasu olnud, sa pidid suutma nii nagu praegu on, arvuti peab suutma tuvastada kõnet sellest jooksvast pudrust, leidma Need häälikud, mille põhjal saab poteka lause. Niimoodi pidi see muistse piibli käsikirja lugeja suutma nendest konsolantidest, millel ei olnud ka reavahet tihtipeale üldse leida, siis selle õige kombinatsiooni vahel läks ka valesti ja siis tulid ka omad tülidelt. Kas siin tuleks vokaliseerida nii või teistmoodi? Aga igal juhul, see oli spetsialistide töö. Tähendab kõike ei oleks suutnudki lugeda vana testamenti tol ajal. Jah, isegi kui neil oleks niisugune mõne klassiline kooliharidus olnud tegelikult näiteks esimesel sajandil selle kohta väga täpseid andmeid ei ole, aga selleks, et korralikuks Rabiks saada, pidi algama 15 aastaselt ja 25 aastat tuupima. Muidugi siis oli ikka pooltalmudit peas. Sest kaua aega Talmutit ei kirjutatudki üles vaid selleks, et teda mitte profaneerida. Et mitte anda kristlaste ja muhameedlaste ja kes teab, kelle kätte. Õppis rabida pähe, nii et alles hiljem on hakatud ka kirjutama, et mitte mälu üle koormata. Aga igal juhul oli nõnda sünagoogis kogudusekojas, kuhu hingamispäeval ehk sabatil koguneti, loeti ette teatud, et tekste, mis siis aastate lõigus vaheldusid ja võis ka vabalt lugeda. Ja see eeldas ka seda, et sa saad. Mitte need tähed ei ole selged, vaid sa oled õppinud sellega kogu tõlgendustraditsiooni ära. Ja see mingil määral all seda nõuti igalt juudi poisilt, aga ega nüüd kõigist asja ei saanud ikkagi. See oli teatud, et osa jaoks ja kirjaoskuse tähendab kirjutamise jaoks olid ju palgalised kirjutajad nemad tegid lepingud ja, ja kõik muu millele siis mille jaoks pitsatsõrmus mitte ilu pärast, vaid selleks, et võtad ta sõrmest ja rullid sinna savitahvlile pehmele savitahvlile ja tuleb allkirja eest autentne kinnitab, et see on tõepoolest sõlmitud leping, aga selle juures ei tarvitse ühtegi kiilkirjamärki tunda. Aga kuidas see asjaolu, et piibel on kirja pandud ettekandmiseks ettelugemiseks, kuidas on see mõjutanud hilisemaid tõlkeid kas kõik kõik piiblitõlkijad, nii palju, kui neid on, on siis arvestanud seda ja tõlkinud ta ka suuliseks ettekandmiseks ettelugemiseks? See probleem ja vahe tegemine suulise kirjaliku teksti erinevustest on suhteliselt hiline, hakkab alles 20. sajandi teisel poolel filoloogide jaoks kas ja kultuuriloolaste jaoks tõusma võib-olla peaks natuke kaugemal hakkama peale piibel ei ole kirjutatud piibliks, vaid ta koosneb paljudest konkreetsetest, et kirjutistest. Ja kui võtame seal näiteks prohvet Jeremija raamat, siis seal on paruk tõenäoliselt kirja pannud, vähemalt osa puhul ongi niimoodi Jeremy ja vist ise kirjutanud, mitte midagi, kast oskas kirjutada. Igal juhul oli mõiste palju soliidsem, mitte kirjutada, see oli niisugune käsitöö. No ega siis Salomon või Taavet ei hakanud luuletama, selle jaoks olid õukonna poeedid. Ja nende au oli nii nagu Eesti vabariigi president ju ka loeb ette seda kõnet, mida talle välja valitud kõnekirjutaja, keda meie nimepidi ei tunne, talle teeb. Aga niimoodi oli see muiste palju massilisemalt ja Tadžikistanis on praegugi veel kus kõik, mida kuningas teeb, see on ükskõik kelle kätega maa, piibli tõlkimisest, millega ma 35 aastat või noh, ütleme 30 40 aasta vahel taguses vahes intensiivselt tegelesin, toon ühe konkreetse näite. Kreeka keeles on kirjutatud, siis võttis Pilaatus piitsa piitsutas Jeesust, mina tahtsin seda nüüd niimoodi ikkagi öelda, et aru saab, siis laskis Pilatus piitsutada Uku Masing, kes kontrollis üle mu teod ja parandas ja õpetas ütles ei. Kõik, mida Pilaatus teeb, see on ükskõik, missugune noh, käsutäitja seda on, Pilatus teeb seda. Ta on seal ainult ühe näite tõlkimine tähendab automaatselt, kui on tegemist kultuurierinevustega suurte ja sügavate kultuurierinevustega nende teadmist arvestamist ja teadlikku kaalumist. Kas neid säilitada ja eeldada, et piiblitekst eeldab Alkilt teatud määral tundmist vaeva selle teksti kallal, enne kui sa lähed ja hakkad seletama või võtad sa selle valmis teksti loed ette ja on kuulajatele ka enam-vähem sama selge, mida sa kavatsed rääkima hakata uutes piiblitõlgetes, kes on kui nad on tehtud niisuguseks arusaadavamaks, on see interpretatsioon juba sisse pandud. Kui palju selles valguses erinevad Thor Helle piiblitõlge ja kõige viimane piiblitõlge? Eesti on liiga marginaalne, et siin saaks väga suuri rahasid kulutada ja erinevaid tõlkeid avaldada. Thor Helle oli niisugune traditsiooniline tõlge, mida võiks üks sõnasõnaliseks või kui tahaks halvustada, ka reaaluseks nimetada. Sest et siin on põhimõte selles, et kas teda võtta nii nagu ilukirjandust, kus peab olema sünonüüme ja vaheldust ja lauset siledad, võta teda nii nagu juriidilist teksti. No mind kaua käilis avalik vargus. No katsu sa ühele juristile öelda, et vargus peab salaja olema juba definitsiooni kohaselt, aga te ütlete, aga see on, sina ei saa nagunii mitte midagi aru sellest, mille kohta see käib. Sina vaata, et sa ohvriks ei lange. Ja niimoodi on siin ka, et kui katsuda tõlkida vana testamendi Moosese käsuseadust niisuguses kirjanduslikus vormis seal nii tüütu, seni mõned sõnad korduvad, siis. Ta ei ole enam see, mis ta olema peab. Ta peab olema jumala sõna, kus igal sõnal on oma tähendus ja see tagab ka, miks piibli käsikirjad on usaldatavad, sest loomulikult inimlikke eksimusi on võimalik, aga teadlikke parandusi ei olnud vähemalt mingil kombel ametlikult lubatud, et selles mõttes näiteks kui võrrelda Markuse matuse angeeliumises. Markus on palju abitum, palju keeleliselt konarlikum. Lucas ütleb selle asja ilusasti, ala Markuse käsikirjad ei paranda Luka järgi. Ja selles suhtes eesti viimanegi piiblitõlge, mis baseerub suurest tee 68. aasta Endel Kõpu vanaldestamendil ja kus uue testamendi puhul on modifitseeritud minu 89. aastal avaldatud tõlget on suhteliselt traditsioonilised, sest et mujal maailmas on vahepeal juba mitu mitu uut lainet käinud, millest Eestisse on jõudnud noh, üks katse tõlkida Living PayPal stiilis parafraseerides Jaakobuse kirja või siis kuud News formuda stiilis apostlite tegude ja Luuka raamatut, need on lihtsalt sellised, kuna alukas ongi kirjutatud suhteliselt heas kreeka keeles, seal on kergem teda ka siluda, ilma et need kahjud nii tuntavad oleksid kui originaaliga võrrelda. Aga noh, kui inglased võivad iga aasta endale lubada kaks, 30 uut tõlget võiksid noh, kui suurest iraažis, aga vähemalt iga kommenteerija, kui ta ikka endast lugu peab, ei tunnista kellegi teise tõlget. Teeb ise aga todasama Thor, Helle ja, ja teised saksa pastorid, et neil oli siis tegelikult suhteliselt lihtne ju tõlkida, sest eesti keel oligi ju suuline keel. Tollal piiblitõlkest arenes kirjakeel välja. See on siis, kui me võtame jälle seda nii nagu avaliku varguse puhul neid sõnu liiga täpselt, sest et eesti keel oli tõepoolest suuline keel ja ta jäi selleks kuni 19. sajandi keskpaigani, sest ka piibel, kui ta oli rahvakeeles ilmunud, oli pereisale ettelugemiseks ja kui ka sealt suutsid teised lugeda, vaikselt hoida põhiliselt ikkagi selleks, et et olekski rikkus, usaldatav tekst ei peaks pealt maha kirjutama nagu Georg Mülleri aegu nii tekste kui jutluse. Ja teiselt poolt ka rahvas võttis ta ikkagi sõna-sõnalt ja ta sai mingil kombel kirjakeele niisuguseks normiks, see avaldub jälle detailides. Kui siin parlament, noh, ütleme 30 aastat tagasi Soome piiblitõlkekomisjon käis meil ka külas ja olid mõned seminarid. Sinnapoole peaaegu ei pääsenud, aga nendel siia üle lahe tulla oli Georg Otsaga täitsa kerge ja siis mul on meelde jäänud üks ilus näide, kuidas üks soome luuletaja Lassi Nummi analüüsis sõda poeetilise teksti poole pealt ja mõjudest kirjandusele. Ja näiteks niisugune detail, 19. ja 21. sajandi algus eesti kirjanduses on üsna paljud laused, algavad Jaaga mis on soome keeles ja tegelikult ka tänapäeva eesti keeles täitsa noh, suur, suur, niisugune haruldus, kui oleks. Aga see on piiblis täitsa tavaline aukontsekkutiivum heebrea keeles. See on tegelikult kirjavahemärgi eest nii nagu nii nagu muudki sõnad. Ja ta annab märku sellest, et nüüd tuleb uus lause. Nüüd tuleb uus mõte lõike ja see sündis, et neil päevil see annab märku, et nüüd tuleb hoopis uus lehekülg. Rääkis ja ütles. Tänapäeva keeles oleks tsitaadi algus ja paraku kuna niisugust märki jõle, mis ütleks tsitaadi lõpp. Kui just uus algus ei ole selgelt markeeritud, siis näiteks Johannese evangeeliumis lootusetu pihta saada, millal lõpeb Jeesuse kõne ja millal algab nüüd Johannese seletus, mis sealt järgneb kõik. Nii et tollel ei olnudki seda küsimust, tema tõlkis täpselt, nende küsimus oli pigem see. Kogu seitsmeteistkümnenda sajandi vaidluse üks osa oli ortograafia ja teine oli kas toetuda originaaltekstile ehk iseenda arusaamisele kreeka ja heebrea tekstist või Luteri interpetatsioonile osa oli neid, kes ütlesid, et et see on kahtlane, mismoodi sa ise siin võiksid mõista. Tuleb ikkagi kõrvale panna saksa tekst ja sellest joonduda. Aga Thor Helle muidugi ainus olnud neid on kümmekond meest, kes vana testamendi tõlkisid nagu Kristiina Rossi leitud käsikirjadest täitsa ilmseks saab, mida Otto Wilhelm Masing nimetas juba kaks sajandit tagasi, aga kes teda uskus? Tema teadis veel, aga vahepeal need teadmised kadusid. Nad on siiski tõlkinud algkeelest. Nii et selles mõttes on ka Eesti piibel, kui teda veidi Intaktilisel noh, kohendada ja õiges või tänapäevases ortograafias esitada, täiesti loetav ja see on täitsa teine pilt, kui näiteks luteri enda piibel, milles sakslane suurt aru ei saa. Kui ta just ei juhtu fill olema. Aga siis meie viimane piiblitõlge on, on kohandatud niimoodi tõlgitud niimoodi, et oleks ka loetav, mitte ainult etteloetav. No eks need eelmisedki on seda olnud, aga siin on nõnda, et ega ta päriselt ikkagi välja ei tule seda. Nii et ma nüüd tuleb tsitaadi algus, tsiteerin Karl Pajusalu, kes oli selle viimase väljaande konsultant. Täielik kui toimetamise puhul tuleks pajusalu arvates lähtuda vähemalt neljast seisukohast, esiteks tuleks normaliseerida lausete pikkused. See tähendab jagada ülipikad, laused mitmeks eraldi lauseks. Muudes Euroopa keeltes on seda tehtud. Teiseks tuleks paljudes kohtades jätta välja ülearused, sidesõnad ja taas vaid Aga ja muud säärast. Et suurendada teksti sisemist loogikat. Sidesõnade praegune kasutus sageli ainult segab mõttega lugemist. Siia tuleb siis veel kolmas ja neljas ja tähendab siin seda muutmise maad on veel küll ja küll nõnda et saaks teda niisuguseks mõnusaks tekstist, mis ei pingutmist ei nõua ja mida sa saad ilma vahendajata aru, sest kuigi põhimõtteliselt võiks eeldada, et protestantliku kirikutes luterist peale peab iga inimene saama oma piiblist ise aru jah, ega ei saa, tähendab, see kultuuriteadmine on määrav selle puhul foto on niisuguse näite enamik inimesi teab kadunud poja lugu, see on niisugune väga südantliigutav, kuidas põhja läinud poiss saab paremad mõtted ja tuleb koju. Isa jookseb talle vastu ja esimene, mis ta käseb, andke talle kingad jalga ja sõrmus sõrme. Sõrmus ei olnud mitte mingisugune kalliskiviga sõrmus, vaid pitsatsõrmuse, tähendab, andke talle pangakaart. Tähendab, korralik tõlge tähendaks siin nõndamoodi, andke poisil otsekohe krediitkaard. American Express. Ja teine on kingad jalga, aga see on staatuse sümbolori käis paljajalu. Ja need ei olnud kellelegi kingad ja need ei olnud ka mitte moekad jalatsid nagu praeguses tõlkes. Vaid need olid sandaalid. Aga see oli omaniku vaba inimese tunnus. Ta tuleb paljas jalg, närune näljane. Aga tähendab, mina tean seda, aga kui inimene loeb, pange talle kingad jalga, sõrmus sõrme. Ta mõtleb, et jaajaa, aga. Ma tõin seal ainult näitena, aga niimoodi niisugustes kihtidest koosnebki piiblitekst. Et siis piiblit peaks tõlkima mitte sõnasõnaliselt, vaid tuues selle mõtte kaasaega. Niimoodi. Üks võiks olla niisugune, kus on, et andke talle kohe krediitkaart ja Armani ülikond. Selge oleks, et siin pole tegemist mingisuguse paadialusega või nagu nüüd öeldakse, asotsiaal iga, vaid et ta on ikkagi ontlik noorhärra. Ja kas sellega ainuüksi läbi saab. Kas kõiki neid erinevaid varjundeid õnnestub korraga edasi anda, sest praegu läbime sellest materiaalsest poolest mismoodi see kultuuritaust seal tekstis. Samas oleks aga seda, et tegemist on kahe tipulise mõistujutuga, seda isegi paljud jutlustajad unustavad ära või ei ole nad kunagi teadagi saanud. See ei ole niisugused päris baashariduse hulgas. Yesson terve hulk lugusid, kus lugu ise on. Ega see ei olnud ainult temal, vaid kuulub juudi folkloori ja selle juurde üldse. Et esimene lugu on ainult taustaks. Ja siin on selle loo mõte, kui keegi loeks lukk evangeeliumi 15. peatüki algusest lõpuni läbi ja siis uuesti vaataks, milline konteks sellele antakse. Jeesus ütleb selle mõnede vastu, kes nurisevad, et ta semmib tölnerite avalike patustega. Põhirõhk on sellel teisel, mida vanem poetess kodus on isa hoolis hoolsalt teennud kui frustreerunud tema selle peale on. Ja kuidas seda panna teksti tähendab inimene võib lugeda küll seda nagu jutukad ja nad laevadki sinnapaika kantslist ainult teist vastikut poolt, kus vanem poeg saab nii, et aitab oma niisugusest kuulekusest ja ja püüdlikkusest vaatamata tegelikult osutub veel hullemini isa jaoks kaduma läinuks, kui see kes küll ära raiskas ühe teatud osaga, siis paremad mõtted sai häda panna teksti. See ongi, et kõige põhilisemat ei tõlgi nagunii. Aga võib-olla siis jõuabki, jõuamegi sinna tagasi, nii nagu alguses oli, et piiblit ei piiblitekste piiblilugusid, suutsidki lugeda ainult õppinud inimesed. Ja tulebki ettelugemisega ja selgitustega. Mingil kombel ei ole kuskile kadunud, sest jutlus ongi seda nagunii, et see piiblist võetud tekst saab kuutseks ja sõda on hea just niisugusel puhul, nagu täna esimesel ülestõusmispühal meelde tuletada, et vahel on küsimus, mismoodi peaks suurel reedel häid pühi soovima. No aga siin lahendust ei olegi, sest häid pühi muidugi võib soovida head soovides, aga kõla on ikkagi kuidagimoodi selle kontekstiga parasjagu konfliktis. Aga esimesel pühal väga ilus oli Saaremaal ja seda tõepoolest ka luterlased tegid, kuigi nad olid seal õigeusklike käest õppinud, on niimoodi. Ütled, et Kristus on üles tõusnud ja teine vastab jah, Ta on tõesti üles tõusnud fristospasgress ist innovascrias. See tähendab liturgia tungib sellest kirikumüüride vahest vahelt välja, nii nagu õigeusu kirikus ka selle ristikäiguga tuligi täna öösel. Ja selles mõttes on iga jutlus jumala sõna Actoliseerimine Idalis kas ta õnnestub või ei. Kuivõrd see meediumiks on see, kes sellel hetkel kantslis on, aga see on ka olnud läbi aegade, et sa lähed kuulama jal. Loodad, et midagi avaneb kuulates seda, kes on sellele mõelnud, et kes on selle tausta ja kogu selle asja pidanud endale aastate jooksul selgemaks tegema ja midagi ehk tema kaudu siis tänasesse päeva ja minu ellu ulatub, sest piiblis ei ole otseseid vastuseid, vaid pigem on nad nii nagu mudelid. Nii et seal see transformatsioon ei ole ainult keeleline, vaid ka kogu selle situatsiooni arvesse võtmine. Mis see võiks meie jaoks tähendada. Kas te piibli tõlkimisel puutusid kokku ka sellise probleemiga, et suuline kõne kirjakeeli argikeel kui palju, kui algselt piibli tõlkimisel toodi eesti keelde ka palju uusi sõnu siis kuidas tänasel päeval on, kuidas see vahekord on, kas argikeel mõjutab ka kirikukeelt ja piiblitõlkekeelt? Mõnes mõttes mõjutab ta igal juhul, sest liigarhailiseks ei saa minna seal, kus on algkeeles kasutatud tavakeelt. Aga kui kolmandik sõnu Hiiobi raamatus on niisugused, mis ainult üks kord esinevad kogu vana testamendis ja kus paljudel nendest on täpne tähendus, teadmata siis kõige banaalsemate ja tuttavate sõnadega Hiiobi raamatut tõlkida oleks tõlke teoreetiliselt täielik jubedus tegu. Nii et kuna piibel on erinevatel stiili tasanditel eri ja vana testament, seal on seaduseraamatut sõnu, kroonikat, kus on noh, lootusetu või siis oleks asjakohatu hakata seda kaunistama, et ta maitseks lugejale kus on novell nagu Joona raamat, et kus on vanasõnu nagu õpetussõnad ja, ja rääkimata Apo kliivadest veel. Siin on vana testamendi uue testamendi erinevus see, et vana testament on väga heterogeensed stiiliga ja seal. Ma olen teinud sellise ettepaneku, aga kahjuks keegi ei võta seda tõsiselt, et võiks täpselt nii nagu Thor Helle aegu. Aga nemad vist ei teinud teadlikult ja mine tea, võib-olla jagasid ka kellele maitseb see, kellele teine, las Kalle Kasemaa, Vello Salo ja, ja uued semitistid tõlgivad igaüks selle, mida nemad tahavad ja püüavad arvestada toda stiili ja ja ainult kõige tähtsamad läbivad terminit võiks ühtlustada, aga lõppude lõpuks ka algkeeles ju sõnaraamatut tuleb panna üks, kaks, kolm ja sinna veel alajaotused ja muidugi need vanad keeled ja nii hullud kui inglise keel, kus ei ole sõnal üldse tähendust, vaid ainult fraasil. Aga igal juhul annaks see kõige adekvaatsema pildi, kui leiaks con geniaalset tõlkija, luulet, tõlgiks, luuletaja ja juristi kätte, annaks leviitikuse ja numeri. Ja ühesõnaga seal oleks varieerimise viise rohkem, siin võiks Eesti Nokia noh, jutumärkides sest kes seda ainult järge tegema hakkaks, aga vähemalt ma ei tea, keegi otse sellise printsiibiga oleks tõlkinud, sest nemad jäävad ikkagi lõpujas silumise kambaga. Aga sall jätaks kohe niimoodi, et see peatoimetaja tohiks ainult mõned niisugused terminid paika panna, mille puhul muidu läheb segaseks, sest näiteks tee kuute nahrite saksakeelne vastasele kud Newsile siin on jumala riik, Basil leia tudeeuu tõlgitud 25-l eri kombel sest rass oli pärast trite rassi ja nende jaoks niisugune poliitiliselt kahtlane sõnad. Jumalad rassi ei sündinud võtta. Aga öelge nüüd, kus peaks inimene teada saama, et need 25 kõik algkeeles on seesama. Nii et mõned niisugused asjad võiksid küll jääda, aga teiselt poolt võiks ikkagi olla seda varieeruvust, et palju rohkem, sest ta koosneb erinevate autorite erinevates stiilides kirjutatud raamatutest. Uue testamendiga, kus mina olen otseselt oma kätt proovinud, on asi palju lihtsam. Muidugi seal on kiri heebrealastele väga korralikus kreeka keeles. Ja sellest nagunii eriti aru ei saagi, enne kui teda originaalis ei loe, midagi ei ole teha. Mina ka ei saanud ka ka siis, kui ma olin juba dioloogia stuudiumit lõpetanud, mulle see ei meeldinud. Kui ma süvenesin, siis hakkas ta teistmoodi, nii nagu nii nagu mõned asjad on meeldima küll. Ja on niisugune, kus näiteks ilmutuse raamatus on üks oletus, et teadlikult kirjutab vigast kreeka keelt, et see on taotluslik, see ei ole mitte niimoodi, et juhuslikult oleks vait ta kirjutabki seda keelt niimoodi noh, mitte arusaadav ei oleks, aga see kubiseb vigadest, aga miks jälle nõuaks pikemat seletust? Ilmutuse raamat ongi nõnda, et tal on nii palju kihte, et see pildi oma üks, aga teine on see kompositsioon miks sealt kasvab ühe pitseri välja võtmisest ühe või teisest sündmusest järgmised seitse välja koguse arvusümboolika. Ja selle niisukeseks ühe, kas komponendiks see on oletus, võikski olla see, et on vastandatud ennast kõrgstiilile. Huvitav oi piibel ongi äärmiselt põnev, sest sõna piibli hagi on ju tegelikult. Vanas andiigis oli biblose võib müüblase linn, foiniitlaste üks linn ja see oli papüüruse peamiseks eksportjaks. Ja Ta biblija kreeka keeles on raamatukesed, kuna nad on kirjutatud sellele biblase võib Viblase linnast toodud papp müürusele. Nii et kõigepealt on mitmus piibli ja ja teiselt poolt viitab materjalile, mida meie enam ei kasuta. Koodekseid hakati juba kirjutama pärgamendile rullraamatute asemel. Ja noh, siin on mis tahes sõna manna näiteks tõlkimata jäänud heebrea sõna. See tähendab, mis on eetilist ära tõlkida ei olegi, mingi aine, ei ole, ta on küsimus, manna on Džibutšovo tähendab, ühesõnaga imestuse ära väljendus või ka küsimus, mis siis lahti on. Ja meie tarvitame seda nüüd selle niisuguse Toiduaine kohta seal aga ma saan aru, et piibli tõlkimine, see protsess kui selline ei lõpe mitte kunagi. Ei saagi lõppeda sellepärast et ühest küljest aeg-ajalt ikkagi tuleb mõningaid uusi käsikirju ja need aitavad, mis vana testamenti puudutab selleainelist ja filoloogilist külge paremini mõista. Teine on, et ta on kirjutatud teadlikult või mis tahes viisil ikkagi mitte niisuguseks ajalooliseks raamatuks, vaid oma ajale. Kui Paulus kirjutab mingile konkreetsele kogudusele, siis suuresti on need probleemid, mida ta teab, seal olevat. Näiteks esimene kiri korintlastele on üks küsimus. Üks probleem teise järel, kus ta konkreetseid nõuandeid jagab. Aga nendega ei ole mitte midagi otseselt peale hakata. Küll aga võib õppida Pauluselt, mismoodi niisuguses kristlaste kogukonnas siis lahendati tüliküsimusi, mismoodi siit võiks võtta õppust ja lahendada praegu. Sest kord ütleb ta nõnda, et sööge liha. Et see on nõrkus, kui keegi liha söömisest loobub ja teinekord ütleb ta maise kah liha, kui seal nõrgale vennale saab komistuseks sest kontekst Rooma ja esimese Korintose kirjas erineb. Ja teisel puhul on küsimus siis, kui temaga loobub sellest, et liha normaalsel kombel niisuguses suurlinnas nagu Karentos sai templi juures olevast kõrvalolevast liha karmist, aga see tähendab, see oli enne ohverdatud loom. Ta oli mingisugusele ebajumalale ohverdatud ja siis müüdi lihakere maha. Ja nüüd on küsimus selles, kas tohib seda süüa, kas sa sellega oled ka sellest ohvrisöömaajast osavõtja või ei ole? Siit oleks palju rääkida, tähendab need võimalused, mis siit hargnevad, aga aga see on terve hulga ju tänapäevaste küsimustega, kui meil ei ole kuskilt ohvrilihavõttesee probleem otseses mõttes on täiest ja olematu võib see tulla hoopis muude asjadega. Kas ma olen osaline, kuna kus need piirid on, millised kriteeriumid? Aga lõpetuseks, mida te nüüd ütleksite ikkagi inimesele, kes tahaks piibli kätte võtta ja seda lugeda missugused õpetussõnad talle ütleksite, kuidas siis lugeda piiblit või kuidas läheneda piiblile? Siin on mõned üldised ja mõned konkreetsed asjad, mida tasuks ehk arvestada piiblit kaanest kaaneni läbi lugeda on kangelastegu, mis ei ole väga palju tulu andev, sest teda peaks tagantpoolt peale hakkama, võiks olla tal Luuka evangeeliumist näiteks või sest et on üsna kindel, et neid lehekülgede kaupa, kes on kelle poeg või kes, kelle sünnitas. Vahva sõna on ju, et vanasti sünnitas Aadam ja sünnitas Aabraham. Teiega filoloog, teate, milles asi on sünnitama nii nagu õpetama tähendab, kausatiiv sündima panema, aga nüüd on naised selle töö üle võtnud ja nüüd tuleb mehe jaoks otsida teine sõna, mida tema teha saab, selle asja juures? Thor Helle aegu veel mehed sünnitasid. Üks ilus näide sellest, kuidas ei saa jätta piiblit vanast sõnastuses, ilma et ta naerma ajaks. Ja kui tagasi Minnakust, et lugema hakata, siis küllap kui me piiblit loeme ja mitte nii ei taha juutlus süveneda, siis tasuks ikkagi kõigepealt lugeda uut testamenti ja siis sealt vanasse tagasi minna. See on niisugune üldine ja teine on, et võib lugeda üksikute salmide kauppaga paremale, kas siiski teatud lõigud, peatükid või praeguse inimese lugemiskiirus on piisavalt suur, et ka lugeda mõni lühema raamatki ühe korraga, aga läbi et sellist üldisemat muljet saada ja teine on, mida julgeksin, kõlbab praegu soovitada, kui keelteoskus on üsna üldine, et võiks olla muudes keeltes, kui te võtate vene piibli vana testamendi puhul siia kõrvale, sest üllatute kui täiesti teine see maailm on, sest vene kirikus või õigeusu kirikus kasutatud Dove on septoa kinta saanud kreeka keelde tõlgitud vana testamendi järgi tehtud. Ja seal on psalmide numeratsioon teine, seal on prohvet Jeremija raamat kolmandiku võrra hoopis teise tekstiga. See on tõlge tehtud varem, kui kaanoni piirid kinnitatud. Nii et seal on see erinevuse kogemine veel suurem, aga mis tahes muudes keeltes lugedes sedasama teksti, eriti neid tekst, mis on raske aru saada algul. Ja kui nad on niisugused noh, juba adapteeritud tekstid, nõukogud News siis aitab ta igal juhul sellest esialgsest põrkest, et siit ei saa mõhkugi aru. Aga kui nüüd prooviks lasta kellelgi ette lugeda, kas siis saaks paremini aru? Ette laetakse häid asju ja selles mõttes võib muidugi koduslast ette lugeda, kaub kirikusse, lähete seal õige süngemaid, peatükkepiiblist ei loetagi. Miks? Sellepärast, et ta on liiga mahukas ja ta ei ole. Tähendab, kloostrites on olnud niisugused lektsionaarid, kus tuus testament aasta jooksul ja vana testament kolme jooksul või niimoodi tõesti otsast otsani ka ette loetakse. Osa asju on niisugused, et mida on igal inimesel vaja, vaata osa asju on niisugused, mida ei pea igaüks teadma ja mis mõjuvat kaudselt, mis on kirikule kui sellisele kui tervikule olulised, aga mitte ühele konkreetsele isikule. Aitäh emeriitõpetaja Toomas Paul ja ilusat pühade jätku. Aitäh teilegi.