Vikerhommik. Idarahaskandaalist alguse saanud Keskerakonna lõhenemine jõuab täna järjekordse verstapostini. Üks osa erakonna liikmetest on lubanud täna teha teatavaks oma lahkumise erakonnast ja üks võimalikest lahkujatest. Rainer Vakra, riigikogu liige, on meil meil ka külas, tere hommikust. Tere hommikust. Kas esitate siis täna lahkumisavalduse? No kõigepealt, nii nagu me ka kokku leppisime, saatejuht ka kõige raskemaid otsuseid tuleb teha ausalt ja sirge seljaga ja me oleme olnud ju keskerakonnas aastaid. Me oleme olnud ühes fraktsioonis selg selja kõrval ning konkreetselt need nimed, kes välja astuvad, et esimesena saavad teada meie meeskonnakaaslased meie võitluskaaslased Keskerakonna fraktsioonis, mis toimub täna kell 10. Konkreetsetest nimedest ei ole mõtet täna hetkel siin varahommikul rääkida, omavahel kokku leppinud, seljad seljad üksteisega kokku pannud ja jääme oma põhimõtete juurde küll, aga loomulikult võin ma rääkida neid tagamõtted ja neid põhimõttelisi otsuseid, milleks on mõned inimesed otsustanud tõepoolest Keskerakonnast lahkuda. Nii räägimegi neist igatahes eelmine nädal olete siis mitmel korral koos istunud ja veel kord läbi arutanud ja otsuse langetanud. Jah, osa meist on otsuse langetanud kas ühele või teisele poole, eks kindlasti on see olnud väga raske otsus ja, ja igaüks on pidanud vaatama korduvalt peeglisse arutama lähedastega, oma erakonnakaaslastega. Ma olen vähemalt 100 inimesega eelnevalt kohtunud, seda enda otsust tehes. Aga olulisem on rääkida sellest, mis on meeskonnas ja poliitikas on selline mõiste, et omavahel ei pea alati olema ülimalt sõbrade, et et kõikvõimalike tähtpäevi koos tähistada, aga selge on see, et poliitikast peavad olema relvavennad, peavad olema need, kelle suhtes sa saad olla kindel, et sulle nuga sel ajal selga ei lööda. Kellega koos sa saad minna lahingusse, kellega koos sa seda asju arutada, kellega sul on ühised ikka põhimõtted, ühised väärtused ja need sõna otseses mõttes ideed ja mõtted, miks keegi on poliitikasse tulnud. Ja see on koht, kus tõepoolest ei saa teha järeleandmise. Ehk ma arvan, võib-olla hea näide on selles osas, kui me räägime, olgu siis kooselu või abielust, et me ei saa, ei saa olla ju suhtes selle inimese, kes tegelikult kas sind petab, ei ole aus, ei austa sind, see on lihtsalt raske ja sa tuleb mõista. Teie hea kamraad Jüri Ratas otsustas, et tema ei lahku ja pole usku muutusteks erakonnas kaotanud, kuid astute erakonnast välja, siis on ju tulevikus poliitikat teha tunduvalt keerulisem. No kõigepealt on see, et me just vastupidi kui keegi meist välja astub, näeb seda, et oma maailmavaadetest saab selle seetõttu paremini seista, et ma usun, rahvas ei ole meid valinud selleks, et me vaikiks ja teatud asju, teatud otsuseid, mis meile tõepoolest on vastukarva lihtsalt Saktsepteeriks. Ja vastupidi, ega me keegi ju tegelikult ei soovi erakonnast lahkuda, aga teatud mõttes on osa meist selleks sunnitud, sellepärast et vastasel, kui me ei vaikiks, meid, visatakse välja. Laaneti näide tegelikult ju ei olnud selles, et konkreetset persooni küsimus, kuigi teatud osa meie erakonnast on seda üritanud välja mängida persooniküsimusena jah, päeva keelega, kuid pahatihti ta ütles välja õigeid asju ja me tegelikult tajusime, et sel hetkel oleks võinud olla see nimini Vakra poroodis, kui keegi teine lihtsalt selle sellel nii öelda ealisel järgul toodi ohvriks või siis nii-öelda märtriks Kalle Laanet, mis tähendab seda, et tegelikult oli see sõnum mõeldud meile kõigile, et mõelge, sõbrad, kas te olete vait, istute vaikselt aktsepteerite kõiki või kui võtate sõna, siis võib juhtuda selline. Päeval kirjutab keegi Tartumaalt, avaldused seda avaldust ei panda, sahtlisse ei peeta naeruväärseks, vaid visataks välja ja teiselt poolt hea saatejuht, ma küsin, et kuidas te suhtute sellesse, et riigikogu liikmele määratakse mentor? No ma usun, et kui need üle 1000 inimese nõmmelt, kes mind riigikokku valisid võivad küll täna ka, et ma räägiksin enda eest, räägiksin oma mõtteid ja selleks, miks nad mind sinna valisid, mitte selles, et mind igapäevaselt juhendaks hooldaja või annaks nõu, siis nad oleks valinud kalle, oleks valinud Kalev Kallo, aga seda ei teinud. Aga mõni ütleb kindlasti, et erakonnast lahkujad peaks ka riigikogust lahkuma, sest saite sinna erakonna toel. Te saite 1259 häält ja ringkonnamandaadiga. Et veel kord, et ei ole tegemist kompensatsioonimandaadiga või ringkonnamandaadiga, et me näeme seda, et veel kord rõhutades, et vastupidiselt sellele, et me saame poliitikalt poliitikat kehvemini teha, siis see on üks võimalus, kuidas me saame sirge seljaga ja ausalt oma valijate seista, öeldes opositsioonis välja neid mõtteid, mida me arvame, mida me õigeks peame, aga seda kõike ilma JOKK skeemid, et ta seda auväärset väärikalt ehk paljuski on see loomulikult sõnaga eetika küsimus ja ja me tunnistame, et meie erakonnas on teatud asju, selliseid, mida me tegelikult oleme ju alates kongressist üritanud muuta. Ma vaatasin just ka täna hommikul, et enne kongressi üheksa selged ettepanekute mõtet mida tuleks aktsepteerida, mida toetas toona pea 40 protsenti kongressi liikmetest. Aga, ja nüüd ka eile õhtul veel istusin maha ja vaatasime neid üheksat ettepanekut, siis tegelikkuses mitte ühtegi neist ei ole rakendatud, ehk siis võitja poole ei aktsepteerinud meie ideid ja mõtteid, vaid hoopis vastupidi. Kõik need, kes neid mõtteid välja käisid, kes nende eest seisid, on täna otsustusprotsessist kõrvale lükatud ja käib selline teatud mõttes isegi nõiajaht ja vot sellest on kahju. Rainer Vakra, te saite ise eelmisel nädalal väga põhimõttelise võidunõmmepiirkonda esimehe valimisel ja ütlesite seejärel koguni, et Savisaare toetajad on nüüd erakonnas vähemuses. Aga miks te ei taha leppida, et hetkel te olete ikkagi juhatuses ja mujal juhtorganites vähemuses? Nagu ütlesite? Erakonna kongressil sai teie ideed 40 protsenti häältest ehk jäi kahjuks vähemusse. Jah, mina olen au Keskerakonna juhatusele olla, aga jäid vähemusse, sellega me oleme aastaga leppinud, aga erakond on tõeline meeskond, seal tuleb arvestada kõigiga ja 40 protsenti tohutu jõud ja me olime täiesti veendunud kongressijärgsel õhtul ja hommikul, et mina olen erakonna juhtkond saab sellest sõnumi. Saab aru, et samamoodi ei saa jätkata. Ja teisalt on väga selge, nii nagu me ühe näite tõin, et meid ei ole poliitikasse valitud selleks, et oma põhimõtetest taanduda. Me tahame jääda iseendaks, me ei taha olla vait ja see tegelikult toob tänases süsteemis kaasa karistuse, kellegi väljaviskamise. Laanet on ju veel kord näide ja me ei pea siin sellel nimel rohkem peatuma, aga see oli selgeks verstapostiks ja, ja veel kord, teatud mõttes on ju meil kõigile selge, et see ei ole meie selline vabatahtlik valik, see on meile ette pandud sunduslik käik, selleks et jääda iseendaks. Ja viimane küsimus, mis siis pärast tänast edasi saab. Tänane Päevaleht spekuleerib, et vormistamisel on juba üks mittetulundusühing, et osaleda selle nime all järgmise aasta kohalikel valimistel. Kõige olulisem samm on see, et me teeme seda meeskonnana ehk meie intervjuu alguses ja saatejuht, kui ma alustasin, ma rääkisin ka sellest, et et poliitika on meeskonnamäng ja ainult meeskonnamäng ja seda sammume teeme ühtse sellise tugeva jõuna me kindlasti jääme edasi võitlema oma põhimõtete eest, nii ka erakorralise erakonna vaatevinklist lähtuvalt, kui me räägime sellest maailmavaatest. Aga selge on see, et me paneme seljad kokku ja püüame seda teha eetilisemalt kui siiamaani paremini kui siiamaani on seda meie erakonnast suudetud välja mängida. Aga kõikvõimalikud konkreetsed sammud, mis saab edasi, võtame üks päev korraga. Täna on meeskond koos, meeskond on tugev ja see on meie usume võidu võti. Jõudu teile, aitäh stuudiosse tulemast, Rainer Vakra. Aitäh kutsumast.