Laupäev, 12. juuni aeg jäljekultuuriga saateks nimetan tähtsamad teemad. Kultuurikommentaar andana kirjandusteadlaselt Toomas Liivil. Jälle on põhjust rääkida Kadrioru lossis ja Eesti kunstimuuseumi tulevikus ka laiemalt. Üks erilaadne Soome firma on oma tegevust laiendamas ka Eestis. Räägime niisugusest asjast nagu külalikumine laiemalt ja konkreetsemalt ühest külast Jõgevamaal, nimelt Vetikvere külast. Euroopa kirjandusmuuseumide inimesed said seekord kokku Tartus. Meie saates on nagu ikka ka kontserdi kommentaar. Tänase kultuurikaja on kokku pannud Martin viiranud. Tundub, et seekordse kultuuri kommentaari ajendiks on erinevad juubelid, mis sel aastal toimuvad. Aga juttu tuleb kõigepealt identiteedist. Stuudios on kirjandusteadlane Toomas Liiv. Tänase kultuuri kommentaari teemaks võtaksin ilusa sõna identiteet, sõna, millest meil on viimasel ajal palju kirjutatud, räägitud, see on sõna, mis kätkeb endas võib-olla meie jaoks kõige olulisemad seda meie kestmist siin Eestimaal kõige sellest tulenevaga, ma võin siin praegu lihtsalt lisada veel seda identiteeti on tegelikult ju kahte liiki, äkki on nii-ütelda vertikaalne identiteet, see järjekestvus võib üks olemine järjekestvusest, mis kestab läbi aastakümnete läbi aastasadade, mis on niisuguse püstise teljena liitmas meid läbi ajaloo. Aga olemas ka teine horisontaalne identiteet, see on see identiteet, mis seob inimesi, kes on sündinud ühel ja sel samal ajal see on siis see sünniaastaga määratletud identiteet. Seda me võime tõepoolest nimetada horisontaalseks, see on siis mingisugune redelipulga moodi nähtus. Ja ma arvan, et need mõlemad identiteedid, nii vertikaalne kui ka horisontaalne tegelikult moodustavadki kogu selle meie rahva, meie riigikogu, meie maailma funktsioneerimise põhilise mehhanismid. Ja kui me nüüd täna sellest identiteedist räägime, siis me võime seda seostada peale kõige muuga veel kevadega. Me võime seda seostada õitsemisega kas või sellesamase sirelite kastanid õitsemisega, mis praegu käimas on. Ja te võime ütelda praegu natukene kitsamaks tõmbudes, et selle õitsemise, kui identiteedijälgi on täis terve Eesti kirjandus, me kõik teame Marie Underi luulet, dusi õitsemisest, sirelite ajast ja nii edasi, aga noh, natukene juhuslikult aga mitte päris juhuslikult siin ees üks teine luuletus õitsemisest ja ma selleks seoksin ka identiteediga, see on ühest teisest peast ma praegu lihtsalt tsiteeriksin seda luuletust. Maa praegu veel autorit ei nimetaks, aga see luuletus kõlab niimoodi, on möödas lapsepõlv ja noorusesse Sagoolilevalt oled astunud ning vanad pärnad sahisevad vestesse kooliteest, sind teavad vanad puud, sind nõnda palju vaieldud ja leitud, nii palju noort ja tormakalt ja head ja siinse põue esmakordselt peitus õrn, siiras sõprus, mida kalliks pead. Mis lähedasem, soojem oleks sulle heast südamlikust sõnast seltsimees, kui komsomoli koosolekult tulles sind ootab keegi koolimaja ees kui õhtu udune või jahe, sa tuled joostes tõukad kooli ust, siis lähete ja soe on siis teil kahel, sest see on esimene armastus, see jää. On kastanite valge rida, tee suuna andnud öösse kaugele suurt avarat teed teile kahele Saimelisest järevalt lööb süda. Ja nii edasi ma rohkem seda luuletust ei tsiteeri, aga minu meelest on see ka üks väga oluline identiteeti kandev luuletus õitsemisest. See on Vladimir Beekmanni luuletus, see on dateeritud aastaga 1951 ja selle pealkiri on 18. kevadise räägib noortest inimestest, nendest, kes olid siis 1951. aastal 18 aastased, siis õitsesid kastanid. Me panime tähele, kuidas siis armastusest räägiti, kuidas Vladimir Beekman sisesele seob sõnaga seltsimees ja nii edasi. Aga see kõik ei ole täna kõige olulisem. Minu meelest on täna olulisem. Ja seda ma tahaksin eriti rõhutada Vladimir Beekmanni sünniaasta 1929. See on see aasta, millel sündinud tänavu tähistavad oma suuri juubeleid. Meil on ilmselt kõigil meeles veel vabariigi presidendi Lennart Meri juubel selle aasta kevadtalvel meil varsti seisab ees Meie kirjandusteaduse kõige autoriteetsema esindaja Maie Kalda juubel. Ja kui me vaatame natukene edasi suve lõpupoole, siis on sellesama Vladimir Beekmanni juubel meid ootamas. Ja aasta lõpetab Madis Kõivu juubel samuti üks väga oluline sündmus meie kultuurielus. Ja praegu ongi vist ilmselt eriline vajadus rõhutada seda sünniaasta 1929. Need on need inimesed sündinud siis sel aastal, kes võib-olla praegu tänases kultuuris, tänases poliitikas, meie tänases elus kõige otsustavamalt kannavad endas meie identiteeti, nii selles selle heas kui ka halvas meelest on selle kõige ilusamaks näiteks üks väsiane esietendus Tallinna Draamateatris nimelt üheksandal juulil, juunil. Esietendus Tallinna Draamateatris Madis Kõivu komöödia. Kui me moonsundi vasseliga kreeka pähkleid kauplesime, siis ükski ei tahtnud osta. See näidend on tõeline Madis Kõivu näidend seal on väga palju pandud kokku ja minu meelest on võib-olla kõige olulisem see, et seal mängib ühte keskset osa. Ta ever. See on siis üks meie tänase teatri identiteedi kõige olulisemaid kandjaid, kes lõpetas 1953. aastal Kitise, Moskva teatriinstituudi eesti stuudio ja praegu veel koos Jaanus Orgulasega draamateatri laval esindavad siis seda kunagist kuulsusrikkast Kitise lendu ja jusse moonsundi vastu oli lugu, mida nüüd Draamateatris suvehooajal mängitakse. Ongi ilmselt meie tänase identiteedi jaoks kõige olulisem tekst. See on siis tekst, mida mille on kirja pannud 1929. aastal sündinud kirjanik Madis Kõiv ja see moonsundi vastuseli lugu see kreeka pähklite kauplemise lugu. See räägib tõepoolest nii meie tänasest argielust sellest, kuidas me täna siin elame ja sellest, kuidas me oleme siin kogu aeg elanud sellest, kuidas me oleme tõepoolest kogu aeg natukene absurdilähedaselt ja tõesti piltlikult kreeka pähkleid kaubelnud ja ometi ükski ei tahtnud neid osta. Ja selles mõttes on siis tänane suvi võib-olla selle draamateatri esietendusega suurejooneliselt avatud, ta on avatud identiteeti rõhutava tekstiga ja ilmselt see identiteeti rõhutav tekst kestab selle praeguse siis aastatuhande viimase aasta lõpuni Madis Kõivu juubeli nii. Ja ilmselt on meilgi ka selles tänases tänavuses suves kõige õigem mõtelda ja tajuda endas läbi õitsemise läbi varsti algava Narbumise läbi nende juubelite, seda meie jaoks nii väga olulist identiteeti. Läheme selle mõttega selle identiteedi tajumise vajadusega siis tänavus, suur. 19. juulil aastal 1718 saabus Tallinna alla Peeter esimene oma sõjalaevastikuga ja kaasas olid talle Itaalia arhitekt Nikkolo Micheti. Aga et Tallinn oli aastal 1710 läbi elanud väga ränga katku ja neli viiendikku linna elanikkonnast oli surnud, siis tööjõudu tuli tuua Venemaalt, Peterburist, Novgorodis, Pihkvast leiti siit ainult neli ehitusmeistrit. Toorest musklijõudu pakkusid aga kohaliku garnisoni soldatid. Nii hakati rajama Eesti kõige tuntumat ja kuulsamat hoonetekompleksi lossikompleksi, mis aastal 1991 oli jõudnud niisugusesse seisu, et see tuli sulgeda külastajate eest. Järgnesid ootamise, vaidlemise raha. Otsimise aastad. Küsin kõigepealt Marika valgult, kui palju inimesi on iga päev tööl Kadrioru lossis? Keskeltläbi on on päevas 30 40 inimest, vahest natuke rohkem, vahest natuke vähem sõltub sellest, missugused on need tööde järjekorrad ja kuidas tööd teha saab. Kas ainult eestlased või on ka näiteks rootslasi? Oi, meil on väga internatsionaalne seltskond, meil on rootslasi, neid ei ole eriti palju. Põhiselt on ikkagi eestlased, aga on ka venelasi ja ja ma arvan, et üks töödejuhataja on muuseas soomlanna, nii et et kindlasti on sealhulgas ka mõni lätlane. Ei, nii et igal juhul on, on rahvuse väga mitmesuguseid ja see tuleb asjale ainult kasuks, sest et igal pool on natuke erinev kool ja üksteiselt on väga palju õppida ja seda me oleme. Vahepeal olid keerulised ajad, tööd ei liikunud, nii nagu te oleksite soovinud praegu ta enam rõõmsam nägu. Mis on lähema aja uudiseid, mis on niisugused tähtpunktid, tähtajad? Ma arvan, et võib päris julgelt juba välja öelda, et selle aasta lõpuks ehituslikult valmis. Järgmiseks aastaks jääb loomulikult ühteteist ikkagi teha ja sellega on ka arvestatud, aga, aga põhimõtteliselt on ta valmis, sest meie lepingus rootslastega on sees punkt, mis ütleb, et juhul kui me ei suuda Rootsi raha ära kasutada mingitel põhjustel, siis raha läheb lihtsalt rootsi tagasi ja me ometi ei ole rumalad, et laseksime selle raha, mille, mille eest võideldud poolteist aastat niisama käest ära. Ja me oleme selle tõttu teinud sellise programmi, mis eeldab seda, et tööd on lõpetatud. Selle aasta lõpus. Kui tööd on valmis, hakkab maja sisustamine tagasihoidlikult öeldes maja, see on suur töö. See nõuab ka kindlasti õige mitu-mitu kuud. Millal te külalised majja kutsute? Teatavasti juuli lõpus, sest et esialgne plaan on ta avada muuseum 22. juulil aastal 2000 aga muidugi see, et ehitus on üks asi ja muuseumi tegemine on sellele lisaks natuke teine asi, see on väga õige. Üldiselt räägitakse ju lossi restaureerimist, aga väga vähe. Ilmselt mõeldakse selle peale, et kui ta ühel hetkel avama, siis peab olema seal muuseum kõige sellega mis muuseumile vajalik ja kuidas muuseum toimuma peaks. Ja peab ütlema, et, et praegusel hetkel on kunstimuuseumi töötajatele üks päris päris kõva töö, sellepärast et nemad on ju need, kes selle muuseumi sinna sisse teevad ja ja kõik see, mis sellega kaasneb, ekspositsioonid restaureerimiseks. No ühesõnaga, seal on tohutult palju igasuguseid pisiasju, mis lõpuks annab siis välja selle, mida me sealt resultaadina tahame loota, see on siis väga hea väliskunstimuuseumisse. Inimene, kes ei ole asjadega kursis, teie maja sisesuhet teie probleemidega küsib, miks peab esimesena avatama just Lääne kunstimuuseum. Miks on niisugune järjekord valitud? No ausalt öeldes on, on elu asjad ise paika pannud ja küsimus on nüüd selles, et miks ei oleks võinud olla kõigepealt uus muuseum Eesti Kunstiekskursiooniga siis lihtsalt asjad on läinud oma loogilist rada pidi teatavasti 91. aastal läks Kadriorus remonti ja oleks olnud väga hea, kui me oleksime suutnud. Täna ma ei ütle, et see oleks pidanud olema valmis 95 või kuus isegi enam ma näen ise, kui palju on elu Eestis muutunud ja missugused võimalused on tekkinud ja, ja kui palju me oleme selle asja juures õppinud. Aga ma arvan, et 98 oli üks nendest armeedest, siis oleks ta võinud olla valmis küll. Kui oleks olnud finantseerimine normaalne, aga kuna loss loss läks töösse kõigepealt ja nagu ma ütlesin, loss oleks võinud olla veel varem valmis. Mis puudutab nüüd uut muuseumit, siis summad on seal tunduvalt suuremad ja asjad on läinud omakorda niimoodi keeruliselt. Ükski asi ei ole lihtsalt läinud. Aga väliskunsti kogu on Eesti kunstimuuseumil tõepoolest märkimisväärsel tasemel. Kui me Mikkeli muuseumid tegime otse lossi vastas klassi kööki, siis tänu prantsuse suursaadikule eelmisel suursaadikule käis luurist ekspert vaatamas seda Mikkeli kogu, kuna me meil olid teatud probleemid Adribueerimisega ja, ja ta vaatas ka meie oma muuseumikogu üle ja, ja oli täiesti siiralt hämmeldunud, et Eestis sellises imelikus kohas, kus ta pole kunagi kuulunud, muidugi oli, võiks leiduda, on selle võrra head vana Lääne-Euroopa kunsti. Nii et ma arvan, et me võime sellekogule täiesti rahulikult uhked olla. Ja teistpidi öeldes, kahju on sellest, et, et nii Lätis, Leedus kui rääkimata meie põhjanaabritest Soome, Rootsi ja nii edasi on ju igal pool ammust ajast olemas väliskunsti muuseum. Ja see, et Eestil pole seda olnud, ei ole olnud oma üldse ühtegi korralikku muuseumitesse, on ikka tõepoolest väga kurb fakt. Nüüd see uus hoone, me teame, et võtad tulema Lasnamäe nõlvale. Kuidas te nüüd orienteeriksite kuulajat, kus paik saab olema võrreldes ütleme, Kadrioru lossiga? See on suhteliselt lihtne tulla Weitzenbergi tänavat pidi Kadrioru lossist mööda presidendi resident siis mööda, kuni mäekalda tänav oli, sealt on juba näha suur kõrge paeklint, kust läheb trepp üles ja sealsamas üleval ongi tema tegelik asukoht. Nii et on võimalik natuke fantaseerida omaette. Aga mis seisus need tööd on, tähendab, praegu vist käivad mingit projekteerimist. Ja ma pean ütlema, et, et hetkel võib, võib selle tööga olla ääretult rahul meie raha, mis selle jaoks mõeldud selleks aastaks ei ole eriti suus, on 5,6 miljonit. Aga ma pean ütlema, et, et see on parasjagu see, mida me tööna jõuame teha, kuna me paralleelselt teeme kahte asja lõpetama ja Kadrioru lossi ja alustame uue muuseumiga ja mõlema mõlema töö puhul on nüüd see põhikoormus on praegu muuseumil endal. Kunstimuuseumi annab lähteülesande projekteerijatele, ehitajatele, nii et kõik see, mida seal tehakse, tuleb tegelikult meie ütlemise järgi. Kui midagi on viltu, siis meil tuleb tunnistada pärast, et, et me ei teadnud täpselt, ei osanud ta lähteülesanne nii teha nagu vaja, nii et et ma saan väga hästi aru, et see on erakordselt suur vastutus, mis praegu toimub, edasi tuleb juba projekteerimine, mille peal on projekteerijad, professionaalid ja ehitamine ja nii edasi. Ja hiljem siis jälle sama etapp, mis on Kadrioru lossis päev, kus sinna sisse tehakse see muuseum ja tuuakse need maalid, tehakse ekspositsioonid. Niiet. Ma arvan, et et raha on piisav, et kõigi nende töödega toime tulla ja kõige selle hädade juures, mis Eestis praegu on olla see meie ainuke raha, mis on riigikassast väga õigesti laekunud, nii et selle kõige üle võib praegu ainult rõõmust Ja nüüd see kõige viimane tärmin muidugi suure tinglikkusega, selge, ei julge keegi anda mingeid lubadusi. Millal siis selle uue maja lindi lahtilõikamine võiks toimuda, teie oletuse järgi? No mina olen, ei oleta, mina ütlen seda kuidasmoodi sai räägitud kultuuriministeeriumiga, kelle sooviks oli aastal 2002 ja sai pandud maha esimene maiAga ja see on võimalik, aga see tähendab seda, et sellel aastal peaks olema natuke rohkem raha ja, ja kui seda ei tule, siis jääb ikkagi väga-väga lihtsalt reaalselt paika aastal 2003 ja et kui me oleme kannatanud peaaegu terve sajandi ilma kunstimuuseumi tegelikult õige hooneta, siis need kolm-neli aastat ei loe enam midagi, peaasi et ta tuleb ja. Oma pika sajanditepikkuse ajaloo jooksul on inglased täiuslikkuseni arendanud õige mitu asja sealhulgas ka tühise seltskondliku vestluse pidamise kombe, mis nüüd on saanud nimeks Smuul. Took nähtus on muidugi levinud juba ülemaailmas selle nime all aga huvitaval kombel Andrus Moltook nimeline firma Soomes on siis koolitusfirma hakanud arendama ka oma tegevust Eestis kõneleb selle firma tegevdirektor Anita koskio. Ta ütleb niimoodi, et nende eesmärk on julgustada ja õpetada inimesi väljendama ennast erinevates keeltes erinevates olukordades. Et inimesed saaksid hakkama siis ka rahvusvahelisel areenil suheldes ja siis luuakse niisugune õppekava, mis siis vastaks kõigepealt muidugi selle inimese eelnevatele oskustele ja siis ka nendele vajadustele, milleks ta nagu ennast siis ette valmistab kust tulevad rahad? Siiamaani on õpingud kinni maksnud firmad, aga on ka Põhjamaade Ministrite nõukogult tulnud raha ja loodetakse tulevikus saada ka raha Euroopa Liidult. Kes on need inimesed Kuldse, keda te koolitate, kes teie abi vajavad? Helin Usain üritaksesse eritaksin Heingilaste Englas Tõi joka on asi ja kas palvelussa sihterit, Kansev välisesse toimingusse mokkan olevat kui Möövskijade nobetajad? Ja nende õpilasteks nende klientideks on siis erafirmade töötajad, kes suhtlevad rahvusvaheliselt. Sekretärid aga on ka muidugi keeleõpetajad. Me oleme olled, Virosse, Runzanwooline ja kaikid, tahud jotka, ovat, olled, meenen, koolutuksesse, kobad, halun, need, jätka, Kansson johtumine, siide. Anita kosk ja ütleb, et nad on Eestis tegutsenud umbes aasta ja need, kes on nende juures õppinud, tahavad õpinguid kõiki jätkata. See näitab, et need kulutused, mida õppijad on teinud, et need on olnud põhjendatud kulutused, et nad on saanud selle raha eest väärilist õpet. Kas on tulnud ka mingit tuge, näiteks rahvusvahelistest organisatsioonidest, oli riigilt, mis ta te veel olete saanud tuge? Suur osa tuleb ikka maksta õpilastel endil või siis firmadel, aga on tulnud ka ja siis jälle Põhjamaade Ministrite nõukogult. Kui paljudel on olnud õpilasi? Ja maa, meil on ollut kursse ja maanda 10. Irustame puhuma külje Monda 10. kurssijatele Virossa ja nissan OP. Laeda. Aga hakatakse tegelema ka Maal elavate inimestega. Eestis on viimasel ajal moodi läinud niinimetatud küla projektid, ütleb ta. Kus siis eesmärgiks on see, et esiteks majanduslik tegevus tõuseks uuesti jalule ja teiseks, et inimesed ka ennast maal paremini tunneksid? Ja ja, ja nüüd näidake üle projektis tosina osapoolena on Usen Suomi Rootsi ja kui muu pohjus ma Mahnulisestik Kesk-Euroopas takin Jagima ja kommunikkondid kieli on tulnud need oomivamaksi. Ja nendes külaprojektides on tihti olnud teiseks pooleks toetajaks ja abistaks siis kas mõni põhjamaa või Kesk-Euroopa riik. Aga nüüd on keeleoskus osutunud takistuseks. Ja nagu juba varem öeldud, tähendab, nende eesmärk on siis teha kindlaks, selgitada välja inimese vajadused, tema keeleoskus ja siis vastavalt sellele luua sisse õppimiskava ja programm. Kas Soome maapiirkondades on võõrkeele oskus parem kui Eestis? Ta ütleb, et väike erinevus siiski on, ilmselt Soomes on võõrkeelte oskus, ka maakohtades natuke parem kui Eestis. Eelmises intervjuus juttu külaliikumisest Eestis ja meil ongi nüüd tuua hea näide selle tegevuse praktilise külje kohta. Nimelt toimus viiendal juunil Võtikvere külas, see on Jõgevamaal küla seal, kus koos olid siis kolme maakonna esindajad lisaks Jõgevamaale ka veel ida ja Lääne-Virumaa. Selleks, et üritus pidada, tuli kõigepealt park korda teha, toimus käsitöö näitus ja enne, kui hakati ühiselt hernesuppi sööma, oli kuulatud hulk ettekandeid ja kuulatud vaadatud isetegevust. Kohal oli muide ka Soome suursaadik Eestis. Kogusel selle ürituse olid korraldanud Eesti päritolu ajakirjanik Imbi Paju, kes õpib ja töötab praegu Soomes ja hiljuti sai Eesti tutvustamise eest Soome ajakirjanduses ka sealse rahvusvaheliselt preemia. Aga nüüd küsin kõigepealt Imbi Paju, mida ta peab kõige tähtsamaks, et niisugust üritust korraldada ja läbi viia. Minu jaoks on oluline see, et see idee on hakanud kasvama meie Võtik vere külast väikesest külast ja, ja see idee on hakanud kasvama rohujuure tasandilt, millestki palju räägitakse, aga see jääb tihti sõnakõlks ja siin on just seesama kodanikualgatus, nii et meil on 129 inimest külas ja meil on üks kolmandik pensionäre ja üks kolmandik siis niisugusi tööealisi ja siis on lapsed ja naised ja ja noh, ja niimoodi, et, et väike küla ja, ja tegelikult noh, haridustase on noh, mitte just need kõige kõrgem. Aga kuna seal on olnud Eestimaa vanim metskond, siis mina näen seda, et, et kui paljudes maakohtades on nagu inimeste aktiivsus, ütleme endistest kolhoosidest, sovhoosidest inimeste aktiivsus on kuidagi nagu 50 aasta jooksul ära hävitatud. Ta oli üks kolhoosi eliit, kes oli aktiivne, aga siis tavaline rahvas elas nagu Fjotalismis. Aga seal meil metskonnas, no mul oli isa metsaülem ja seal nagu inimesed olid vabad põhimõtteliselt, sest nad olid metsas, nad olid loodusega tegemises ja nad nagu vastutasid rohkem oma tegevuse eest ja nad jäävad alla suruda. Ja nüüd mina nägin nagu, kuna kaks aastat tagasi see metskond likvideeriti, inimesed jäid töötuks, siis aasta tagasi meil tuli idee, saime parkial kokku ja nüüd peaks midagi ette võtma ja tegime siis külaseltsi. Ja, ja, ja nüüd see külaselts on tegutsenud väga aktiivselt, nii et, et see on meie, meie üritus ja, ja ma olen seda asja siis koordineerinud ja teinud sellist psühholoogilist tööd, aga kas võta endale sõnastanud selle tegevuse eesmärkidele, peaks olema mingisugune siht, kuhu välja jõuda? Võib-olla ma peaks siis kõigepealt rääkima, kuidas meie tegevus alguse sai. Eelmise aasta kevadel korraldas John Tanner Brüsselis sellisel seminaril Rootsi ajakirjanikele. Kuhu siis mina pääsesin ka ja seal ma tutvusin obakatemyyvasa osakonnast sellise toreda naise. Kui Annaleja Palomäega, kes on korraldab, on europrojektide juht seal ülikoolis ja ta koordineerib tööd külade ja ülikooli vahel. Ka soome külad otsivad nüüd uut identiteeti seoses Euroopa Liiduga, sest põllumajandust ei toeta, aga nüüd on vaja leida uusi uusi, mingisuguseid investeerimisvahendeid ja ülikool aitab seda teha, sest sealt ja Euroopa Liidult tuleb raha. Ja Anna-Leena palumägi rääkis mulle, et oleks tore leida ka Eestist üks niisugune koht või nad teadvelsi ülikooli küladega ka koostööd. Ja, ja muidugi mina ennustasin sellest ja, ja siis varsti Anna-Leena tuli meile külla. Aga me oleme muidugi enne külaseltsi teinud külaseltsi tegemine või lihtsalt kõik hakkasid kaklema alguses ja, ja kõik sõimasid 11 ja ütlesid, et ei, et sellest ei tule midagi ja see pessimism tuli ühekorraga välja. Aga siis inimesed rahunesid maha, ütleme 20 minuti jooksul ja siis ma ütlesin, tõstame käe, kes tahab elu muuta ja kõik tahtsid elu muuta. Ja siis meie vaene külavanem Kaljo Pärn, kes, kes sai ka natuke lahutada Öeldi, et ta midagi ei tee, siis kalju ütles, aga me peame tegema koos. Ja Kaljo on teinud ühe väga toreda oma kodumuuseumi oma meile külla ja keegi inimestest ei ole seda näinud, no mina olin näinud ja siis me läksime siis selle küla seltskonnaga kalju juurde ja ja muidugi siis pärast seda kalju, Urmas vist kõik külainimesed ja, ja sellest tekkis meil selline esimene ühtsuse tunne peale kahte aastat. Et me võime midagi koos ära teha ja, ja varsti siis me tegime külaseltsi ja, ja siis mina muidugi rääkisin Anna-Leena ideedest ja olin saanud juba soome rootslastelt ühe filmi, kuidas nemad oma külasid välja ehitasid. Ja siis me tegime külaseltsi, siis me võtsime kamba kokku, läksime vallavolikokku oma nõudmistega ja meie nõudmised või see, et, et me saaksime metskonna maja enda haldusesse, sest see taheti ära erastada. Aga seal on suur, selle peale läheb tohutult raha ja me mõtlesime, et meie eesmärk on tegelikult see, et see maja endale saada. Nüüd riik tegeleb sellega, et anda see vallale valla vald annab meile üürile ja me tahaks saada selle peale mingit projekti, et kas siis välja kujundada, noh, see on kas mingi koolituskeskus ja hotell ja, ja seda koos siis soomlastega või soomerootslastega. Arvan, et kõige parem uudis külainimestel oleks see, kui sellukesed tõesti mingisugune projekt läheb käima, hakatakse looma töökohti, tuleb raha ja saad, hea. Hea oleks. Tahtsin, see on ja see on meie eesmärk, aga see on jälle niimoodi, et muidugi Eestis on ka bürokraatia väga suur. Meil on päris tugev võrgustik ja ma arvan, et kui me kõik niimoodi me kõik vajanuks ühte. Ja kui me kõik toetame, siis võib-olla sellest sünnib midagi. Et see on see. Nonii, loodan, et vajalikud inimesed jäävad võrku kinni ja teevad vajalikud otsused, mis ühte konkreetset külades käituvad. Suuresti tänu Eesti Kirjandusmuuseumi direktori Krista Aru ettevaatlikkusele said Euroopa kirjandusmuuseumide inimesed seekord kokku. Eestis oldi Tartus aga ka mitmel pool mujal. Hiljem lõike, mille meile tõi mari tarand, on lindistatud Tallinnas Rocca al Mares. Nädal tagasi oli eesti kirjandusmuuseumil korraldada rahvusvaheline konverents, kuhu saabus kolleege üle Euroopa. Hetkel, mil külalised on jõudnud Tallinnas kunstimuuseumi juurde. Saan ka kultuurikäe kuulajaile mõnda neist tutvustada. Nagu kuulsite, on siia saabunud Ibseni muuseumi direktor Oslast Karemblykseni muuseumi direktor Kopenhaagenist Edasi, külalised Pariisist, Balzaci majast ja Saksamaalt Schilleri muuseumist. Külalised räägivad, et niisuguse konverentsi kõige tähtsam samas on kontaktide sõlmimine ja võimalus tutvuda kolleegide tööga teistes maades ja võrrelda probleemide lahendamist. Nad on peaaegu kõik Eestis esimest korda. Härrašühvlin Schilleri muuseumist võtab sellest konverentsist osa aga juba kahekümnendat korda. Ka temale on muljet avaldanud kirjandusele osaks saanud suur tähelepanu Eestis. Konverentsi korraldajad tegid omalt poolt kõik selleks, et Eesti korraldajamaana hästi toime tuleks. Nüüd räägivad Ergo Västrik, Piret Noorhani ja Rutt Hinrikus kirjandusmuuseumist. See on rahvusvahelise muuseumide organisatsiooni, Aikomi kirjandus, muuseumide nii-öelda sektsioon või komitee selle suure organisatsiooni alaosa, mille siis aastakonverents toimus seekord Tartus ja seda kindlasti tänu meie direktrissi Krista Aru julgele peale hakkamisele esinemisele eelmistel Ühendus muuseumite konverentsidel, need olid minu teada Prahas ja ega Peterburis. Kirjandusmuuseumi jaoks tervikuna on see esimene, selle mastaabiga üritus üleüldse nii palju rahvusvahelisi külalisele meie majas kunagi korraga käinud välja arvatud kunagised rahvaluulekonverentsist. Jah, aga need puudutasid ainult lihtarhiivi, aga nüüd oli terve maja ikka kaasa haaratud ja külalised kiitsid siin kõigest rääkida, mis nad on näinud, nad ei, nad ei oodanud niisugust muuseumit, nagu on meie kirjandusmuuseum, mis erinevad arhiivide ühendus ja mis ühendab omamoodi totaalselt kõik, mis toimub kirjanduse ümber, võiks öelda kogu konteksti arhiivist pendamise propageerimise, näitustetööni, teadusliku tööni ja kõige tänapäevasemal kirjandus teadvuseni lõppudel ja Mihkel tänapäevase mõttevahenditele, sellepärast et eriti meie folkloristid on ju väga hästi juba esindatud. Internetis ja, ja kirjanduses hakkame me ka järjest enam. Vaba jõudma internetti ja programmid kõik juba valmivat ja ma arvan, et küllap neil võib-olla oli Eesti suhtes siiski eelarvamusi, sellepärast et me oleme kogenud, et sageli läänest tulnud inimestel on teatud määrani, et eelarvamus ja nad ei pea päriselt, mis see maa on. Ja kõige raskem oli kindlasti see, et me püüdsime anda oma parima, et need eelarvamused täielikult kirjandusmuuseumidest käisid nad kõigepealt vist jah, Tartus Oskar Lutsu majamuuseumis, seda siis linnamuuseumis, mis ei ole küll jah, kirjandusmuuseum, siis eile käisid nad Palamusel ja homme lähevad Võrru. Nii et need on need kirjandusmuuseumit. Täna Tallinnas olid nad paar tundi kalme aaret nüüd siis kunstimuuseumis. Nii et noh, see valik oli ka tegelikult teadlik mitte näidata ainult kirjandusmuuseume, mis ikkagi nii kopeerivad 11 ja kuigivõrd, aga et nad näeks, sest erinevaid konverents seal oli 19 ettekannet, milles kõigis käsitles iga muuseumi oma kogemustest lähtudes näitust kui kunstiteos ja nende hulgas oli tõesti väga palju väga huvitavaid ettekandeid ja väga paljud probleemid tulid meile tuttavad ette, aga kõige rohkem võib-olla vähemalt mind üllatas, pääseb Lätti Rainise muuseumi ühe esindaja Viktors Janson, siit ettekanne, kes on erialalt režissöör ja kes on nüüd kujundanud neljast Rainze muuseumist, mis on Lätis kahele uued ekspositsioonid mis ei ole veel täiesti teostatud ja see on nüüd see näide, kuidas lavastada kirjanik Need kaks muuseumite on siis geeniuse sünge geeniuse suurune. Üks muuseum tuleb sinna, kus Rainis sündis ja veetis oma esimesed päris esimesed kaks-kolm eluaastat. Kuna seal ei ole säilinud enam seda maja, siis on kunstniku ülesanne mitte taastada seda kunstlikult, mida ei ole, vaid luua kujundgeeniuse sünnile. See tähendab, et seal on ekspositsioonis väga olulisel kohal tühi tuba. Aken, kust paistab päikesekiir ja vaatleja, kes sinna ruumi läheb, peab tundma ennast väikese poisina või suutma sisse elada selle väikese poisi mõttemaailma. Ta peab vaatama põrandate põrand. Põrandal olevad mustrid peavad peegelduma. Laesed peaks kujutama, mida see noorkirjanikke. Päris väikesena tundis, kui ta vaatas päikeselaipu laes. Õnneks on meil Tuglase väikese Illimari selle alguses kohe ära kirjutanud, nii et neljale muuseumi vaja. Ja teine on geeniuse surm. See on. Selles hoones, kus railise veetis oma viimased aastad ja seal on kaks metafoore, need on laenatud ranise näidendites, üks näidend, milles on laenatud, on ka Eesti publikule tuttav, mina olen seda kunagi Vanemuises näinud, Joosep vennad ja sealne metafoor on Joosepi kukkumine auku, see, kuidas ta kukubki, mida ta mõtleb ja teine on siis pürgimine igaviku vastandina sellele sügavusse langemisele. See on näidendi kuldneratsu metafoor, see kujundas vist teostest moodsa skulptuuri, mis pürgis kõrgustesse ja neile oli väga huvitav lähenemine sellele, kuidas kogu läti kirjandust eksponeerida. See seal oli tunda, et oli loetud uuemaaegseid teooriaid ja oli siis nii-öelda märksõnadena kogu sissekirjanduse areng lahti mõtestada ja seal on need teemad nagu näiteks eksiil siis tähendab noh, ta ema või naine siis oli vist sünd see oli siis ütleme noh, nii kirjaniku sünd kui kirjanduse sünd. Ja noh, sellised kujundid olid meil siis välistanud, see oli siis ja selle projekti pealkiri oli 11 lühipalava novelli läti kirjandusest. Ja praegu on see küll veel projekti staadiumis, nii et noh, õieti oli raske veel aru saada, et kuidas see praktiliselt teostub, aga aga seal siis ka ütleme selline teaduslik-metoodiline lähenemine oli siis sellise metafoor, sega ühendatud väga niimoodi huvitavalt. Sellist ekspositsiooni oleks tulevikus huvitav näha saada, kui see teostub, aga nagu ka nemad ütlesid, see kõik nõuab raha. Nii et millal see kõik teostub, ei osanud nad ka veel arvata. Konverentsi ettekanded kavatsetakse ära trükkida Kirjandusmuuseumi aastaraamatus. Küsimusele, milliseks kujuneb muuseumide tulevik meie internetiajastul kas võiks uued teabevõimalused ohustada muuseume vastasid kõik, et nemad on muuseumide tulevikus kindlad. Õige asi jääb elama. Moodne tehnoloogia aga ainult aitab muuseumi tööd paremini korraldada. Just neid küsimusi hakkame järgmisel aastal arutama konverentsil, mille seekord korraldab Norra. Ja nüüd meie tavakohane kontserdi kommentaar nagu ikka stuudios Ivalo Randalu. Trump peti ja oreli tuva Jüri Leiten. Andres Uibo. 10 aastat tagasi alanud koostöö on üks loomuldasa asi, nagu seegi, et paljudes Eestimaa kirikutes on toredad orelit ja et nemad seda asjaolu silmas pidades esinemisgeograafia võimalikult laiali tõmmanud. Pärast Nissi kiriku omapärase oreli tunamullust renoveerimist kuulub seegi koda heade kontserdipaikade hulka, sealjuures akustiliste omaduste poolest parimana. Kirik pole just vana, kuid ehitatud sajanditagustest pisut ka teistmoodi. Ruum on kõrgem ja mis peatähtis puitlaega miskil krohvi all end väärtustab suuresti heli. Seal ei ole nii-öelda operdavat kaja. Akustika ei ole aga ka kuivsõnaga väga hea musitseerimine koht, kuhu tasub publikul tulla kaugemalt. Antud juhul siis täna kella seitsmeks, et kuulda väärtkõlalist puks tõhuded Sheiti, Bachi börsselli ja pisut ootamatult nimetatud barokimeistrite kõrval ka Jaan Räätsa. Milleskida aga polegi neist väga kaugel. Homsele hose kareirase kontserdile Tartu laululaval arvan, pole siinkohal reklaami vaja teha, see on sündmus iseeneses. Tähelepanuta ei taha ka jätta tollesama Leyton'i Uibo tuua kava kolmapäeval Nigulistes mis pole nišis tehtava täpne kordamine, sest puukste uude Bachi Räätsa kõrval kõlab nüüd ka jeeni Arturka teemuusika. Nõnda sünnib juba ainuüksi vastavate orelite erinevustest. Tingituna kodulinnast välja. Räpina Miikaeli kirikusse sõidab reedel Tallinna poistekoor, laulma hakatakse kell 18. Eesti kontserdi poolt oleks järgmise lauguks, päev on igat kõik, kuid arvalt räägiksin nüüd ära, mida tehakse 18.-st 22. juunini Suure-Jaani muusikapäevadel. Nagu mullu, on seegi pühendatud heliloojatele kappidele, kuid nagu enamasti festivalide rikk ka ei piirduda nimi tegelastega, mis tähendab, et esitatava ampluaa on kappidest märksa laiem. Vaatame siis järjepanu. Reedel kontsertmuusikat veel ei tehta, vaid vaadatakse videofilmi Artur Kapi Orata tooriumi. Hiiob teest maailma vestleb ja esitab näiteid Vardo Rumessen. Alguskappide majamuuseumis on kell 18. Laupäev antakse kirikus algusega kell 19 maratonkontsert Suure-Jaani kiriku orelil. Kell 12 alustab Andres Uibo vestlusega teemal Artur Kapi osast eesti orelimuusikas. Kell üks mängivad noored tänavused maa lõpetajad Pille Mets maris hoidekivi, kell kaks endium või näidata jõudnud Helend tammest, Imbi Laas, kell kolm meistriklassi organistid Toomas trassi, Ines Maidre ning kell neli tänavu põhjalikku täiendusõpet-Prantsusmaal lõpetav Aare-Paul Lattik. Ja see pole veel kõik. Päeva kulminatsiooniks peaks kujunema kell 20 algav kava over draiv Darja orel, kus Albinoonid Peeter Vähit. Bachi börsseli ja veratsiinid mängivad ainuVarts elektrikitarril ning juba räägitud mehed lehteni Uibo. Ja päeva, see on kahekümnendat juunit alustatakse kell 11 jumalateenistusega muusikaks Artur Kapi hobused ja õhtul kell 20 ikka selsamal Surjani kirikus laulab RAM Artur Villem Kapp b saart tobias Tubinat vedanud rotid ja nendes tsooni. Ning esmaspäeval nädalas, sellepärast tuleb kirikusse koguneda alles hilja õhtul kella 10-ks, sest kell 22 49 algab kalendrisuvi ning sõda tervitab Tallinna barokkorkester. Ei muu kui Vivaldi aastaaegadega ja soliston Ülo Kaadu. Teisipäeval kell 20 lõpetav festi Suure-Jaani laulule. Estonian Dream Big Ben svingiklassikaga solist, pikk mees nimega Mart Sander. Ma usun, et praegune nädalane ette teadvustamine annab ruumi plaane pidada ja paneb liikuma ka mitte Suure-Jaani lastest rahva mobiilsema osa. Niisugune oli seekordne skulptuuri fassaade saate panid kokku Külliki Valdma, jah, Martin viranud uued kultuuriuudised nädala pärast.