Tere, teatrisõbrad ja häid pühi. Järgneva tunni jooksul on eetris Meelis Kompus taas koos heade vestluskaaslastega. Kahe nädala jooksul olen jõudnud viiele esietendusele ja kui tuleks välja anda nädala näpunäide, võiks selleks olla draamateatri maalisaalis mängitav Alexis Kivi seitsmes Enda Priit Pedajase lavastuses lavakooli 25. lennupoiste esituses. Priit Pius sõnastas selle lavastuse põhilise näitleja ülesandeni. Isegi kui sul ütleme, repliike on vähe. Aga sa oled terve see aeg oled seal laval ja sa pead selle nagu ennast kehtestama seal seal vaikuses tsoonis ka. Et selles mõttes on see väga kasulik õppetund, ma arvan. See on Kes? Aga mitte ainult seitse venda, ajatu sõnumiga usaldusest, sõprusest ja vastutusest jäi meelde Vanemuise väikeses majas esietendunud Reinbok autorilavastus. Inimese parimad sõbrad. Lavastuses kasutatud eri väljendusvahendite nagu video ja varjuteatri kokkusulamine, näitlejate mänguga rambivalgel tabeli üksjagu harjumist, aga triost Liina Olmaruga, Karol Kuntselile, Andres Mähar tõuseb erakordse rollisooritusega esile viimane kehastades inimese truud sõpra näitlejameisterlikkus A ja B, filigraanne sooritus. Loome etüüdidest. Olete kuulnud? Esietenduste ja äsjase teatripäevavalguses saamegi täna pisut pikemalt peatuda näitleja põhilistel töövahenditel. Ega neid eriti palju pole, ainult mõistus, keha ja hääl sellest alustamegi ja laulab Tõnu Tepandi. Ei ole merejalavägi sind kandmas teile näänis andisi. Olgu lõimed valge. Valge roos on. Roos. No on Alles. Algus. Muidugi ei näe valguses. Muidugi näe. Merre võiksime käia seal, kus linnud laulavad. Nalja seal. Valgusest kuningene vanuses olgu lõime droomikumangeva Äreva Alonarmaga alma sära. Me võiksime naljarahuga A. Iga teatrihuvilise riiulil on kindlasti juba oma koha leidnud lavakooli kõneõppejõu Tõnu Tepandi, värske raamat. Alguses on hääl, kuidas siis kõneleda nii, et sinust aru saadaks ja et hääl ka ettekande lõpuni vastu peaks. Lisaks peoga Tõnu Tepandi mälestusi lavaka ajast ja hilisematest perioodidest. Väärt lugemine mitte ainult näitlejatele, vaid kõigile, kellel vahel avalikku esinemist ette tuleb. Enese kuuldavaks tegemine vahetevahel ikka nii raske on, seda kinnitab praegune tähelepanelik teatrivaataja. Pärnu legendaarne näitlejanna Siina Üksküla. Miks praegu on kurdetakse, et noh, et väga palju läheb näitlejate teksti kaduma, asi ei ole ainult diktsioonis, vaid neil ei ole seda kogemust, suure saali kogemust. Nad võivad rääkida kõva häälega, nad räägivad enda sisse, nad ei oska häält välja viia. Sa võid kas sosinal rääkida, aga sa paiskad oma hääle välja. Miks on banzold tulnud see ütelus, et tädi Maali peab kuulma ka viimasesse ritta ja see on väga õige, ma olen maksnud pileti ja kui ma lähen sõnana lavastust kuulama ja ma ei kuule teksti veel, rääkimata sellest, kui on taustmuusika, kus helitehnik paneb nagu viimaseni põhja et peab ikka arvestama seda, kui on tekstilavastus, siis peab tekst kuulama. On liikumine, pantomiim, palun väga nagu praegu räägitakse, kehakeel, see ongi näitlejatöövahendid ja ta peab seda kõike valitsema. Selles ongi see asi. Kui on tõesti niiviisi, et on mingi stseen, et see tekst pole oluline, siis ka mängitakse, nii et ei ole oluline. Aga kui oluline tekst läheb kaduma, siis on paha. Panso ütles, ma ei kuule, ma ei saa aru, ma ei saa aru, tähendas seda, et mõte ei jõudnud saali, et näitleja segaselt ütles teksti mõte ei olnud õige. Nii nagu Panso ütles, siia viia, et see ei ole mitte kolmas, vaid viies välde. Et lavalt jõuab saali kaugemale, aga muidu on siia viia müri juurde müüri juurde, et vot need on mulle jäänud nii tugevalt meelde, et ma, ma arvestan, sellega tuleb arvestada. Aga ma ei tea, milles on asi, aga tekst elab tõesti palju. Kas tõesti see raamat on sündinud ja kogu see teie teooria õpetus on sündinud läbi selle teil kunagi endal on olnud suhelda oma häälega? Hädas oli küll jah, sest ta oli niukene, keegi kägin ja teised kõik ümberringi koristasid mulle seal keele. No umbes nagu vaata, niukene kui praegu. Nii ma enam-vähem rääkida ja ta ei läinud alla, ega. Nii et jah. Ja kui te vaatate praegu näitlejaid laval, teil on see positsioone, te võite seda öelda, et on kohal, nii et tahaks öelda nagu kontsert ei kuule. Ei kuule. Ja ma olen ka spontaanselt kogemata öelnud, et teatrietenduse ajal jah, paar korda on juhtunud ja eriti kui on niisugune noh, näite mänginud, läheb, läheb, jookseb, jookseb revisjoniga järsk tõus, niuke, spontaanne tähendab peategelane põrutab mingisuguse põhjapaneva fraasi, mis määrab terve selle käigu ja, ja ma ei saa mitte kuraditki aru, sest et ta läheb sinna pudruks niukseid asju. No. Ei ole mitte niivõrd raamatu peal. Kuivanud tõrjulasel Thorne avaldus. Kas te olete kõik need oma ometi saladused siia raamatusse pannud, et igaüks võib kätte võtta ja hakata kodus proovima? Temaga nüüd natuke niimoodi, et selleks, et nende harjutustega siin midagi teha, selleks siiski peab olema lugejaga natukene koos mänginud. See on üks asi ja see on selleks, et sellest mõtteviisist arusaadav, sest et kirja pandud asi on ühtemoodi kirja pandud ja teda võib lugeda jälle noh, jumal teab, mismoodi. Teine asi on see, et ega selle raamatu läbilugemine kedagi paremaks ei tee. See eeldab seda, et inimene leiab omale selle arengutee, mitte ainult treening arengu, teie vaimne füüsiline psühhofüüsiline, hingeline, selle arengutee ja läheb ise oma teed, siin on lihtsalt see kutsub sellele üles. Mine ja tee. Igaühest võib tulla kõneleja kirja. Noh, see on nüüd niisugune maitse asi kunagi üks, mis praegu on seda kasvõi kaks, kaks või kuskil 80.-te lõpus, ma mõtlesin, et igaüks võib tegelikult mängida, kui teda natuke niimoodi, aga siis selgus, et ikka ei võida anda laadi küsimus. Inimene, kes on väga andekas ehitaja, tema mäng on teistsugune, konstruktsioonides, töös ja nii edasi. Minu jaoks on rääkimine, mänge, mäng on rääkimine, nad on rääkimine mängu üks osa ja nii edasi, aga niisugune hea kõneleja küll vaat-vaat, see on teine asi, hea kõneleja küll see tahab natuke treeningut. Ja mis sa mõtled selle peale, et kas on vajalik niivõrd palju igasuguseid tehnilisi harjutusi teha, et võib-olla kõneldava teksti mõttest, arusaamisest algab kõik ja siis läheb kõik paika. Ta päris nii lihtsalt ei lähe. Jah ka, kuigi see on erakordselt oluline, et taibatakse seda, seda kas sa loed seal või seda ei ole tihtipeale inimene räägib niimoodi, et ta ei taipa asjast midagi, siis kohe välja seal jube selja võtab märjaks, aga rääkimist on vaja harjutada. Nalja. Tõnu Tepandi ütleb, et hääl on hinge väljendus. Hääl rääkimise üks osa kannab endas inimese, kogu sisemust on inimese psühhofüüsilise sisu vägev. Väljumas. Hääle ja mänguareng on otseselt seotud kogu inimese arenemisega. Hoopis teistmoodi mängumootor tuli aga käivitada Tartu uues teatris esietendunud lavastuse Vanemuise biitlid. Osalistele on lugu ja ei ole lugu. Rida lahti mängitud stseene, mis eesti teatriloo põhjalikku tudeerimiseta ei pruugi vaatajale üleüldse midagi öelda. On reaalselt Tartu teatriuuendusest tegutsenud isikud ja ei ole ka kümnete muutujatega võrrand süsteem, piirideta mäng, tabude langemine, tinglikus, barjääri, kukkumine lava ja saali vahel. Ehk siis kõik see mid, omaaegne teatriuuendus tähendabki. Tõde on aga vaataja silmades ja autor lavastaja Ivar Põllu julgustab seda lugu enese jaoks tõlkima just nii, nagu parasjagu meeldib. Selmet otsida lineaarset lugu ja ajaloolist, võtke sealt, kus seda tegelikult ei ole. Proovinud portreteerida inimesi või neid lugusid, oli neid olukordi või ajastut ajastut natuke küll, jah, stilistiliselt on see puhtalt ajastu, aga proovisime luua kellel ei ole seda vaimset pinget, mis siis tegelikult valitsus, mille pealt sündisid nii paljud asjad, need luua iseendas ja luuaga siis saalid, seesama vaimne pinge, kus on need huvid, on erinevas suunas lahti ja kus tõesti nagu ollakse nagu rõhutatult vabatrikestolmelisest, et aasa lõigu naise õla, see mind ei huvita, me tegime vaimsete asjadega kõrged püüdlused. Pigem luua vaimne õhkkond. Kui rääkida lugu kellestki, kes elab selles vaimses õhkkonnas, aga näitlejad, kuidas näitlejate mängu mõjutas nagu teine mängulaad ka ikkagi oli meil nagu reis ikka see poolteist kuud, siis me seda tegime, tõsine reis, nii et me olime ikka lõpuks ka üksteise külge kokku kasvanud sellest sest noh, paratamatult selline asi saab toimuda ainult siis, kui kõik on üksteise vastu kohtult, ausalt, paljud näitlejad lahti oma probleemidest, mille pärast ta ühtegi teistesse teha või mida teisiti äkki me ühte või teistmoodi mängida, me tegime seda kõike suure rõõmuga mooriumit, mida Ivar seal all võis mõelda, ka sellele prooviprotsessile tagasi mõelda. Me rääkisime, kõik läheb välja asjadest. Mis on need kammitsas, teen, millest me ei ole julgenud kunagi, rääkige kellelegi. Siinse tuli täiesti loomulikult ilma mingisuguste hirmude. Jagasin omavahel kõike seda mis meil on painanud. Spoiler ikkagi siis mitte mingit isiklikku nagu neljade paine. Et minu jaoks selliseid kohutavalt õpetlik patsient. Enda analüüsimine, reaalsuse ja loomulikkuse vahe tajumine, mõiste loomulikkuse kahvel, mille leiutasime. Lähed lauale, loomulikese kahvel käes vehmele, kas sa pead seal midagi? Ei ole? Äkitselt on hakanud mõtlema, et mis see siis nüüd on, mis ma teen siin nüüd on loomulikult, mis on teatraalne, tegelikult ununeb ära sind väga veider, aga ega iga päev ei mõtle sellele päriselt kõnelejana. Ma vaatlev. Iseendana varem lavale läinud. Siiamaani ma ei tea, kas me siis ikka olin siin hetkel see ja siis me jõuame. Kes ma siis olen, juba tuleb kosmos ja siis juba psühhedeelia jäätis. Aga huvitav, miks on nii suur eneseületus? See on väga kummaline. Seedrit publikule otse silma vaadata, nendega rääkida. Ometi tead, Sa näed, et sa oled kogu aeg tahtnud sellist asja, et sa tahadki esineda publikule nagu päriselt nendega kohtumine, tegin väga-väga eneseületust nõuded. Et on näitlejaid, kes on igati ka enesekindlad laval. Ja näitlejad, kellest on näha, et nad ikkagi ei tunne ennast hästi ja kõik see, mida nad teevad, mingit pidi kompenseeriks, nende ebakindlust. Ma arvan, ma ise olen üsna palju nende teiste hulgas. Ma ei taha. Ma ei taha, muuseas, soovid sa tahad. Aga milleks, aga miks mitte? Miks siis mitte tonksi on lootusetu ja ilma temata kõik kokku me ei ole veel nii tugev üksi hakkama saada, anna talle lootust, anna meile aega, aga milleks seda armastamine? Ma ei ole sellest kunagi päris kindel, on ka mina olen mina olen selles päris kindel, sa armastad mind. Sa ütlesid mulle seda ise. Seansi ajal hüpnoosi, raasiagnoosis, villa mina ei ole olnud küll umbusaldusväärsel pildiv ratsioon, kuidas ajastu Nerurke, millest see lavastus räägib, Vanemuise biitlid on ju ikkagi see, kus teatrid hakati teistmoodi tegema, noh, võib-olla nähti teatris kui kunstivormis, eks ole mingisuguseid võimalusi, mida seal enne ei pruugitud sellisel kujul näha ja hakati seda kõike ära kasutama ja näitlejate poole pealt tähendas ka see ju seda, et näitlejad pidid kuidagi teistmoodi mängima hakkama. No ma saan aru, et ikkagi ka teie trupile, see oli selles mõttes nagu avastuslik tuli teistmoodi mängida ja otsida. Ja see teistmoodi mängimine, see ei ole mingisugune väljaspoolt pandud sundus või mingisugune pretensioonikas, teistmoodi lähenemine, et meil on mingisugune täiesti unikaalne lähenemine teatrile ja mängu mängustiilile, mäe. See kujunes kõik niiviisi, tähendab, ega teater ei ole midagi muud kui need inimesed, kes seda teatrit teevad. Kool ei ole midagi muud kui need inimesed, kes seal õpivad ja kes seal õpetavad. Ja nii on igasuguse organisatsiooniga. Selles mõttes puhastuse puhul kehtib seesama asi, et need inimesed kõike seda teevad, tood kaasa kogu oma elukogemuse, selle, mis on neile oluline inimestena. See, mis tehti, seitsmendad alguses Tartusse medalid, Jaan Tooming, Evald Hermaküla, kõik inimesed, kes nendega seal kaasas olid samamoodi nemad tegid seda sügavast sisemisest teadusest ja, ja neil jumal teab, kus emissioon tekkis jumal teab, kust üldse tulevad ideerivus tulevad üleüldse mõtted meie pähe, kuhu nad lähevad ja kas nad üldse on nagu meie omad sellel ajal, kui nad meie peas eksisteerivad igal juhul tegija on väga tihti vahendaja mingisuguste asjade, ideede vahendaja. Ja, ja siis mingisugune müstifikatsiooni müüt, ime see, mis sünnib siis lõppkokkuvõttes selle tegevuse tulemusena. Teinekord tundub, et see on nendest tegijatest sõltumatu selles selles mõttes, et kui tegija on vahendaja, see, mida ta vahendab, ei ole alati see, et, et ta nüüd ise selle teinud, ta ta nüüd ise selle väljamõeldud sooritab, seda teebki, nüüd annab Vaidet midagi voolab läbi tema ja ma arvan, et samamoodi oli siis seitsmekümnendatel ja väga palju sõltubki sellest, nagu millele tegijad iseennast häälestavat. Mis nende jaoks üldse teatris oluline, mis nende jaoks on inimesena oluline. Ja siis sinna juurde tuleb veel midagi. Kuidas iganes seda keegi püüab seletada teatriime või, või see seletamatu miski, see tähendab seda, järelikult sina siis konkreetselt ei mõelnud, et sa pead kuidagi teistmoodi hakkama mängima, sest et Maarja Mitt ütleb, et tema jaoks oli, avastas või selline noh võib-olla isegi ehmatus hetk, see, et ta pidi lavale minema mitte mingisuguse kindla karakteri ja tegelasena, vaid iseendana ja just sellisena nagu tekib, et see on selles mõttes minu jaoks isiklikult. Sest ma olen, ma arvan, tänaseks juba juba aastaid olen püüdnud tegeleda intensiivse kohal praktiseerimisega laval ja see on protsess. Teekond tuleb mõnikord paremini välja, mõnikord halvemini. Aga ma arvan, et printsiibis on seesama asi, millega me tegelesime siinkohal olulisest nagu ta on siin ja praegu on iseenesest selline mõiste, mida teatris kasutatakse, nii ekstensiivse, isegi üle kasutatakse, kõigil sellest kuulnud ja kõik räägivad sellest kohal siin praegu, aga ma väidan, et tegelikult on väga vähe inimesi, kes teavad, millega tegelikult tegu on. Mis on tegelikult müra, see on meeleseisund. See on praegusele käesolevale hetkele alistumine ja see nõuab julgust teha seda teiste inimeste ees. Alistumine, mitte pingutust. Aga loomulikult tuleb nagu kaks asja kokku viia, samas tuleb ka laval ju on, on mingisugune läbiv tegevus, on mingisugused ülesanded, kuidas nad ennast kokku viia, ta mingisugune ülesanne tegevusest, majanduse, alistumine sellele käesolevale hetkele. Aga ma arvan, et see on küll see asi, millega me tegelesime, selle proovib sessi jooksul, et lasta lasta sündida asjadel mis tahavad sündida ja teha niiviisi, et midagi võiks tulla meie kaudu. Kogu see mängulisuse mänguseisundisse minek, noh, ütleme, et need on kõik need asjad ja seda on keeruline. Mis see täpselt oli, mingisugune proovi atmosfääris on mingi üksteisega see, see mängu sisse minek ja, ja teineteisega, see ideede peegeldamine, sõnad on sõnad, sõnad, sõnad, sõnad, sõnad, aga see kogemus oli kindlasti ka minu jaoks. Austatud külalised tere tulemast Eesti riikliku nukuteatri 60. aasta juubeli tähistamisele. Eesti teatriau hinderis lavastuste kategooria näis peaosa. Laaredan Katariina Unt. Täna ma olen väga liigutatud. Tahan tänada oma Oma häid kolleege, teatritegijaid, sõpru, partnereid. Soovin õnne nominentidele laureaatidele. Soovin õnne Eesti nukuteatrile. Eesti teatrile üldse ja meile kõigile. Tänan oma publikut. Olen teie teenistuses. Teatriaasta auhind läheb parimale meespeaosatäitjale, laureaadid on Juhan Ulfsak ja. Aga tore ta Ugala teater, aitäh žüriile. Juhataja. Aitäh on koduteatrile ja Peetrile selle eest, et ta on kõik need aastad ei lubanud teha seda, mida me ise tahame teha. Ants Lauteri zhürii otsustas sel aastal välja anda kaks näitlejapreemiat. Tema vanemad on oma tütrele aastaid tagasi nime pannes osanud ette aimata oma tütre olemust või on nende nime valit määranud ära tema loomuse mis kinnitab väidet. Nimi on enne. Nimi on ettetähenduslik. Noomen Est oomenid. Olevat valgust kiirgav kõla ja kõrge tugev, jõuline, mingi tunde kohta näljane, paljulubav, lootustandev. Ja veel üks ilus liitsõna üks murdesõna helepala oma põlvkonna üks heledamaid näitleja isiksusi, hele kõrve. Jah, see teeb mind rõõmsaks, ma olen õnnelik, aga. Kõikvõimalikud preemiad, mis sa oled elu jooksul saanud, need tuleb lihtsalt ära unustada. Tore, kui sa saad, tööjõu läheb edasi. On erinevaid rolle, mis alguses võib-olla tulevad hästi raskelt või et mul tuleb väga palju kas ennast murda või, või ma ei saa veel aru, päris täpselt, mis tegelasega tegemist on. Ja siis ma olen tähele pannud, et tihtilugu need rollid, mis on tulnud raskelt, on hiljem kõige armsamad. Loomulikult Karin siis eelmisel sügisel tuli välja Tallinna linnateatris Amy seisukoht ja koletis kuu peal. Ja ka seal on üks väga soe tegelane minu jaoks. Varjus lubava leht. See on tohutu au ka, see on ka. See on ka väga suur vastutus. Aitäh. Lavastajapreemia laureaadi kuulutab välja Eesti nuku- ja noorsooteatri, noorim lavastaja Mirko rajas Peeter Jalakas aga. Mul on hea meel see auhind välja kuulutada seal tõeline klassikaaegade hämarusest. Kelga mäss. Von Krahli teater, laureaat on Erki hõbe Gilganessest igaviku nupp, Von Krahli teater. Von Krahli teatri lavastusest Gilgaves eesti igaviku nukk kujunes tõeline kuldmune munev. Ja kuna seda igavesti mängiti suvelavastusena ja ainult 12 korda, siis ma usun, et väikest kommentaari see lavastus siiski siia juurde vajaks ja hulga ajal on tulnud selle tantsumehe jutule. Tere. Tere. Tere. Minu poolt kohe selline lisarepliik siia juurde, et ta, ma sattusin täiesti kogemata Gilgamässi vaatama. See oli sügise esimestel päevadel, et ma isegi võib-olla peaks seda nagu suvelavastuseks. Noh, augustikuust ta tuli välja, aga suvelavastusi ja sündmus oli niivõrd palju oli kultuuripealinna aasta oli põhuteater, kus käisid Euroopa parimad trupid, et see Gilgamess mahtus nagu ilusti ära nende sündmuste vahele sinna. Jah, ta kuidagi vaikselt tuli, jaa, jaa, vaikselt oli ja vaikselt ka kadus, et ma ise läksin seda täiesti üksi vaatama, kutsusin küll viimasel hetkel nagu, nagu see idee minulgi tekkis, et tulge kaasa, aga kõigil ilmselt suve lõpp ja sügise alguskoolide algamisega ka oli niimoodi, et ei saanud ma kedagi kaasa, kuigi saal oli täiesti täis inimesi. Täpsustan ära ja tuletame meelde, see saal oli. Saali kultuurikatlasaal ma käisin seda enam-vähem ühes plokis vist vaatamas selle teatri lavastusega. Aga Gilga mees oli hoopis suuremas ja võimsamas saalis minu jaoks, et ma nagu ei saagi aru, et tegemist oli ju nagu ühe ja sama saaliga või või on seal siis mingi kobarsaal. Et see oli hoopis nagu teistsugune. Me jõudsime esimese kategooria kunstnikupreemia läks järelikult õigesse kohta, kui suudeti luua selline keskkond. Täiesti absoluutselt õigesse kohta, et mina oleks ka Liisi eel, ma olen selle preemia kohe kindlasti andnud, sest alates sellest riiete hunnikust, mis seal alguses oli, lõpetades selle üldse selle saali kasutamiseni kõik sopid ja nurgad ja paadiga õhus sõitmised. Ja, ja kõik see selline võimas tunne, mis oli selle saaliga suudetud luua, mis ühel Heepasele on täiesti kohane. See oli eel ma väga, väga hästi õnnestunud. Peeter Jalakas on tõepoolest eepose toonud lavale Sumeri eepos kelgames. Kas seda vaadates oli sul ka tunne, vahetevahel on tunne, et vaat siit nüüd tuleb, oli see sinu jaoks siiski üllatav, et ta nii paljudes kategooriates oli nomineeritud ja neid võite ka nii palju. Tüli. Ma ise mõtlesin küll, et kindlasti just lavastaja kunstnik peaks saama au, sest see lavastus ja kõik need trikid ja kõik see mitmekülgsus ja fantaasiarikkus, mis selle lavastusega nagu mulle praegusel hetkel veel ikkagi nagu peas kaasas on, siis see oli midagi erilist, kas mõni looduslik nõksu nagu eriliselt meelde jäänud et oli kasutatud nagu erinevaid kohti selles saalis, et seal taga oli loodud selline jumalannad koht, kus nad Gilga messiga kohtusid ja siis kõik see just see paadisõit seal üleval õhus ja neid soppe nurkasid, oli seal nii palju, et tõesti oli üks suur teekond, mida nad seal siis tegid, et noh, väikse saali laval ei olegi võimalik sellist asja teha, et seal oli nagu omamoodi palju väikseid saale ja veel üks suur saal siis seal keskel, et nad, need näitlejad ka, et nad olid kohati hästi lähedal inimestele, otse publiku ees oli seal üks lauast Tseemi ja samas vahepeal näidati seal filmi kaudu midagi ja kusagilt hoopis nurga tagant. Ja siis neid mööda treppe ja redeleid rändamisi oli seal ikka üksjagu. Paljuks ei läinud natukene või mõtled, et tordil on kirsse seal pealvelegreemia veel natukene kirsse, sellist tunnet ei tekkinud. Sellist tunnet ka ei tekkinud just selle teekonna mõttes, et nad olid ju teekonnal, ma küll hetkeks ei mõelnud, et seal midagi liiga palju oleks, et noh, ega inimene on ju nagu täitmatu ka, et andke. Aga mis sa sellest arvad, et meesosatäitja peaosa preemia läks siis kahele näitlejale, Erki Laur ja Juhan Ulfsak teiselt poolt? No mina isiklikult olen rohkem selle poolt, et näitleja peaks ikkagi nagu oma rolli eest olema siis nomineeritud nagu kaupa, aga miks see nii läks, ma ei tea, sest tegelikult Erki Laur tuli nagu natuke hiljem seal mängu selles etenduses ja, ja ma ei ütleks, et ta nüüd peaosas seal oli, et pigem oli ikkagi nagu Juhan Ulfsak peaosaline ja, ja siis tekib küsimus, et miks siis Taavi Eelmaa kõrval oli jäetud, et minu jaoks on see nagu hämmingut, pigem nagu ma näen. Paar aastat tagasi olid Rakvere teatri aga tüdrukud, selline trio, kes oleks pidanud nagu olema koos lihveldiga, kes ilmselt kui ma õigesti mäletan, võitiski toona nomineeritud, sest sest see oli tõeline nagu trio mäng ja siis teinekord kus on nagu kaks meest, et minu jaoks oli see. Ma arvan, et ühekaupa nad ei oleks võitnud, nad ei oleks minu nägemuse põhjal Ain Lutsepp pole nagu konkurentsi suutnud pakkuda. Ja kui veel rääkida Von Krahli teatris, siis sulle tundub ka tantsumees, et Poncrolon saanud ennast kuidagi koguda ka, ütlesin eelnevate hooaegade jooksul mitte kusagile täielikult kadunud oleksid olnud. Ma olen Von Krahli teatri ka sellises kummalises suhtes, et mulle nende tükikas väga meeldivad või nad mulle üldse ei meeldi tihtipeale tegelikult nende tükke, nad saavad alati väga positiivse hinnangu, mina ei ole sellega alati nõus nendega sellest keskmist ei olegi, et eks see ole võib-olla jällegi üks positiivne märk, et et nad alati tekitavad siis seda emotsiooni, kas see siis on vastu veel või, või vastupidi, just on midagi tõeliselt erilist tehtud, mis, mis nagu minule ka kordan, läinud, et kasvõi see eelmine tükse järgmine voor. Kuna see minu jaoks oli nii absurd, selline olukorra tekkimine ja, ja see dramaturg ja oli oli väga nõrk, siis ma ei saanud nagu sellest kohast üle, kuigi näitlejad väga hästi mängisid ja, ja ja andsid endast küll seal laval lauldes näidetes väga palju, siis, siis mulle ei meeldinud see tükk, sellepärast et ma ei saanud sellest algkünnisest ehk dramaturgiat üle. Mis mulle väga väga meeldib, on see noortejõud, mis nüüd peale tuleb, et seal on päris palju head materjali ja huvitavat tulekule, et ootan nüüd seda lillede keelt ka just põnevusega, eriti sellepärast, et kuidas uued ja vanemad saarlased omavahel integreeruvad. Aitäh sulle, tantsumees. Laureaate esimene neist Asjani. Minu kõige suurem tänu minu kahenevaimustavale partnerile Karmen põis märjast värdas ja Märt Madiste armastajale on alles. Kas aitäh? Karmen sinule Vanemuise repertuaaris praegu kokku 11 rolli. Ja see tunnustus tuli ikkagi Maria Stuart aiast, kus sul on partnerlus, Ailossoniga, miks sa selle eest ja, ja miks mitte ülejäänud, võib-olla 10. seal kindlasti jõudnud mõelda selle peale, et mis sellest marjast vardasse nii erilist sinu enda jaoks Esiteks noh, kuninganna juba, eks karakterid on, on huvitav ja selle lavastas on ääretult põnev ja see ma ise tunnen, et see sobib ka mulle väga-väga hästi muusikaliselt reaalselt ja tänu lavastusele lasteaiale on minu meelest see etendus tervikuna väga hästi õnnestunud. Ma arvan, et siin ei ole ainult see, et minu roll on mingi väga, väga eriline, vaid see kokku on väga-väga lahe asi ja kuna seal tekib selline mõnus sünergia ka nende erinevate partnerite vahel pärast ja see karakter on, mulle väga meeldis, sest romanni lahenduse puhul see, et Elisa petta ei olnud mitte pelgalt niukene võimukas, ainult võimukas kuninganna, vaid oma inimlike nõrkus, hetkedega, lihtsalt naine, nii et selles mõttes oli teda huvitav mängida. No sa oled tööprotsessi puhul selles traagilises välja toonud sellised saksa täpsust, mida see tähendas Lovastermooni puhul? See tähendas seda, et Roman saabus proovi, kus tal oli see nii-öelda lavastaja klaviie, kus oli, ma ei tea, kui nüüd mitte igas taktis, aga siis peaaegu üle takti oli tal täpselt kirjas midagi, keegi tegema peab, kuhu poole sammukese astuma. Ta peab kinni, no ütle. Vot nii ja naa, et mingid asjad olid väga-väga keerulised, sest et näiteks temal oli kujutluspilt, et lisab, et ta peab seal ühes stseenis tenoriga vehkima, püssiga pihta mulle kätte. Lihtsalt ma isegi ei tea. Ma ei ole enne püssi käes hoidnud vintpüsse äkki või mingi mingi suur igatahes. Ja, ja ta ei suutnudki aru saada, miks ma ei suuda sellega mitte midagi peale hakata. Ja siis tuli ainult on noh, jumal jumal, aga noh, ma ütlen siis, ma ütlesin talle pärast, sa pead laskma mul ikka natukene mõelda, et ma olen rahulik, eesti inimene. Mul, nii äkki ei tule ka need asjad tõepoolest, tal oli niivõrd kindel visioon ja ta mingitel hetkedel võib-olla lasi pakkuda mingisuguseid omi variante, aga, aga ma pean ütlema, et no hea küll, aga proovime siiski nii nagu mina mõtlesin ja nii jäiga üldiselt. Ja me oleme rääkinud siin paar nädalat tagasi mees Lomonzo lavastuse puhul siis Estonias sellest, et kui palju üldse ooperilauljad ja muusikalavastuste näitlejad vajavad sellist näitleja poole ja kõike, et mis see on selle lavastaja puhul, mida sina soovitaksid kõikidele teistele muusikateatri näitlejatele, et kes sealsamas Saksa täpsus, mida ta annab muusikateatri näitlejale. Vaat kuna kuidas ma ütlen, laulmine juba iseenesest on suhteliselt distsiplineeriv tegevus, eks ole, ja mis eeldab seda, et sa tegeled oma kehaga, aga noh, kuna su keha on su instrument põhimõtteliselt, et see nõuab kõik see intoneerimine, plus, rütmi, täpsus pluss kõik see asi on seal paras koordinatsioon, eks ole, et olla koos orkestri dirigendi ka. Et kui lavastajale on väga-väga kindel kindel nägemus ja väga kindlad ülesanded, siis see teeb minule sanda lauljana oluliselt lihtsamaks, sellepärast et ta on minu meelest selle vähemalt ära mõelnud ja, ja nüüd on minu asi tema liigutuste loogikale leida ka nüüd võib-olla oma oma rolli loogika ja, ja iseennast sinna sisse panna, et mul selle võrra lihtsalt tööd vähem ütlen ausalt nagu toidu sul ikkagi 11 lavastused, mis nukitsamees küll läks maha või no järgmisest hooajast riiulisse lähevad mingisugused asjad ka, jah, läheb vähemaks, tõesti. Aga see koht selles suhtes, kellega ma ikka siin vahepeal naersin, et peaasi, et sassi ei lähe. Selliseid hetki, kus tõesti nagu läheb suhteliselt lõbusat leske Ei, no päris nii ei ole, eks ikka kui kostüümi selga paned ja vaata, mis laval teised teevad kolonni. Jah, aga, aga eks ta paras kontsentratsiooni harjutus on küll selles suhtes, et lihtsalt see, et suuta just sellel hetkel keskenduda maksimaalselt sellele konkreetsele asjale paratamatult kipuvad peas ringi käima ka mingit muud muud asjad, et, et see on jah, keeruline jälle, mis ei tapa, teeb tugevamaks nagu öeldakse, aga kui valmistu sellisteks ootamatusteks, oled, mis teatris paratamatult võivad ette tulla, keegi jääb, haigeks, tuleb asendada. Teater on ju teater, eks söömast jõuan. Ma ei, ma ei oska mõelda, kas ma nüüd mingisugune väga püstolnäitleja laulja selles mõttes oleks, et päris nii ekstreemset situatsiooni mul pole olnud, et ma pean minema tõesti kellasega kellegi asemel niimodi lavale täitsa uut asja tegema, aga lava taganud käes laulmist on ikka ette tulnud või sel hooajal ka on olnud juhuseid, kus tuleb hüpata, päästa. No siin seisab ees paari päeva pärast haldjakuninganna, kus on inimesel on pikk bronhiit ja on keeruline, et etendus peab toimuma. Mae tuleb laulda, ära, teeme proovi ja saab ikka tehtud. Aga poole pealt ei ole tüüpiline oi ja poole pealt peale ja see situatsioon oli tõesti, ütleb osa sellisest sai tehtud niimoodi, et etenduse külastajad said kaks ühes. Poole etendustele üks Hanna ja teisest poolest tuli teine Hanna, nii et jah, no kui pandi siis esimese vaatuse lõppedes õlveskusi, jätkas kõrbepois, hoiatati vaatajaid ka vaheajal. Et tähelepanu, et nüüd tuleb teine inimene lihtsalt. Publik on heatahtlik olnud sinu vastu. Publik on olnud heatahtlik, minu vastu, ei saa salata. Sa oled saanud väga palju tunnustust ka Eesti teatriliidult varem Georg Otsa nimelise preemia laureaat oled sa, sa oled aasta vanem muislane, kuidas sa tunned ennast sellises ütleme tunnustuse laines praegu? Kohmetult võiks nautida seda hetke, et praegu tõesti on hästi mõeldagi, et mul ongi hästi ja ja eks ma üritan seda teha tegelikult ka, aga ma ei mäleta, keegi just ütles, äkki see oli Taavi Tõnisson seal samal skaalale, et igasugune tunnustus on ka vastutus, et see seab ja teatava sellise, kuidas ma ütlen, et ma pean kogu selle tunnustuse vääriline olema või, või moosi selline ehteestlaslikult mingite neetilt, ah, mis nüüd mina, et kindlasti on jälle, keegi on paremini ja kõik, aga ei, tunnustus on hästi-hästi. Tore, see on alati nagu hea, kui kui keegi märkab seda, et sa oled aastaid vaeva näinud ja, ja, ja mul tõesti on olnud, eelmisel aastal oli väga-väga palju väga huvitavat tööd ja väga väljakutseid pakkuvat tööd, nii et selles suhtes ma olen tänulik. No kui sa tulid sealt teatripeolt, kõndisid seal majas ringluses, kuidas kolleegid vastu võtsid kõik õnnitlevad ja lilled. Mul on eriti hea meel sellest ka jah, et kolleegid rõõmsad ja, ja mitte ei tule niimoodi moka otsast, et palju õnne seisvaid, et nad on tõesti siiralt rõõmsad, et ka nemad arvavad, et see on läinud nagu õigele inimesele, see teeb hästi suurt rõõmu ja see kolleegide tunnustus oli. Noh jah. Paavo küsis tol hetkel seal midagi nii-öelda siis ma ma lihtsalt ei olnudki võimeline ütlema, et pisar oli silmas ja klomp oli kurgus, et ega see kolleegi tänu on ikkagi ülimalt suur, sest et see ei ole ju mitte ainult selle eest, et ma olen oma tööd hästi teinud, vaid vaid ka ma arvan, et see on tunnustus selle eest, et lihtsalt kui kolleegile. Ja see on suurim tänu pallinud sõidumbudortustunud Kuidas ma ütlen, et mul on siin olnud niivõrd palju tööd ja ma olen hästi palju del hetkedel olnud üksinda, nii et ma isegi ei ole selle peale mõelnud, ei ole ka kutsutud ja, ja ju siis on niimoodi sellel ajahetkel olnud vajalik või hästi, ma ei tea, ma ütlen taas kord ka selle lausetega, publik ei ole kuskil teistsugune, inimesed on ju igal poolil mingis mõttes ühesugused ja, ja kui ma lähen lavale, siis ma püüan pakkuda neile kohast olenematult oma maksimumi sellel hetkel. Ma ei tea, volutsult ordu patrioot olen küll ma olen sündinud siin ja kasvanud ja koolis käinud, nii et selles suhtes olen küll Tartu patrioot, eks ikka on hetki, kui võib-olla tundub, et võib-olla on kitsas, võib-olla ei ole, oh sellist tööd nagu tahaks, aga aga ilmselt see ongi. Ma kujutan ette, et näitlejate puhul on tegelikult täpselt seesama asi, et et mis hoiab ka võib-olla väiksemas majas kinni, on just nimelt see, kui on huvitav töö. See, mis pakub pinget loomingurõõmu. See ja mul praegu on olnud seda tööd, et miks ma peaksin tahtma minna kuhugi, kus ma peaksin, võib-olla proua, teile on kiri lihtsalt ainult sellepärast, et see on suurem lava, ma ei ole kindel, kas, kas see oleks õige. No mis sa siis teed, kui, kui sa ei laula ja kui sa ei õpeta parasjagu laulmist, kui sul on täiesti vaba aeg? On sul hobisid? Oi jaa, näputööd teen, heegeldan. Kui on aega, loen raamatuid aias töötanud selles mõttes, et meil on päris suur aialapp ümber maja ja lilli ja põõsaid ja igast asju on nii, et seda teen aga häbenematult, et kui on ikka väga palju tööd olnud, siis täiesti mõttelageda pilguga paar isegi ei mõtle. Lihtsalt tõesti sõna otseses mõttes puhkani vedelen Soome kuskil tagasisidet saama ja noh, kui on kodu ja pere ja poeg ja kõik tahab ju tegelemist ja ka suhtlemist ja. Nii on Lõppev nädal tõi ka kurva teate. Teisipäeval suri kirjanik Jaan Kruusvall, kes enim tuntust kogus just näitekirjanikuna. Tema üks kuulsamaid näidendeid on vahest pilvede värvid Eesti Draamateatri ajaloos tõenäoliselt kõige rohkem kordi mängitud lavastus varem millestki ilusast olnud. Mis on sinu meelest ilusal nüüd see, kuidas oma paadile pühapäeviti saarte peal käisime, kui olime noored? Mina ei tahtnud algul ikka minna. Torisesin, mõtlesin, see pole õige, me ajaviide. Niisama sõuda, jõude ringi kolada ning lilli värvilisi kivikesi korjata. Aga nüüd tagantjärele tunnen, et need ongi need kõige ilusamad päevad olnud. Kui sina istusid paadi ninas, peapärjaga ehitud ja merre pritsmed näol. Meelis Kompus tähenab kuulamast, saade on järelkuulatav vikerraadio koduleheküljel ja sooda Valgapootkastena teatrisse on jälle eetris 22. aprillil.