Nagu siis öeldud, sel nädalavahetusel seal tähistab raeapteek oma 500 üheksakümnendat sünnipäeva. Ja raeapteek on teadaolevalt siis vanim siiani samades ruumides võtav tegevapteek Euroopas. Meil on telefoniühendus Silja Pihelgas ega kes on Raeapteegi perenaine. Tere hommikust. Tere hommikust. Kuidas siis on, tundub, et keskaegne Tallinn oli ikka üks väga võimas linn. Meil on Oleviste kui maailma kõrgeim OPA kõrgeim kirik ja vanim apteek, mis tänaseni töötab. Just nii ja veel täpsustada, et sünnipäev on, me täpselt ei teagi, võib-olla see on ka 600, sest 590 aastat saab apteegi esmamainimisest vanas raeapteegi või raemärkmeraamatus kus siis on kirjas, et meie issanda aasta 1400 ja 22 esmaspäeval enne palmipuudepüha läks apteeker Niklaus ja andis teada, et kõik see, et koos varaga kuulub rajale ja, ja see on see esimene fakt ja sellest päevast, siis homme saab 590 aastat. No kui me kuulsime Anne Veski laulus kõiksugustest huvitavatest ravimitest, mida apteekidest on võimalik saada ja mida tänapäeval enam ei ole siis ma kujutan ette, et nende aastasadade jooksul on ka mida iganes seal müüdud. Ja mida iganes Mida on arvatud, et aitab? Noh, seda on kõik aidanud, sellepärast et inimesed on abi saanud ja, ja ja meil on teada ka üks selline väga huvitav dokument aastast 1695, mis oli apteegikataloog ja mille järgi siis tellisid kõik apteegid kogu Baltikumis endale ravimeid. Ja selles dokumendis on kirjas, et seal saab tellida täku kapja siia musta koerasitta ja kuivatatud kärnkonn, asi rubiin ja rääkimata kõikidest natuke tavalisematest asjadest. Jah, ma just mõtlesin, et huvitav, mis olid need rohud, mida võis osta aastal 1422, kui on teada, et seda apteeke on mainitud, et vaevalt seal aspiriini oli või, või ibuprofeeni? No eks nad omamoodi aspiriini ibuprofeeni olid ka tol ajal kõik olemas, aga natuke teises vormis aspiriin võib-olla pajuokstes ja ibuprofeen mingis teises valuvaigisti. Et lihtsalt nimetused, teised ja ained olid alles peidus nende algrohtude sees, valgtaimede sees. Ja, ja apteeker mulle tundub, oli rohkem ka selline suure väega mees, kes äratas inimestes seda iseravimise jõudu kasutades kõiki neid kõiki neid asju, mida siis kataloogist sai tellida. Aga mõni asi on meil ka täna veel müügis. Täpselt selle retsepti järgi, mida teda omal ajalgi tehti. Näiteks kuulus rajategi Plaret või martsipan. See oli siis ka ravitoimega. No ikka loomulikult ega ei olnud paremat armuvalu leevendajat või märu mäluparandajad kui martsipan ja lehtedes martsipani, see on väga palju Lepsitiini tänu sellele, et seal on mandlid ja letsitiin parandab ka täna mälu ja kuulus klaret oli siis väga hea rahustava toimega. Ja seda ta on tänagi. No me teame, et Coca-Colat on ka kunagi apteekides müüdud, oskate öelda, kas raja apteegist on saanud kunagi Coca-Colat osta? Vot faktiliselt küll ei tea küll aga väga paljusid neid asju, mida me täna näeme siis supermarketite kettides ja võib-olla, et üks, üks huvitav fakt on selles, et et seitsmeteistkümnenda sajandi lõpus, kui teada on, et Narvas loodi esimene kohv, riik siis raeapteegis müüdi kohvi juba enne seda, nii et teadaolevalt esimene fakt kohvi kohta näiteks pärineb apteegist. Öelge, palun, mis ajastust pärinev nagu sees sisseseade ja see ruumide kujundus ja paigutus, mis praegu on raeapteegis. Võib ütelda, et see, mis praegu siis algselt ohvitsiin ehk müügiruum oli ka seal, kus ta praegu oli, sissekäik oli seal madudega uksest, kus ta tänagi tuleb ja apteegisissekäik oli ainult natukene praeguse ukse kõrval. Aga rohtusi müüdi siis kuni 20. sajandi alguseni täpselt selles ruumis, kus praegugi nüüd 20. sajand, 20. sajandi alguses muudeti ruumid ära ja ohvitsiiniks sai siis praegune tagumine ehk muuseumiruum ja raiuti uussissekäik saiakäigu kõrvale. Ja seda võib-olla inimesed mäletavad ka nõukogude ajast, seal oli sissekäik. Ning nüüd 1999, kui lõpes renoveerimine, siis taastati algne raeapteegisissekäik ruumid läksid uuesti vahetusse ning noh, selles mõttes on nagu taastatud algupärane, oled nagu olukord. Ja kuidas täna on, saab ka retseptiravimeid osta ja kõiki neid kaupu, mida apteegist tänapäeval inimene vajab. Ja loomulikult, vaat seda tahakski uuesti ütelda, et et meie väärtus on see, et me oleme kõige vanem Euroopa tegevapteek, kus, kus on kõrvuti nii kaasaegsed ravimid ja, ja kõik see vana ja inimestel on avatud vana siis muuseumina ja, ja natuke ka nende toodetena, mille mida me püüame palade retseptide järgi siis uuesti taaselustada. Ja, ja samal ajal nagu paljud välismaalased on ütlenud, et et teil on siin kõrvuti Euroopa kõige vanem ja kõige modernsem, et ühtäkki meil on välja pandud täku kabjad, muumia käed ja kõrval on digiretsept. Öelge, mismoodi te nüüd seda 500 üheksakümnendat sünnipäeva tähistate, täna on võimalik tulla ka inimestel kella ühest alates juba ju apteeki. Ja et tegelikult apteek on meil lahti juba kella 10-st ja siis seda kõikidel päevadel teisipäevast kuni laupäevani. Aga täna on selline eriline päev kella ühest kuni kella viieni, ootame siis neid inimesi, kes tahaks rohkem kuulda lugusid ja teada enam lõhnaväega ravimtaimedest maitsta meie vanade retsept, retseptide põhjal tehtud tooteid ja niisama juttu rääkida rahulikult kõndida tänasel vaiksel laupäeval ja miks mitte seda vanalinnas teha. Aitäh Silja Pihelgas, Raeapteegi perenaine ja tuletan siis meelde, et sel nädalavahetusel tähistatakse seda ümmargust sünnipäeva 590.