Kas te olete hingelt rändur? Mulle ei ei meeldi kuidagi, kui mingi asi jääb kuidagi seisma kuskile koha peale või tähendab mina ütlen, et ma jään kauaks kuskile koha peale seisma ja ja ei ole nagu ette näha mingit liikumist, siis ma muutun närviliseks küll. Paljud poisikesed on ju lapsepõlves unistanud sellest, kuidas nad salaja lähevad kuskile laeva peale ja siis sõidavad kusagile kaugele. Kas teie mäletate oma lapsepõlvest ka mingisuguseid konkreetseid momente, kus te tahtsite kohutavalt ära minna ja minna kaugele ja võib-olla üldse mitte tagasi tulla? No ma lapsepõlves olen, olen suur raamatute lugeja, niuksed nagu raamatut, nagu 15 aastane kapten ja kapten, granti lapsed ja saladuslik saar ja ja igasugused põnevad mereröövlifilmid, mida sa televiisorist nagu siis vaadatud, loomulikult. Tekitasid tahtmist kuskile ka. Ta põgeneda, põgeneda ilmselt sel ajal mitte põgeneda, aga lihtsalt seal on näha. Aga ma ei oska nüüd konkreetselt küll öelda, et ma oleks tahtnud kuskile ära. Ma ise nagu põgeneda ei tule nagu meelde. Mul on meeles üks, üks moment, ma olin päris väikene veel, ma arvan, et kuskil nelja või kuskil kuue aasta vanune. Ja sattusin isaga Piritale Kalevi jahtklubisse ja ma nägin, kuidas seal väiksed poisid askeldasid baaside juures ja tõstsid neid vette, sõitsid seal jõe peal. Keegi treener õpetas, näide sellest on sellest elav pilt jäänud nagu meelde sellest korrastades, ma käisin seal. Ja siis nagu läks nagu kangesti hinged, mulle õudselt meeldis, aga ma olen liiga väike, mind ei võetud nagu sinna punti veel. Kas te oleksite kunagi arvanud, ütleme, üks 10 aastat tagasi, teil avaneb selline võimalus teha ümber maailma reis, mis on mõnedele inimestele kõige suurem unistus. Tähendab, et kui hakkasid, hakkas peale see ümber maailma purjetamis võistlemine, oli kuskil seal 70.-te aastate alguses, kus informatsiooniga meieni jõudis ka ja siis ma mäletan, et meil ma olin siis juba purjetaja isesugune väiksemate vaate peale. Mäletan kuskil omavahelisel jutul või arutelul tuli niisugune mõte pähe, et issand, kui keegi kutsuks sellisesse kohta, et kas läheks ja siis on niisugune lause meelde, et jah, et läheks otse, et ei läheks koju isegi ütlema, mitte et see tundus nagu noh, niivõrd huvitav ja põnev väljakutse olema. Ja kuidas siis teie puhul oli, kas läksite ikka koju ütlema kui tuli neil see võimalus, või läksite otse? Kui aus olla, siis läksin otse, võib öelda nii, et kodu oli nagu kõrval kahtlaselt mõistsin ühes. Ütleme baaris kohvikus ja, ja kapten, selle pelmunud kahe kapten jale Sargema tegi niisuguse ettepaneku, et mida sa siin tühi aega raiskad, tule sõidame ümber maailma ostsin endale ja ilma, et ma oleks nagu kellegagi rohkem konsulteerinud, kohe momentaanselt vaata tagasi missi, mis oli siis see, mis on praegu siis siis praegusel hetkel ilmselt kedagi ei üllata, kui keegi läheb mingisugusele ümber maailmasõidule või läheb kuskile lõuna või põhja poole olulisele või kõik on ju vaba. Me oleme sellega nii harjunud juba, et, et see ei tule nagu see ei ole midagi erilist, aga aga Tal oli see ju veel Nõukogude Liit ja ise iseenesest selline selline võimalus oli hoopis teises valguses kui praegu, sest ta tundus niivõrd fantastiline ja niivõrd suurepärane, et praegusel hetkel paneks nagu, ütleme mingisugused tavaliselt tavaelu probleemid nagu rohkem mõtlema, et kes maksab korteri üüri ja kuidas muud asjad toimima hakkavad, aga võib-olla vanusega juurde ja ütleme rohkem reaalsusele pinnale. Aga siis ei tulnud mitte ühtegi sellist mõtet pähe selle lihtsalt. Nüüd lähme. Jaht jäi, kapten oli Healis harjutama. Ehk Harri hargimud hüüdnimi on alles väga tuntud tegelane Soome, Soome, ütleme Soome majanduses, spordis, golfis jagus ka jäähokis ja kus iganes. Praegu tegeleb mees Helsingisse jäähalli ehitamisega ja selle sellele finantseerijate ja sellele kasutuse leidmisega. Enne seda, kui ta läks seda Utheri ümber maailma reisi purjetama, oli ta juba ise teinud kaks tiiru maailmale peale ühe korra ühe Soome teise paadimeeskonnas ja teist korda üksinda, nii et tal on seda ütleme, entusiasmi ja hullumeelsust piisavalt. Ja iga kord ta ütles, et ta oli pärast mõelnud, et aitab küll, aga, aga ka alles kolmas kord praegusel hetkel viimaseks saanud. Rohkem ta pole läinud, aga jumal teab, mis mõtted tal peas olevat. Võib-olla läheb kunagi veel, kuna see üritus, millest mina osa võtsin olisi vutt, pred, raundo World Royce, mis toimus aastal 89 ja 90 lõppes, siis hakkas peale sämptorist teisel septembril. Ja jõudsime finišisse täpselt kuube polegi meeles kuskil Kümnenda mai paiku 90 EEK ehk see oli umbes üheksa kuud. Aga igas sadamas, kus sees käisime, tähendab marsruut oli niiviisi South Hamptonis Inglismaalt, Uruguay's, Punta del Estes. Seal oli, võiks kolm ja pool nädalat. Sealt startisime edasi Austraaliasse, Lääne Lääne-Austraaliasse võimentlisse. Kui siis jälle olime neli nädalat Austraalias, sõitsime Uus-Meremaale. Sõitsime, tähendab, kogu aeg käis äge võistlustegemist. Ta ei ole mitte mingisuguse huvireisiga, vaid 23. Võidusõidumeeskonda olid kõik selle peale, et jõuda kiiremini see ring peale teha. Uus-Meremaast Uus-Meremaalt läks sõit uuesti Uruguayst Puntode lehtesse. Ja pärast väikest vaheaega jätkus siis Ameerika ühendriikidesse Lodoldeli Floridas. Ja lõppes siis, nagu ma juba enne ütlesin, Inglismaal Tauffemptonis 20. mai paiku vastu võeti igal pool väga hästi, kuna ütleme, sadamad kõik, kes kes tahavad olla, ütleme sellised suured regatti. Sadamad, nad kõik ju, ütleme ja vaat selle peale ja peavad mingisuguseid nõudeid täitma ja ja ütleme, meil on, nad peavad olema valmis suure ürituse läbiviimiseks, jaga inimeste kohaletoomiseks mõjutamiseks eelmiseks, selleks aga eriti muidugi hästi, võeti vastu sellistes sadamates, kus purjetamine on purjetamine ja merel käimine ja kõik see on nagu rahvusliku osa rahvuslikus uhkusest, ehk teiste sõnadega kõige tähtsam, kõige parem oli, oli vastavalt Uus-Meremaal. Tema on selline pisikene pisikene riik, teisel pool meid teise maailma ütleme ja mis ümbritsetud igalt poolt veega ja nemad on, ütleme, ennast nagu maailmakaardile purjetanud, kuna nendel on mingis mõttes nagu väike kompleks, et neil endalgi seal elada, nihuke tunne, et maailm ei märka, ükskõik mida nad ka ei tee, nad üritavad seda juba tublisti hästi teha. Ja purjetamine on üks väga oluline väljendusvahend, millega nad on maailmas saavutanud nagu nime nii ameerika kappa võitmisega kui ümber maailma vaidlustatud võitmisega. Loomulikult ei ole mul meeles niuksed, väiksed nüansid, aga ma pidasin päevikut siis ja vahest olen läbi arutada. Ja selles päevikus on, ma olen märkinud päris palju niukseid, ütleme ilma kohta, mis kui tugev tuul oli ja milline lainetus oli ja mis toimus, aga ma olen kahjuks Eplutselt emotsioon joone nagu välja päris palju. Ilmselt on tulnud siis nagu olulised. Aga meeles on mul üks, üks asi, unenägu, mida ma nüüd ka vahetevahel näen seal kusagilt sealt Uruguay ja Austraalia vahelt. Kas ma mäletan selgesti, tunduks neli-viis korda võib-olla rohkemgi. Et ma olin sattunud mingisugusel moel Tallinnasse oma koju võidusõidu aja pealt ja ärkan oma kodus ülesse. Ja hirmuga märku hakkan mõtlema sellele, et kuidas ma jõuan oma vahti tagasi korjama, vaht hakkab nelja tunni pärast, ütleme, et et kuidas see võimalik on, siis juba pea töötab nagu arvuti, et milliste lennukitega, kus kohta, kuskohast helikopter saada ja mismoodi jõuda sinna merel oleva jahi juurde, mis on kuskil 1000 502000 miili lähimast ütleme lähimast tsivilisatsiooni punktist, et noh, täiesti arusaamatu, milline variant. Ja siis ma märkasin üles alati hirmuga avastasin hirmuga võrdleme rõõmukavasid, et et ma olen, oleks siiski siiski paadis ja paat kihutab meeletu kiirusega kuskil 20 25 sõlme juures, seal on kuskil natuke alla 50 kilomeetrit tunnis kihutab mööda lõuna Nokiale, siis ümberringi on kuskil jäämäed ja tõesti, mida aetakse üles, et ma pean panima välja panema selga veel eelmisest vahist märjad riided ja minema sinna üles paati roolimaja sinna lumetuisu kätte. Ja see oli unenägu, on mind nagu kollitanud mitmeid kordi. Kas teil vahepeal tülgastust ei tekkinud? See oli üks mõte tõesti, mis, mis tihtipeale tuli, aga ta tuli natuke teistmoodi. Tuli endale nagu küsimusena, et mida kuradit ma siin teen, et miks ma siin olen. Kas ma, mida mul on vaja, kellele kellelegi tõestada, sellega olen, et, et kas, kas siin olnud õieti mingisugust mõtet asjal? Aga Ma olen, kuna tegemist oli võistlusega ja iga ütleme kõik meie jõupingutused olid suunatud sellele, et võimalikult kiiresti jõuda järgmisesse jõuda finišisse ja ümberringi olid seal kuskil selles sellel ookeanil ka konkurendid, kellele üritasime järele jõuda ja iga 12 tunni tagant me saime teada asukohad täpselt nii, et meil oli praktiliselt teada kohe, kas me oleme nüüd viimased 12 tundi hästi sõitnud või halvasti sõitnud, kogu aeg oli see võistlus Vent ja kuna kogu aeg oli paadil niivõrd palju purjesid üleval, kui vähegi võimalik oli. Et sõitmine võttis nii palju energiat ja jõudu ja, ja tähelepanu, et siis nagu polnud selle üle võimalik väga palju mõelda, et miks sa oled seal. Ja eks eks see vastus on raske leida muidugi, miks sa, miks inimene läheb sõitma niisugusele riskile välja, läheb ümber maailma kihutama, kus on võimalikud jäämäed ja ma ei tea, mis veel kõik, eksju. Aga eks võib tõmmata paralleele mägironijate ka, et miks sinna mäkke ronida või või miks üldse üldse ennast? Panna soovile minna kuskile, kus sa oled nagu ütleme sõltut tähendab sinus tegevusest ei sõltu väga palju asju, aga hoolimata sellest, et ta väga palju ei sõltu siiski sõltub, kui seal mingisuguse vea teed, siis oled sa noh, tõesti väga suures raskuses või ütleme, inimvõimete piiri lähedal mingis mõttes. Sest seal ju on, et kui seal, kui seal tormad mingisugusele ujuvale konteinerile või samas kalale või jäämäele otsa, siis tegelikult sellega ongi nagu tegelikult sõit lõppenud, et asi pole kuskile minna. See on oht, valitseb kogu aeg, mitte kogu aeg, aga ütleme, kõige põhjapoolsemad Labosematel ütleme etappidel, see on seal mingisugune kaks nädalat, kus sõidetakse selles piirkonnas, kus jäämäed ja samuti ka Ameerikast Inglismaale tulles tullakse suhteliselt kaugele põhja, jälle kus on jällegi Me teame noh, ta ongi tegelikult jäämäed, mis võivad sulle tulla. Või siis mingisuguse laeva pealt vette kukkunud konteinerit. Niivõrd väiksed asjad, suured jäämäed ei ole ohtlikud, kuna need tavalised tunneb ette, Nad haisevad ja nagu hästi külmad niukene, eriline õhk tuleb sealt, et ta nagu tunnetab neid, aga ohtlikud on just nimelt väikesed, võib-olla mingisuguse noh, nagu öeldakse, et jäämäest on kaks kolmandikku vee alla, vot kui sellise kaks kolmandikku vee all oleva jäämäe otsa sõita, siis see võib rebida paadi puruks. Erki Kaja oledki nagu öeldakse. Vees vesi on umbes kuskil neli kraadi Celsiuse järgi ja seal seal nagu võib nagu teadvustamata, aga mingisugune veerand pool tundi, et siis on nagu siis rohkem enam ei ole teadvust, siis on juba heal. Alustasime ühe meeskonnaga ja meil oli ikkagi niisugune ettekujutus, et me sõidame kõik lõpuni. Kuid, kuid siiski see on niivõrd nõudev, ütleme, nõudlik Ädise merel olemine ja ühe kuutteist meest ühes paadis ühes toas, 30 päeva järjest. Et mitte kõigil ei pidanud psühholoogia vastu. Ja tegelikult tegelikult oli meil meeskonnavahetust päris palju, kui käis paadi pealt läbi 28 meest ja praktiliselt igas sadamas keegi vahetus. Et ütleme, otseseid tõsiseid konflikte inimeste vahel nagu mere peal. Üldiselt tekkis aga, aga kõik suhteliselt nagu alla neelata, et paadi selline kliima oli, Hockeeglik oli hea. Ka järgmisel etapil lõi ikkagi mõned mehed ei tahtnud tulla. Ja samuti ka, kui nüüd söögist rääkida, siis näiteks enne kui läksime Uus-Meremaal Lõuna-Ameerikasse, siis kas oli viimased kaks päeva, kui meil ei olnud midagi muud peale lambafilee ja tee, sest et kuidagimoodi olime vahepeal liiga liiga palju söönud, ilmselt ütleme rasvase lambaliha söömine kaks viimast päeva. Iseenesest oli väga kvaliteetne ja hea, see liha, aga ta kuidagi tüütas ära. Mida siis merel teha, kui üldse süüa ja juua ei ole? Siis tuleb hakata kala püüdma ilmselt, aga kuna me oleme ikkagi enam-vähem muidugi ütleme arvutanud välja, kui palju seda sööki ja jooki läheb vaja ja meil on olemas ka selline huvitav masin nagu mootor meikele, kes v tegija ütleme eesti keeles, siis millega sai teha mereveest joogivett, et, et neid need probleemid eriti kollitanud. Aga ilmselt, kes tahab teada saada, mis, mis tunne on ilma söömata olla ja seda võib korraldada siin kuskil lähemaski kohas, ei ole vaja merele minna merele, muidugi on seal ikka selles mõttes täiesti üheselt selgelt tahan süüa, kui sa seal ei hakanud kala püüdma ja ma ei kujuta, ma ei ole ise suur kalamees, aga aga nii palju kui ma tean, ei ole eriti lihtne siiski ütleme, avaookeanile kalu püüda küll on, on tõestanud mitmed-mitmed, huvitavad inimesed nagu Alan pumbad, prantslane, kes sõitis kummipaadiga üle Atlandi ookeani, et on võimalik hakkama saada ilma toiduta ja ka merevett juua väikestes kogustes ja selle peale ütleme teine jutt, et sellest, sellest on ilmunud eesti keelega raamatut, keda see huvitab, võib proovida. Siin Eestis on need vahemaad lühikesed, et inimene tegelikult saab olla päris tükk aega ilma söömata, ma kujutan ette, et meie saarte vahel need probleemid nii teravaks ei lähe ja peale selle, see meie merevesi on sellele, mida võib rahus juua niivõrd mage, võrreldes sellega, mida, mida ookealis nagu seal on tõesti tuliselt kollane, et ütleme, esimesed vaat pärast starti ikkagi ja kui oli tormiga, siis mõnedel meestel ei olnud söögiisu see, mis nagu peaks olema. Ja, ja noh, ma olin nagu märgata väikseid ebakõlasid tasakaalus. Aga tegelikult see meeskond, kes sõitis, on kõik, olid kogenud meremehed, kogenud purjetajad ja ütleme, need, kes ikkagi haigusele väga vastuvõtlikud, need lihtsalt ei olnud meil meie hulgas ei olnud selliseid, et see ei olnud probleemiks, küll mitte. Öelge, palun need erinevad sadamad, mida te külastasite, kas teil pakuti seal sadamates ka, ütleme erinevaid kultuuriprogramme. No loomulikult oli ühte kui teist kõige rohkem jällegi jällegi meelde Uus-Meremaa kus nagu Uus-Meremaa, ütleme siis pärismaalased, Maurid korraldasid võistlusest osavõtjatele oma kõige pidulikke vastuvõtte, et nad nagu andsid, Meil on nihukese mingi okse saamisenud. Rituaalis tähendab seda, et te olete meie hulka vastu võetud, et Me loeme teid nagu sõpradeks või seal ikka traditsioone. Rituaal, mis käis niukse hästi sõjaka tantsuga ja odade Viputamise ja suure suuresooga, ütleme või see pole päris šõu, on moodne sõna ilmselt seal niisugune traditsioon, rohkem niukene. Kuidagi, mis sõna see võiks selle jaoks olla nende rituaal, ütleme omaksvõtmise rituaal või sellise korraldasid meile? Loomulikult. Kõik muuseumit ja mis seal sai üle vaadatud ühingu, seal aga aga sellist niisugust vastu võtta igas pool olemas loomulikult, ja noh, ütleme tavaline vastuvõtt, kus ikkagi et ei saa öelda, et nüüd Austraalial mingisugustest eripäev oleks inimestel, kes seal elavad, eks ju, et neil ei ole selliseid mingisugust, väga vanu traditsioone, et mul ei tule sealt meelde. Aga näiteks korraldati moodsamaid asju nagu kõikide osavõtjate paraad läbi linna. Ühel suur päeva auto lahtine pealt, eks siis sinna ütleme sponsorite reklaamid ja inimesed ja siis see kõik käiseks, väikse õlle ja veiniga ja ansamblid mängisid ja öeldakse, et puhkpilliorkestrid ja niuke suur šovale igas igas linnas korraldada rikka Kas mõni naine ka sõitis seda reisi kaasa? Naisi oli päris palju ja ja üks üks paat võiks kahjuks jah, ta oli täielikult naismeeskonnaga. Selle nimi oli siis, mis ta nimi oli Meyden. Ja see oli, ütleme, ta oli ka rahvusvaheline meeskond, seal oli nii inglasi, prantslasi, soomlane ja mul nüüd nimekiri muidugi ei ole enam meeles, aga, aga noh, kõik nagu alguses vaatasid, väga kahtlevad nende peale, et mis on need naised merel ja lahed põhjas ja aga tegelikult nad said muidugi väga hästi hakkama selle asjaga ja vaatama natukene rohkem. Võib-olla on, vestlesin õlavööndis rohkem jõudu, et ütleme, igasuguste köitevedamise ja sikutamisega saavad paremini hakkama, aga õnneks on kõik paatidel olemas niuksed vintsid ja talid ja süsteemid, et naised said sellega hakkama. Mille poolest näiteks erinevad Punta del este inimesed eestlastest? Punta del Esto niuke omapärane koht üldse ta on, ütleme, Uruguay pealinnast Montevideo astuks sadakond kilomeetrit põhja poole ta niukene kuurordi kohta suvekoht ütleme täiesti niukene, kus on ilus liivarand, kõrged hotellid, kuhu inimesed Lähed hooajaks kohale. Ja, ja see olukord ise sellele kogu Lõuna-Ameerikast ka natukene niuke, omapärane riik, et ta on nagu võib-olla üks kõige roopalikumaid Lõuna-Ameerika riike, kuna tema, see ajalugu on nagu väga omapärasel seal tugevat saksa mõju on näiteks olemas seal, kus, kus meie olime just ja ja ütleme, kohalikku rahvast selles kandis nagu praktiliselt eriti palju ei olegi või nendega kokkupuude nagu omapärasem, kuna see on, seal on üks osa sellest linnast, kus on kõrged hotellid ja pensionärid, kus ütleme, kevadises puhkamas natukene õuna poolt tema Argentiinast tulnud rikkad suvitajad ja teine osa sellest koosneb siis nagu suurtest villadest ja maak klubidest, kus siis nad ja ütleme sama suure seltskonda aega. Ja selles mõttes selle veel kohaliku elanikkonnaga kontakt küllaltki nagu põgusaks, et ausalt öeldes ma ei oska sellele vastata, mida nad seal kohapeal täpselt teevad, aga aga igal juhul sama püüdsid ja ja ja veini nad tegid seal ka Uruguayst punast V4. No mingisugune pidu käis seal ka veel, aga, aga õige elu käib sealkandis just nimelt teisel ajal, kui me olime seal, mitte hooajal. Elu käib sel hooajal, meil oli seal 20 jahti ja iga iga jahi peal oli kuskil 15 Eesti mõne veel naisi ka, et et see, see valgete meeste kontsentratsioon oli väga tugev. Aga ega ega ühestki, kus me käisime, tegelikkuses ei ole vedu. Teisevärvilisi nii väga tehtud, Lõuna-Ameerika on tegelikult ikka põhiliselt valgete kahjustatud maantee seal, kus me puutume kokku samuti Austraalia, Uus-Meremaa, et erilist erilist hämmingut selle selle nahavärviga küll veel ei tekkinud, seal ütleme kuskil Aafrikas ei käinud ma enda jaoks kujutanud nihukest ehtsat Ladina-Ameerika inimest millegipärast. Rasiilasena, kes räägib portugali keelt, tantsib sambad, et ei, seda ei olnud näha, need, need on natuke natukene seal ütleme põhja pool sellest kohast, kus võisid teine tüüp, mis tuleb ladinaameerika meelde, on, on mingi niukene koloneli tüüpi kohvikasvataja kohviistanduse omanik kusagilt, kes ratsutab ja tal on mingisuguseid nahksaapad jalas ja kannused ja ja ka seda me ei näinud seal, et suhteliselt tsiviliseeritud oli see kogu see seltskond, kus me käisime, kus me olime, kuidas laad Uus-Meremaal. Ma arvan seal päris palju ja, ja neil on seal omaette, ütleme oma omavalitsus või oma kuninganna ja oma nõukogu, kes nende asju sellega korraldab ja kes kes siis nii kui ka ütleme, reguleerib suhteid nende ja valitsuse vahel niuksed, läbirääkimised ja asjad, seal käivad kogu aeg. Ja, ja need on seal olemas ja nüüd elab seal nii. Me käisime, olime Ooklandis, selles, ütleme põhjas lähemas suuremas linnas. Ja me muidugi asusime kesklinnas, oli see sadam, kus me jaht oli, kus meil igas sadamas, kus me ka ei olnud, läks kuskil, ütleme, kolm nädalat tõsist tööd selle jahi korrastamisega, järgmiseks võistluseks ettevalmistamisega, nii et selles mõttes me olime nagu mitte nagu turistid, kellel pole mitte midagi teha, vaid me olime nagu nagu ütleme tavaliselt kohalikud töötajad, et meie töö käis seal paadi peale, paadi ettevalmistusega oli vaja seal mast maha võtta, kontrollida katkised purjed, terveks õmmelda, ringi vahetada, kui vaja oli, siis päris palju on selle ütleme ühe laeva peal ei lõpe mitte kunagi otsa, et alati tulinemises start kätte, kui tegelikult kõik teed valmistajaid. Aga Uus-Meremaal õnnestus nagu nädal aega napsata, ütleme sellest ära ire ja teha üks autosõit, niukene nädalane mööda põhjasaart ikka päris mööda kolka lausa kus kohalike inimestega õhtul lõke lõkke ääres mingisuguseid ei tea, kas nüüd tigusid, molluskid süüa ja ja natukene veini juua ja seal me tegime veel niukseid trikki veel, et, et seal niuke kohta. Kui 1000 ausalt öelda Helen Smei ühi 1000 saare laht on üks koht, siis kus? Väga turismilembelise mehega ajalooline koht, kus vanasti ta elavat paluma noore ja ka sinna, kui mu mälu ei peta, ma kahjuks ei ole. Värskendan enne meie praegust jutuajamist, et kas see oli nüüd ka see koht, kus kohas esimest korda valge inimese jalg astus sinna peale ütleme Uus-Meremaale. Ja seal müürisime ühe väiksema jahi ja käisime sellega kolm päeva purjetama, seletame selle kogu purjetamise vahel. Aga see oli tõesti imeline koht, kuna seal iga ütleme väga väikese jala peal oli väga palju erinevaid väikseid saari suhteliselt kõrged ja nende saarte pääl oli jälle näha niukseid, deme jäänuseid, seletame mauride küladest ja, ja ütleme, nende majadest java teerajaga, samal ajal keegi ei elanud seal, aga seal liikus kogu aeg niukseid meiesuguseid metsikuid ringi, kes nagu rändasid seal mingi jahi või mootorpaadiga, uurisid seda, seda kanti üllatavalt palju oli seal põhjasaare peal turistid, ütleme Euroopast. Kes siis avastasid enda jaoks Uus-Meremaad Uus-Meremaal. Teine asi, mis tuleb nüüd meelde, on, seal oli selline järv, mille nimi oli pere. Ehk täiesti puhas eestikeelne eestikeelne nimetus. Teine üks tore asi, mis on Uus-Meremaal või mis on seal põhjas on niukene suuurt pikk rand, mille nimi on Nantim maailm, piits ehk siis 90 miili rand plaas. Ta on see liiva seal niivõrd kõva nagu betoon, tundub, et selle autodega rahulikult sõita. Sel ajal ei tohi autot jätta seisma eriti kauaks, sest siis ta hakkab vaikselt ära vajuma seal rannas. Me nägime kas siis kahte autot, mis, mille jäänused paistsid natukene liiva seest välja ja me olime seal sõitmas päris tavalist, ütleme sõiduautoga, mitte mingisuguse maastikuautoga. Või ütleme, mingi erilise läbitavusega autoga. Ja inimesel palju nagu ei olnud, et see oli nagu Dell, Dell draamaseiklus või etet usinalt kinni jääda või juhtub midagi, ütleme, auto ei lähe käima, siis oled sina jää auto jääb siin tegemist Jüri autodega, niuksed. Mõtted käisid peast läbi, et saada. Naiste lõbusad olid meil alati ekvaatori ületamise, et kuna me tegime seda kaks korda minnes ja tulles minnes oli feil oli meil kaks meest, olid paadi peal olnud, kes oled ennem ületanud ekvaatori, siis nagu nemad olid, siis ütleme siis Neptuuni kallis ja tegid selle rituaali mehega ära, jootsid mõlemi, mingisugust jõledust sisse, määrisid õligajas sulgedega ja ühesõnaga toimus ristimine, see oli ka üks väheseid kohti, kus siis ajahetki, kus siis ütleme, sai, sai tarvitada alkoholist alkohol asi peal keelatud nagu kuna tegemist oli võistlusega ristimisel ristimise juurde, kas ikkagi üks lonks rummi? Ja siis teinekord, kui me olime juba tulemas, ütleme, alt üles ja siis oli meil valik, see oli kolm uut meest paani peal, kes polnud, ütleme vee peal ületanud kvaatorite, siis kuidagi meie kõik olime enda arust juba vanad, hundid on selja taga ja ja siis me kiusasime neid päris korralikult, lasime neil konid masti ja ja silmad kinni, seda veel kõike teha ja siis muidugi määrisime, sodisime ja kallasime neile mingisugust, ma ei tea, mis, mis kokteili, mis koosnes seal, oli midagi niisugust, mõistlikku ka, aga enamus asju ei olnud eriti mõistlikud tisse, sõnakene. Martin, nagu oleks juba endalgi hirm nahka pead, kas, kas ei pinguta üle, aga, aga noh nii see vist käib asja juurde. Ja praegu tagasi vaadates on nagu naljakas, aga liik vaataks nagu isegi täkki deemonile liiga. Kas on ka mingid konkreetsed rituaalid või tegevused, mida iga meremees peab läbi tegema naljakamad? Noh, vanasti oli niuksed asjade kotte, tõmmati uusi meeskonnaliikmeid kiilu alt läbi. Tähendab, sa tahad, seoti, ütleme, kui laeva peale tuli nüüd uus junga või madrus või kes polnud enne merel käinud, siis see enne, kui teda loeteegis veremeheks, siis tuli ta kindlasti tõmmata paadi alt läbi, selles mõttes pandi köis läbi paadi vahelt läbi, seoti mees köiega kinni veetide paadi põhja alt läbi. Muidugi tänapäeval on, on kõik nendest põnevatest traditsioonidest nagu kõrvale kaldunud ja olla siis siis meil ei toimunud mingisuguseid niukseid, erilisi rituaale, rituaale, kuna kata tegelikult olid ka kõik need, kes seal meeskonnas olid, juba ammugi, ütleme alustanud ja keegi, mitte keegi. Mul polnud nagu asjal ala uus inimene, Vadiga sõitnud inimene ütleme üks nagu huvitav. Ütleme kõikide veebel liikuvate unist, unistusi võib ju tähtis moment. Kap Hoorni neeme maailma kõige tormisime kõige hullem koht millestki kui mööda purjetamist ehk Lõuna-Ameerika lõuna tipp- Kap Hoorni neeme kus, ütleme vist aastas on laadad päevad, kus seal tormi ei ole, et seal on pidevalt torm ja kuna seal kohtuvad ookeani ja seal eriti sihukeseid suhteliselt kitsaskoht Lõuna Ameerika tippusel hobused ja tormid on nagu eri suundades, siis seal kohutavalt hull lainetab, salati lõhub maantee, seal on väga palju laevahukk ja olnud ja selle kohta ongi kirjutanud nii paljudki kirjanikud seotud lugusid. Siis ja niisugune huvitav traditsioon on, et et need meremehed, kes on, ütleme, sõitnud ümber Kap Hoorni siis nendel on õigus vastutuult pissida. Ehk vot selline huvitav õigus on mul olemas, aga seda mere peal ei soovita kellelegi proovida. Muidugi. Ja meil läks selle koha pealt telehalvasti, ütleme nii, et ei, see see meil on. Me olime meeletute tormide käes, nii kaks päeva enne või kolm päeva ennem olen nii et praktiliselt ei saanud magada ja noh, üldse nende korraks silmad kinni panna, kogu aeg midagi lagunes, midagi purunes, tuult oli kuskil üle 40-st sõlme 40 50, ühesõnaga selline tuul, mida meil nimetatakse, võiks nimetada orkaanid tormiks melgada. Väga arvan. See päev, kui me jõudsime sinna siis KaPorni juurde kõik vaikseks. Me tulime hommikul kuskil kella kuue paiku, päike tõusis. Bastik, kaljune, niukene, külm, külmkapp on eemale siinsamas ja ei olnudki nagu midagi tantsuvõitjad ka selle jaoks oli vaja sõita Eestist nüüd seitse kuudega, mul läks sinna juurde seniks. Ja mitte midagi, selle teatud, mõtlesin. Pettumus ja teine, teine sama sama vaatame. Huvitav koht, kui ta täiesti nagu tundub, täiesti maagiline. Ebareaalne oli, oli kergueleni saarest möödumine, mis on, kui keegi nüüd tahab vaadata, kust see andis, võtnudki kaart kätte. Aafrika jaoks Itaalia vahel umbes poole peal, aga natukene alla poolang, kergueleni saar. Seal peal on mingisugused prantsuse loodusuurijad, midagi nad seal teevad, ütleme, kes seal elavad, aga muidu ta näeb välja niisugune koht, kus küll ei tahaks olla mitte kunagi kaljud, metsik torm, külm kandis meid nagu selle peale, et meil on natukene tegemist, et kas me saame saarest ühelt poolt mööda või peame hoopiski teiselt poolt minema mööda. Ja kui nüüd ütleme, suure kaardi pealt vaadates tundub, et homse Saaris nii väga ei ole pisikene grippus ja suure kaardi pealt vaadata, aga, aga tegelikult on seal saarelik suurust ikka üksjagu, et ega tast ikka naljalt mööda seda möödusime temast mingisuguse ütleme, mingi selle kilomeeter-poolteistkümnendast ja päris metsiku tormi käes ja siis küll mõtlesin, et jumal hoidku, see. Ma arvan küll vist viimane koht, kus tahaks maa peal elada. Küll ma mäletan esimest korda, kui meel, et tuul pani paadi vastu vett juhitame, lükkas ta külili. Seda juhtus meil umbes neli või rohkem võiks. Viis-kuus korda oli meil paat praktiliselt nii, et mast oli vastuvõtt ja saadud sellised sellised põnevad asjad on võimalik, võimalik oligi ainult seal, kus on tõesti tugev tuul ja teeme seda meie treeningutel, seal on veel läbinud. Kuna mina tegelikult liitusin meeskonnaga alles ka kaks kuud ennem seda ja ütleme, kõiki nippe polnud jõudnud proovida, siis esimene kord, kui see toimus, siis ma ei teadnud, mismoodi, mismoodi see, kuidas, mis juhtub tegelikult, et kas kas tuleb tagasi või tule tagasi pärast seda, kui ma nägin, paat tuleb püsti tagasi ja noh, midagi hullu ei ole siis nagu kus juhtus 506. kord, siis nagu enam isegi ei reageerinud arvuta ära kõikide asjadega. Üks asi veel meeldib kohe stardist pärast starti mingisugune muideks pooltund aega umbes läks tuul tugevamaks ja meil oli seal vaja puri vahetada ja pärast starti ühinguid polegi väga elevil ja tegin ise väikse vea, läksin valele valele poole, ühte ühte köitja sisse köiseks. Puri läks tuult täis, uuesti tõmbas mulle ümber jalgade ja ma tegin parajas salto õnneks. Õnneks siiski nii et ma ei jäänud kuskile rohkem vahele, muidu oleks võinud suid sealsamas lõppeda kuskil puruks läinud jalaga. Muidugi iga paadi peal oli ka, ikka meil oli, oli kaasas inimene, kes ikkagi midagi meditsiinist jagas. Ja esmaabi sai ikka paadi peale antud ja seda oli ka ühtelugu vaja meil mäleta, mida me õmblesime, aga kellelgi õmblesime vist mingisugust silma lähedal olevat haavaja kellelgil sai hammast viilitud. Tegemist oli eelkõige võistlusega, kuidas võistlevad paadid omavahel läbisõit, kas ei tekkinud selliseid olukordi, kui möödaminev, paat loopis kaikaid kodarasse või, või tegi kõik, et võistlejatel halvemini läheks? Sellist asja ei esinenud üldse mitte, kuna, kuna tegemist pika võidusõiduga, et punkt üks ikkagi inimesed on muidugi niivõrd sportlased ja meremehed ei ole sellistliku, sellist laadi inimest, kes peaks teistele midagi halba tegema. Aga, aga see tegevus ka ei annaks mitte midagi, kuna see võistlus kestab üheksa kuud. Et niukene, kohaliku tähtsusega kiusamine lõpptulemuseks mitte mingisugust tähtsust ei ole isegi isegi ütleme, mootori kasutamine salaja, isegi see annaks tegelikult mitte mingit tulemust. Ja kuna mitte keegi ei suuda nii palju diislikütust kaasa võtta, et sellest nagu oleks nagu mingitki abi tegelikult kogu mäng on aususe peal. Ja ütleme, paadis on siiski 16 inimest leida nüüd ühes meeskonnas, nüüd oleks 16 inimest, kes tahavad kedagi teist beta, mingit moodi seda ilmselt ilmselt ei ole olemas. Aga mis seal üks vahvaid asju ütleme, selle võistlusjuures on see, et ütleme, meie paadi peal, meil olid kõik mehed ütleme ja kuna, kuna, kui midagi katki läheb, tuleb remontida ja korda teha, eks ole, milleks päris palju purjetsel katki selle peale õmblusmasinad muidugi paadi peal millega me seal paadis sees kitsastes oludes õmblesime. Korjet terves. No meil olid õnneks mõneks mitu meest olid sellised, kes kelle ametiks ongi purjeõmblemine, et noh, selles mõttes, et oskad asja. Samas ka proovisin, mina kätkes, ma väga purjeõmbleja pole, need, sihukesed huvitavad, omapärased kogemused, oli. Üks üks huvitav moment oli, mäletan, kui oli, olime kuskil väga-väga külmal külmas kohas, ma usun, et sellisel Lõuna-Jäämeres väljas olid tõesti nii vastikult külm olla, et mõtlesin, et teeks ükskõik mida, et mitte et ei, peaksid väljas olema, et saaks kuskile sooja. Läks mingisugune mingisugune VC asi, läks nässu, on tavaliselt keegi WCd ei ole eriti nõus remontima või ütleme, tekkis kuidagi kurbmängu kaudu. Aga mäletan, et siis oli mitu huvilist, kes oleks hea meelega läinud seda remontima, siin siis üks tore tore asi oli, meil veel ütleme, paadi peal puhtuse ja korra hoidmine ja meil oli igav päev, oli keegi, kes oli, siis ütleme, selles vahis korrapidajaks ja tema nimi, olis, liige Audel tei. Päeva neeger, kes pidi nõud pesema? Kes pidi padjopaadi puhtana nõud, nõudepesu oli üks suuremaid töid, aga peale selle kõik vaatame pilsi üle, kui on pettunud sisse v välja pumpama. Elumajapidamistööd olid liigil Roobeedeeii peal. Kui palju te reisi ajal raamatuid lugesite? Kas mingi 25 vist kokku või päris palju. Meil oli raamatukogu päris Uhcars siis nagu iga vabad. Kui neid parasjagu ei olnud, vahis ei olnud und, siis sai raamatut lugeda. Aga vahepeal ei tekkinud sellist tahtmist, tahaks nüüd kama või silku või hapukapsast või Kareoni tantsida või. Ma ei ole nii hirmus patrioot selle koha pealt, et aga kus meremaal me käisime eestlaste juures, kellel need olid juba ma ei mäleta, mis seal Jaan Jaan Vootele, selle mehe nimi igal juhul oli üks üks eestlane, kellega me kokku saime ja teine huvitav Estravel korteril Sarapu. Oleme ühekordne Uus-Meremaa malemeisterjaan, voodivanemad, kes elasid kusagil lõunasaare peal, jätnud lihtsalt musta leiba ja hapukapsast siin Atlandi, kus meie käisime Jaani juures külas, Jaan isegi enam eesti keelt eriti rääkinud, aga no me ikka suhtlesime selle, meil oli väga lõbusalt sealset, seda süüa küll. Aga noh, ütleme meil on iga neljapäev oli meil hernesuppi ja pannkoogipäev, see oli kohustuslik, sest et see on kuidagi. Mis tunne oli jälle pärast üheksat kuud Eestimaa pinnale astuda? Tulles väga segane tunne oli, sest et siin vahepeal toimuvast nii palju põnevaid asju. Ja siis meil oli veel ju, ma usun, paljud Põlg kuulajad võib-olla mäletavad, oli meil ka teatud otseühendused otseselt härra Kalev Vapper kes läbi Rohelise pildi liikumisteede Saisele merepildi kätte siis helistas otse meile jahipäev raadiotelefoniga, nii et mäletan, üks, üks kontakt oli kusagil paar. Kas päev enne Kap Hoorni või täitsa suisa maailma teise poole pealt otsestuudiosse helistades saate ajal, kui saade toimus, et et ma usun, et need nüansid siis nagu praegusel hetkel ei tundu enam eriti midagi, et mis see siis on, et telefonid ja noh, jumal hoidku, kogu aeg käib. Aga siis ja ma ise saated muidugi näinud, aga usun, et need olid, olid päris vahvad, niuksed, tervistavad üllatused, siis. Võistlus ei läinud meil kahjuks nii hästi, nagu ma ei oleks tahtnud. Ma usun, et me olime, olime 10. koha, saavutasime, seal on mitmeid põhjuseid. No tegelikult meie klassis võistles 14 paati ja ühel neist läks võlg, ütleme, tulid, tulid, paagil tuli kiirelt, mina vaataks nagu ümber, eks ju, jäi nagu merehätta. Meeskond sai küll ära päästetud kõik, nii et tegelikult me oleme tagantpoolt kolmandad, et selle, see on nagu minu kui, kui võistleja või ütleme, minu jaoks purjetamine alati ennekõike võistlemine ja seda ma olen teinud seda 25 aastat või umbes nii ja kui võistlustel läheb halvasti, siis see jätab nagu kogu sellele muule asjale ka niukse oma varjundi, et ma läksin tegelikult sinna võistlema, mitte nii väga minu jaoks tähtsam olla edukas sellel võistlusel, kui nüüd sõita ümber maailma