Tere päevast, tänane kultuurikaja püüab anda ülevaadet mitmest viimasel ajal avatud näitusest, mis, kes suvisel ajal rannas lesimest leia merest tulistamisele vaheldust pakuksid Nici tutvume Aili Vindi meremaalidega, Tartu maalikateedri üliõpilaste töödega, Kelami loodusfotodega, Rootsi kaasaegse tekstiilinäitusega, aga ka rannarootslaste elu kajastava väljapanekuga. Lisaks räägime äsja ilmunud Eesti kineetilise kunstikataloogist ja sellest, mida on lähipäevadel oodata muusikasõpradel. Stuudios on toimetaja Piret Pääsuke. Lõppeva nädala üheks keskseks kultuurisündmuseks oli kahtlemata eile õhtul lõppenud 13-st Pärnu rahvusvaheline dokumentaal- ja antropoloogiafilmide festival. Asjahuvilistele on filmid nähtud ja ka ise hindamises kaasa löödud. Festivalimeeleolu vahendab veel homne maailmapildi saade viker raadios algusega kell 13, null viis Pärnust, kui nad esimesel Ida-Euroopa dokumentalistid ja konverentsil aga võeti vastu ka tõsine üleskutse nende riikide kultuuriministritele. Selle täpne tekst on trükitud eilses sirbis. Miks oli seda vaja, seletab Mark Soosaar. Ma kahtlustasin, et Euroopa filmimaailmas on peamiseks raskuspunktiks seadusandluse puudumine filmivaldkonnas. Ja nagu me oma pöördumises Ida-Euroopa kultuuriministritele mõtlesime, siis paljudes riikides on seadustatud pornograafiline ja vägivallafilm, aga ei ole seadusetähega ära märgitud ei mängu-dokumentaal- ega animafilm. See selleks, aga tulles just selle kahtluse juurde, et et seadusandlus võib-olla üks nendest valulastest või komistuskividest siis see konverents täielikult kinnitust selles ja, ja ma ise ja meie Eesti delegatsioon oma muredest rääkis viimasena ja kuidagipidi mehi püüdnud siia saabunud kolleegi mõjutada, aga alustasid ikka seaduseandluse puudumisest, algsed jutud. Seda enam, et meeldivad siin viibis ka tuvastaja Müller kes ongi pigem dokument, oli network või ütleme, Europa dokumentalistid võrgustiku direktoriks, kes kirjeldas üsna täpselt selgelt kujukalt, kuidas toimib Skandinaaviamaades riiklike filmirahade jaotamine see toimub mitte kollegiaalselt ja vastutus mitomaad süsteemide kaudu, vaid toimub konkreetsete konsultantide kaudu, kes siis suuruse, kus kusagil üks kuni kaks miljonit USA dollarit iga igal konsultandil on nagu aastas selja taga, mida ta siis võib eelarvelistest rahadest jagada filmide toetuseks. See süsteem on kümmekond aastat töötanud ja Skandinaavias on juba hakanud vilju kandma väga tõsiselt, vaatame, milline tugev tugev potentsiaal Nonii filmikunstis tekkinud jäävad, umbes sellise sammuga, kuidas need riigid need seadused on vastu võtnud, Soome võttis mõne aasta hiljem. Soomes on ka praegu väga tugevad dokumentaalfilmid tekkinud. Nii et eelarveliste rahade jaotamisel läbipaistvus, avatus, edasi-tagasi, kontaktid, mis tähendavad tegelikult seda, kui nüüd täpsustada, et mitte nagu meil või Ida-Euroopas, et filmitegija saadab oma avalduse mingile komisjonile, kus tema reegleid siis otsustavad, kas talle antakse raha või mitte, kusjuures teda ennast välja ei kutsuta ja paljudel juhtudel talle isegi mitte ei vastata. Skandinaaviasüsteem tähendab seda, et igal projekti autorid on ka võimalik oma projekti selgitada ja kaitsta ja esindada ja juba selle projekti kaitsmise esindamise ja töös olemisele seal ka komisjon lisaks raha jaotamisel tegelikult tegeleb oma filmitegijate ja filmikultuuri kasvatamisega. Alustame nüüd kunstiteemadel, kõigepealt kaaste Pärnust Toomas šalda Alt. Järgmisel nädalal algava veefestivali Watergate raames avati kolmapäeval Pärnu Endla teatri palmisaalis meie tuntuima merepiltide maali Aili vindi näitus, kus saab näha kunstnikku teist meremaali aastatest 1972 kuni 92. Aili Vint lõpetas Tallinna kunstiinstituudi 1967. aastal graafika erialal. Oma kunstnikuteed alustas ta värvide uurijana, maalides guaš värvidega seeria ülirafineeritud toon-toonis pilte, kus kujunditeks on erootilise tagamõttega loodusmotiivid. Aili Vindi loomingut tuntuimaks osaks on aga meremaalid, mille maalimise kõrgaeg oli kunstnikul 1970.-te aastate teisel poolel ja kaheksakümnendatel aastatel. Aili Vint. Janne Mere fenomenist paelunud selle haaramatus meri on talle tõeline väljakutse Vinton uurinud kogu oma teadliku elu jooksul. Lapsepõlvevaimustus on kasvanud elutööks. Meremaal sünnib kunstnikul väga aeglaselt, aastas valmib vaid üks-kaks tööd, teist merele sedavõrd pühendunud kunstniku Eestis ei leia. Näituse avamisel rääkis Aili Vint oma Rakvere päritolust, kuidas siis on läinud nii, et kui oma tüdrukust on saanud eesti Aivazovski süütav kunstnik Aili Vint Ma olin küllaltki vana viht seitsmeaastane kui ma ükskord mere äärde jõudsin Kõsule lastelaagris ja siis ma kauplesin ennast kogu aeg merevalvesse ja siis ma käisin seal mööda vett ja vaatasin oma jalgu läbi vee ja mõtlesin, et see on täiesti võimatu maalida nagu läbipaistvad merd ja näete nüüd mul on neli maali, läbipaistvam ja, ja seda olen ma teinud, vot kui hilja, aga ära tegin, ma õppisin ülikoolis graafikat hoopis ja kõik oli nagu mustvalge, ümberringi jooned ja faktuuride, tegele kogemust valgega ja siis järsku kuma ära lõpetasin, siis ma läksin lahti, aga alguses olid mul Kwashid ja nendega on väga, ei osanud märg maalida, aga esimesed õli ülivärvid, mis ma kätte sain ja ma hakkasin lõuendi peal lihtsalt möllama ja hullama niimoodi ja siis ta tuligi, segasin lõuendi peale, segasin närvid ära. Kui kaduvväike osa teie meremaalidest siin Endla palmisaalis nüüd esindatud. Mulle eriti palju töid ei ole. Ma vast 30 üle 30, sellepärast nad nõuavad palju aega, Nathan maalima alguses selle merepõhja maalima kivid, kividele langevad varjud siis vee peale laskma siis vee peale maalima taevapeegelduse ja siis muidugi kõik need vahud ja, ja värgid, need, see võtab aega, vahepeal peab ära kuivama ja ja pealegi meri on ju 1000 näoga ja ma ei taha ratta ja meri ka ei korda ennast kunagi kogu aeg uut nägu ja sellepärast on väga huvitav merega niimoodi töötada. Pildid sünnivad, olla aluseks mälupildid, slaidid, see on niimoodi, et ma olen nagu jahimees. Jahin kogu aeg erinevaid meeleolusid ja siis ma käin ringi ja vaatan. Ja noh, näiteks kestvus päeval on, on meri päris igav. Järsku vaatan minagi liigatakse Atlan taevasse on ilmunud, eks valja pill näiteks ja kohe on peegeldus vee peal ja kohe muutub midagi seal. Kui on ikka väga-väga huvitav meeleolu, siis siis ma ahnitseda nagu käsn endasse. Ja muidugi, kui mul on fotoaparaat, siis ma teen vormist, ma teen fotod slaide mulle ei meeldi sellepärast et seal on värvid, mul on hea värvimälu, aga mul ei ole vormi mälu ja see meri on väga keerulise vormiga ja sellepärast põhiliselt olengi fotode pealt teinud, mis ma olen ise pildistanud. Aga enne enne seda ma olen ikkagi Asta. Seda meeleolu ahminud endasse. Kindlasti meenuvad talle neid pilte praegu vaadata need paigad, kust see inspiratsioon on tulnud. Missugused eestipaigad siin teid inspireerinud on? Vahe, ütleme, see oli Aegnale sõidul, see on see meri pärast vihmasadu, näete, meri on täiesti puhtaks pestud. Järgmine on niida pärast tormi või sellega oli niisugune lugu, et see oleks peaaegu Gorbatšovile annetatud. Kingitud siin käis, aga tema nimi päästis pärast tormi arvati delikaatselt, et järsku see, see vihje nagu ei sobi, järgmine on Käsmu meri, vot Käsmus ma olingi, kus ma seda läbipaistvat vett niimoodi kogu aeg katsusidel soliseksimisel edasi on, on see tütarsaare juures jahiga see päikeseloojang Meri ja edasi on Aegna all need rohelised kivid, roheliste juustega kivi niimoodi läbi vee paistavad, aga üks ameerika meri on ka, tähendab, ta ei ole, meeridan Venatši järelduseni, indiaanlaste järv mägedes mas esimesel viis minutit ja pidin edasi sõitma ja ma ahmisin jälle seda ja imetlesin seda, seda kristallselget vett siis edasi on, on vääna. Üks mälestus sellest, kuidas me pärast päiksele mängud mere äärde jooksime, seal luminev meri pärast esimest lund on kahe ukse vahel. Aga see siin on musta mererannalaine. Ma käisin terve päeva hommikust õhtuni mere ääres ja tegi palju slaide ja see on, ütleme, üks neljast või viiest slaidist kokku tehtud. Ma tahtsin üht suurt vägevat lainet teha. Avamisele rääkisite te pildiga seonduvast üsna huvitavast faktist, temas sisaldub tegelikult kaks pilti, mis pilt seal. See ongi see päikeseloojangupilt 10 tütar Saarele jahiga sõitsime, siis oli niimoodi, et tuli udu ja päikseloojang oli päike kumas niimoodi läbi udu ja ma hüppasin ja vahetasin ja pildistasin ja mehed küsivad, et mida sa seal näed, et udu, onju ja siis ma hakkasin neile näitama, et vaata, et siin on valkjaskollane, tõend tuleb siis tuleb see sinine lainehari on kollane, järsku nad hakkasid kõik nägema ja hakkasid minule näitama, et vaata, siin on sinine, siin linna sattusin nii hoogu nagu väikesed lapsed. Lihtsalt vahvad. Pärast näituse avamist Endla palmisaalis kutsus Aili Vint külalised paadisõidule mööda Pärnu jõge ja Reiu jõge. Koos sõideti samuti veega seotud Endla tänavusele vabaõhulavastusele 2000 aastat elu Eestimaal, mida mängitakse kuni pühapäevani. Maalikunstist jätkab juttu kreeka Krist Ring. Alati on erutav see, kui vanameistrit tulevad välja ja on oma loomingus põranus mingi teise nurga. Sama erutav on alati noort tulettensti ja see väärib jälgimist. Nüüd vaal galeriis on väljas Tartu ülikooli maaliosakonna diplomitööde näitus. Väikese parandusena võiks öelda, et väljas on küll kokkukursus viis inimest meta Narus, Berg, Meiument, Katrin Roots, Riina Neeme, jaabeedeelia, Signe Roots, kuid lõpetas. Või kaitses töö kolm, kuna kaks leidsid, et diplomitöö jaoks aeg jäi lühikeseks ja eks aastaga küpseb ka nüüd veidi sellest olukorrast võrreldes näiteks Tallinna kooli ja Tartu vahel. Peab ütlema, et samalaadne üritus toimus Tallinna kooli puhul soolalaos ja see oli mõnes mõttes jõulisem ja kõlama. Tartu endiselt levib rohkem sellist maalilist väärtust. Kuid tuletagem meelde, et maali õppetooli on läinud juhtima Jaan Elken, kes praeguses olukorras on Eesti kunstipilti arvestades just maalipilti, arvestades kõige sellise värskema maalisuse ja ütleme eksperimentaalse maalisuse viljeleja. Elkeni looming. Mis ennem oli selline, et ta töötas kõrgele professionalismile, on nüüd oma maalilisuse poolest lähenenud just eksperimentaalsusele. Ja täpselt neid samasid tendentse võime näoga Tartu maalilõpetanute juures. Huvitav on see, et Tartumaal on olnud suhteliselt suletud ja see on tema eripära. See on ka tema ihalus, teisest küljest on huvitav see, et praegune Elkeni poolt läbiviidav maaliõppe püüab nagu anda sellist lahtisemat maalilist Puhja kogu Tartu maalile. Ja Ta on tekkinud selline kummaline paradoks, mis näiteks avaldus kaitsmisel, et Tartu identifitseerib oma maalikoolkonda eelkõige konflikti kaudu välismaailma suhtes. Ja kuigi me teised võib-olla kõrvalt ei olegi valmis seda konflikti tunnistama, siis Tartu jaoks ka tähtis ja oluline, sest selle abil ta saab identifitseerida end. Teine oluline tunnus, mida veel võib öelda Tartu kooli kohta, on see, et enamik töid olid suunatud minevikku. Näiteks metan arus Bergi puhul Elvira elu. Mis on sellise visioonliku Maali keelega, kus Potto unistus, tegelik reaalsus, noorus, vanaduse noh, sellised läbi põimivate ja segistuvad mõtted saavad mingisuguse visionaarse kujutluse. See on päris lahtiselt väljendatud. Kuid kogu see tema piltide seeria, millest väljas on küll kahjuks ainult üks maa-alas oli ikkagi suunatud ühe vana naise elule. Niisamuti me võime öelda videelia Signe Rootsi kohta kes püüdis portreteerida Nõukogude inimest. Ka näitusel on väljas tegelikult Lenini portree ja tema ema portree. Ja samas ta jätab nagu küsimuse esitamata. Ta inimestele, keda ta portreteerib. Nad ise tunnistavad end nõukogude inimeseks sest ütleme, see on mõnes mõttes nõukogude inimene on ideoloogiline ja ütleme riigi seisukohalt vaadatuna, aga see ei tähenda veel seda, kas inimene konkreetselt on selle omaks võtnud on talle langenud osaks õnnetus, elada sellel ajal nüüd võib-olla kõige terviklikumalt ja jõulisemalt. Siiski mõjub neiu münti ekspositsioon akrüülmaalil, kus ta tegeleb siis peegelduse ja minimalismi vahekordadega ja selles mõttes maalilisus oma loomulikus ja ütleme puhtamas mõjus. Nüüd võib ka öelda selle maalilisuse muutuse kohta Tartu suhtes alati Tartule väga iseloomulik. Kui varasem maalisus oli nüansirikas ja ütleme üleminekute ehk sellises autokeskne siis praeguse maalisus muutub just spontaanse maks ja aktsenteeritumaksust rõhkude asetuse poolest. Nii et soovitan kõigile muidugi, kes on huvitatud noore maali arengust Paala näituselt läbi astuda? Maalikunsti juures tiirdume tekstiilikunstiteemadele. Tartus on avatud Rootsi kaasaegse tekstiilikunstinäitus ning toimus ka rahvusvaheline tekstiilikunstiseminar, jätkab Hedvig Lätt. Möödunud teisipäeval avati Tartu kunstimajas Rootsi kaasaegse tekstiilikunsti näitus kolm dimensiooni. Tartu kunstimajas ja sebra-galeriis avatav näitus on Rootsi viimaste aastate mahukaim tekstiilikunsti hõlmav projekt. Näitus kolm dimensiooni on kuraator, mailis stend, smani nägemus viimase 10 aasta erinevatest suundumustest Rootsi tekstiilikunstis. Enne näituse avamist toimus tekstiilikunstiseminar. Räägiti Eesti ja Rootsi tekstiilikunsti minevikust ja tulevikust. Oma muljetest palusin rääkida tekstiilikunstnik Anu Raual. Tõepoolest, väga ilus päev ja huvitav näitus on tugev näitus ja huvitav näitus ja mis on tore, et ta on tõepoolest Rootsi näitus. Kuidagi tundub, et kõik see kokku, Need värvid ja vormid, mida me siin näeme, ta on jõuliselt rootsipärane, tugev ja et need tundub nii endastmõistetavalt kerged ja lihtsad asjad, mis siin on ja mõjuvad asjad ei ole mitte tulnud ilma väga tõsised nüüd ta ilma kõrge professionaalse tüüdide ja ju vaevaliste tüüdide tagajärjel, nii et tundub, et, et see on tõesti väga, väga tugev ja, ja selline näitus, kust on palju õppida, mitte ühestki asjast ei maksa päris otse eeskuju võtta, vaid vaidlen mõelda ja vaadata, mis on selle kunstielu võti, mis on selle ilu võti, nemad on nemad ja meie oleme meie ja võib olla praegu, Eesti kunstiviga ongi tihti see, et kusagil midagi nähakse, vaimustatud taks ja siis tundub niimoodi, et oh, teeme ka, aga see ei tule kunagine jõuline välja, kui sa ikka ise oma mullakamara hästi oma mõtetega kusagile välja jõuad. Aga, aga kogemus lihtsalt vaadata, et näed, nemad ja nemad on sellisel tasemel ja teevad nii. Võib-olla sellest on kõige rohkem õppida. Kas on eesti Rootsi tekstiilikunstile midagi ühist, täiesti kindlalt on tunda, et Rootsi on põhjamaa ja Eesti on põhjamaa esemeid ühendab nii võib-olla mõttelaadilt kaudselt kujundilt ja värvilt võla eraldab ka, eraldab meri eraldada võib-olla mingi jõukuse või kultuuri tagamaade taust ja, ja tugevus, aga, aga see niisugune põhjamaine ühtekuuluvus on kindlasti olemas. Aga mis eristab, kõige rohkem eristab siiski kogu meie tekstiilikunsti võtta just niisugune elegantne, kõrgprofessionaalne ja üldine kõrge tase. Ma arvan, et kui meil sarnane näitus tuleks, siis ta oleks oma oma professionaalsel tasemel ebaühtlasem, seal oleks siia häid asju, aga mitte nii, et tähendab, siin on tunne, et latt on kaunis kõrgel ja alt lati ei tule, keegi ei Roomat, kõik ikka lähevad Lukest üle. Me käisime siin ühes näituseruumis ringi, võib-olla iseloomustaksid mõnda eksponaati, mis jäi võib-olla kõige enam silma. Vot just see jäi silma, et üldiselt on tase väga kõrge, aga kui me oleme juba siin, siis äkki seal unustaksime neid asju, mis just meile siin otse silma vaatab. Mustkinnas on selle niisuguse kolmedimensiooniline töönimi ja minul tekkis äkki niisugune tunne, et on niisugune kaunis ekstravagantne, justkui kutsuks oma harali kätega kõiki vaatama ja viitaksin igale poole ja kõigi tööde poole ja sealsamas on just nagu üks feminiinne või naiselik ükssarv, kes sarvega seal maas kobistab ja läbistab ja kõiki jõuliselt näitusele, kuid samas on seal aga ka väikesed lapse kujut tehtud tekstiilist. Jah, ja, ja seal on tõepoolest niisugune korduva elemendiga mingi beebikujude, ma ei, ei ole veel selle mõelnud, et kui palju, kuidas, mis tekstiil, aga no võib-olla juba sellepärast, et et kui ta tuleb, et kõige enam ja esimesena tekstiili siin maailmas vajab ja kuidagi muidu läbi ei saa. Et, et see beebi alasti tulin, aga mitte ei saa siin põhjamaal teda paljaks jätta ja see on esimene asi, midagi talle ümber kududa, kui tahate suureks kasvatada. Siin ruumis on veel näha väga ilusat tekstiilist. Kaelaehted Kalevala tütred on Sonja, han, Ecterg, see meenutas mulle, mul oli õnn hiljuti käia Soomes ja kallen Kallel majamuuseumis, seal oli üks suur näitus. Elagu Kalevala, kus oli väga huvitavaid tänapäeva kunstiteoseid ja mõni jättis nii nii väga sügava mulje ja ma ütleksin, et see niisugune linnukujutis ja materjalide kokkupanemine mingi jõulise vikerkaarevärviline kaelakumerusi jälgiv ehe, et temal on oma jõud ja huvitav, eriti meeldib mulle seesama, mis siin ees, mil meil paistab ja vaatab. Aga seal viimases toas meeldisid mulle mitmed tööd, kohened, nihukseid, tikke, pistetega, tõeliselt niisugused elegantseid ja just vahel ütleski, et õied tikib nagu paga niini viiulit kohe, nii et tore vaadata. Kui rääkida sellest konverentsist, siis noh, ise olin ka siin üks ettevalmistaja ja püüdsin eila teoga poolestki midagi midagi ette valmistada, rääkida aga nii Eesti kaasesinejad ütlema või teised esinejad. Erika Pedak ja Katrin pere olid suurepärased ja vahetevahel lihtsalt jälle meelde tuletada ja nii praktiliselt kui teoreetiliselt neid asju jälgida ja vaadata. Ja muidugi see rootsi pilt oli siis palju laiem, et üks on see, mis on päris käegakatsutavate asjadena sinna üles pandud, aga teine see tagama ja mitmekülgsus ja nende huvitavate ja ja kõrgel tasemel esinejate suust veel midagi kuulda juurde näha. Slaidide ja lüümide näol, see oli midagi suurepärast. Hedvig Lätti vahendusel teeme tutvust ka teise sel nädalal Tartus avatud näitusega. Eesti Rahva Muuseumis on avatud näitus merelt tulnud merele läinud. Tegemist on esimese kõiki kunagisi rootsilise asustusega piirkondi hõlmava näitusega. Lähemalt räägib näituse kuraator Piret õunapuu. Näituseni tehke valminud siin mitme muuseumi koost, milline lause sellepärast, et teema ühi suu lai, huvitav ja siis sellega on tegelenud nii meie Eesti Rahva muuseum kui ka vabaõhumuuseum ja peale selle veel Harjumaa muuseumiga koostöös juba eelmisest suvest valmis Pakri osa, nii et ka üks osa rannarootslastest, aga näitus ise jah, et peaks olema pühendatud sellele, et 90 aastat on möödunud sellest koodi Rootsi hariduse sõprade selts, mis oli selline omaette kõiki ana rootslasi ühendav organisatsioon. Ja alguses tegutses ta nendega siin ja kui rootslased läksid sõja ajal tagasi Rootsi siis jäi ta nagu nende organiseeriaks seal ja 90 aastat sama vana kui Eesti Rahva muuseum. Näitusel on välja pandud väga palju huvitavaid asju, suures saalis on võimalik isegi reaalselt sõita rannarootslaste juurde. No mine nüüd jah, see seal, kui niimoodi tehtud, et. Meil on näha igast paikkonnast, mismoodi nad läksid ju ära siit ja, ja me oleme püüdnud teha siin vastavast igalt piirkonnalt, siis need inimesed, kes läksid siit sõja rajal minema läksid merele, nii et meie näituse selline alapealkiri ongi merelt tulnud järele läinud ja ja need, kes siis omal ajal kandsid siin erinevalt eestlastest veel rahvariideid kuni käesoleva sajandi 40.-te aastateni, nemad on rahvariietes ja ja siis läheb üks pruutpaar täpselt nii, nagu läksid, jaga Osmussaarelt, Osmussaarel oli päev enne äraminekut pulmad, nii et et ka meil läheb Osmussaarelt ära pruutpaar ja ja niimoodi nad siit siit läksid. Muidugi kindlasti üks selline nostalgiline hetk siin suures saalis, kuidas merele lähvad, aga aga samas, noh, on need ju anda tihti kultuurile siiski nii suure oma osa ja panuse ja meie kultuuri rikastanud, nii et see on jälle asi, mille üleminek rõõmustada on, mille poolest nad kõige enam rikastasid tuuri? No ma arvan seda, et kindlasti üks osa, mida siin eriti väljas ei ole, on, on folkloor ja meie mitmesugune selline sõna, aga selle kohta on kirjutanud väga huvitava magistritöö omalajal Paul Ariste eestirootsi laensõnad eesti keeles ja seal tuleb välja, et meil nii palju niukseid igapäevaseid eesti keele sõnu on tegelikult rootsi laenud ja ja siis samas nahka oma rahvariietega ja kindlasti rahvamuusika ja kombestikku ka sellepärast, et neljal väga kaua aega, erinevalt eestlast, Krist säilisid selliseid oma rahvapärased pulmakombed näiteks küll Ruhnus, küll küll Bakre atel, kus eestlased enam sellist nii kindlat ja nii laulude ja tantsude rikkast kombestiku käesoleva sajandi keskel enam ei kasutanud. Muidugi, mida nüüd kindlasti esile tuua, kahjuks ei ole üldse meie muuseumistega kuskilt mujalt muuseumist, vaid hoopiski Mati raali erakogust pärit Ruhnu kapp, mis on tõesti noh, selline eestlase jaoks üllatastid meel arendab meie talupojamööbel niivad, maalitud dekoreeritud, aga see ongi see Rannarootsi Äripäeva see niukseid üldiselt väga huvitav vesi ja siis muidugi see, kui palju on kasutatud pere, märkasid, et need on olnud rannarahvas ja märgistamine, narmad rannarahval alati olulisem kui eestlastel. Just nimelt mandri eestlastel ma mõtlen, see on üks selline vahe, kindlasti meie kultuur, aga mida maksab siin tähele panna, teine on muidugi see, et kui palju on dateeritud esemeid, et nagu ilmselt ei pidanud seda oma aega nii kindlalt kui juba rootslased ja siis meil on väga palju siin asju, kus end lausa kuupäev peal ja rääkimata aastaarvudest ja see aitab meil ka jõuda selle jälile, kui vanad on tegelikult need Rannarootsi asjad võrreldes meie esemetega, sellepärast et nad on olnud kõik suhteliselt suletud ühiskonnas ja, ja seal on kauem säilinud, nii et noh, meil on ilmselt siin mandri peal läinud asjad rohkem rändama ja pole nii kaua hoitud. Sellele nähtusele on väga palju huvitavat vaadata. Ta lugeda Jaak, kuulsin, et on võimalik ka videot vaadata, jah, ongi niimoodi, et meil on siin niisugune omaette kohe infotuba. Sellepärast, et inimesed ilmselt teavad sellest asjast vähe ja teavad päris valesti mõnda asja kahjuks oleme jõudnud jõudnud, siin näid tegemisele arusaam selle sellepärast meil on siin info tõbakusel suhteliselt põhjalikult tekstid ja fotod ja siin saab vaadata filme, mitmesuguseid huvitavaid filme, tegelikult 30.-test aastatest ütleks veel küll Ruhnu pulmast kõlbak elust-olust ja et see on selline asi, mis kindlasti kutsuks siia inimesi. Ja teine asi on muidugi see, et me küll võib-olla oleme kuulnud seda, mismoodi ja kus nad elasid ja seda, kui omapäraselt nad olid, aga inimesed ei pea seda, mis ainetest edasi Rootsis. Ja siin on meil ka sellest juttu, et siis Rootsi minek ikkagi oli sõja ajal ja ja mismoodi siis see eestirootsi selles nii-öelda Rootsis edasi säilis, sellepärast et võiks ju arvata, et need läksid tagasi oma kodumaale. Et nagu see ununes, kunagine Eestimaaga, vastupidi, nad on ikka siin 700 aastat elanud ja nad on pidanud ja nende lapsed ja lapselapsed peavad oma kodumaaks, kuigi need on tõesti rootsikeelseid ikkagi Eestit. Nii et see on, see on minu meelest lausa liigutav, mismoodi nad on näiteks hoidnud alles oma sinimustvalget lippu ja nüüd on selle tagasi toonud siia ja pidanud ennast ikka ikka Eestimaainimesteks, mitte rootsima inimesteks. Naissaarel Ta on meil meie muuseumid, seal väga vähe ja Naissaare esemed on enamuses kõik ühe inimese käest saadud, kes on omal ajal naissaarelt läinud ja nüüd elab Rootsis temalt ja tema lastelt päriti selliseid esemeid, mis on need nii-öelda otsi erakogudest siin näitusel mitmeidki, nii et see on küll jah, selline nendepoolne, abi ja toetus olnud selle meie näituse tegemisel. Ja kauaks jääb huvitava näituse avatuks. Näitus jääb avatuks neid niimoodi, et Pakri osa see on kuni esimese augustini viimast päeva ja siis saab edasi vaadata juba Saaremaal, Kuressaare lossis. Aga ülejäänud, see üleüldine eestirootslaste näitus jääb avatuks kuni augusti keskpaigani. Kui näitus rannarootslastest pakub kindlasti täiendust meie teadmistele ajaloost, siis rohkem silmarõõmu ja emotsioone saab kogeda Tunne Kelami fotonäitusel. Autoriga vestleb Martin Miiranud. Juuli algusest alates on võimalik akadeemilise raamatukogu fuajees tutvuda tuntud poliitiku Tunne Kelami tegevuse ühe kõrvaltahuga sina nimelt väljas Tunne Kelami fotonäitus. Kui te seda näitust gaasite siste soojade sõnadega meenutasite oma tööd ja tegevust teaduslikus raamatukogus, siis oli tal küll teine nimi ja see oli Teaduste Akadeemia raamatukogu. Ja kui ma töötasin Eesti nõukogude entsüklopeedia toimetuses aastatel 65 kuni 75 siis oli see minu igapäevane tööpaik. Ja selle tõttu mul on eriti kodune tunne, et see näitus avati just siin. Sest ma olen sadu kordi läbi selle fuajee kõndinud sisse ja välja, aga ausalt öeldes iial ma poleks suutnud kujutella, et kunagi siin on minu piltide näitus. Seda on minu jaoks raske uskuda kui mõnda poliitilist saavutust. Igal asjal on oma eellugu. Me teame, et sellel näitusel on ka eellugu. Need näituse pildid on ka varem mujal väljas olnud, kus nimelt see valik on olnud väljas möödunud aastal Viinis. Meie Eesti saatkond Viinis palus koostada selline näitus seoses Eesti vabariigi 80. aastapäevaga. Ja kuna ma ise esindasin riigikogu sel puhul Viinis siis avati Austria Kaubandus-Tööstuskojas see näitus seoses üldse Eesti tutvustamisega ja vastava konverentsiga. Pärast seda on toonud paaris Eesti linnas muu hulgas Narvas ning osa sellest oli välja pandud vanalinna päevade ajal Katariina käigus. Aga kuna see oli väike ja tookord veel ei olnud kindlust, kas suvi tuleb ikka soe siis maatalve pildid, kui külma tekitavad, jätsin meelega välja. Seal olid välja pandud ainult suvepildid ja siin on täielik valik. Need on siis Eesti loodus 97.-st aastast, põhiliselt nii talvel, suvel kui ka sügisel ja kevadel. Mis põhimõtetest te lähtute, kui te väljas käite pilte tegemas, kui tama marsruute kavandate või põhimõtetest ei tohigi lähtuda, see muidu ei tule midagi välja, kui käia looduses. Looduses viibides tuleb lasta ennast kanda selle keskkonnamõjudest ja olla avatud, mis võiks juhtuda. Ja kõige toredam on see, et muidugi saab ju kuskile sõites näiteks mingi plaan valmis teha aga olla väga avatud seda plaani muutma. Sest mõni paik võib sisaldada selliseid avastusi. Ja teiselt poolt looduse jäädvustamiseks on alati vaja mingisugust meeleolu või sellist enda vastavasse seisundisse viimist. Sest mõnikord nagu ei tahakski teha fotosid. Teinekord jällegi ei võtaks kaamerad kaasa ja kahetsed väga, sest just siis on väga-väga huvitavaid asju näha. Ja kolmas korda niimoodi, et hakkab nagu tegema, algul pole isu ja siis avastad midagi või tekib mingi kombinatsioon mingist objektist, uue nurga all uutes tarbides või tekib Omalt poolt uusi tee ja Teet lõppkokkuvõttes kaks 30 pilti, nii et see on kõik improvisatsiooni küsimus ja ma usun, et see on kõige olulisem mis tänapäeva moodsat inimest kompenseerib või tasakaalustab, et kui ametlik töö on väga rutiinne, siis looduses käimine peaks olema just vastukaal sellele, nii et siin peab olema võimalikult vaba, nõtke ja valmis uut vastu võtma, millest siis algas teieni sihukene teadlik Fato tegevus, ole seda harrastanud lapsest peale, kuna mu isa tegeles fotograafiaga ja oli ka õppinud kunstnik. Minu jaoks viimastel aegadel tekkis vajadus mööda Eestit käia ja Eesti loodust tundma õppida. Muidugi mitte ainult loodust, ehk seoses sellega, et minu tegevus Euroopa nõukogus ja siis ka Euroopa Parlamendi juures on tinginud väga paljud välisreisid. Ja huvitav oli see, et mida rohkem neid välisreisija tuli, seda enam tugevnes tühiku tunnetus. Selles mõttes, et kas ma oma kodumaad piisavalt tunnen, mida ma välismaal pean esindama. Ja siit siis see vajadus just nagu tasakaalustab selles mõttes, et ühel päeval oled Pariisis, aga kaks päeva hiljem oled kuskil Mustvees või, või Kiviõlis. Nii et see tasakaal peab olema välismaa ja kasvõi oma kodu Kolgaste vahel, mis lähemal vaatlusel selgub, et kunagi ei ole kolkad, kus on väga huvitavaid kohti, ka toredaid inimesi. Ja siit on kasvanud need plaan koos aparaadiga käia läbi praktiliselt kogu Eesti. Ma usun, et enamik Eestist on läbitud. Ma olen juba suhteliselt rahul, et näiteks enamus Eesti kirikutest või mõisatest või kaunitest looduslikest kohtadest on pildistatud kas paremini või halvemini on avastada, on väga palju neid pilte vaadates enamuse nad rannikualadel tehtud siin on nagu, ütleme, eesti parem palge pool väljatoodud siin on puutumatu loodus. Teisest küljest meil on ka, ütleme see, mida nimetatakse katastroofiturismiks Seco katastroofiks. Kas see vastuolu on teie jaoks probleem olnud? Ma olen teadlik sellest probleemist, aga ta ei ole minu jaoks, kisendab vastuolu. Ma olen jäädvustanud ka nõukogude sõjaväe gaasi ja kõik need rämpsuhunnikuid ja absurdsusi, mis nende ehitistega on kaasnenud eriti aastast 94. Aga ka antud näituse siht on just see, et teadvustada Eestit tema eelistega just Eesti kui loodetavasti asustatud ja suhteliselt puhta loodusega maa, hoolimata kõigest reostusest, mida kolhoosi sigalat või Nõukogude sõjaväebaasid on tekitanud. Eesti on suhteliselt väga puhas, väga rikkumata loodusega maa. Ja eesmärk oli just nii, et näha Eestit nüüd, nii nagu teda avastaks välismaalane, pakkuda just seda pilti. Möödunud kolmapäeval esitleti kunstiakadeemia internetikohvikus Enter Eesti kineetilise kunstikataloogi, mille publitseerimise idee pärineb selle ala tuntuimad viljelejad Kaarel Kurismaalt. See on omalaadne kokkuvõte eelkõige 90.-te aastate kineetilise kunstiloomingust pikitud artiklitega meie tuntud kunstikriitikutelt. Kataloogi on kujundanud Raivo kilomeeste, Kaarel Kurismaa ning nendega vestles Epp ehand. Mis ajendas just praegu kineetilise kunstikataloogi välja andma, kuna seeläbi neli viis näitust, mis olid pühendatud sellele sfäärile, siis Kaarel Kurismaa kogu selle projektijuht arvas, et tullakse materjal kokku panna. Loomulikult põhjuseks, et saada lihtsalt raha selle tegemiseks. Ja kogu see kataloogi tegemine ja trükkimine on toetatud Kultuurkapitali poolt. Seda ei ole tehtud praegu, seda on tehtud viimaste aastate jooksul. Kuidas kataloog inimestele kasulik? Ma arvan, et ta paljude arvates on isegi väga kasutu asi kuid me ei ole teinud seda, selleks oleks kasulik nendele, kelle arvates see on kasutu. Ta on kasulik ikkagi nendele, kes mõistavad seda kasu sealt endale võtta. Siis on loomulikult asjatundjate, kunstnike, kunstikriitikute ja kunstihuviliste jaoks. Ja kuna tiraaž on 1000, siis ongi võimatu, et ta saab olla vajalik asemik laiemale ringile geneetilise kunstikataloogi sani lause Kaarel Kurismaa tegi 66. aastal Eesti esimese kineetilise objekti. Mis teid ajendas ajas seda tegema? See on päris raske vastata sellele küsimusele, aga siiski mulle tuli üks asi veel meelde. Esimese geneetilise objektitegin 64. aastal Tartu kunstikoolis koos EPA tudengitega. Kui oli Tartu kunstikooli ja EPA tudengite kohtumisõhtu, siis Me valmistasime ühe geneetilise maali. Ja mida siis Henno Käo lava peal Palühe mootori pöörlema, millel olid pintslid, niiet esimene geneetiline subjekt aastast 64, kus minu nimi võis figureerinud siis on kataloogi, seda noh, kahjuks see tuli vist ja võib-olla hiljem kohta puuduvad igasugused tähendab fotomaterjalid võib-olla kuskil veel on, seda ma pean uurima hakkama, mille poolest ikkagi teie arvates kineetiline kunst on hea võrreldes teiste kunstiliikidega minu meelest kõik kunstiliigid on head ja kuna kineetilise kunsti ka liikumine ja siukene liikumise rõõm ja võib-olla see on noh, nagu niisugune vaba vaba suhtlemine ja vaba suhe, et võib-olla see vähemalt mulle tundub kuidagi noh, on nagu rohkem vabastava mängurõõm. Tänase saate lõpetuseks saab sõna Ivalo Randalu, kes tutvustab lähipäevade muusikaüritusi. Uue kontserdipaigana Tallinna lähistel oleme juba mitmeid kordi nimetanud ja nud Nissi kirikut. Täna õhtul mängivad seal Oboist ole Vaino mäe ja kitarrist Heiki Mclick oboe, mis üks kaunimaid puupille. Kitarr. Need on tõelised hõrk kooslus. Alustatakse kell seitse. Täna algab samuti tsükkel, seitsme linna muusika algus on kohavaliku poolest pisut nostalgiline. Mängitakse nimelt Narva-Jõesuu kuursaali varemetes. Mängijaid on kas Villu Veski ja Tiit kalluxe. Oma kava nimetasid nad Põhjala saarte häält, eks, aga kaasa teevad ja värvi annavad ka Madis Metsa, Mait vibrofoni ning Eduard akuulin elektroonikaga. Gotlandi saare ja Muhumaa saamiviisid ning Sumera, Villu Veski enda ja teiste lood. See kontsert on päris õhtune, alustatakse kell 21. Homme esitatakse kell 20 Kiviõli kaunite kunstide koolis Kulder siingi, kel Lorca tekstidele karje ja vaikus ja laulab seda ikka leegid, tammel. Saatepartiid on tiit peetersoniltavanu saviaugul Peeter Malcovilt ja Aare Tamme Sarult. Singi looming tuleb tasapisi tagasi meie juurde David ois trahhi festivalil näiteks mängis Allar Kaasik temalt kolme oopus tšellole. Esmaspäeval esineb Soome akordionitrio fraatris Kohtla-Järvel teisipäeval nädal tagasi räägitud see bluus Brothers. Joa metsad Ko Sillamäel. Kolmapäeval teevad Arvo Leibur, Terje Terasmaa, Heiki Mätlik Püssi kultuurimajas kava tangokuningas Astor Beats olla ja see nimi ei tohiks ka enam sugugi võõras olla. Neljapäev esineb Narva linnuses Peterburi vanamuusika ansambel, muusika. Peterpolitaana tuleb huvitav õhtu. Esitatakse Peterburi õukonnas 18. sajandil tehtud instrumentaalmuusikat välismaameestelt, kes seal seda esindasid, arendasid nagu gallup, Peetsema, roosa ja teised. Seega valitses toona itaalia stiil, mille najal arenes omal ajal ka vene klassitsism. Lõppkontsert tehakse jõhvi kultuurikeskuses reedel kell 18 ja siis esineb Põhjamaade noorteorkester Toomas Ollila juhatusel. See orkester käib Skandinaaviamaadel koos seitsmendat hooaega. Sel suvel osalevad esmakordselt ka Eesti ja Läti parimad noored. Tänavune tuur käib läbi Rootsi, Soome, Eesti ja Läti kavas Sibeliuse viies ja Brahmsi teine sümfoonia ning Island lanna Carolina Extotteri sündinud 1951. Kata, mis on valminud tänavu ja praegu on siis oma esi turneel. Ikka jätkub maailma esimese naishelilooja Hildecardvalt pingeni 900. sünni juubeli tähistamine Eestimaa eri paigus. Sedakorda reedel kell 18 Räpina Miikaeli kirikus. Juubeldaja on vanamuusika ansambel Jason Noora. Neli tundi hiljem algusega kell 22 alustab Hortus Musicus väga Viljandi Jaani kirikus keskaja romaani alade muusikaga. Seda siis reedel nüüd Pärnusse veel täna ja homme kestab seda Viidois trahhi festival. Täna algusega kell 18 kõlab Eliisabeti kirikus Tõnu Kaljuste juhatusel Händeli oratoorium Iisraeli tuses. Esitajate eks Eesti filharmoonia kammerkoor ja Tallinna kammerorkester homse lõppkontserdikeskseteks tegelasteks on kahtlemata Ta Sergei Stadleri ja Kristjani Lõvi. Koos Pärnu linnaorkestriga esitatakse Brahmsi viiulikontsert. Alustatakse õhtutega tobias avamänguga juurust, seeser selle üldse esimese eesti orkestritükiga. Lõpetatakse nendel soni sümfoonia number neli A tuur. See on tema populaarseimad alapealkirjaga Itaalias sümfoonia. Kultuuriga ja aeg on seekord läbi saamas. Tänase saate valmistasid Külli tülija, Piret Pääsuke Kuulmiseni nädala pärast.