Tänasest Põhjamaade rahvamuusikasaates kuuleme kõige traditsioonilisemat ja iseloomulikumat nimelt viiuliansamblit viiulam populaarseim pill vist kõigile Euroopa rahvastel, kuid põhjamaadel on ta saanud täiesti erilise koha. Nii et peaaegu igal külal on oma viiuliansambel. Tänased pillimehed Helsingis pelman on soomerootsi keelselt, osalt ester potenist ja sealt on ka nende lood. Rühmas on viis pillimeest, kes mängivad koos alates aastast 1975. Mehed on vanemast põlvkonnast Venteeting sündinud aastal 1925, Lennart back lund 1921 ja Bengt Lill annus 1932. Nendega koos mängivad penti tütar, 1960 sündinud roosa lill annus ja 1957 sündinud CW extream. Alustuseks võiks menuetkoznessist. Tahan siin ära nimetada, et Koznesson kõige rootsikeelsem vald kogu maailmas. Umbes kahest poolest 1000-st elanikust on rootslasi tervelt 98,9 protsenti. Rühmavanemad pillimehed, Benteeting ja Lennart paklund hakkasid viiulit mängima juba väikeste poistena. Seitsme aastaselt ostsin Motšell back Felixilt 20 marga eest viiulitaolisele loteriil võitnud, ütleb Bengt. Pulmas mängisin esimest korda 11 aastaselt. Mäletan, et mulle pakuti punast limonaadi. Kuulame ühe Minoorse poolska Koznessist, mille Otto Andersson kirjutas Herman sans teenilt üles aastal 1902. Täna kuuldavad pillilood on kogunud Otto Andersson meie sajandi esimestel aastatel ja Wilhelm sööberi eelmise sajandi lõpul. Kõrvalpõikena ütlen, et Otto Andersson käis aastal 1903 ka eestirootsi aladel ja tänu temale ongi säilinud Torupillilood Pakrilt ning viiuli ja hiiu kandlelood Noarootsist Vormsilt. Nüüd aga kõlavad peetalaxy pillimehelt Johan-Eerik Riibakalt üles märgitud Ilus minaarne polska ja üks Vals. Selles viimases on kuulda väga tuttavaid käike. Mahlaksi pillimees Mats Iisrael Sonstreem istas mat? Andis oma lugudele põnevad ja ebatavalised nimed. Siin kuuleme keisrinna polskat ja kuningas Taaveti valssi. Polskaja valsi kõrval on väga populaarne tants Šotis, mis muusikat on üsna sama meie Reinlanderiga ja mis tantsimise poolest tuletab ka meie jooksupolkat meelde. Kuuleme solfi pillimehelt Karl skoogilt üles märgitud šotist. Pillimeeste kõige vastutusrikkamad mängimised olid muidugi pulmas. Ester potenis peeti pulmi ka suvel, sest muidu poleks külalised ära mahtunud. Sealses pulmades oli tavaliselt 300 kuni 600 külalist. Laulatusele sõites mängiti pruudimarssi, igal kandil oli oma pruudi marss, mille üle oldi uhke. Mida aeglasemalt pulmarong laulatusele liikus, seda suurem pidi tulema noorpaari õnn. Karl Johan roos kirjutab aastal 1872, et pulmarong liikus kiirusega üks 12 kümnendik miili tunnis. Rootsi miil on 10 kilomeetrit, seega siis alla ühe kilomeetri tunnis. Nüüd kuulemegi ühte pruudimarssi kosholmist. Wilhelm söweri märkis selle üles Fredrik laksilt aastal 1898 ja arvas loo olevat väga vana päritoluga. Pärast laulatust tuli suur söömaaeg. Vasa ümbruse paikades oli tähtsaim söök pulmapuder. Pudru juurde käis eriline pillilugu kokad hoidsid pudrukausse pea peal ja nõksutasid muusika taktis põlvi ning pulmarahvas aitas kaasa lusikate klõbistamisi rõõmsate hüüjatustega. Kuulemegi nüüd replooti saare pillimehe Karl Westi pudrulugu. Pärast sööki algas muidugi tants, esmalt tantsis noorpaar, aga pulmakäigus püüdis igaüks pruudi või peigmehega tantsida. Mõelda misse 600 pulmakülalise puhul tähendas. Nagu varemgi olen tähelepanu juhtinud, on soomerootslaste pidulikud lood nukra toonilised. Selline on ka järgmine ilus pruudi polska miljon aastal 1898 mänginud valk Niipen Veevlaksist. Köster poteni pulmas oli ka eriline napsumarss, mille saatel pakuti kõigile suutäis viina ja väike suupiste. Järgnev napsu, marsson pärit Anders Rõnholmilt kosholmist. Saate lõpuni laseme nüüd kõlada, muusikal, mängivad Helsingi pillimehed sterbottenist.