Vikerkäär. Tere tulemast kuulama järjekordset saadet. Kergaar ja tänases saates peaks vist tavalisest veidi rohkem kuulma ka sellist mehist muusikaliiki nagu puhkpillimuusika. Seetõttu on meil ka tänane stuudiokülaline väga mehine mees, kes mõned päevad tagasi jõudis, mehe ikka sai 50 aastaseks. Tere tulemast ja palju õnne, helilooja ja orkestrijuht. Priit Raik, aitäh. No mina tean, et väga paljud minu tuttavad popp pearokktähed on ka puhkpilliorkestris kunagi mänginud, aga eelkõige seetõttu, et kuidagi need sõjaväeaastat tuli üle saata, üle elada ja eks seal orkestris oli ikka natukene kergem, võib-olla kui kuskil tankivägedes või mujal. Aga ma usun, et Priit trikki kõike sai vist selle pillimängupisiku juba varemed, et ega nüüd see ainult mingi tühja paariaastasega nädala pärast ei tulnud see armastus puhkpillimuusika vastu, mis on siiani kestnud. Ja no selle aja peale, kui ma sõjaväkke läksin, oli mul juba kõik kõrged ja kõrgemad koolid seljas, aga ja olin juba täiesti välja kujunenud. Puhkpilliala inimene. Mul see sõjavägi kui ka nii, et konservatooriumi lõpetanud 25 oli juba täis, aga eks me seal puhkpillimängu alustasin ikka 12 kolmeteistaastasena. Mis pildis õieti mängisid, ma ei teagi, klarnetit aasis ühe pilli mängijaid kõik. Ma olen aaduregi juures. Tartu muusikakooli klarneti lõpetanud diplomi keeritud klarnetiõpetaja, kuigi ma selle selles ametis ei ole ühtegi päeva töötanud. Ja praegu te elate Aaduga, ühel maaladu on praegu olenaadub ühel maal. See maa on nii suur ja kaugused on muidugi kilomeetrites küllaltki pikalt, nii et otseselt nagu kokku ei puutu Soome jaa, jaa. Täpsemalt veel. Ma ei tea ka seda, kui sadu on, aga sina oled, kus Soomes no ma töötan, Boris, mis on nüüd küllaltki tuntud linn, ilmselt kõikidele muusikasõpradele elan sealt 50 kilomeetrit kaugemal, abikaasa töökoht on teises linnas. Et töökoht on pori ja see oleks nüüd vist kõige paremini niimoodi, et selle elukoha linnanime, kanga on pääsenud niisugune Soome mõttes väga pisikene linnakene aga väga mugav ja meeldiv elada. Vaikne, rahulik ja turvaline. Ja ka seal tuleb siis noori Soome puhkpilli mängijaid sinu käe all kahe riburada pidi. No Soomes on minu tööks olnud kõik need aastad 90. Teooriaõpetajana ma nagu teo jajah, solfedžo lektor seal olnud. Ja noh, kuna ma nüüd olen tõesti väljaõppinud ja eluaeg sellel alal tegutsenud puhkpillimees, siis on mul alati seal ikka mingi orkester ka olnud. Pääsutuste orkestrid on mul juhatada, nojah, ja nii palju, kui ma tean, sinu dirigendipagas ja pedagoogipagas on üsna suur, sa oled ju Tallinna konservatooriumis õpetanud ja juhatanud mis orkestreid näitama. Noh, ega mul nüüd niisugust pikaajalist koostööd mingi tuntud ja kuus orkestriga pole olnudki. See juhatamine on olnud mul nüüd jah, elus kaasas kogu aeg. Aga eks ta nüüd on ikka olnud niipidi, et esiteks olema helilooja või seadete tegija ja siis siis ei ole saanud selle järgi juhataja. Ma olen püüdnud teha võimalikuks paljudega koostööd ja seetõttu seda, kui on jäänud juhatama ja tahaplaanile, et ma, ma ei ole läinud kunagi Est dirigendikarjääri tegema. Tõsiselt, aga laulupeol oled juhatajana? Ei no seda küll, aga oma lugu jälle, eks ole, no ja nii, igaüks ei pääse laulupeole. Nojah, seda küll muidugi oma lugu. Nojah, mine tea, kui oma lugu see oleks olnud, eks ma siis oleks selle rohkem seda dirigendi ametit rõhunud, et dirigeerimine on mulle muidugi väga meeltmööda olnud olnud sellest ajast peale, kui aadurigi seda asja seal Tartus siis nüüd 66 tema hakkas, et tema, tema tegi head süstid, sealt oli ja minek edasi. Ma mäletan, kunagi seitsmekümnendatel aastatel oli üks selline päris kuulus laul, mille nimeks oli puhkpillimuusika, on kõrvadele palsam. Pakuks vikerraadiokuulajatele seda palsamit natukene ja tänane muusika on kas siis Priit Raigi enda kirjutatud või tema valitud, mis sa oled selleks valinud. See on näiteks niisugune sari omal ajal tehtud, see oli 86 kolm pala puhkpilliorkestrile. Orkester, Tallinna konkuša orkester, Tallinn kuulutas pillimuusikakonkursi välja ja siis ma tegin kolm pala suuremale ja professionaalsele orkestrile mõeldud kolm pala võtaks sealt selle esimese Marsi ja seda nad mängivad siis need šveitslased Šveitsi. Paar aastat tagasi Sainz Šveitsist. Siis on selle seal salvestanud. Ma võin veel lisada seda, et selle plaadi kaanel on väga ilus maastikupilt ja see orkester on roosast, see on üks kuulus mägikuurort ja mina olin kõva ristsõnalahendaja. Ja see alati, kui oli šveitsi kuurort, siis tuli välja osa, nii et kuulame siis, kuidas need mehed seal mängivad. Hästi mänginud. Meie oleme sinuga priid, Raik mõlemad nii-öelda vanad raadiotöötajad. Ja mina pean ütlema, et võib-olla mina poleks üldse hakanud muusikat kirjutama kui ma poleks sattunud raadio estraadiorkestrisse. Ja kas ma võin oletada, et sina võib-olla polekski hakanud laule kirjutama, kui sa poleks töötanud raadios, kuidas see oli? Küll need esimesed laulud tulid ja siis, kui ma olin juba raadios ja see tippmeloodia peale hakkas, ega ma enne seda tõesti tõsiselt laule kirjutada, tähendab, et see liikumapanev sündmus oli tippmeloodia, siis aineid, meloodiad nüüd juba konkreetsemalt tehtud Studia kaljukass oli siis niisugune kõige parem. Kõige parem tuttav nende sõnade tegijate seast ja temale sai neid siis antud ja tähendab, ma õppisin siis küll juba kompositsiooni, nii et noh, muusikat kirjutanud. Kogu selle varasema elu olnud niimoodi muusikuna pillimängijana kerge muusikaga tegemises, et ma oleks ilmselt ikka neid laule hiljemgi proovinud, aga aga kindel ei saa olla jah, sest üsna pea ma kaldusin sinna puhkpillipoole peale ja sinna ma olen nüüd jäänud need. Nii et need laulud on omamoodi nagu Eesti raadiosse tõuge tulnud nende tegemiseks. No sinu õpetaja konservatooriumis oli, kes? Algul oli professor Eugen Kapp Ja siis siis muld neil kapiga ei klappinud. Siis tuli natuke vahet sisse ja siis olin Anatoli Karsnek juures, mispärast ma küsin, ma küsin sellepärast, et kuulusid, see on kuidas Heino Eller ütles, et sa võid kerget muusikat kirjutada hoidile, ütles et pühapäeviti seal hakkasid kolmeni või kui pikk see aeg oli? Ma ei tea, kuidas Eugen Kapp suhtus levimuusikasse, aga ma arvan, Karznekil ei olnud midagi selle vastu ja ma tean ka seda, et karsnikkoli ise vanad tuuba ja ta oli ka puhkpillimees ja, ja noh, siis just ilmselt toimusse murrang lise olentakergegi mõelnud ja niimoodi imestame näiteks enda niisugust käitumist, et kui muusikakooli ajal sai aktiivselt Chess ja tantsumuusikat ja kõike mängitud ja noh, huvist kindlasti natuke oli juures ka see majanduslik pool, et sai nagu lisaraha, aga muidu ei konservatooriumisse sai tuldud, siis sai millegipärast mõelda, et ahaa, nüüd ma hakkan tõsiselt muusikat õppima. Nüüd enam seisu. Takkajärgi, aga siis oli just parasjagu niisugune aeg, et ega meil ju üheski muusikaõppeasutuses professionaalseid kergemuusika no joomiseks ei veel ei õpetatud, et need hakkasid alles tulema. Aga siis, kui ma laule kirjutasin, siis meil oli, siis ma olin juba kapi juurest ära siis et kui need tippmeloodia laulud tulid, siis ma parasjagu ei olnud kompositsiooni üliõpilane, aga, aga siis oli, ega sellest ka lehmi ei olnud tagasi minna sinna kompositsiooni, kuigi maalin neid laule kirjutanud, et aeg oli nii palju jubedam. Oi, ja, ja ma mäletan ka mina oma õppejõududele võib-olla Mart Saarele algusesse, ühte või teist laulu näitasin aga Ellerile vist ühtegi õieti ja ja see oli ikka nii, kõigil juba oli juba ikka oma nii-ütelda südameid, hääli ja kuidas keegi sellega hakkama sai, ega seal väga palju tuli ikka sellest nii-ütelda omaalgatusest, kuidas üldse tollal nende esitajate leidmine, Joala oli siis juba tuntud nimi või, või ta oli veel väga roheline, kui ta laulis seda laulu, mida me kohe varsti kuuleme, Valter oskaks paremini nii-öelda? 71? No eks ta umbes jah, võib-olla Joala, Joala tuli varem, Tõnis Mägi tuli hiljem. Aga minu arust Joala oli siiski juba mõned aastad laul, minu meelest ka Joala oli juba teinud nii-öelda nii-öelda neid ametlikke ja joonistusi oldi võistlustel laulnud ja, ja aga Tõnis Tõnis tuli küll minu mäletamist mööda siis esimest korda estraadiorkestri Funa Funa laulma, et see, see oli see hane lauljate valik. Ma ei mäleta, et see oleks nüüd minust eriti, sõltubki seal Jüri Roomere ja kes need olid seal siis need jagajate tegijad ja kuidas neid asju siis tookord vaadati, et. See vist käis ka natukene ja edasigi niipidi, et taheti neid noori ka kaasata. Muidugi toimetusel kindlasti olivad oma soovid seal ja ja eks ta õige oli ka, sest nemad nägid tippmeloodiat kui võistlust, mis oli raadiovõistlus ja mis nad olid huvitatud, et see oleks võrdlemisi lai, lai ja kuulajale huvitav ja ja ma usun, et kuulajale on ka täna huvitav kuulata neid. No mis see on siis rohkem kui 30 aastat Anu laule, vabanduste ligi 30 aastat, ütleme nii, liigolmgi tuleb. Mis on siis Jaak Joala karjääri üks esimesi? See, mida me praegu kuuleme, mis on selle nimi? Kutsikas Arvi siia tekst. Ja Priit, räägi muusikat, nii. Ka oma moorile viiks on see teile Kuitsikases see tüdruk kaugel, vaid ehk utsitamas musklantis kõrvalt, kui haugataks kauboi. Onud on ta just nagu kõiks. Vast kergem suvi, kui hoian kätt sõduri ja Su kaalud on ta nagu siiks. Nii istume ja ootame. Plastmassist telefon. Jaak Joala tämber oli eksimatult juba siis olemas nii nagu seda algusest saadik on ju tegelikult olnud ka siis, kui ta kuuekümnendatel seal popansamblites alustas. Aga edasi järgmise laulu juurde ja selle esitaja on Tõnis Mägi, aastaarv sama 1971. Ja ma vaatan siin selle fonoteegi, lindikarbi peal on pealkiri, ma otsin teed, aga autoriks on märgitud ainult Priit Raik, kas see tähendab seda, et sa oled ka teksti? Ei, see on nüüd kindlasti kaljukassi tekst, millegipärast on see teksti autor puudu Kaljo kassiga. Tartu päevil olime tihedalt koos pillimeestena, tema oli jätamegi siis Trova temani trompeti. Tähendab, tema oli siis nii-öelda see mänedžer. Et tema ei olnud nii kõva muusikamees, ehk Harri Tarvo oli siis nagu muusikalise poole pealik ja mina olin selles seltskonnas siis klaverimängijana. Teisi oli seal siis ka, aga noh, see oli tol ajal üsna tüüpiline kahe toru punt täis rütmigrupiga sai neid Eesti televisiooni legi paar mingitele film tehtud, et seal Tartu jalakäijate silla juures filmiti stuudiosse isegi käidud. Muidugi nüüd selle loo puhul, mida me praegu kuuleme, ei osale mitte kahe toru punt, vaid terve Eesti raadio, estraadiorkester, Rostislav, märkulovi juhatusele laulab siis Tõnis Mägi. Rääkis. Aeglane. CMR. Saad palju teada on? Jah, oinad rääkisid mulle noor. Ja. Aeg. Soovin praegu. Maad, kus talu aga. Ma ei pea. Aeg. Praegu. Neid tuntud lauljaid, kes on Priit Raigi laule esitanud, on päris mitmeid. Jaa, üks neist on näiteks Heli Lääts ja Heli Lääts, aga on aastate jooksul ilmselt kõige rohkem nagu koostööd tehtud. Et kui ma võtan need 71 nagu see 70 71 laulude kirjutamine, kas viimased laulud on nüüd kuskil seal 80. lõpule kogu selle aja jooksul on Heli Lääts ikka olnud ja noh, kui vaadata seda fonoteegi fonoteegi nimekirju lääts on seal kindlalt esimene loop tuleb selle järel. Aga see jah, see järgmine valitsuse muinasjutt, see nüüd kuulub sinnasamasse aega, kui need kaks eelmist tippmeloodia esimene voor minu mäletamist mööda on see muinasjutt sai nendest kolmest siis kõige parema koha kus ta oli seal nii, ja midagi niimoodi. Kas ta preemiale ei pääsenud, aga minu mäletamist mööda C4 taks stipp meloodia esimeses voorus ja kui nüüd nojah, ise sai oldud seal soovi kontserdite toimelisi juures ka ja paistis muinasjuttu, siis tol ajal kuulati kõige enam kui tänavaga sõbergi vastu tuli siis ikkagi valgetest hiirtest siin muinasjutus nüüd ette tule, aga mis helilooja hing ise ütleb, kas sinu arvates seal ka üks sinu kõige õnnestunum maid laule? Siin on mõni veel, mida ma arvan õnnestunungi Elylandsaga jama reaaraga. Ei tea ma ise sellest laulust. Idee on pidanud seal võib-olla natuke rumal küsimus ütelda, helilooja ei ole rumal küsimus, aga ta on raske küsimus alati. Minul on ka raske vastata seepärast, et igal heliloojal on mõni armas laul, mida üldse ei tea ja eks ole, vahel mõtled, et huvitav, et miks peale minu enese keegi seda laulu tähele ei pane. Kuule, aga hoopis seda, mis minu arust ei ole üldse nii juhtub, nii, nii hea. Pandi igal juhul tähele ja laulab Heli Lääts. Järgmisel laulul, mida kuulame, on päris tuttav pealkiri. Õnne algus, kas ma eksin, kui mulle tundub, et ka vist Uno Naissoo kirjutanud sellise sellenimelise laulu ja Uno Naissoo kuulus on, algus on sama tekst aga siis kui mina selle teksti olin valinud naist enne kasutanud ja veel mõni teinegi helilooja meil Eestis, et ega mul sellest siis küll ei olnud õrna aimugi. See kõik tuli pärast takkajärge nagu välja, et tol ajal sellest natuke isegi probleemi tehti, aga, aga niipalju, et see laul oleks siis nüüd kuskile seisma jäetud? Ei mina mäletan näiteks oma, sest ma ei tea, seal mõni esimene või teine laul oli Ralf Parve tekstile kutse tööle ja Edgar Arro oli teinud kah kumbki ei teadnud. Jah, kukkusin niimoodi väljad ilmus heliplaadil. Minu laul autor oli Edgar Arro, kuna sel ajal mina ei olnud erinevate liidu liige, ma olin lihtsalt raadio orkestrantide, siis oli teada, et temal ka niisugune laul on siis läklaviljani. Nendest asjadest ei ole kunagi probleeme tehtud, vot praegu on minu arust keerulisem see asi, sest nüüd vist ei saa üldse niimoodi teha. Tahan ühe suvalise teksti akukkun kirjutanud autori luba küsima ja. Aga noh, selles mõttes see algus nüüd läks ilmselt et naistel on see puht Chess laul elsaarne minu mäletamist mööda sellel teinud romansi soololaulu. Noh, mul on ta nüüd rohkem sugune siis estraadi rahul või? Mida see tippmeloodia taga ajas, kas laagrite päislaager ka äkki ei ole, aga noh, nihukene selle laulu esitaja muide Marie salvestus pärineb jällegi aastast 1971, nagu ma siit lindikarbi pealt välja loen. Ja Marje, Aare oli omal ajal minu arvates väga sellise huviga tava ja isikupärase tämbriga selline väga huvitav naislaulja. Kahjuks viimasel ajal ei ole temast midagi eriti kuulda enam. Minu arust tema seda tolleaegsed taset rõhutab ka see, et Eri Klas tegi temaga terve rea laule, lindistas kammerorkestriga Mariaarega. Nii et ega see oleks akandiga ühega lindistada. Ta pidi ikka olema ja nagu me kohe kuuleme, ikka hea laulja ta tegi kõvasti tee tööd ja ta oli niimoodi. Ei, ei, ainult nüüd laulutmisest kergemat löök löökmuusikat. Raimo Kangro Ki kirjutas talle seal küllaltki keerulisi laulja ja kitarrist Tiit kõikeniga. Kitliga oli tal jah, pikalt ja koostööd aga minul on temaga koostööst just nii töö mõttes kõige paremad mälestused, et see oli üks tõsine, tõsine töötegemine ja väga püüdlik ja ikka sügavuti minek. See peaks nüüd sellest laurustki olema tunda, et, et see on niimoodi tõsiselt ja hoolega ja armastusega tehtud. Kas see laul oli sul Priit Raik, kirjutatud just Marja aaret silmas pidades? Või kuidas sa üldse laule kirjutad, selles mõttes mõtled mingi konkreetse solisti peale ka vaimusilmas juba näed, kes võiksid teda? Ilmselt vahetevahel kindlasti solistiks juba laulu laulukirjutamise ajal. Ja siin on küsimus muuse tööstiil on nagunii, see on seejärel lihvimine, on üks väga pikaajaline protseduur ja selle aja jooksul juba see laulja võib ka laulja hääl ja kuju ja ja suhtumine ja see võib niimoodi tulla, juba otsustab nagu ette, et see laul Priit Raik sinu kolleegi heliloojana ja inimesena, kes on üsna palju pidanud züriides istuma, võin ma öelda selle laulu kohta. Et muusika 10 palli esitus 10 palli tekst 10 palli arranžeerinud 10 palli ja dirigenditöö Peeter Saul 10 palli. Nii selle helilooja töö eest hinda ma võtan siis endale. Suur aitäh, palun täiesti siiralt, südamest öeldud. Kui me juba heliloojad omavahel räägime, siis küsin niisugust asja. Kas on olnud alati kerge, nii et laul on valmis ja kohe plaks läheb, nii et pole mingit probleemi. Et noh, et ise töötasime, mina ja sina raadius ja see natuke ka lihtsam ei olnud vaja nii kaugelt siia tulla. No ma ei tea, kas nüüd aitas mingil määral kaasa, vaevalt küll, et küllalt see, küllap see nüüd üsna anonüümne, see valimise protsess oli õige ja see oli võistlus võistluse ajaja, aga ega need laulud ja nii mõnigi jäi seisma ja ja ka siis üsna mitmed neist said siis ikkagi hiljem niimoodi eraldi lauludena ära tehtud, et selle võrra seevõrra nad ilmselt ikka kõrvulik kõlbulikud olid, et keegi siis Peeter Saul või mõni solist siis leidis, et seda laulu laulaks küll. Äsjakuuldud laulu kohta ma pean ütlema erilise huviga, kuulasin seda, et kõik see harmooniline plaan ja seda ei saa nii et viskad jala üle põlve, poolviltu klaveri ees ja, ja 10 minutiga valmis, seal tuleb ikka mõtelda ja ja, ja see on ikka kompositsioon selle sõna tõsises mõttes. Nojah, kui järgmiseks kuulaks nüüd seda tähesärki, mis oli ilmselt ka tol 70.-te aastate keskpaigust minu arusaamist mööda no minu jaoks üsna otsitud, et minu minu mõõtkavas. Et noh, sellega oli ka nii, et nüüd ilmselt natukene keerulisem kui tavaline laager ja ega see nendele võistlustele ei kõlvanud, et siin sai siis hiljem tehtud Peeter Sauli läätsega ära. Tänase Vikerkääru saatekülaline on Priit Raik ja saate algul lubasime siin uhkelt välja, täna tuleb puhkpillimuusikast palju juttu ja et palju seda kuuleme, kuna Priit Raike lisaks heliloomingule on olnud tegev puhkpilliorkestri dirigendina ja õppejõuna ja kõik nii edasi. Nii et nüüd ma arvan, on aegse lubadust täide viia ja minna sisse jutuga tõesti puhkpillide juurde. Mina mäletan oma peda aegadest 70.-te lõpus, kui sai mängitud puhkpilliorkestris. Tol ajal siis Ahti räästi käe all, me õppisime seal ja mängisime ja mina mäletan ka seda, et temal oli kuskilt tont teab mis teid pidi õnnestunud soetada. John Philip suusamarsside partituurid, mis olid sel ajal väga kuum sõna, sellepärast et siis üldiselt ju nii-öelda poodides olid saadaval noh kui, kui ise ei kirjutanud, siis need marsid, mis olid ausalt öeldes võrdlemisi tümad. Aga need suusamarsid panid tõesti publiku elama, ükskõik kus me selle peda puhkpilliorkestriga ei mänginud erinevates rongkäikudes, üritustel üliõpilaskokkutulekutel ja nii edasi ja nii edasi. Ma ei tea, Priit Raik, mida sina arvad, kas seda meest võib nimetada üheks puhkpillimuusika suureks? Kahtlemata, ja noh, muidugi kusjuures selle eelneva jutuga seoses jälle tuli niisugune mõte, et eks tol ajal oli see sealt port Tulevi repertuaar nii napp et peaaegu kõik kõlbas muidugi suusaon selge on kõva sõna olnud ja ilmselt ka jääb selleks see repertuaari. Niisugune ühekülgsus oli ilmselt ka siis üheks põhjuseks, miks ma niimoodi sukeldusin praktiliselt täielikult puhkpilli tegema ja kuna need lood hakkasid minema ja tähendab nõudlust oli ma ei mäleta, et ma midagi oleks lauasahtlis teinud tol ajal. Muidugi see oli ka teadlikult minek. Selles suunas, et arvestasid kogu aeg, mida pillimehed on võimelised, mängi mis kõlab ja mida nad nagu tahaksid mängida ja, ja ja noh, siis stiililiselt muidugi Midagi muud kui nüüd trükitud noot, mida sealt siis rublade ja kopikate eest noodipoest oli võimalik saada? No ma võin öelda seda, et ma olen oma elus mänginud kolmes puhkpilliorkestris Eesti filharmoonia puhkpilliorkestris isegi palgalisena mõned kuud. Ja tõepoolest meie tolleaegne, nagu ma mäletan, originaallooming eesti heliloojate looming oli võrdlemisi napp, no kes seal oli Juhani üürme siis tammeavamängud siis Tõmy marsid, Bloom oli see Bloom oli põhiline loom oli selle ala peal ja siis mõned asjad kirjutas ka Tammerk, päris muidugi, see oli niisugune üldine tendents ju ka veel, eks, puht pillipuhkpilliroll algselt on olnud marsside ja igasuguste seadete mängimine puhkpillioriginaallooming minu arust see on nüüd viimaste aastate aastakümnete jooksul seda mööda, siis on hakatud kirjutama ja ka siis arendama seda puhkpilliorkestrit. Puhkpilliorkester kui niisugune tänapäeval mängib täitsa seinast seina muusikat. Ta ei ole mingil moel vähem väärtuslik koosseis kui sümfooniaorkester. Nojah, see lugu on kirjutatud kümmekond aastat tagasi ja see oli siis minu selleaegne nägemus nisusest, sümboonilisest ja rikkamast puhkpilliorkestrist kus need peaksid siis ilmselt olema küllaltki hea tasemega muusikud. Aga noh, aeg on edasi läinud ja nii kui maailm on lahti, nagu minugi jaoks rohkem näinud, on kuuldud ja nähtud muudki ja nüüd üritame veel enam niisuguse kontserdi muusika poole, muidugi kogu aeg tuleb, tuleb tahes-tahtmata või ja neeleldigi kirjutada lihtsamat repertuaari, sest põhiosa et kliente või kuidas nimetaksime põhiosa orkestrites, ta on ikkagi niisugused, kes, kes tahavad lihtsamakoelisem muusikat. Ja on see põhjus, mis ta siis on, kas neile meeldib või nad lihtsalt ei suuda midagi muud mängida. No küsimus ongi selles tavalises puhkpilliorkestrit ja see on ju hoopis teine süsteem, kui ütleme sümfooniaorkestris eluseks puhkpilliorkester, Ati, noored ka, ja, ja kui noortel ei ole oma jõukohast repertuaari, siis nad kaotavad huvi. Teine küsimusega. Kui on, see on ikkagi harrastusmuusik, muusikute asi rohkem jalai laiemalt niimoodi et seal ei ole võimalik neid koosseise, mida ta ka kinni ja siis peavad need lood olema ka natukene järeleandmisega just nende värvide mõttes ja kui laulupidu mõelda ja, ja sellele kontingendile laulupeol, kui nüüd juba järgmine laulupeo pidu mõelda, et noh, seal peaks olema kuskil 50 orkestrit registreerunud 1500 pillimängijat. On selge, et niisugust muusikat niisuguse muusikaga seal suurt midagi peale eaka seal on probleemiks, kuidas selle kõik häälestama panna, noolehäälestamine need on jah, häälestamine veel lihtne, et mida rohkem neid koos on, seda laiemaks diapasoon läheb ja seal siis selle petab nagu ära, aga need muud rütmid ja värvid on teine. Et kui järgmiseks aastaks ta laulupeo lugu telliti ja sai kirjutatud, et noh, kuulaks selle loo ka ära. Ja küll küll paneks selle lindi peale jõulupeol ei tule, see sai algul natukene üle pingutatud, samamoodi rütmiliselt ehk natuke raske ja on seal neid pil kasutatud, mida, ehk ei saa siiski kasutada. Et sellesse laulupeo variant on nüüd natukene teistsugune pilt, aga see nii-öelda kontsert variant mida mitmed Soome sõjaväeorkestrid on küsinud ja võtnud ja lubanud, tahtnud mängida. Soomlased on sellepärast huvitatud, et ma kasutan seal algul alateadlikult pärast juba teadlikult meie hümni Et jah, et see on nüüd natukene siis leebem ja pehmem, see isamaale järgmise aasta laulupeoks tehtud lugu. Ja selle looga tänase Vikerkääru saate lõpetamegi. Ja saate lõpetuseks mulle muide meenub, kui minu isa Valter Ojakäär 150 siis soome helilooja Erik Lindström tuli siia Tallinnasse ja õnnitles teda Estonia laval lüües ühtegi ongi ja öeldes, et toinel viisi 10. alganit ehk teine 50 algab nüüd ja sedasama Me mõlemad altariga soovime tänasele külalisele külalisele. Priit Raigile, aitäh. Aitäh.