Tere õhtust, kell sai kuus, teeme kokkuvõtte kolmapäevast, kolmandast septembrist. Mina olen Mall Mälberg. Nordea Pank prognoosib Eesti majanduslanguseks sel aastal 1,1 ja järgmisel aastal pool protsenti. Kui Eesti pank ootab majanduskasvu taastumist juba järgmisel aastal, siis Nordea ennustab Eestile kaheprotsendilist majanduskasvu aastal 2010. Kuna maailma majandus ei tule nii kiiresti kriisist välja. Teraviljasaak ähvardab Eestis halva ilma tõttu väga halb tulla, samal ajal ei ole põllumeestel loota ka täiendavaid ikaldustoetusi. Parlamendi töökorraldused. Rühm sai valmis eelnõu, mis kehtestab kõrgematele riigiametnikele alates 2011.-st aastast. Uue palgasüsteemi järgi ei hakka nende palk moodustuma mitte enam keskmise palga, vaid kindla koefitsiendi alusel. 42 Tallinna linnaametnik on rikkunud korruptsiooni vastast seadust. Linn algatas sisejuurdluse ja ootab politseilt täiendavat infot. Politsei teatab, et tööandjaid töötajate väärtegudest ei informeerita. Kultuuriministeerium ei kooskõlastanud hasartmängumaksu seaduse muutmisega eelnõu, sest see nõuaks ka Kultuurkapitali seaduse muutmist. Euroopa parlament kiitis suure häälteenamusega heaks resolutsiooni, mis nõuab tungivalt, et Venemaa täidaks endale võetud kohustused ja alustaks viivitamatult oma vägede täielikku väljaviimist Gruusia territooriumilt. Gruusia parlament tühistas täna riigis sõjaseisukorra Nendel Gruusia territooriumidel, kus säilib vene okupatsioonijõudude kohalolek, kaasa arvatud Abhaasia ja Lõuna-Osseetia, on välja kuulutatud eriolukord. Ukraina president Viktor Juštšenko teatas, et paneb presidendi võimu õppivatele seadusemuudatustele Vetta. Samas hoiatas ta, et võib lähiajal parlamendi laiali saata ja välja kuulutada erakorralised valimised. Homme on enamasti pilves ilm, mitmel pool sajab hoovihma. Ida-Eestis on sadu kohati tugev ja sooja tuleb 14 kuni 17 kraadi. Nordea Pank prognoosib Eesti majanduslanguseks sel aastal 1,1 ja järgmisel pool protsenti. Nordea Eesti juhataja Vahur Krafti sõnul kinnitavad teise kvartali majandustulemused Nordea varasemad hinnangud, et Eestit ootab majandusseisak Vahur Krafti, rääkis Marta Grauberg. Lähtudes nii väliskeskkonna muutustest just negatiivses suunas, kus nii rikka majanduse taastumist tegelikult ei nähta, võib-olla enne 2000 kümnendat aastat, viimased numbrid siin Euroopa Liidu majanduste osas ja eelkõige meie suuremate ekspordipartnerite Soome, Rootsi majandus on tegelikult ka selgelt allapoole korrigeeritud, ehk ehk me näeme seda, et väliskeskkonna selline taastumine ei ole kiire ja sellest tulenevalt tegelikult selline ekspordinõudlus, millele me tegelikult ka meie majanduskasvus või eelkõige loodame keerume ei taastu nii nii tugevalt ja nii kiiresti ja teiselt poolt ka meie sisenõudluse selge vähenemine, millele viitab ka nii tarbijate kui ettevõtteid, kindlustunde numbrite langus, samal ajal ka tegelikult jaekaubandusettevõtete tootmisnäitajate langus, ehk siis kaks põhilist asja kokku, nii väliskeskkond kui sisekeskkonna taastumine võtab aga sellest tulenevalt ka järgmiseks ehk 2009.-ks aastaks me pigem näeme kas sellist languse jätkumist või, või ütleme, nullkasvu kergeid kasvunumbreid võiksime näha 2010.-le aastal. Meie näeme, langustsükkel on pikem kui võib-olla teised institutsioonid on siiani arvanud. Läti majandus kahaneb prognoosi kohaselt sel aastal 0,4 protsenti ja 2009. aastal 0,7 protsenti. Leedu majandusele prognoosib pank selleks aastaks 3,8 protsendilist majanduskasvu. 2009.-ks ja 2010.-ks aastaks ennustatakse 1,9 ja kahe koma üheksaprotsendist majanduskasvu. Läti on enam-vähem, võib-olla samas tsüklis nagu meiegi, kusjuures selle majanduslanguse võib-olla põhi saabub Lätil just järgmisel aastal, Leedu on tegelikult oma tsükli mõttes veidi Lätist ja Eestist erinev ehk tegelikult siis sellele, et Leedus ei ole olnud ka nii suuri kasvunumbreid, siis tegelikult nordea me tõepoolest näeme, et ka 2009. aastal tegelikult toimub väike langustsükkel Leedus. Kuigi jah, veel kord need numbrite väärtusena näitajad on, on võib-olla paremad, aga tegelikult ka see tsükli inertsus on seal pikem. Lisame siia veel pisut Eurostati statistikat järgi Eesti sisemajanduse koguprodukt kahanes selle aasta teises kvartalis esimesega võrreldes 0,9 protsenti ja Eesti on sellega suurima majanduslangusega riik Euroopa liidus. Tavapäraselt on teravili eesti põldudelt koristatud põhiliselt augustikuus. Tänavu on ilm lasknud karistada saagist kõigest viiendiku või veel vähem, kui hull olukord on, räägib põllumajandusministeeriumi asekantsler Andres Oop. Kaup Uku Toom küsib. No ma arvan, et olukord on päris halb. Tavapäraselt me teame, et septembrikuus muutuvad ilmad juba üsna jahedaks ja enam päike ja väga palju ei kuivata, nii et lootust suhteliselt kuiva teravilja kätte põllult saada on väga väike ja lisaks on selle juures veel probleem nii-öelda põldude kandmise masinate kandmise osas ehk liigniiskus mõjutab ka seda, et igalt poolt enam ei olegi võimalik kätte saada. No ilmajaam mingit kuumaperioodi meile lähemaks ajaks ei ennusta, kas põllumajandusministeerium mõtleb ka musta stsenaariumi peale ja milline see võiks olla? Oleme isegi jälginud, mida ilmajaam siin ütleb, et mina julgen öelda, et 15. septembrini mingisugust paranemist märgata kuskilt otsast ei ole. Ja selles mõttes peab ütlema, et ega põllumajandusministeeriumi jälle teistpidi ei ole saanud väga-väga mõelda sellele, et missugused võiksid olla riiklikud, nii-öelda looduskahju kompenseerimise võimalused, et pigem oleme me arutanud ministriga siin seda, et sellist skeemi nagu on olnud kasutusel siin noh, ütleme viis kuni 10 aastat tagasi, kus tegelikult ühekordse poliitilise otsusega on põllumajandustootjaid looduskahjudega toetatud, et seda enam kasutada ei saa. Et kahel põhjusel, et, et esiteks ei luba Euroopa Liidu riigiabi reeglid sellisel kenam looduskahju toetust maksta ja teiseks, ega Eesti vabariigieelarve seis on üsna selgelt teada ja lootused siit leitakse täiendavalt ütleme suurusjärgus 300 miljonit krooni, et see on ikka üsna õhkõrn ja, ja väike, ehk põllumajandusminister on praegusel juhul ütelnud selgelt välja, et on võimalik välja töötada kindlustussüsti süsteem, kus nii põllumajandustootjad kui ka riik mingi osa siis nagu vastutusest võtab. Aga tänasel hetkel need diskussioonid on muidugi olnud suhteliselt vähe edukad. Nii et ma määrin seda musta värvi veel peale, et kui praegu käib vaidlus nende põllumajandustoetuste üle, siis mingeid ikaldustoetusi täiendavalt igal juhul ei tule. Ja ma arvan, et nii võiks öelda, kuigi võin tuua näite näiteks Taanist, kus mõeldud väga selgelt riigi poolt välja, et riik pigem maksab põllumajandustootjatele seda otsetoetust, mis on ka Euroopa Liidu reeglitega ette tehtud. Ja see otsetoetus ongi tinglikult see osa rahast, mis siis peaks põllumajandustootja ellujäämisega garanteerima ka ka kahju puhul, et võib-olla see on nii-öelda argument, kus peaks natukesega vaidlema siis Reformierakonna ettepaneku suhtes, et, et selline toetus tegelikult on, ongi seesama nii öelda ja võimalus põllumajandustootjale ilma looduskahju toetuseta ellu jääda või üle ületalve elada järgmise aastani. Parlamendi töökorralduse töörühm jõudis täna kokkuleppele eelnõus, mis kehtestab kõrgematele riigiametnikele alates 2011.-st aastast uue palgasüsteemi Remy ning saatis selle arvamuse saamiseks fraktsioonidele. Töörühma esimees Urmas Reinsalu ütles, et fraktsioonidelt oodatakse vastust 22.-ks septembriks. Kui fraktsioonid kiidavad eelnõu heaks, antakse seepärast võimalike täpsustuste tegemist riigikogu menetlusse. Reinsalu sõnul soovib töörühm eelnõuga ühtsesse süsteemi asetada kõik kõrgemad riigiametnikud, parlamendi ja valitsuse liikmed, presidendi ning valitsuse nimetavad ametnikud nagu ametite juhid, kantslerid, jama, vanemad, kelle palgal hakkab alates 2011.-st aastast moodustuma enam keskmise palga, vaid kindlaksmääratud koefitsiendi alusel. Praegu Reinsalu sõnul lahtine, kas palgabaasmäära hakkab otsustama parlamendi juhatuse nimetatav tarkade kogu või teeb seda parlament ise oma otsusega järgmise koosseisu volituste ajaks. Jätkame väga hea välisuudistega. Tänastest sündmustest annab ülevaate Vallo kelmsaar. Ukraina valitsusliidu osapooled pöörasid läinud ööl omavahel avalikult tülli aga ta võttis vastu Julia Tõmošenko bloki algatatud seadusemuudatused, mis kärbivad presidendi volitusi ning Meie Ukraina Rahva oma kaitseparlamendifraktsioon hääletas valitsusliidust lahkumise poolt. Rahva omakaitse esindajate sõnul ei toetanud aga ükski nende parlamendisaadik lahkulöömist Julia Tõmošenko blokist ja koostööd plokiga on kavas jätkata Ukraina parlament taastanud põhiseaduse vastase valitsus seaduse, mis kehtestab peaministri diktatuuri, teatas president Viktor Juštšenko ja kinnitas, et paneb seadusemuudatustele veto. Juštšenko sõnul on Tõmošenko blokk sisuliselt juba moodustanud uue parlamendi koalitsiooni regioonide partei kommunistidega. Ta hoiatas Ukraina president, et võib lähiajal ülemraada laiali saata ning välja kuulutada erakorralised parlamendivalimised. Peaminister Julia Tõmošenko hinnangul alustas Juštšenko sellega uut presidendivalimiste kampaaniat. Nii Tõmošenko bloki esindajad kui ka rahva omakaitse liider, siseminister Juri Rutsenko leiavad, et valitsuskoalitsioonile lagunemist on veel võimalik vältida, kuid selleks peab ametist lahkuma presidendi administratsiooni ülem Viktor Paloga. Euroopast parlament kiitis suure häälteenamusega heaks resolutsiooni, mis nõuab tungivalt, et Venemaa täidaks endale võetud kohustusi ja alustaks viivitamatult oma vägede täielikku väljaviimist Gruusia territooriumilt. Resolutsioon nõuab ka sõltumatu rahvusvaheliselt põgusa kiiret korraldamist, et teha kindlaks faktid ja tuua suuremat selgust teatavate süüdistuste osas. Gruusia parlament tühistas aga täna, üheksandal augustil, kui riigi territooriumil kehtestatud sõjaseisukorra parlamendi tänase otsuse järgi erakorraline seisukord kehtima ainult nendel aladel, kus viibivad Vene väed. Üldise sõjaseisukorra tühistamine ei tähenda loobumist okupatsiooni lõpetamise nõudest ning nõudest vene vägede lahkumiseks Aasias. Teadsin vaali piirkonnas, teatas gruusia parlamendi esimees David Bakraatse. Tema sõnul oli tänane otsus ajendatud majanduslikest kaalutlustest, sest sõjaseisukord tähendas liiga suurt riski paljudele investoritele ja tarnijatele. Rahvusvaheline valuutafond kiitis täna heaks 750 miljoni dollari suuruse laenu võimaldamise Gruusiale, teatas Gruusia majandusarengu minister temas. Mulle avaldab konflikt Venemaaga Gruusia majandusarengule märkimisväärset mõju. Mina tõttu aeglustub majanduskasv viie kuni kuue protsendini, mis on varasema prognoosiga võrreldes umbes poole väiksem põhja ja on hakanud uuesti töökorda seadma Yongbyoni tuumareaktorit, mis võib toota tuumarelva tarbeks vajalikke materjale, teatas Jaapani ajakirjandus. Uudisteagentuuri Kyoto teater algas tuumareaktori kokkupanek juba üleeile. Möödunud nädalal teatas Põhja-Korea, et peatab Yongbyoni kompleksi likvideerimise, sest USA rikkunud kuuepoolsetel läbirääkimistel saavutatud kokkulepet. Washington süüdistab kokkuleppe eiramises hoopiski Põhja-Korea võime. Somaalia ranniku lähistel kaaperdasid piraadid laeva, mille pardal on prantsuse turistid, teatasid rahvusvahelised uudisteagentuurid. Esialgu pole teada, kas tegemist on kruiisilaeva või jahiga. Samuti pole teada, kui palju on mereröövlite kätte langenud alusel inimesi. Kohalikud võimud kontrollivad andmeid piraadirünnaku kohta. Piraatide rünnakud Somaalia rannikul sagedased. Mõne kuu eest võtsid mereröövlid seal oma valdusse laeva, millel oli ka üks Eestist pärit meremees. Ja uuesti eesti lugude juurde Tallinna linnavalitsuse pressikonverentsil oli täna üks põhiteema korruptsiooniseaduse rikkumine linnaametnike poolt. Seal käis Uku Toom. Politsei on alustanud väärteomenetlusi mitmete Tallinna linnaametnike suhtes. Teema on olnud üleval kogu selle aasta, kuid sai uut hoogu seoses artikliga Eesti Ekspressis. Linnasekretär Toomas Sepp nentis, et tegelikult pole ka linnavalitsusel vajalikku informatsiooni. Me oleme ka, üritan nüüd küsida politsei käest, et millest siis jutt ja kellest jutt, et me saaksime siis teada need väärteootsused ja inimesed, kellest me räägime. Kahjuks politsei praegu kõhkleb, mis informatsioon on avalik ja mis mitte. Ja me tänaseks ei ole saanud politsei käest ikkagi täielikku selget informatsiooni, kelle suhtes, mis otsused tehtud, on kasvanud, täpsustan veel pooleli, küsimus on tegelikult osade ametnike kuulumisest äriühingute nõukogudesse või juhatustesse mida peab siis deklar planeerima oma majanduslike huvide deklaratsioonis. Küsimus ei ole selles, et keegi oleksin oma firmalt midagi tellinud, küsimus on selles, et deklaratsioonis ei ole, kas siis teadlikult või ma loodan, et enamus juhtudel teadmatusest kõiki osalusi, kas näidatud, võib-olla neid täpselt näidatud? Täna ma ei tea, täpselt, on jutt, mille eest inimesed on karistada saanud. Et millega see kõik lõpeb, on täna suhteliselt ennatlik öelda. Oodates Tööandjana täiendavat infot oma töötajate võimalike väärtegude kohta alustas Tallinna linnavalitsus ka omapoolset sisejuurdlust põhja. Politseiprefektuur teatab aga omapoolses kommentaaris. Aastal menetleti üle 100000 heril liiki väärteo ning politsei ei pea võimalikuks omaalgatuslikult ja valikuliselt informeerida tööandjaid kui kolmandaid isikuid nende töötajate väärteorikkumistest. Lisaks täpsustab politsei, et linnaametnike rikkumised ei seisne selles, et teatud andmed on jäetud meelega või siis unustatud majanduslike huvide deklaratsiooni märkimata vaid selles, et teatud ametikohtadel töötades on keelatud äriühingute nõukogu juhatusse kuuluda. Äsja lõppes kultuuriminister Laine Jänese pressikonverents. Kultuuriministeerium selgitas oma seisukohta kooskõlastusringile saadetud ja juba palju vastukaja leidnud hasartmänguseaduseelnõu osas. Uku toom käis ka seal kohal. Eile kooskõlastusringile saadetud eelnõu kohta on rahandusministeeriumi pressiteates öeldud. Hasartmängumaksujaotusskeem on eelnõus jäänud põhimõtteliselt samaks, siiski mõningaid muudatusi ning eraldi on ette nähtud rahajaotused kultuuriehitistele, laulu ja tantsupeo sihtasutusele ja Eesti olümpiakomiteele. Sihtotstarbeliselt on välja toodud ka hasartmängusõltlaste probleemi lahendamiseks mõeldud eraldiste osa. Muudatusi põhjendatakse osaliselt vajadusega rahastada Eesti Rahva muuseumi ehitust. Olgu kuidas on, aga ka nendest muudatustest on kutsunud esile ajakirjanduse ja kultuuritegelaste kriitika. Kultuuriminister Laine Jänes ütles täna, et ministeerium seaduseelnõud ei kooskõlasta. Kultuurkapitali kaudu täna liikuv raha, olgu see investeeringuteks või tegevustoetuseks, Kultuurkapitali seadus ei muudetaks ütlema, et pragmaatiliselt vaadates võiks olla tõepoolest kergem ja läbipaistvam ja selgem kui raha liigub läbi Kultuuriministeeriumi, kes konkreetselt korraldabki näiteks Eesti Rahva muuseumi ehitust, kultuurkapital nii-öelda selleks kanaliks või puhvriks kaudu seda raha liigutatakse, aga selline otsus nõuaks Kultuurkapitali seadusemuudatus ja kultuuri ministeerium jääb oma seisukoha juurde, et olgu see raha 63 protsenti nii-öelda kogu sellest Kultuurkapitali liikuvast summast investeeringuteks jääks läbi kultuurkapitali ehk siis lihtsamalt öeldes Kultuurkapitali seadus ei peaks muutuma. Kogu see süsteem peaks jääma samaks ja hasartmängumaksuseadus võiks muutuda selliselt, et kultuurile minev raha suureneks. Kui kultuuriministeerium kinnitab veendunult, et nemad sellist seadusemuudatust ei poolda. Rahandusministeerium ütleb äsja saabunud pressiteates, et muudatused hasartmäng maksust laekuva tulu jagamise struktuuris näiteks tantsu ja laulupeo eraldi rahastamine on sündinud Kultuuriministeeriumi ettepanekute põhjal. Henno koostamisel peeti läbirääkimisi lisaks kultuuriministeeriumiga ka regionaalministri bürool ning haridus ja teadusministeeriumiga. Rahandusminister Ivari Padari sõnul ei otsusta rahandusministeerium kasusaajate eest kuu ja millises proportsioonis raha hasartmängumaksust saadavat tulu paigutada. Kui tasu saavad, oled kompromissi ei saavuta ja konkreetseid ettepanekuid ei tee, jätkatakse rahastamist endistel alustel, ütleme rahandusminister. 82.-le samal aastal lahkus meie hulgast rahvusooperi Estonia omaaegne väljapaistev sopran Paula Padrik. Aastatel 955 kuni 69 oli ta teatri juhtivaid soliste. Laule, lauljatari hääl võlus tämbrilise paindlikkuse, musikaalsuse ja lihtsusega. Peenžanritaju ning lavapartnerite vahetu tunnetamine võimaldasid kunstnikul luua ja õnnestunud ja meeldejäävaid osa täitmisi nagu Patherfla ja Mimi Putšiini ooperites mad vaata flaya poeem Liisa Tšaikovski Pada emandas Antonia ohvenbachi ooperis Hoffmanni lood. Eugen Kapi ooperis tasuleegid. Eriti silmapaistev koht Paula Padriku loomingus oli öökuningannal Mozarti ooperis võluflööt. Loba. Triku ärasaatmine on laupäeval, kuuendal septembril, pärnamäel ja ilmateade. Eeloleval ööl on meil pilves selgimistega ilm, keskpaiku alates saartest pilvisus tiheneb ja läheb uuesti vihmale. Puhub lõuna ja edelatuul viis kuni 10, saartel ja rannikul puhanguti 14 meetrit sekundis. Sooja on öösel 10 kuni 16 kraadi. Homme hommik tuleb pilves ja vihmane Ell. Ennelõunal Lääne-Eestis pilvisus hõreneb ja sadu lakkab. Ida-Eestis võib sadu päeval kohati tugev olla, on äikesevõimalus. Puhub lõunakaare tuul neli kuni üheksa meetrit sekundis ja sooja tuleb 14 kuni 17 kraadi. Kuulsite Päevakaja, mille järjekorranumber on 17293. Toimetaja oli Mall Mälberg. Kuulmiseni.