Rahvusringhäälingu seadust on kaua ettevalmistatud, poliitikutele vastuvõetavat varianti pole aga seni suudetud välja töötada. Riigikogu kultuurikomisjon leidis praegugi, et valitsuse esitatud eelnõu pole hea, kuid otsustas dokumendid täiskogu menetlusse saata, et pärast esimest lugemist parandusi teha. Peamist vastuseisu on tekitanud seaduseelnõus, et mille järgi tuleks rahvusringhäälingu kõrgeim juhtimisorgan moodustada vaid riigikogu saadikutest ning lähtuda kohtade jagamisel riigikogu fraktsioonide suurusest. Ka kultuuriminister Raivo palmaru andis mõista, et sellist varianti ta täielikult ei toeta. Nõukogu moodustamise põhimõtted on keerukas küsimus ja põhimõtteliselt on kaks mudelit, üks on niinimetatud tsiviilühiskonnamudel, mis oli ka Rumporsti viimistletud seaduseelnõus ja mida ma ise pooldan. Eesti televisiooni ja Eesti raadio programmi sisu osas läksid ministri ja nii mõnegi saadiku arvamused lahku Raivo Palmaru ja ela Tomson. Probleem on meil minu arvates uudistega ja probleeme on meil ka selliste igapäevasündmuste kajastamisega. Eesti televisiooni Eesti Raadio on väga pikka aega olnud Eesti inimeste elu lahutamatu osa ja need on olulised ja tõsiseltvõetavad meediakanalid. Seda näitavad arvamusuuringud, mis kinnitavad, et kuulajad ja vaatajad usaldavad Eesti televisiooni. Eesti raadiot ja avalik-õigusliku meedia jaoks on rahva usaldus vaieldamatult kõige suurem väärtus ja kõige kõrgem tunnustus. Kuid saadikutel oli seaduseelnõule ka teisi etteheiteid, miks on vaja seaduses täpselt määratleda, mitut programmi peab rahvusringhääling tootma või miks on vaja seadusesätet, mis näeb ette saataja andmist riigijuhtidele, kas tõesti on põhjust kahelda ringhäälingu töötajate kodanikutundes, küsis isamaaliitlane Andres Herkel. Keegi just nagu tahaks rahvusringhäälingule siin tina särki selga panna, et ta jumala eest oma käsi vabalt liigutada ei saaks. Eesti televisiooni ja Eesti raadio ühendamise näeb ette valitsusliidu koalitsioonileping, ometigi pole ka valitsusse kuuluvad erakonnad eelnõu suhtes üksmeelsed. Rahvaliitlane Jaak Allik. Ringhäälingu seaduse menetlemisel ning sellest seadusest lähtuvale rahvusringhäälingu juhtimismudeli kujundamisel toetab rahvaliit erakondade ülese konsensuse saavutamist, mis täna tähendaks rahvusringhäälingu nõukogu moodustamise, praeguse mudeli põhimõttelist säilitamist ning ainult poliitikutest koosneva nõukogu välistamist. Reformierakondlane Igor Gräzin Ettepanek igalt fraktsioonilt, olenemata suurusest üks fraktsiooni mitte kuulajatest üks ja opositsioonile esimehe koht. Seaduseelnõu vastuvõtmist toetas vaid Keskerakonna fraktsioon, mille nimel võttis sõna Heimar Lenk. Või seda üheliikmeline kogu on võimeline juhtima riiki, miks siis me peaksime kahtlema proportsionaalselt valijate poolt antud häälte arvule moodustatud riigikogu liikmetest siis nõukogu pädevust avaliku-õigusliku meedia juhtimisel?