Vikerkäär. Tere tulemast kuulama järjekordselt Vikerkaare saadet. Valter ja Jaak Ojakäär stuudios, nagu ikka ja meie tänane külaline on üks mees, kellele mina pean kõigepealt ütlema, suur aitäh selle eest, et alati, kui teisipäeviti ja neljapäeviti on minul vikerraadios keskhommikut kell 10 siis tema on see, kes mind väga hea tujuga üles ajab varahommikut ega mida tema teeb samuti teisipäeviti ja neljapäeviti. Tere tulemast, Vahur Kersna. Tervist. Ja loomulikult see on ühe inimese õnn, on teise õnnetus, minu õnnetused. Ma käin enne kella viit üles, kus ma sinu õnn jälle kuskilt. Mina saan paar tundi küll kauem magada, tõesti. Aga ma arvan, et tänase saate hakatuseks tuleks sulle Vahur kõigepealt õnne soovida. Sest et on nagu lehest lugeda ja mujaltki kuuldud, et sa olevat saanud ühe kopsaka, ma ei tea, kui kopsaka muidugi, aga preemia sind tunnistati Eesti televisiooni aasta parimaks juhiks, ma arvan, see au on vist suurem, kui. Tead, see on, tegelikult on see hoopis üks suur kurioosum. Sellepärast et ma tegin selle aasta jooksul praktiliselt ainult kaks saadet televisioonis kaks hommikutelevisiooni. Ja, ja samas on inimesed, kes päevast päeva teevad saateid või nagu ma seal tegelikult selle auhinna kättevõtmisel või kättesaamisel ennast lohutasin, et see on nagu spordis, mõned hüppavad ja jooksevad igal võistlusel iga päev või vähemalt kord nädalas. Aga siis tuleb keegi puhanud poiss lõunale laagrist. Kerge on olla hea treenitus tuule selja tagant. Laagrid on uued, sõbrad hüüavad hurraa. Ta võtab lõdva hooga, jalg tabab õnnelikult pakku. Jalgrekord. Kui sa juba sporditeema juurde läksid, siis mulle meenus praegu noh, jalgpalli MM ju käimas ja kõik nii edasi. Me vaatame, jälgime seda vist. Väga paljud. Et ühe Aafrika meeskonna treener, see oli vist Kamerun ütles niimoodi, et noh, et see poiss, kes lõi nüüd selle, haavasin just hiljuti Austria vastu, et ma leidsin ta kuskilt mingist külast kuskil džunglis poolteist kuud enne MMi algust. Et keegi ei teadnud üldse mingist sellisest. Nii on kuu või mis ta nimi oli. Aga tulijana nägite ju, millise värava ta lõi kohe, eks. Et see potentsiaal võib olla muidugi tohutu. Meie. Ega saatusest ikka ei pääse, kui sul on määratud lüüa sel päeval Prantsusmaa MM-il värav, siis ole sa kus metsas tahes saatostops välja, sa lööd selle. Ma saan sinu jutust nii aru, et sa muidugi püüad enda pealt seda aupaistet lükata kõrvale kolleegidele ja nii edasi, aga mis seal salata, eks sa oled ikka nii televaatajate kui raadiokuulajate lemmik küll. Ja kas sa oskad isegi aru saada, millest see selline karisma tulnud? Ma ise küll ei arva, ausalt öeldes ma mingisugune lemmik olen, sest ma ei ole kunagi tahtnud kellelegi meeldida. Ja ma tean, et tal on väga palju inimesi, kes absoluutselt mind ei salli kohe ei taha silmaotsaski siia vikerraadiosse on helistatud ja küsitud, et millal jälle Kersna teeb, et siis on teada, millal ma ei kuula hommikut. Aga muide, siin võib olla ka see asi, et kui sa ei ole püüdnud kellelegi meeldida, öeldakse ega vägisi armsaks ei saa. Ja võib-olla just need, kes koledasti pingutavad, et armsad olla, saavutad vastupidise tulemuse. Näiteks seesama noh, väide, et sina tegid kaks saadet ja, ja seal teised on iga päev eetris. Aga need, kes on igavene eetris, need ju kuluvad, aga see, kes teeb kaks kohutavalt värske, seda kõik vaatavad ja meelde. Ja Valter, vaata, mõtle kasvõi enda laulude peale. Need laulud, mis on sul kõige paremad laulud, kuidas sa oled need kirjutanud, kas need on tellimustööd? No ei ole ma tellimise peale olen ainult operett ja niisugust ooperi- ja opereti, kus on lepinguga, kes laulude vanasti oli, nii, et kes laulu valmis ja sa oled 60 rubla ja kogu lugu. Vaat kui hästi oli 60 rubla, oli kõva raha, vanal ajal. Oi, mitu pudelit sellest. 60 krooni eest praegu ei saa, aga ega hea laulu kirjutamine ka ei ole niimoodi, et sa lähed ja, ja kirjutad lihtsalt inimene peab olema metsikult andekas ja andekus üksinda vähe. Ei, seal on ka jälle niimoodi ikka, et ikka näkkamise küsimus ka, jumal hoidku. On neid inimesi, kes on elus ainult ühe laulu teinud, aga, aga nii võimas, et teised pingutad sõjalauluga ei saa seda tulemust. Nii et see on, see on ka täpselt selle värava löömisega. Ma vaatan praegu Vahur Kersna professionaalsust. Toimetaja intervjueerija, noh, ta on sujuvalt tänase Vikerkääru juhtinud enda pealt üle Valter Ojakärule ja on hakanud saatejuhte intervjueerima. No väga tore ja ma arvan, et kõige parem ongi selline sundimatu vestlus, aga kuna me nüüd juba otsapidi muusika juurde jõudsime siis võin raadiokuulajatele öelda, et tänane muusika on eeskätt just Vahur Kersna valikul. Ja sa oled siin oma lemmikansamblite plaate kaasa võtnud, päris mitu. Üks neist on oma järge juba ootamas, see on, ma arvan, mitte ainult sinu, aga väga paljude lemmik ansambel. Aga milline on sinu suhe konkreetselt ansambliga ABBA? No see plaat, mis mul praegu kohe varsti, mis meil mängima hakkab? See on tegelikult esimes esimene lint, mis mul kunagi oli ammu-ammu, oli just seesama lint. Nii et esimene armastus, ütleme ütleme jah, see oli midagi muud, see oli midagi erinevat sellest, mis raadios iga päev tuli. Ja no me mäletame umbes, mis see kõik oli. Ja siis Ma võin öelda, et minu esimene raadiosaade, mis ma tegin aastal 1978 oli just ansamblist ABBA. See oli veel niimoodi, et vist isal paluti seda teha ja ta ütles, et mul pole aega praegu, et aga las poiss proovib kätt. Ja ma tegin selle saate ära ja siis järgmine päev noh tol ajal õppisin Pedas veel siis järgmine päev. Kõik koolikaaslased ütlesid, et issand jumal, tund aega järjest ikka seda apad, et kas sellest ei jätku juba ükskord. No see oli aasta 78 muidugi siis ta oli vist veidi kuluna maisi kulunud ja, aga, aga see on päris päris algusest. Nüüd. Vahur, ma pean ütlema, et sa tegid mulle praegu karuteene. Sa raiskasid ära ühe väga hea vikerraadio muusikaviktoriiniküsimuse sest ausalt öeldes seda lugu kuulates ega ei ütleks küll, et tegu on Abaga, see on aastast 73 veel ennem seda ootel luud. Mina olen küll alt läinud, sellepärast et ma ei ole seda lugu kunagi kuulnud ja apa kõlaja hambastiili ma siin küll ei leia. Aga muidugi väga ilus. Mulle mulle põhimõtteliselt meeldivadki kuulsate bändide need lood, mida on väga palju, ei mängita, aga mis on teinekord ääretult huvitavad ja väga värskelt kuulata niimoodi. No sellepärast see mees, kes oli, tahtis need biitlite seda Hamburgi piraat mõtet välja anda, suur protsess oli ju tulemas ja, või käibki juba kolm meest olid kokku, tähendab jah, kolm meest ja üks naine, Yoko Ono oli siis neljas. Ja poiss oli salaja lindistanud seal Hamburgis, kui nad mängisid, noh, keegi ei teadnud, kes nad on. Ja, ja võib-olla nad sellepärast akest protesteerivad. Nad oleks siseselt plaadi välja andnud ja kõva rahadega tubli poiss, kes omal ajal lindistas, lõppude lõpuks on, meil ei oleks seda alles loomulikult mina annaks raha talle täiesti lõdvalt. Ja pealegi nendel Yokodel ja nendel teistel on ju küllalt pappi täiesti piisavalt mida nad ahnid saavad, palju on inimesel siis õnneks vaja apelsinikastet seal peal magada ja ongi kõik, mida on sinul õnneks vaja. Vahur Kersna. Mul on. Natuke süüa ja magada kuskil ja häid sõpru. Sa oled ikka, sa oled omamoodi selline looduslaps võib nii öelda või? Sa oled lihtsalt Lõuna-Eestist pärit Lõuna-Eestist küll ja eks ma olen ka selline ta võist nagu karupoeg Puhhi. Et elus puhuvad igasugused tuuled, ei pea Nende tuultega võitlema. Ass, asjad kulgevad oma rada ja sina kulged nende asjadega koos Rali tuult äranud tuultes, palju räägi siin viimasel ajal on sellised marutuuled lehmi, õhku, naeru, siis on seal ka väga, väga kurb asi, aga sa mainisid ennem, et kui see värav on määratud mehel, lüües talle siis tuleb välja, sa oled mingil määral nagu fatalist. No ikka jah, tegelikult on, niimoodi, on, ja mitte ainult fatalist, aga sa vist usud natuke ka nendesse üleloomulikes nähtustesse. Asso Jutasin. Ei, no mitte ainult meriväljal, aga no ma tean, et sa tunned huvi näiteks ufoloogia vas. No ma tegin kunagi jah, seda saatesarja televisioonis. Aga lõppude lõpuks minu arvates ei olegi tähtis, kas need asjad on noh, nii reaalselt tõestavalt olemas. Kuigi tõenäoliselt on vaid vaid tähtis, on see, kui palju võrreldamatult rikkamaks ja huvitavamaks nad teevad meie elu. See on oluline, näiteks minul on kuiva, jutt kaldub sellele ohtlikule pinnale. Ma hakkasin ükskord autoga sõitma Pärnust. Pimedal ajal täiesti kottpime, oli, autol muidugi tuled põlesid keerasin välja sinna Tallinna maanteele ja ja mingisugune tohutu punane valgus oli. Aga oli kõik niisugune veripunane valgus ja mina mõtlesin, et mis asi seal põlema jäänud, seisma ega midagi, sõitsin edasi ja pärast uurisin tuttavate pärnu inimeste käest ei midagi põlenud akuste valgus tuli ja see ei olnud raketi valgus, vaid see oli nii, et terve, terve. Minust lähemale jääv taeva pool oli punane. No praktiliselt kõik inimesed, ma arvan, võivad rääkida enda elust mõne loo ikkagi, mis nendega juhtunud on. Ebamaisest tagasi maisesse maailma ja muusika juurde. Vahur Kersna, meie tänase Vikerkääru saatekülaline on järgmiseks looks valinud ühe pala ansamblilt Queen, mis ei ole ka minu jaoks eriti suur üllatus. Sest seegi ansambel on väga paljude lemmik. Millal see sai sinu lemmikuks, millise plaadi kaudu näiteks või kaudu ooperite kaudu? See ma mäletan seda, kuidas ma kuulasin seda esimest korda, see oli midagi nii vapustavat, et ma ei tea umbes midagi sarnast, kui, kui ilmselt Ivo Linnaga kuulas omal ajal Pilheilit või keda ta kuulas, mida ta mäletab senimaani, kuidas ta seisis kuskil kooli võimlas ja kuulas seda. Mina mäletan ka seda esimest hetke. See oli nii müstiline. Ja sellest ajast peale midagi ei ole teha. Ma kuulan teda nüüd juba küllalt harva, sest kõik plaadid on niikuinii pähe kulunud. Aga, aga ta on ikka võimas, midagi ei ole teha, Nad on originaalsed, nad arenesid kuni lõpuni ja nad on tohutult andekad. Minu arvates. Nii lõppes miljonäri valss ansambli Queen esituses. Lugu, kus oli igale maitsele midagi, nagu jõudsime järeldusele vill ja miljonäri valss lõppes, aga mul on niuke tunne, et miljonärid ei lõpe kunagi, neid tuleb kogu aeg juurde. Ja mis me veel jõudsime siin järelduseni, kui mõni praegune 13 14 aastane kuulab seda muusikat, mis täna me mängime seda mõtlen, et küll on ikka pervert sellise maitsega nagu eesti kohuta. Ma olen ka kuulnud. Neil on meie ajal olid, olid oma õpilaste släng praegu on niisugune noh, nagu eriti mahategevsõna on rõve, kuigi see selle sõna otsese mõttega üldse kokku ei käi. Mõni ilus armas rahvalik lauluke, selle kohta öeldakse rõve näiteks. Ma tahaksin kodus olla. Rõve on jah, no midagi ei ole parata. Mina toetan ka seda mõtet, et siiski iga inimese lemmikmuusikaks jääb see, mida ta on kuulanud 16 aastaselt, kui ta on kõige vastuvõtlikum muusikale ja jumala eest, las on päris kindel, et see on päris kindel. Aga jätkaks nüüd siiski nende miljonäri teemadel veel raha teemadel, näiteks. Vahur Kersna, tänase saate külaline. Sina oled nii palju saateid teinud, raadios, televisioonis, igal pool, sa oled ju pururikas vist või? Ma arvan, et piisavalt, ma arvan, kui inimesel on nii palju raha, et ta. Et ta, et ta ei ole näljas ja ta ei ole paljas jätta ja tal oleks kuskil elada, siis on sellest täiesti piisavalt ja telefoniarve ja, ja need on vaja kaeramaks, noh lõppude lõpuks küll, jah, no ei pea ju siis ei pea ju lobisema selle telefoniga ja ei pea soojal veel laskma, joostab hommikust õhtuni ja seal kõik nagu mõistlikkuse piirides. Aga kui need asjad on olemas, siis on vaja ainult head sõbrad ja ja hea töö ja rohkem ei olegi tegelikult inimesel vaja elatakse. Ja nüüd on sind ees ootamas veel üks väga suur tuluallikas. Ilmselt sa võtad Maire Aunaste käest teatepulga üle? Ühe Ma ma juba Eesti kõige Eesti kõige populaarsema saate juhtimisel oli, selles ei ole mitte ühe kõige populaarsema, kõige populaarsem ja ütleme nii, muidugi kes on ka meie saadet ehtinud siis Maire Aunaste on veel ka külas käinud, tervitused talle. Aga Vahur Kersna, mis tundega SINA nüüd selle töö ette võtad? Ausalt öeldes küllalt sellise külma kõhuga? Nii nagu sa kõike teed? Närvitseda ka mingit saadet tehes või oled sa tõesti niimoodi, et noh ükskõik, mis juhtub, sind ei häiri ma, need suuremad närvitsemised on ilmselt juba ära närvitsenud. Ja ma olen ikka nii palju selle asja sees juba olnud, et ma valmistan ennast ette vaimselt ja ma mõtlen läbi, mida ma tahan teha ja kuidas see kõik peab minema ja ja enam aega. Siis lihtsalt lähed ja teed selle asja ära nii hästi, kui sel hetkel vähegi suudad. Aga see suhtlemisoskus on sul tõesti, noh, seda ei saa ju õppida, see on sul lihtsalt olemas. Ilmselt nähtavasti ma arvan, et see on siiski õpitav. Näiteks huumorimeelt ei saa õppida, see peab olema inimesel kaasa sündinud, see kas on või ei ole. Aga suhtlemisoskus on täiesti õpitav. Ma ise arvan, et ma olen selle selles asjas võib-olla kuskil poole tee peal kõige paremal juhul et see ei ole nii hea sugugi, kui ma näeksin unistustes, kas seal, nii et suhtlemisoskus algab võimest teist inimest kuulata. Loomulikult ma arvan ka, et et kui, kui sa Ajad seda oma joru, jaa, jaa, siis. See ei ole, suhtlemine ei ole. Me oleme näinud ju neid telesaateid, külgus, sellel saatejuhil on nagu mingi oma skeem ajus valmis ja ta raiub seda, raiub raju, ta üldse ei kuula, mis talle vastatakse. Aga sealt võib teinekord nii häid asju taha haakida ja välja õngitseda, et et selles ongi see professionaalsus ja ja geniaalsuse, mis asjad kõik. No me oleme neid mitu hooaega juba näinud, kuidas Maire Aunaste ohje hoiab seal saates? Tõenäoliselt sina võib olla, hoiad ohje pisut teistmoodi või kas sa oled endale ette kujutanud, kuidas seda, seda, seda meeskonda ja naiskonda seal koos hoida ja, ja kuidas võib-olla neid iga, et sinu isikuga tuleks ka midagi, midagi muud? Jah, loomulikult, eks ma hoian neid ohje natukene teistmoodi, ma arvan, et natukene lõdvemalt ja ja võib-olla natukene pehmemalt. Aga mis on selle saate mõte ja kui me nüüd mõtleme, mille pärast ta on nii populaarne. Minu arvates on üks põhjus see, et vaatajale on antud võimalus arvustada, arvustada endasuguseid. Kapa-kohilast Abja-Paluojast Karksi-Nuias tuleb temasugune lihtne inimene. Ja vaate vaatab, mis tal seljas on, oomilised, jõledad hambad tänal o mina olen palju ilusam. Mina olen palju ilusam. See on minu naabripoiss, vaata alles, kus tegelejad, helistan veel tuttavale, kuule naabri Jürka saates, vaata tee lahti. See on kõige suurem pluss selle saate juures ja ülejäänud inimesed saavad jälle informatsiooni. Sa hangid tegelikult määratu palju informatsiooni sellest, mismoodi tuksub tõeline Eesti elu. See, et kui sa näed üle päeva Siim Kallast ekraanil või teisi tegelasi, kes käivad seal kogu aeg, sa oled nendega nii ära harjunud, et sa suhtud neisse nii nagu oma. Ma ei tea seina kellasse, et ta on sul olemas ja ta vahepeal pauke ja, aga ta ei ole enam huvitav. Jaa, aga ma ei mäleta, kas meie tookord küsisime Maire Aunaste käest seda, et kuidas ette valmistab seda saadet. Kas võib minna niimoodi välja, et noh, et inimesed tulevad kokku ja räägivad seda, mis parajasti pähe tuleb või või peab? On, see, on see komando niisugune, neil peab natuke andma siiski aega mõelda. Kui nad räägiksid seda, mis neil pähe tuleb, siis, siis oleks väga kole. See oleks tõeliselt kole, aga võib-olla see oleks just väga huvitav siis noh, ütleme ühe saate jagu oleks võib-olla huvitav, aga oleks väga kole ja siis nad ei tuleks enam ise ka saatesse. Tähendab, loomulikult peab inimesi natukene ette valmistama, neid peab kindlasti aitama, kes tulevad, kes ei ole iialgi televisioonis esinenud, see nõuab ka teatud. See on õigus, ma mäletan oma närveerimist ka ikkagi, kui ikka sinna see on, raadio on midagi muud, siin on see mikrofon ja ja kõik on, aga televisioon on üks kole asi, kui alguses sinna minna, tõesti, see lööb ikka, lööb ikka. Inimestele tuleb selgeks, teha, saavad, tegu on mänguga, see ei ole elu küsimus, see ei ole elu algusega elu lõpp, seal mäng ja seda tuleb võtta mõnuga nagu mängu, igat teist mängugi. No meie nähtavasti eestlane peab seda veel õppima, sest need niisugused vanad televisiooni maad nagu ütleme Inglismaa, Ameerika, kus me näeme niisuguseid, noh, igasuguseid noh, tooks raud ja kõik, mis neil seal on. See asi käib seal palju vabamalt, lihtsalt selle tõttu, et inimesed on seda juba keema harjunud, nii kaua isegi võib-olla soomlased ka. Ma ei ole selles päris kindel, aga, aga lugemiskogemus on, aga see on kahe otsaga asi, näiteks Ameerika neid mõningaid saateid lihtsalt nagu ei ei kannata juba sellepärast, et kuidagi kõik on nagu liiga kätteõpitud, liiga lihvitud. Ma olen näinud selle reisile sinuga saate Ameerika varianti. Et teate, see oli midagi nii õudset eestlasele, et see oli lausa kohutav. Nad salvestavad ühe päevaga viis saadet. Saatejuht tuleb kohale ja see produtsent ütles, et see saatejuht on, ta teeb nii palju saateid. Iga päev on tal seal mingi viis salvestust. Et ta ei mäleta enam, mis ta nimi kaan. Ta ütleb oma nime, ta loeb selle kaamera kohal paberi pealt maha. Anšansmeff, vasing, plaanseid ja ongi seal ei ole mitte mingisugustki loomingulisuse varju, see on nii nagu hamburger jookseb ühel liinil absoluutselt ühesugused. See on massi tootmine. Me katsume natuke siin väikeses Eestis ja Soomes ka ta on ikkagi soomlased, on väga palju muuseas nendes eeskirjades muutnud, mis neile on esitatud. Kui see litsents oli veel inglaste käes, siis olid need eeskirjad küllaltki karmid, aga ameeriklased ostsid selle ära ja neil on ausalt öelda ükskõik, peaasi, et raha tuleb. Mul on hea meel, Vahur Kersna, et sa oled minuga ühel nõul, et see ameerika kultuurikonveier töötab natuke juba ületuuridel ja vist massikultuuri konveier, sest ma arvan, et seal tehakse ka sellist tõeliselt head, huvitavat kultuuriaga, see lihtsalt ei jõua nii palju kui massikultuur siia. Ma ei tea, kas järgmine muusikapala, mida me kuulame, kuulub ka massikultuuri hulka. Vahur ma arvan küll, jah, kindlasti, aga mitte väga massi. Ja massikultuuri võib olla ju ka nii head kui halba tegelikult loomulikult. Kus me siis me oleme kõik massid? Meie kultuur on ikka palgeline. Ja millega sa meid nüüd üllatad? See on jälle minu noorpõlvest selline rõve lugu, nagu see on Nazaret ja koerakarvad või koera juuksed. Ma ei tea, kui paljud raadiokuulajad teavad, et tänase Vikersaatekülaline Vahur Kersna on ka suur sportlane ja koguni rekordiomanik minu teada kümnevõistluses küll ajakirjanike kümnevõistluses, mis sinu mark on? Noh, see ei ole nüüd mingisugune eriline suur, oskan ausalt öelda see nende paks madude ja, ja õllega õhtudega seal võidu joosta. Ta, ja seal rekord võtta ei ole, ei olegi nii raske probleem, ei ole. See on 4996 punkti viis aastat tagasi tehtud ja rohkem ma siis enam ei teinud, sest ma lubasin ülejäänud seltskonnale, et ma ei tule enne välja, kui minu rekord on löödud. Nool võib rahulikult hingata. Noolele seda muret muidugi ei ole, aga kas tõesti on siis nüüd niimoodi, et neli nüüd siis neli aastat on hambaid proovitud, selle rekordi kallale keegi pole üle löönud viis aastat nüüd viis juba jah. No ei ole, noh. Ma ei tea, nad ei viitsi või nad ei taha või mis, mis tulemusi selleks tuleb näidata, et ütleme, see 5000 punkti täis teha. Kui tood mõned lihtsamad näited, sinu, ütleme, noor terve mees teeb selle tulemuse niimoodi lihtsalt tõmbab lühikesed püksid jalga, läheb staadionile. Praktiliselt tähendab ajakirjanikud ei ole siis noored terved mehed tunnetama enda tunne. Jah, sul võib õigus olla õigusel no ja ütleme, mis nad seal jooksevad sadat meetrit 12 sekundiga või 11, üheksa vist oli minu aeg sinuga niikaua mina ei ole alla 13 jooksnud vis talise vanem kahedamast, oota, mis me sellest räägime, lühidalt need oma tippmargid ära, mis seal 100. 100. meetris, see nüüd ei ole üldse märkimisväärne. Meil on nii väikesed tulemused ja ega ma ei ole kümnevõistlust kunagi varem ei olnud teinud, kui sinna ajakirjanike võistlustele minnes. Ma tegelesin hoopis ühe teise alaga, kas te arvata ära, mis, mis alas olen ma olnud Eesti noorte meistrivõistlustel teine hõbemedaliomanik mitu korda järjest, kusjuures võitnud on Eesti noorte rekordipüstitaja. Senimaani on Eesti noorte rekordviktoriini küsimus. Ootan no mis võiks olla? Orienteerumine ei, see on kergejõustik. Jõustik. Oot, sinu kuju vaadates ma ei usu, et see näiteks vasaraheide oli. Või kuulitõuge pihtas ja põhjas ongi nii või vasaraheide, kujuta ette, siis pole üldse massi vaja. Jah, natukene palju sa kaalud noh, eks ka siin 75 peale kaalun. Vasar kaalus noorteklassis kuus kilo. Ja no see on ka tehniline ala, muidugi on, tähendab, seal tuleb osata seda keerutada vastavalt ja niimoodi, et ise ringist välja ei lenda koos vasaraga ja seda seda ohtu ei olnud. No tuleb hästi, madalale tuleb, lagede lasi ta viia, siis ei ole mingit probleemi. Nii palju sinust, sporditegemistest oled sa ka suur spordihuviline jälgija selles mõttes? Tugitoolisportlane ka või? Ei, ma väga ei ole ausalt öelda, kas teed ise või teed hoopis midagi muud, jah, ei, ma vaatan küll, aga noh, see ei olenud. See ei ole ka nüüd nii tähtis, tähtsam on ikka. Ma leian ise joosta ja hüpata ja ennast liigutada, kui vaadata, kuidas seda teised teevad. Aga Vahur Kersna ei ole piirdunud ainult mitte jooksmise ja hüppamisega ja raadio- ja telesaadete tegemisega, vaid sul sulg liigub ka päris haledalt käes või sa oled minu teda laulutekste kirjutanud? Noh, ma ei saa ju võistelda nendega, kes seda on teinud nagu tööks. Mina olen lihtsalt siis, kui meie mõlema hea sõber Alo veel loo loos ja liigutas ja kirjutas lugusid siis ma olen temaga koos, jah, mõned mõned tekstid, tegin talle niimoodi mõne telesaate jaoks. Neist on ka helijälgi jäänud, ma loodan. No midagi on jah, natukene no mis sa nüüd varjad, tule, tule lagedale, tule lagedale. Mida valgud seal oli isegi isegi üks asi on, kus ma olen laulnud, see on õnneks on üks kord kostnud ainult teha see ainukene eksemplar sellest laulust on minu käes ja minu eluajal enam keegi seda ei kuule. Midagi tõeliselt kohutavat. Aga tekstid on sellised naljakad. Ikka selle konkreetse loo juurde, mida me nüüd oleme seal oli väga huvitavad esinejad ka vist kui ma ei eksi ja seal on tõelised professionaalid, ainult mitte professionaalsed lauljad. See oli üks öötelevisiooni aastavahetuse saade siis, kui sel aastal kujust ime oli oma aktuaalsuse kõrgpunktis ja siis me kirjutasime nagu väikese paroodia seal see oli see saade, kus hommikul kuskil kella nelja-viie paiku te istusite kõik stuudios kiitsite 11. Tead, see oli jube saade, vaatasin seda, muide. See oli niimoodi, et see oli Ö televisioon kestis jõuludest kuni uue aastani, vana-aasta õhtuga pidi ära lõppema. Ja siis minule öeldi, et okei, et sa võta see vana-aasta õhtu, et see on küll kõige pikem, mis ta kestis, mingi neli või viis tundi oli seda otsevärki. Pole viga, et me kõik teised aitame, me teeme üks teeb seda, teine toda, sul on mingisugune mingi oma tunnikene või poolteist on vaja organiseerida. Ja siis 30. detsembri õhtul, kui ma läksin koju, siis ma praktiliselt nutsin. Sest kõik olid ära öelnud, kõik olid enda saateid täis teinud ja mitte keegi polnud absoluutselt mitte midagi teinud selle viimase õhtu jaoks. Nii et ma olin üksinda selle viie tunniga, millest mul oli täidetud üks tund, üks päev enne seda saatuslikku ööd ja nemad tulid lihtsalt kella kaheksaks kohale. Pestud, triigitud ja hästi lõhnavad. See oli üks jubedamaid kogemusi televisiooni praktikas minu elus. Sealt on pärit laul. Kas oli nimme tehtud, kogevad noorele kolleegile eraldi käki? Ei noh, eks oma särk on ikka ihule kõige ligemal, seal on selge ja ma olin naiivne ja rumal ja main ootne uskuma, et et tõepoolest, et üks kõigi eest, kõik ühe eest, aga niimoodi elus ei ole. Elus Albuna ja kui kaua lootnud, et nad ei jai ka iialgi. Jaa. Jaa. Jaa. Seda lugu kuulates kõigepealt ma arvan, et Vahur nii nagu sinul ka minul meenus päris suure valuga seed alot enam meie hulgas ei ole, ta oli ka üks. Ma julgen teda nimetada üheks oma parimatest sõpradest ja sina ilmselt samuti. Jah, nüüd ei telli keegi minu käest enam sõnu või nüüd ei õnnestu mul oma elu enam kellelegi Määri väe helistada ja öelda, et kuule, et homseks oleks lugu vaja, et sõnad on siin ja kirjuta ära. Aga siin oli ju väga palju prominentseid isikuid, kes seda lugu laulsid, on nad sul peas kõik kohe võib meil ja siin on Urmas Oti võimsat ja kandvat häält oli kuulda siis Mati Talviku kohati pihta saavat häält, Enn Eesmaa väga sügavat baritoni hagi seini, sellist õrna lähenemist, Reet linna tuntud professionaal ja Reet Oja sihuke tugev tugev naise hääl ka loomulikult. Ja see osa, kus laulma ei pidanud, selle ma jätsin loomulikult endale sellise päris sisse, juhatas. Nii et lauljakarjäärist sai, unistan vat jah, ei, ei ole võimalik unistada. Aga mida olen tähele pannud sinu saateid kuulates ja vaadates tundub mulle, et sul on kuidagi eriline lembus selliste anomaaliate vastu tihtipeale suisa totruste vastu, sa kuidagi oskad neid üles otsida ja esile tuua? Mäletan kasvõi näiteks viimasest raadio hommikust, mida sa tegid? Kus oli juttu sellest, kuidas sa käisid omale kaubamajast aluspükse ostmas ja siis avastasid, et pakendil on märgitud rinnaümbermõõt, milleks on rinnaümbermõõt tarvis püks ja pikk pikkus, kusjuures sentimeetrit ja 170 oleksin millimeetrites, siis saaks veel aluspüksi puhul võib-olla aru, mille jaoks see pikkus on. Aga noh, Eesti vabariik on selline, nagu selgub, kuidas see nüüd on, siis, kas sa otsid just ekstra selliseid juhuseid või sa lihtsalt põrkud nendega tahes-tahtmata kokku oma igapäevases elus või kuidas juhtub? Ma arvan, et kõik põrkume nendega kokku, neid on vaja lihtsalt tähele panna, üles korjata, nii nagu kalamees tõmbab kala õngega jõest välja ja siis teiste rõõmuks ära praadida. Seda sa oled päris hästi teinud, ma pean ütlema, see minu töö on. Kas ma pääsen? Kas sul on juba järgmine totrus valmis mõeldud, millega sa välja tuled? Ei noh, eks need tulevad omasoodu ja nemad tulevad ja otsivad mind üles ja mitte vastupidi. Aga milline on näiteks sinu kõige huvitavam vestluskaaslane olnud, kellega sa oled kunagi saadet teinud või intervjuud teinud või, või ütleme, kas seda üldse saab niimoodi küsida? Noh, kõige kõige suurem üllatus või midagi sellist? Vist isegi ei saa, nad kõik on huvitavad. Kui sa tahad juba inimese oma saatesse, siis, siis sa pead temast lugu pidama, ükskõik, kes ta siis on, absoluutselt ükskõik, kas see on Eesti vabariigi president või on see traktorist koolja, kuskilt mingi põhjus peab olema, miks ta on sinu saates ja Sa võtad sinna alati mingi põhjusega inimene siis siis ta on ju eriline. Kuigi näiteks kui sa teed kasvõi raadiohommikut, siis need kõned, mis sinna sisse tulevad, sa ei tea ju ette, kes helistab? Ei tea küll jah. Nii et ta ei saa olla sinu jaoks, tähendab, ta on sinu jaoks eriline mõistagi, kuna sa suhtled temaga. Aga sa ei ole teda ise välja otsinud. Ja ma just tahtsingi küsida, et ütleme selliste ootamatuste puhul, kas on vahel olnud ka niimoodi, et helistab sisse, keegi selline, kes võib-olla ütleb sulle, on sulle halvasti öeldud kunagi või kuidas sa siis reageerid, mis siis juhtub? Jah, kunagi top-raadios ma sain ikka päris hea kooli siis, kui ma tegin seal doktrehvi nimelist saadet aga sinna eestlast küll igasuguseid sulelisi ja karvaseid sisse. See oli, see oli ikka tugev kool, peale seda on mind suhteliselt raske endast välja viia ikkagi. Ma sain juba enam-vähem kõigega hakkama. Nüüd järgmises saates kindlasti keegi soovib, ei tea, vikerraadio publik ja see, helistan, ma ütleksin noh, küllalt selline lambukene. Ta on võib-olla rohkem Iiachi tüüpi, kes, kes hea meelega ühiseks hästi palju millegipärast kahjuks ma pean ütlema, et see niimoodi on. Aga, aga näiteks pulss, raadio, pulss, kus ma eelmine hooaeg töötasin selle kuulaja helistaja oli jälle kuidagi sihuke hästi rõõmsameelne ja ja hästi kuidagi nakatav. Ma ei tea, millest see on niimoodi, no siis tuleb välja, et, et igal kanalil on oma väljakujunenud imitsiga kuulaja. Jah, kindlasti, aga muide, sinu jutust tuli ka praegu välja kus sa eelmisel hooajal töötasid. Et sa oled neid kohti vahetanud üpris tihti ja ütle üldse mitu rauda seal praegu nagu tules on. Tele-raadio televisioon ja raadio ega muud ei olegi siin aeg-ajalt ikka tahavad, et ma kirjutaksin siia-sinnapoole. Ja noh, aga palju üks inimene jaksab, palju ta peakski Rapla miks peab Raven, mina ei saa aru nendest inimestest, kes jooksevad ennast hulluks, rabelevad, rabelevad, rabelevad ja mille jaoks siis lähevad infarktiga haiglasse just. Ta ei ole sinna kiiret. Minu pärast võivad nad need intensiivpalati voodid kellegi teisega täita. Maha meelega. Oleksin kodus ja liigutasin varbaid sel ajal mõnusalt. Kui jutt oli juba vikerraadiokuulajatest, siis sina oled minu saateid kuulavad minuealised ja pisut nooremad ja ja neile ma ei saa täna küll ütlemata jätta ka, et 57 aastat tagasi, tänasel päeval ja samuti pühapäeval hakkas üks kole madin peale ja sellest me praegu rohkem räägi, sellest on teisi saateid. Aga meelde ta tuleb ja tuleb nähtavasti kuni elu lõpuni. Jah, ega sinu põlvkond ei pääse sellest kuhugi ei pääse. Ja kindlasti igal põlvkonnal on oma vapustused ja annaks taevas, et need oleks väiksemad sellel, mis praeguseni. Aga nüüd on aega öelda, suur tänu Vahur Kersnale tänase Vikerkääru saatekülalisele ja juhatad siis võib-olla ka selle viimase pala sisse. Viimane pala. Las ta siis räägib enda eest, need on Monseraga palee ja seesama Fredi Mercury, kellest ma ei tea, kas minu põlvkond, aga mina isiklikult kahist ei pääse elu lõpuni.