Tere päevast, head raadiokuulajad, suur hea meel teiega taas kohtuda, loodetavasti naudite seda kevadist julgelt nii-öelda selle aasta esimest tõeliselt kevadist nädalavahetust. Juhul kui teete seda koos raadioga, siis on raadio kahel järgmise tunni jooksul pakkuda teile kaasamõtlemiseks teemad, mis puudutavad meditsiini. Alanud on saade poolt ja vastu, minu nimi on Urmas Vaino ja tänase saatekülalised on Eesti patsientide esindusühingust Pille Ilves ja haigekassa juhatuse esimees Hannes Danilov. Ma usun, et pile anna mulle andeks, kui ma kõigepealt mitte siis juubilari, vaid juubilari esindaja poole pöördun ja, ja Hannes Danilov, kuna haigekassa 120 aasta vanuseks, siis noh, see on ikkagi selline meeldib või ei meeldi ja ma arvan, et meeldib, on ikkagi natukene niimoodi kokkuvõtete tegemise aeg või asjade üle järelemõtlemisaeg. Et kui te, kui te vaatate nagu tänast seisu, kui rahul te olete selle olukorraga, mis Eesti meditsiinis või meditsiiniteenuste osutamisel praegu on? No kui minu käest küsida, siis ma arvan, et olukord on rahuldav, isegi tugev, tugev, rahuldav kogu meditsiinikorralduses meil. Sest kui me vaatame natuke tagasi minevikku sedasama kahtekümmet aastat, siis kust me tulime, siis me tegime üks üsna sellist kardinaalset reformi, üks oli esmatasand ehk siis perearsti reform ja seal ju ideoloogiliselt muutus see, et kui me enne oli nii-öelda polikliinikusüsteem ja mindi kindla eriarsti juurde polikliinikusse siis pere varsti filosoofia on teisel alusel perearst tunneb sind nagunii-öelda tervikuna, teab kõiki sinu probleeme ja muresid ja teab ka sinu lähedasi. Ja selles mõttes on palju parem siis hinnata selle inimese ühe inimese tervislikku seisundit. Kui sa oled kursis nagu kõikide tema probleemidega ja temaga nii-öelda psühhosotsiaalse kliimaga, kus ta elab ja kellega ta koos siis nagu suhtleb. Ja teine suur reform oli siis umbes 10 aastat tagasi, kui vähendati kardinaalselt haigeks, olete võimsust, mis oli nagu üle ülepaisutatud ja üle profiilne, mis tekkisid, probleemid, probleemid kerkisid, ausalt öeldes me natuke aimasime neid probleeme, aga enne, kui neid reforme tehti probleemid kerkisid kättesaadavusega järjekordadega, mis ongi praegu selliseks avalikkuse jaoks kõige üks suuremaid probleeme. Sest et kui me kontsentreerume üht või teist asja, see tähendab seda, et me saame parema tehnoloogia, kvalifitseeritud arstid ja see kõik võtab ka rohkem ressurssi, seetõttu tuleb kontsentreerida suurematesse keskustesse. Ja kui me teeme niimoodi, nagu siin oli 20 aastat tagasi, et igas tegelikult väiksemas kohas on haigla velskripunkt, et siis on küll võimalik saada suhteliselt kiiresti lähedalt seda abi aga see kvaliteet ehk siis ja tehnoloogia ja arstide kvalifikatsioon ei ole sel puhul nii kõrge ja ei ole nii rahuldav, siis sellele inimesele see eriarstiabi andmine. Nii et natuke oli see niisugune teadlik otsus ka, et tuleb kontsentreerid. Sest muidu me rahaliselt ei suuda lihtsalt seda kaasaegset tehnoloogiat ravimeid inimestele võimaldada. Kui ma esitan sellise küünilise küsimuse, sest ma saan aru, et see on küüniline juba oma vormi tõttu mis hindade paneksite viie palli süsteemis praegusele meditsiini olukorraga Eestis No ma olen seda alati öelnud, et mina panen nelja avalikustas, paneb nagu madalama hinde, paneb vast rahuldava ja kui sa pead olema tükk aega järjekorras, siis hinnatakse ka vahel mitte rahuldada. Rahuldav või mitterahuldav Pille Ilves, kuidas teile tundub? Positiivne on see, et süsteem on ju olemas, et me üldse saame millestki rääkida ja see on väga positiivne, aga see on nüüd ainukene positiivne asi, mida te selle kõige juures näete. Tähendab probleeme meie silma järgi on muidugi palju, et sellised kolm, aga mis, mis tahaks välja tuua üks on see olemasolev teenuste pakett siiski ei kata inimese vajadusi. Et sealt on nii palju puudu, sealt on hästi palju selliseid toetavaid teenuseid on puudumis inimesega, kodus saab sellest inimesed vaadaku ise, kuidas saad taastusravihooldusravi noh, niisugused teenused üsna vähearenenud. Siis teisena tahaks välja tuua, et, et siiski see süsteem ei ole selline kvaliteedipõhine ja toimivad kvaliteedimehhanismid ikkagi on puudu ja kolmanda tahaks tooks välja, et, et kogu see raha liikumine siiski arengut kui sellist ei toeta. Tähendab noh, meie kõrvalt vaadates näeme seda, et süsteem ehitatud niimoodi, et haigekassa lepib kvootidest, võime sellest teenuse hulgas tervishoiuteenuse osutajaga kokku. Tervishoiuteenuse osutaja teeb oma teenuseid aasta jooksul ja peab selle täis tegema ja kui ta teeb arveid, siis patsientide arvet ei näe. Sest et see tekitaks teatud mõttes sotsiaalse kontrolli kogu sellele arvete liikumisele ja teisest küljest ta on ka patsiendile ikkagi selline loogiline, et tema eest on riik nii palju maksnud ja võib-olla see parandab ka ravitulemusi ja. Noh, ta pakkus väga hästi, nagu, et küllap siis patsiendid on, arvavad, et see on rahuldav, aga jätate rahuldava juurde, leiate ikkagi tegelikult, et tuleb olla kriitiline ja, ja hinne on mitterahuldav. Ma ei paneks mitterahuldavat hinnet just selle tõttu, et süsteemi on olemas ja on ikkagi patsiente, kes on väga rahul. On neid, kes ei ole rahul, et ta jääb sinna sellise keskmise kanti, et ma paneks kolme. Hannes Danilov siin oli nüüd väga mitmeid asju, mitmed isegi konkreetselt nagu osad etteheited, osad, konkreetsed küsimused või ettepanekud. Võib-olla siis räägiks oma arvamust, nendesse arvete väljapanek kui arvete vaatamine. Ma isiklikult arvan, et patsiendile see arve vaatamine ei anna midagi, sellepärast et seal arve peal on ainult koodid ja rahanumbrid. Seal ei ole nii-öelda, et kas vereproov või ultraheli või kompuuter, eks arve on nagu täiesti kodeeritud elektrooniliselt, aga mida me oleme kaalunud? Et paneks välja nüüd mingi aja jooksul need numbrid, kui palju kellelegi peale kulutatud aastas inimeste peale seal on üks veel üks takistus on see et meil on solidaarne. Et kui minu peale on kulutatud näiteks peaaegu et ei ole kulutatud, siis ma mõtlen, et miks me minu meelest seda 13 protsenti makstakse. Aga ma ei mõtle selle peale, et minu laste peale on kulutatud koolitervishoid, eks muud asjad käivad arsti juures traumapunktides. Vanemate peale on kulutatud. Kes on nagu pensionäride saavad solidaarselt selle raha, nii et see tekitab natuke seda niisugust ebavõrdset suhtlemist. No aga räägime selle asja nagu klaarimaks ja selgemaks, no ma saan aru tegelikult arvet ja olgu peale, et seal liigub mingi koodide rida, seda ju mingi lihtsa hiireklikiga mingi andmebaasi sidumisega saaks kohekümne veenduda. Ja seda saaks kindlasti genereerida, jah, aga, aga see ei näita midagi tegelikult patsiendile. Kui keeruline, kas patsient suudab otsustada, kas seda vereproovi-proovi oli vaja seda ultraheli oli vaja seda proovi ja protseduuri oli vaja, siis me tekitame olukorra, kus noh, mina näiteks ei oska otsustada seda, mida arst mulle ütleb, mida ma tegema pean ja kas need asjad on õiged või mitte. Arslane otsusest. Miks patsientide esindusühing seda tegelikult tahaks näha ikkagi? Kõigepealt ütleks, et ja eesmärk ei ole kindlasti, et patsient hakkab hindama, kas neid teenuseid talle oli vaja või ei olnud. Ühest küljest on see näeb, mis üldse missuguseid arveid tema kohta on esitatud ja teisest küljest ta ju oskab hinnata seda, et kas temaga mingit asja tehti või ei tehtud. Et kui eilsel konverentsil meie Läti kolleeg ütles, et Lätis on see juba ära tehtud ja ta ütles seda, et iga päev tuleb talle teateid nendest teenustest, mida patsiendid üldse saanud ei ole. Ta tõi konkreetse näite, kuidas talle üks patsient väitis, et ma pole ju loll, et ma aru ei saaks, et minuga ei ole kompuutertomograafi tehtud. Ühesõnaga, te väidate, et see tegelikult on, praegu on nii-öelda raha väljaimemise süsteem haigekassast mingis ulatuses, mitte täis muidugi mitte, teenuseid ju tehakse ja haigeid ravitakse, aga mingi osa seal on siis selliseid teenuseid, mida tegelikult ei osutada, mille eest raha liigub? Mina usun, et kindlasti see osa on olemas ka meie ühingusse on selliseid näiteid tulnud. Hannes Danilov, oskate te seda öelda, olete te seda kindlasti uurinud ja kontrollinud, kuidas kasvõi sealsamas lätlaste juures on? Lätlaste juures me ei, nagu ei saa kontrollida aga me kontrollime arveid ja pidevalt tehakse juhuvalikuid erialade kaupa asutuste kaupa, pidevalt kontrollitakse arveid ja selle kodeerimist. Ja kui leitakse eksimusi, siis nõutakse see raha tagasi. Ja aeg-ajalt me seda ka teeme. Nii et muidugi me ei jõua kõiki seitse miljonit arvet, mis meil tuleb umbes aastas kontrollida, aga juhu valikutena ehk siis pisteliselt kontrollitakse kogu aeg ja öelda, et 100 protsenti, et üldse ei ole mingeid pettusi valesti kodeerimisi, aga need vale kodeerimised tulevat vahetevahel ka lihtsalt teadmatusest ja teksitustest, nii et noh, see on niisugune natukene niisugune tunde küsimus, et kui palju meid petetakse, ma ei usu, et neid väga palju petetakse. Aga selles rahvakontroll kunagi oli olemas instants isegi rahvakontroll sellist ütleme, selle põhisena, et inimene saab tõesti peale ambulatoorne on see siis või jah, teenusega saamist saab vaadata, mille eest tema konto või noh, nii-öelda tema nimega seotud arve läks ja milliseid rahasid liigutada. Jah, no põhimõtteliselt on see võimalik läbi portaalis, on ju, et inimene saab teada selle ise, eksju, küsimus on ainult selles, et kas me suudame neid andmeid, neid on väga palju, muide see ei ole lihtsalt niimoodi, et mul on üks või kaks arvet. Inimesed käivad Eestis 6,3 korda keskmiselt arsti juures. Kordagi ei käi siis keegi käinud 12 korda. Et kas me suudame nagu seda andma kohtu niimoodi õigesse portaali panna ja kas see kõik on siis ka ütleme kindel, et meil delikaatsed andmed ei levi, sest need on delikaatsed andmed. Need peavad olema väga turvatud. Nii et noh, seal on nagu mitmeid probleeme. Aga miks ikkagi Pille Ilves patsientide esindusühingu arvates oleks see vajalik, kas sa tõesti oletad, et see rahanumber on nii suur ja pöörane seal taga, et see õigustaks selle suure riski noh suure või väikese riski, et, et ma teen ukse lahti, midagi võib lekkida? Ma tahaks öelda, et tegelikult need andmed on juba praegu internetis olemas, te ütlesite, et see on elektrooniline andmebaas, seal teatud liideste tegemine digilooga, ma usun, ei ole väga keeruline, teisest, mis ma tahtsin öelda, et, et ma uurisin eilseks ettekandeks, et mis on meie tervishoiusüsteemi eesmärk üldse. Ja päriselt ma seda seda eesmärki nagu ei näinudki, et rahva tervise tagamine või, või seal elukvaliteedi tõstmine või mingid sellised eesmärgid. Pigem leidsingi eesmärgiks just kulutõhususe ja niisugused rahaga seotud numbrid ja süsteemi säilitamise eesmärgi ja niisugused. Ja tegelikult kõik see arvete esitamine. Mulle tundub, et praeguse süsteemi juures saab nagu eesmärgiks oma Aitäh kõigepealt sellest eesmärgist, tegelikult on eesmärk olemas ja on olemas niisugune dokument nagu rahvatervise arengukava ja seal on eesmärgid olemas, seal on eesmärk elanikkonna keskmise elu ja pikkus ja seal on eesmärk tervelt elatud aastate arv, nii et on ka mitte ainult raha eesmärgid, eile räägiti rohkem haigekassast ja rahastusest, haigekassa tegeleb rahaga, aga on ka riiklikud tervise eesmärgid olemas ja see kava on olemas. Nii et aga noh, küsimus ikka jälle selles, et et kui palju siis neid andmeid peab ikkagi väljas olema, meil on isegi üsna palju, kõik saavad oma retsepte ja muid asju vaadata, et kui palju neid andmeid peab väljas olema ja kui suure koormuse tekitama. Ma usun, et see ei ole kindlasti nii suur probleem neid liideseid tekitada, sest digilugu on olemas, on turvatud ja seda süsteemi sinna juurde linkida ma usun, ei ole keeruline. Mis te rääkisite arengukavast siis arengukava siiski on soovituslik dokument ja nende soovituslike dokumentide on nii nagu on, et sellist seaduslikku eesmärk ikkagi nagu ei ole. Ka arengukava on tegelikult ikkagi arengukava on kinnitatud valitsuses ja seda kontrollitakse iga-aastasele täitmist. Seda antakse aru, see on erinevate ministeeriumite pealt, sest ega tervishoid ja on ainult mingi 20 30 protsenti inimeste tervisest kõiksugused, vägivaldsed surmad, keskkond, vesi, õhk, kõik see ja seda tegelikult jälgitakse, antakse igal aastal ka valitsusel aru, et tegelikult see süsteem töötab ja, ja neid asju tehakse. Pille Ilvese loetelu algas tegelikult väga sellise, noh, kui me rääkisime siin nüüd nendest arvete vaatamisest, siis see on, see on ühe suure süsteemi nagu pisikene osa, aga aga kui ta natuke pisut laiendaksite, millal täpsustaksid inimeste vajadusi, ei jälgi see see on nagu kõige sellisem, noh, selge süüdistus. Kui üks süsteem, mis on loodud inimeste vajaduste rahuldamiseks, neid vajadusi jälgi, siis see, need on tugevad sõnad. Ma mõtlesin siin seda, et teenuseid on puudu alates pikkadest ravijärjekordadest aga lõpetades ka nende teenustega, mida inimene vajab ühiskonnas, mida ta vajab, kodus, mida ta vajab pärast haiglaravi. No tooge mõned konkreetsed näited, räägime nendest järjekordadest pärast veel eraldi, kuidas selle küsimusega saab lahendada ja tegelikult ka sellest, et need järjekorrad on igal pool, et ei ole olemas sellist järjekorratud olukorda peaaegu kusagil, eks ju. Aga räägime, millised on need teenused, mida teie nägemuses peaks siis süsteem ehk haigekassa rahastama, mida praegu ei tehta. Tegelikult on piir haigekassa teenuste ja nüüd sotsiaalteenuste vahel minu silmis väga õrn sest tegelikult see, kuidas inimene liigub haiglast koju ja seal tegelikult kodus ta vajab niisugust terviseid toetavaid teenuseid. Ma toon näite, eks ole, inimene, kui ta on liiklusõnnetuses, ütleme, juhtub selline kole lugu, et läheb halvatuks nüüd haiglasse, temaga toimetatakse ära, ta läheb koju ja tegelikult meditsiinipool nagu ei huvitagi sellest, mis temast seal kodus saab. Kas tal on õiged vajalikud teenused peal. Kas ta saab seal hakkama, kes teda seal hooldab. Et niisugused küsimused, et muidu selle inimese jaoks on see tohutu traagika. Aga see kaudses mõttes vist ei olegi haigekassa siin ei saa väga palju teha või saab teie arvates? Kui arst on inimesega tegelenud, siis tegelikult ta peaks ka hoolitsema või vähemalt pakkuma seda informatsiooni, mis teenuseid on võimalik saada, teiselt poolt peaks kohe tulema sotsiaalsüsteem vastu ja need teenused peaksid olemas olema. Mina ütlen, et väga paljud teenused on puudu üldse, mis inimestel vaja on. No täiesti adekvaatselt välja arendamata. Siin noh meil on Narvast üks, üks täiesti kole juhtum, kus inimene on, ongi kodus kaelast saadik halvatud ja järjepidevalt saadetakse tema juurde hooldajaid, kes praktiliselt ei oska seda absoluutselt. Nad ei tea isegi seda, et ratastooli tõstes tuleb panna pidur peale ratastoolil. Et selline kvalifitseerimata teenus on, on ka inimesele teinekord täitsa ohtlik. Milline see konstruktsioon võiks olla, et kusagil ikkagi on, eks ju, see kus me käsitleme nii-öelda meditsiini ravivas mõttes ja teine on nüüd see sotsiaalsüsteem, mis peab siis ravitulemuse saavutamise järel kuidagi asja nagu üles võtnud. Mida te näete, mis siin peaksid olema need esimesed sammud, mida peaks muutma, mis peaks olema teistmoodi? Kõigepealt tuleb ka seda paketti, mis on tervishoiuteenuste sees, seda tuleb ka laiendada. Minu meelest näiteks kodune põetus on õendusabi, see on ikkagi tervishoiuteenus ja siin on terve hulk veel asju, näiteks taastusravi inimestele on see praktiliselt kättesaamatu inimene oma operatsiooni kätte, aga kui kuna taastusravi jääb nii puudulikuks, siis tegelikult selle operatsiooni tulemused, see, see nullib kõik ära. Neid näiteid on veel. Ma ei taha rääkida hambaravist, mis on väga suur kulu, eks ole, aga on riike, kus ka hambaravi on teatud õrnale sihtgrupile ikkagi tagatud. Et ütleme, töölesaamisele ei jääks nüüd see piduriks, et inimesel ei ole hambaid. Võtame hambaravi hiljem natukene, räägime taastusravi Haapsalus elanud pikka aega, teate mis, mis on taastusravi enamasti küll, jah. Nii aga peaks seda tegema ja mismoodi, ja kuidas haigekassa rahadega? Noh, taastusravi tehakse haigekassa rahadega, viimase viie aasta jooksul on see raha, mis läheb taastusravis kahekordistunud? Jah, võib öelda küll, et seda võiks veel olla ja see alati ei ole piisav. Aga noh, seal on ka muid põhjuseid, ega nüüd kõigepealt, mis asi on siis taastusravi, taastusravi on selline ravi kui inimene peale nii-öelda aktiivset ravi saab sellist ravi, mis peaks viima ta sellele samale tasemele või enam-vähem samale tasemele kus ta oli enne seda meditsiinilist probleemi, ühesõnaga sa pead taset üles viima. Teine asi on rehabilitatsioon ehk hooldus. Millest Pille Ilves rääkis, see on nagu taseme säilitamine. Seal räägi sellest, et inimese elukvaliteet läheb järjest paremaks, seal me ei taasta seal. Me säilitame taset ja praegu on niimoodi, et rehabilitatsioonipool on meil nagu sotsiaalkindlustuse poole siis sotsiaalabi pool. Ja, ja see taastusravi on siis meditsiini puhul, see on selline jagamine. Aga ma olen nõus, et see, see piir on suhteliselt õhuke ja, ja seal on nagu sellised kohad, kus me väga hästi ei oska nagu otsustada ja alati ei saagi otsustada, kas see inimene on nüüd sellises seisus, et teda saab taastada või nii-öelda taastusravile või või on vaja ainult rehabilitatsioon. Et seal on selliseid probleeme ja teine asi, mis meil on ka Eestis veel natuke segane meie taastusraviarstide selts ikkagi ei ole suutnud, et ka omavahel väga täpselt kokku leppida, et millised asjad siis on õiged, millised on valed, mida peaks siis rahastama ja millises koguses sellepärast et kõik ütlevad, et anna mulle rohkem. Et see nagu ei saa olla ainuke variant, sellepärast et noh, teatud piirid on sellel rohkem andmisel ees aga tuleks nagu siis väike arengukava teha nende poolt, et kuidas me siis millist taastusravi mesis nagu prioritiseerida teeme ja millist me siis osutame siis niimoodi, kus patsient osaleb? No kui me võrdleme teisi eelarveid, Ma mõtlen teiste riikide siis meditsiini eelarveid siis, kui suure osa see taastusravi osa võiks moodustada ja kui suure osa moodustab meel No meil on praegu taastusravi osa, ma kujutan ette, et mingi 10 protsenti on see normaalne Euroopa mõistes eurooperi ja vot seda ma täpselt ei tea, aga ma olen selles kindel, et mida jõukamad riigid, seda rohkem on seda taastusravi ja ega ma ei väida, et seda ei peaks ja ei võiks rohkem olla. Seda sisemises selles eelarve struktuuris oleks millegi arvelt võtta, mis on need selged valikud, et jätame siis selle ära, saame tõsta selle arvelt taastusravi proportsiooni suuremaks. Noh, see on alati see, et nagu riigieelarve on, kas me võtame kaitsekulutustest ära ja paneme haridusse? Kas Pille Ilves on selle kohta vastus olemas, kas te täna näete seda ressurssi, mille arvelt seda taastusravi osa saaks mahtu suurendada? Tegelikult on olemas väga palju Euroopa liidu toetusi, mida praegu suhteliselt niimoodi arulagedalt kulutatakse. Niimoodi ütlete, siis ma kohe küsin mõned näited selle kohta, kuidas nad arulagedad kujutanud on. Diana tähendab, tulevad programmperioodil, see on vaja ära kulutada. Ja tegelikult sellist pikka perspektiivi, et kuidas me seda suurt raha kulutame, mida tegelikult võiks arendamiseks kasutada. Seda nagu ei ole, et me teeme täna ühed teenused ära, homme võtame teised sihtgrupid, aga need teenused, mis eile said arendatud, et surevad ära ei saa nii olla seal tohutu raiskamine. No ma arvan, et see nüüd ei käi haigekassa pihta, ei ole haigekassa meiega nagu üldse projektilist tegevust praktiliselt ei tee midagi ja alustame siis meie ei saa ära võtta midagi mingit ravimit või mingit ravi. Kui me alustame, siis seda finantseeritakse pikalt. Nii see on, nii see jääb, eks ju, sellisel juhul see on pigem etteheide sotsiaalministeeriumile pigem et see on see valdkond, kus kohas või nemad on see selle valdkonna kureerijad. Aga nende rahadega saaks arendada igasuguseid teenuseid, seal oleks vaja mõelda, kuidas see pikk perspektiiv tagada nendele uutele teenustele, mis on arendatud läbi tööhõivemeetmete, on ju igasuguseid teenuseid tehtud ja arendatud ja, ja miks ei võiks seda ressurssi siis kasutada, vaadata, kuidas see niimoodi pikalt välja näeb, eks ja kuidas ta jääks süsteemi sisse. Aga kui me täna arendame ühe teenused välja vaevu-vaevu, saavad inimesed teada, et see teenus on olemas ja järgmine aasta teda enam ei ole, ehk et ka kõik see koolitatud personal ja kõik ressurss, mis on ostetud, see kõik ju jää. Tähendab, see on projektipõhiselt elamise hädaorg. Aga teenuseid ei saa projektipõhiselt teha. See on tõsi, kui vaadata seda, te tõite näiteks siin seda tööhõive asja, siis tegelikult ju oli ka niimoodi, et tööhõivemeetmed alguses olid tõesti sotsiaalfondist tegelikult täna nad on juba sellest töötukindlustusmaksust ka vastavalt seadusele, nii et noh, et see ei ole seal, ei ole nii, et mingi teenus lõppes ära ja nende projektidega Ongi, nii et projekti tegelikult minu arvates tuleb alustada alles siis, kui sa tead, et kui see projekt lõpeb, et siis tegevus kandub kas riigieelarvesse või kohalikku eelarvesse kuhugi mujale. Et sa pead muutuma strateegiaks. Muidu ei ole mõtet, teed projekti ära, keegi saab raha ja ongi jälle. Muidu nagu te ütlesite, muidu on nii, et külvame selle vilja, kasvatame selle üles, aga pärast korjama ei hakka keegi. Jah, või ühe korra korjame rohkem, sinna ei külva. Me oleme proovinud sotsiaalministeeriumiga kokku leppida, et mingeid pika perspektiiviga rahastuse osas oleks. Aga igal kord on vastus see, et me saame teha ainult üheks aastaks. Ja, ja see on kõik ja me oleme täiesti hädas sellega. Katsume tulla nagu selle teemaringi juurde, mille, mille osas on kõik osapooled kohal olemas. Hannes Danilov, see hambaravijutt, see tuleb nagu uuesti ja kogu aeg ja sellest on tegelikult ka arusaadav, eks ja mingis mõttes see on, see on ikkagi jällegi poliitiline otsus. Ja õrnad grupid on meil ka tagatud, eks laste hambaravi on tasuta kuni 19. eluaastani ja toetatakse ka pensionäride proteese. Proteesihüvitis on ka olemas. Nii et midagi tehakse, aga jah, päris hambaravi on täiskasvanule tasuline. Nii see on, nii see jääb ja siin muutust näha ei ole. Praegu küll jah, kui ütleme, poliitikud otsustaksid, siis muidugi liiguvad mäed paigast, aga raha selle jaoks reaalselt noh siis on jälle. Kust me võtame selle raha, see on alati valiku küsimused. Et ma praegu ei näe sellist kohta, et me peaksime midagi kardinaalselt eelarves vähendama selle arvelt, et me hambaravi hakkaksime täiskasvanutele. Mille järgi need valikud üldiselt tehakse, selles mõttes ma usun, et küll poliitik otsustab pärast vaadates osaliselt, võib-olla mitte alati, eksju, vaadates, millise häältesaagi üks või teine otsus järgmisel valimiste perioodil võib tuua, aga ma eeldan, et ikkagi teatud ju otsuste juures alati on nii-öelda väike meditsiiniline selgitusena. Ja sest hambaravi, kui hambaravipaketist välja läks 2000.-te alguses, siis oli, see argumentatsioon oli selline, et kui me hambalaste hambaravi kindlustame siis inimene suudab hoida oma hambad õige hügieeni mõniga sellisel tasemel, et see ei põhjusta kardinaalselt kapitaalseid kulusid, mis nagu põhjustaks mingit vaesust või kui vaesusriski. Ja tegelikult see on ka nii, sest et noh, need lapsed, kes praegu peale tulevad, saavad kvaliteetset ja ammendavat hambaravi. Ma loodan, et see järgmine põlvkond siis vajab vähem nii-öelda seda tühja suuprobleeme enam siis nii palju ei ole. Ja teised probleemid on ka veel näiteks suitsetamine ja, ja muud sellised asjad, mis on hammastele kindlasti kahjulikud. Aga probleem on olemas, sellega ma olen nõus. Kahju, jah, tegelikult on ju palju inimesi, kes pole aastaid arsti juures käinud just rahapuuduse tõttu ja see on hästi kurb. Hannes Danilov, vihjasin ütleme niimoodi sellisele käitumuslikule ja kõigele sellele mulle tundub, et, et Eesti patsient on vahetevahel vaadates ka numbreid ja statistikat, rohkem teadlik või ütleme, et see teadlikkus moondub millekski väga huvitavaks. Et ma viskan kinda õhku siin Pille reageerite Eestist, te teate ju kindlasti väga hästi, kui palju on nii-öelda need töövõimetuid piirkondi, kus inimesi on noh, väga suurtes protsentides saanud noh, nii-öelda rahvakeeli grupi peale. Mis põhjus see on tegelikult, miks nad Eestis sellised piirkonnad olemas on? Oi, seda, seda ma küll ei oska vastata, miks nad. Teil ei ole kunagi tekkinud kahtlust, et seal on tegelikult see kuidagi varjatud sotsiaalne süsteem või sotsiaalabisüsteem. Seda nüüd küll, aga et seal võib-olla neid komponente, et kuna sotsiaalsüsteem on nii nõrk, siis minnakse selle grupi peale, aga muidugi kõik need, kes gruppi saavad, nad ikkagi on väga hädas, nad on tõsises vaesuses elavad, nad on heitunud, nende psühholoogiline ja vaimne tervis on alla igasugust arvestust. Et noh, selles olukorras siis polegi muud teha kui, kui gruppidele Lisan näiteks töövõimetus pensionäriks või töövõimetuse grupisaamine või see on siis selle protsendi saamine kui võimaluse ravikindlustuseks. See on ka üks selline koht, kus on võib-olla teatud sellist võimalust nagu kasutada seda, et sa saad töövõimetuse mingi protsendi ja samal ajal saad ju kohe ka ravikindlustuse nagu kõik pensionärid, et võib-olla on üks eesmärk ka see, et saada ravikindlustus. Mis eesmärgil on kõige arusaadav ja õige nii selles mõttes, inimlikul tasandil on, on võimalik sellest aru saada, aga see tegelikult näitab seda, et süsteem kuidagi nagu ei, ei tööta, ehk me saame uusi patsiente kohas, kus oleks vaja midagi muud. Ja sotsiaalsüsteem ei tööta ja link sotsiaalsüsteemi ja tervishoiusüsteemi vahel on puudu. Kuidas see link peaks töötama, kirjeldage oma unelmate olukorda. Mina kujutaksin seda niimoodi ette, et kui ma lähen perearsti juurde, siis minu perearst hoolitseb selle eest, et ma saaksin kõik oma vajalikud ravid kätte ja ka vajalikud teenused kodus kätte. Et kui ma olen kodus tõsises hädas, siis tõepoolest raviarst otsib välja sellised kohad, sellised teenused ja suunab mind ja saadab ja siis käib mind veel vaatamas ka, et kas mul on kõik hästi. Te mõtlete kodus sõna otseses mõttes füüsiliselt minu sängi serval või kodus mõtlete seda, et minu kodukülas minu kodu olemas. Päris ikka kodus kohe. Et kui ma tõesti tulen haiglast, mul on jalg näiteks amputeeritud, et siis tõesti minu perearst küsiks mu käest, kuidas mul läheb. See on mõistlik, see on loogiline oleks teda kunagi kokku löönud ka, kui palju selle jaoks perearst Eestis peaks olema? Kuna ma ei ole statistik, ma ei oska seda öelda. Hannes Danilov te alustasite ka sellest, et 20 aasta jooksul on kõige noh, nii-öelda kaks suuremat asja, mis on ära tehtud, tagumine neist oli haiglareform rääkisete kättesaadavusega seotud küsimustest, aga alustasite perearstidest ja mulle tundub, et see perearstide küsimus on tegelikult kõige valusam Eestis praegu. Mingis mõttes vähemalt jah, ma ei oska, sellepärast on need kõige valusam. Ma arvan, et see perearstisüsteem on päris hästi korraldatud, küsimus on selles jah, et kas kõikidesse nendesse nimistustes on meil praegu perearste panna või jätkub perearste? See on nagu selles mõttes probleem, aga iseenesest nagu süsteem üles ehitatud ja funktsioneeritavus on täiesti seal olemas. Aga kas siis süsteemis äkki on mingi viga, kui ei jätku igale poole arste ja kui kui arsti tuleb minna juba ikkagi paarikümne kilomeetri tagant taga ajama, siis see ei ole ka päris Niia. Noh, seal on mitmeid põhjuseid, ega meil on ju linnastumine väga tugev ja kogu see sotsiaalne infrastruktuur tasakesi kipub maalt ära kaduma. Ja seetõttu ja maal on vanemad, jäävad vanemad inimesed, nad on haigemad, nendega on keerulisem mitte ainult meditsiiniliselt, vaid ka sotsiaalselt ja seal on palju põhjuseid, see ei ole ainult see, kas raha on või raha ei ole. Nii et mulle tundub, et pikapeale tegelikult meil lähebki natukene tõmbekeskustesse tekivad sellised suuremad perearstikeskused, kus on rohkem arste, rohkem õdesid aga paratamatult see läheb siis ka natuke inimesest. Pigem meil tulebki praegu mõista seda ja meil, kes me elame linnas on seda võib-olla kohati raskem teha, aga nende inimeste jaoks, kes, kes on maal, nad peavad ette vaadates aduma seda taipama endale selgeks tegema, et arst ei ole kodukülas, ei ole lähedal, kui nad elavad kaugel. Ja ma arvan, et see võib olla üks paratamatus, mis meil mingite aastate jooksul siin tekib. Ma tahaksin siin öelda, et ütlesite, et perearstisüsteemis on viga, minu meelest ei ole perearstisüsteemis viga. Viga on selles, et need süsteemid omavahel koos ei toimi ja sotsiaalsüsteem ei paku vajalikke abiteenuseid. Ma rääkisin nendest perearstikeskustest, perearstikeskuse mudel ongi ju selline, kus on perearst, pere, Õed, sotsiaaltöötaja, ämmaemand, see ongi nagu keskus, seda me ei saagi nagu üksiku perearstipraksises teha, sellepärast et seal lihtsalt ei ole sellist füüsilist võimekust. Siis tulekski nagu suuremat keskuse, aga sealt saaks ka rohkem teenuseid. Nii et see on täpselt jälle nii nagu selle kontsentrit veerimisega. Kui sa kontsentreerida saad kvaliteetsemat paremat teenust. Aga samal ajal ta läheb natukene inimesest kaugemale, nii et seal on nii-öelda niisugune konflikt sees. Kas põhimõtteliselt seal ei võiks olla siis niimoodi poolenisti nagu praegu, vaadates seda, kuidas meie elu liigub bussidesse, pangabussid, noorsootööbussid, kas siis ongi äkki ühe perearstikeskuse juures ühes kaugemas nurgas ka veel olemas perearstibuss, mis teatud ringi teeb teatud objektidel nii-öelda objektidel, eks ju? Külastab inimesi mingi ringiga? Ja see on ka kindlasti üks arenguvariant, mida võiks kaaluda. Ühistransport on üldse suur probleem, eks, et kui näiteks ma tean oma kodumaakonnast, et kui koolibussid ei käi, siis suvel ei käi üldse buss ei saagi nagu kuhugi minna, on selliseid kohti. Muidu talvel käivad nagu koolibussid, mida vald finantseerib, suvel ei käi ja siis ei jõua kuhugi. No me oleme nüüd marineerinud ja, ja ma olen lasknud teha seda nagu meelega ja me jõuame siiamaani, kus noh, nüüd on aeg näinud seda, et meil tegelikult ei ole raha kõige selle jaoks, mida me tahame saada. Et Pille, me võime ju kirja panna neid asju kõiki. Me võiksime tahta, et nad töötaksid, koos, oleksid sünkroonis, teemasid oleks ehk et inimeste vajadusi tuleks suuremat kaetud, aga, aga, aga kust raha tuleb? Kust see peaks tulema kätte, et kui seni antud Euroopa Liidu raha oleks mõistlikult kasutatud, asi on selline asi, te võite niimoodi öelda, aga, aga te peate ütlema ka, et mis see on mõistlikud. Minu meelest ei ole küsimus rahapuuduses, raha on aga pikad perspektiivid on vaja teha, arengukavad, mis tõesti on läbi mõeldud ja toimivad, on vaja teha. Te arvate, et siis oleks kõik need teenused olemas, kui me oleksime kasutanud rohkem kuidagi Euroopa rahasid kuidagi paremini? Meil puudub süsteem nende teenuste arendamiseks üldse. Kui te natukene niimoodi noh, tooksid ikkagi mingid näitajad, et natuke aru saada Nagu seisukohast, ütleme, et meil on välja arendatud perearstisüsteem, eriarstisüsteem on olemas ja ta toimik selles mõttes on, on väga tore. Kõik on hästi, mis on, probleem, on ju kõik need muud teenused toetavad teenused, millest ma rääkisin. Et pakett ei ole piisav ja nüüd ongi küsimus, et kuidas siis neid teenuseid arendada, mida praegu pole üldse olemaski. Et seal on vaja kindlaid spetsialist ja neid on vaja koolitada ja seal on vaja mõelda selle kaetuse peale kuidasmoodi, kus täpselt, kui palju neid vaja on ja nii edasi ja siis on vaja luua süsteem selle jaoks, et need teenused saaksid olla, areneda ja tõesti ennast täiendada. Hannes Danilov, ma arvan, et haigekassa 20., aga seoses on väga paljud inimesed uuesti meelde tuletanud või lausa teada saanud, et eesti kasutusest Bismarcki süsteemi, kas see on meie nõnda reaalsetele vajadustele või meie meie sotsiaalsetele nii-öelda soovidele, kus siis ikkagi nagu ühiskonnas kogu aeg ringlevad ja millest ka Pille Ilves patsientide esindusühingust räägib, kas see on ajale jalgu jäänud, kas me peame hakkama mõtlema tegelikult mingit uut süsteemi? Kõigepealt ma tahaks öelda, et ootused on alati suuremad kui võimalused, ükskõik kui palju meil on alati me saame siis teada või saame aru sellest, et meil oleks veel midagi vaja, nii et otsida võimalusi ei lähe kunagi päris kokku. Samas kui me räägime sellest Bismarcki süsteemist ja 13-st protsendist siis ka meiepoolsed arvutused, kus maailma terviseorganisatsiooniga meie pool on siis haigekassa ja sotsiaalministeerium näitavad ka seda, et ega kui nüüd välja arvata, see nii-öelda hea majanduslik kliima, mis meil oli 2006 kuni 2008 tekitas nagu mõte, et äkki me saamegi hakkama, kuna raha või vahendeid tuli küllalt palju siis nüüd me ikkagi oleme. No sinul ja need prognoosid on kõik olemas, et kuskil 2015 2018 seal siis tuleks mõelda selle peale, et kuidas haigekassa ehk siis tervishoiu rahastamise tulubaasi laiendada. Ehk siis 2015 2018 me juba hakkama ei saaks. No siis peaks olema niimoodi, et praegu me võtame kogu aeg reservist vaikselt raha juurde otsas praeguse prognoosiga ja loodame, et läheb paremaks ja siis äkki ei ole, sest ega tulevik on ju keeruline ennustada, aga praeguse prognoosiga Terve mõistusega öeldes praegu oleks viimane hetk midagi muutma hakata, sellepärast et ei tahaks ära oodata seda hetke, kus reserv on otsas ja enam selle rahaga välja ei tule. Nojah, tuleks hakata mõtlema, et mis kohad need siis on, et mismoodi me seda teeme, teine võimalus on teenuste paketti vähendada. Öelda, et inimesed maksavad ise rohkem, no et see variant on ju ka. Ja provokatsioon Pille Ilves patsientide esindusühingu juhatajana kumba varianti toetate maksu tõstmist? Ehk siis raha juurde korjamist, seda mujalt kusagilt väga võtta ei ole või pakettide koondumist. Tähendab seda paketti on juba koondatud. Kohe peale majanduslangust hakati neid teenuseid pakette vähendama, haigushüvitisi vähendati, teenuseid on vähendatud, tegelikult see juba on nii olnud, et see on minu meelest täiesti kriitilise piirini näinud ja rääkimata ravikindlustamata inimestest, kelle ülejäänu tuleks ka väga tõsiselt mõelda. Ainult lisaraha suuremaks suuremat maksu ma kindlasti ei poolda, sest see ei ole populaarne. See tekitab ühiskonnas pimedat kadu, ega siis kust see võetakse, see raha, see võetakse ju meie ettevõtjate ja töötajate taskust. Meie meie enda taskust. Ei, see ei ole tegelikult reaalne. Aga eilne ettekandja konverentsil ütles, et tegelikult väga paljud riigid ikkagi kasutavad Bismarck süsteemile lisaks nad võtavad rahaga teiste maksude arvelt. See on vaja lihtsalt teha poliitiline otsus, et inimeste tervis ja elukvaliteet on meile oluline. Ja see, need otsused tuleb ära teha. Hannes Danilov, millised need kohad võiksid olla, kuidas me teame haigekassakassasse raha juurde? Need on teada jah, rahvusvaheliselt, kuidas seda on tehtud. Mitmed riigid on kasutanud näiteks käibemaksust osa tervishoiu rahastamiseks. Kuidas nad on seda teinud, kas sellel hetkel, kasvatanud käibemaksu või nad võtavad juba laekuvast teatud osa siis kõrval? Noh, võtavad juba laekuvus teatud osa kõrvale, aga see tähendab seda, et kuhugi jääb Et seal on ka mingi tasakaalukohad ja nagu ma enne ütlesin, et alati saab ühest ära võtta ja teise juurde panna, küsimus on nendest tasakaaludest teine võimalus, mida tehakse, aga lugu kuskil jääb, aut tehakse tihti seda, et võetakse siis tubaka ja alkoholiaktsiisist, mis põhjustavad ju ka meditsiinikulusid sealt võetakse, tehakse näiteks nii ka, et eks see teatud raha näiteks laste eest haigekassasse või siis tervishoiu rahastamiseks selliseid variante on mitmeid ja igal pool on isemoodi, see sõltub õõva ajaloolisest kultuurist ja ka rahalistest võimalustest. Ja minu teada praegu rahandusministeeriumis selle asjaga tegeldakse, sest et praksist tegi uurimuse meie tegime selle jätkusuutlikuse aruande. Nagu minu teada mõeldakse nende variantide peale, kuidas tulevikus siis tervishoidu rahastanud, millised on peamised variandid kõne all on hetkel noh, üks oli see nii-öelda teistest maksudest juurde kandmine üks variant, et töövõimetuse asjad viia töötukassa alla, siis vabaneb meilt see raha, mida me praegu maksame sinisteks lehtedeks. Ehk siis töövõimetuse eest. Veel on variante siis erinevate noh, meil näiteks ma ei tea, need on kõik poliitilised otsused, mis minust ei sõltu, aga ma tean, et OSCD on neile soovitanud, et et me võiksime kapitalilt saadavat tulu rohkem maksustada, praegu maksustatakse seda aktiivset tulu ehk siis tööst saadavat tulu. Kapitalitulu on nagu kaudne tulu, et Need on kõik poliitilised otsused ja soovitused, nii et need tulevad siis kunagi kindlasti ka päeva arutanud. Vabatahtliku lisa jaapanlastele. Ma tahtsin siinkohal öelda, et tegelikult on meil makse viimastel aastatel ju kogu aeg suurendatud. Töötuskindlustusmaks on suurenenud käibemaks on suurenenud kaks protsenti, kõik need töötuskindlustuse erinevad maksed, et ravikindlustusse pole sealt midagi tulnud. Miks. Ma ei tea seda, aga see oli lihtsalt ei oska vastata, ta oleks hea meelega oleks vastu võtnud, ma arvan, narrus on küll, et ma ei olekski nüüd, kui keegi oleks öelnud, et võtta veel mõnisada miljonit. Noh, minule tundub see imelik, et tegelikult ju makse on tõstetud ja aktsiisid Me oleme näinud, et see on seesama see buumiaeg, kus me lükkasime oma riigieelarve nii suureks, et seda hiljem nagu lappida, selle jaoks tuli maksta lihtsalt tõsta, see on reaalne. Tase läks väga kõrgeks, eks kuna oli buum, tõesti, finantseeriti palju erinevaid asju ja nagu ma enne ütlesin, ka haigekassa puhul, kui me midagi finantseerima hakkan, me ei saa seda pärast ära võtta. Pille Ilves kas nii-öelda selles solidaarsust Ühe süsteemi, mis praegu meil on solidaarne süsteem kas selle nii-öelda agadega solidaarse Aga agadega süsteemiks muutmise vastu olete te või, või toetaksite seda ehk need, kes jaksavad maksta, saavad parema teenuse saamiseks sõlmida endale lisakindlustust. Lisakindlustus võib muidugi olla, aga seda, et õrnalt gruppidelt ära võtta, kindlasti mitte sellepärast, et me oleme, vajame tervishoidu kõige rohkem neid toetavaid teenuseid kaks aastat peale oma sündi ja kaks aastat enne oma surma ehk sellel ajal me keegi ei ole tegelikult töövõimelised ja see lihtsalt on neid. Aga see ei tähenda, et olekski vaja soodustada ergutada sellist lisakindlustuse tegemiste inimesel sest sellel hetkel, kui sünnivad lapsed, siis tõenäoliselt on ta heas, kus ta töötab, aga kus on toimekad ja siis vanadusepõlve jaoks on, on sellele erakindlustuse kontole natukene kogunenud. Jälle saab summadele. Seda võib muidugi rakendada, minu teada on ta mõnes riigis olemas, aga noh, see ei saa olla ainukene Mis teie pressis direktoraat variante on, näiteks Saksamaal on hoolduskindlustus mingi protsent, iga, iga inimene maksab oma sissetulekust siis selle eest, et ta siis teatud perioodil vajab hooldust. Aga seal on ka rida probleeme, kõige vaja hooldust, eks. Mis siis selle rahaga saab, kas see on pärandatav ja nii edasi ja nii edasi. Ja siis on jälle solidaarsuse moment, et mina ei vaja avaldust, aga vaata, teised vajavad, mina maksan teiste eest. Et see on see probleem, siis on variante, tehakse neid niinimetatud sambaid. Me hakkame siin, ütleme, töö algusest, hakkame koguma. Ma ütlen, et vaata, et siis oled 70 80, siis saad kasutada või saad kogu aeg natuke kasutada mingist eluajast, alates teatud teenustele, näiteks maksad puusaproteesi kinni, mingi osa niisuguseid asju tehakse, seal on miinus, on see, et nagu meie pensionisambaks turg on väga volatiilne ja juhtub niimoodi, et poolsammast nagu kaob ära, kui turg langeb või et mis me siis teeme. Ja siis tavaliselt tehakse mingi riiklik programm sinna juurde, sest inimesed ei saa teenusest nagu ilma jätta. Kas see selliste erakindlustust tegemine ei tee ust lahti sellele, et lõpuks ongi A-kategooria meditsiiniteenus, mis tähendab seda, et siit tuleb natuke riigi ja ka eraraha ja siis on B-kategooria teenus, kuskohast tuleb siis ainult riigi ehk siis noh, tegelikult haigekassa raha? Jah, on selliseid variante ka, kus need, kes on niinimetatud asenduskindlustus, kes ei olegi üldse riikliku kindlustuse või sotsiaalse kindlustuse liikmed, Saksamaal on niimoodi peavadki ennast ise kindlustama ja nende teinud on siis ilmselt ka natukene kiiremini kättesaadav ja võib-olla ka kvaliteetse probleem on nagu selles, et et nad on enamasti kõrgelt teenivad või palju teenivad inimesed ja see maks jääb siis solidaarsel kindlustusel nagu saamata. Siis see solidaarsus jälle väheneb, nii et need on nagu väga erinevad andsid ja ükskord tuleb lihtsalt otsustada, sest niimoodi otsustada, et kõik on positiivne, ei saa kuskilt, ikka tuleb mingi negatiivne külg ka. Tulevikku vaadates veel ka natukene asjast, mida siin pilves ka nimetus on see toimiv kvaliteedisüsteem et meditsiini puhul nagu kvaliteedist rääkida mulle vähemalt tundub ilmselt ainult seetõttu, et ma olen selles asjas ikkagi vägagi diletantlik, et aga on ikkagi väga raske, et ühel patsiendil hinnata, et kas see teenus, mis ta sai, oli nüüd kvaliteetne või olnud, see võib sõltuda ja sellest, milline on ilm, see võib sõltuda varasemast elust, võib sõltuda külla tulnud külaliste ma tea koogi retseptist praktiliselt millest iganes, mille järgi te näete, et praegune probleem on, on ka meditsiinikvaliteedis. Kindlasti ei saa patsient hinnata seda, kas tal mõnda protseduuri või asja on vaja või seal detailselt. Patsient ei saa kindlasti hinnata ka ravivigu ega neid tõendada, mis kahetsusväärselt tänasel päeval on patsiendi ülesanne seaduste järgi. Aga sisuliselt tal selleks võimalus muidugi puudub, aga kindlasti saab patsiendi aru, kas ta tervis paranes, kas see jäi samaks või läks halvemaks. Niisuguste asjadest ta saab aru ja ta saab aru ka sellest, kuidas tema eest hoolitseti, kas teda teavitati piisavalt, kuidas olid olmetingimused, selliseid asju ta saab hinnata. Ja, ja muidugi noh, ma tean, ravikindlustussüsteemide juures on selliseid kvaliteedi komponente olemas, räägitakse ikkagi tulemuspõhisest rahastamisest ja teatud niisuguseid komponente saab juurde lisada. Et ka patsiendiga kaebustega, et kui patsiendil juba on kaebus, siis neid tuleks tõhusalt uurida, tõhusalt menetleda ja vaadata, kus see viga siis oli ja hiljem parandada. See on selline, et ma nüüd lähen õudselt filosoofilisel tasandil, aga kuidas ikkagi saab seda päris täpselt hinnata, eriti ütleme, kui on mingi kirurgiline sekkumine, lõigatakse mingi asi kuidagi ära. No ennem ei ole keegi mult sedasama asja kuidagi ära lõigatud, eks ju. Et arst otsustas, seda on vaja teha, siis lõigatakse ära ja pärast seda ütelnud ma ikkagi ei tunne ennast palju paremini. Ja ma tunnen ennast võib-olla natukene paremini või ma tunnen ennast isegi natukene halvemini, aga ma ju ei saa kunagi võrrelda, et millisena ma tunneksin ennast siis, kui see asi oleks ikkagi mu küljes alles. Saad aru? Mõtlema ja seda küll tähendab, selleks on olemas terve hulk selliseid kvaliteedi hindamise mehhanisme see on terve teadus, mina neid ka täpselt ei tea. Neid nüansse sealjuures, et kuidas see käib. Aga kvaliteet on, kindlasti peaks olema üks komponent, mis ka rahastamise süsteemis peaks olema arvestatud. Kuidas seda täpselt teha, ma tõesti täna teile. Ka ei aru saada, kui palju haigekassa praegu jälgib seda, millise kvaliteediga teenust teie raske tööga kätte saadud raha eest. Puks osututakse, no meil on kvaliteedisüsteem on sisse viidud perearstidele ehk siis üldarstiabisse ja see on tehtud sellisel eeldusel, mitte et nüüd iga patsienti vaadatakse ja iga patsient hindab, kuidas temaga käituti, vaid kvaliteet seisneb perearsti jaoks ju selles, et ta teeks neid protseduure neid asju õigel ajal nende inimestega, et nende inimeste tervis säiluks või ei läheks halvemaks. Ma toon näite näiteks kõrgvererõhutõbi, et sa pead seal korra või kaks aastas oma kõrgvererõhuga patsiendid kutsuma, vaatama nende rõhu üle, vaatama, millised on nende tere andmed või siis diabeet, niisugused asjad, et vältida nende patsientide ja nende inimeste tervisliku seisundi halvenemist ja me oleme seda ka uurinud, on vähenenud ka siis nende inimeste, keda pidevalt jälgitakse, statsionaarsesse ravile minek, haiglasse minek, sama ka väikelaste vaktsineerimine, seal on omad protsendid, kui palju on seda vaja teha ja muid selliseid asjad, raseduse jälgimise pisioperatsioonid ja muud sellised asjad. Aga eriarstidega haiglasse? Ei, seda meil nagu rahalises suhtes üldse ei ole, sest perearstidele makstakse ka selle eest boonust, kui need tingimused on täidetud. Aga eriarstiabi kvaliteet on väga keeruline teema. Ja selle eest nagu maksta minu teada, ma ei tea ühtegi riiki, kes julgeks sellest niimoodi maksta, et öelda ühele haigele, et sinu tegevus on vähem kvaliteetne, sinu koefitsient on näiteks 0,9 ja teisel, et sinu koefitsient on 1,1, sest et sinu töö on kvaliteetsem kui teistel. Ma ei tea küll ühtegi, inglased proovisid Pärne panna, et kui on kolm torni ja kaks tärni üks tärn ja see on nüüd ütleme, see annab hinnangu nagu haiglatele haiglad ise mõtlevad, siis vaata, et mul on kaks ja teisel on kolm, need on nagu pagunid. Need ei näita ikkagi seda, et mis seal sees tehakse, kui palju on seal tüsistusi. Tüsistusi on ikka, tõsistustest ei ole keegi pääsenud ja see on paratamatu. Küsimus on nagu selles, et, et me ei saa nagu sellest arsti karistada, sellepärast et need asjad ei ole tahtlikud. Need sõltuvad ka inimesest patsiendist. Ja kui me hakkame selle eest kas maksma või mitte maksma, siis võib juhtuda moonutused. Me ei saa neid andmeid niimoodi kätte, nagu peaks. Ma tahaks öelda seda, et, et kindlasti on erinevaid võimalusi selle hindamiseks ja mul tuleb meelde just eilne rootslanna ettekanne, kus ta rääkis tervest reast kvaliteediindikaatoritest. Neid indikaatoreid tuleks välja mõelda, mis nad on, kuidas neid hinnata. See ei, ma usun, ei ole nii raske. Et meil on ka kvaliteedi indikaator, neid mõõdetakse, neid hinnataks, aga nende alusel ei maksta. Seda tehakse, seda tehakse Eestis ka, meil ei ole küll 170, nii nagu sellel rootslanna olid, neil on terved instituudid. Jälgitakse ka kvaliteediindikaatoreid, haiglates, haiglad omavahel võrdlema, Ennast arutatakse, kuidas saab paremini, tehakse vastavaid järeldusi ja ettepanekuid, see kõik töötab, aga selle eest ei maksta. Ega Rootsis ka ei maksta. Rootsis lihtsalt avalikustatakse need ja neil on rohkem lihtsalt võimsust ja neil on neid rohkem. Kui ma küsisin selle rootslanna käest, kas nad panevad ka haiglaid ritta nende kvaliteediindikaatorid järgi, siis ta ütles ju tegelikult ei pane. Et nad hindavad, seal tuleb ajakirjanduse, nii ja naa. Ajakirjandus paneb ka meil coolerit loomulikult. Aga mis on nüüd see motivatsioonimehhanism rahastamise süsteemi juures, mis paneks tervishoiuteenuseid tõesti huvituma sellest teenuse heast kvaliteedist ja patsiendi rahulolust? Patsiendi rahulolu, nii-öelda uuringud ja neid tehakse kõikides haiglates ja see on nagu meil. Nagu eilegi ettekannetest selgus, seda tehakse kaebuste süsteem on kõigile sisse viidud, kohustuslikult analüüsitakse, vastatakse, see kõik nagu töötab. Küsimus on selles, et teenus on kvaliteetne. See on nagu väga keeruline arvates arstid tahavad kvaliteetselt töötada. Ma ei usu, et keegi läheb tööle ja ütleb, et kuule, et ma täna ei taha kvaliteetselt töötada ja see sõltub ka ettevalmistusest tunnini. See sõltub koolist, sõltub praktikasse, sõltub kogemustest paljudest asjadest. Nii et siin on nagu see on väga tundlik maastik. Ma olen nõus, et see on tundlik maastik aga tegelikult peaks mingid mehhanismid, mis tekitaksid seda motivatsiooni hästi tööd teha. Praegu on ikkagi see, et kas ma teen hästi või tee raha, saan ikka ja vahet pole. Et jah, me võime selle üle nüüd arutleda ja vaielda, aga kindlasti nüüd kaebuste süsteem, mis on haiglate enda juures. Ta ei ole piisav sellepärast, et ta ei ole sõltumatu ja on leitud, et kaebuste süsteem peab igal juhul olema sõltumatu süsteem. Ja kaebuste süsteemi juures peab olema kindlasti ka uurimine ehk et see, mis on minu meelest Eesti kõige suurem probleem, ongi, et kaebusi tegelikult ei juurita. Vigu varjatakse ja, ja need kõik need lood ja kõrvalekalded jäävad meil päriselt tõendamata, oleks kas või mõnedki, mis saaks korralikult uurida teistele näiteks tuua ka see oleks teatud mõttes niisugune kvaliteedi tagamise hoo. No on ka ju uuritud ja on ka kohtulahendeid ja kvaliteedi osas ja, ja ja ma arvan, et neid tuleb veelgi, aga noh, see on ka olemas arstiabi, ekspertiisikvaliteedikomisjon, kuhu saab siis iga patsient, saab minna ja öelda, et et kuule, minuga tehti valesti, see variant on alati olemas. Noh, küsimus on selles, et kui kõik asjad jõuaks kohtusse, patsiendile tunduvad valesti või mitte rahul olevat, siis me näiteks USA-s on 12 protsenti kogu tervishoiukulust ainult advokaatidele ja kohtutele, et me ei tahaks nagu päris seda süsteemi ka sellepärast on see arstliku ekspertiisi komisjon seal vahel eelkohtuorgan. Mõtteid huvitavaid, ma loodan, hea kuulaja noppisid sa üles viimase tunni aja jooksul õige mitmeid, me rääkisime sellest, milline on siis Eesti meditsiinisüsteem nüüd, kui haigekassa tähistab oma ümmargust sünnipäeva, stuudios olid külas Eesti patsientide esindusühingu juhataja Pille Ilves ja haigekassa juhatuse esimees Hannes Danilov. Uus poolt ja vastu juba nädala aja pärast Urmas Vaino tänab kõiki kuulajaid. Ilusat nädalavahetust.