Tere õhtust, kell sai kuus, eetris on 13. aprilli Päevakaja stuudios toimetaja Riina Eentalu. Täna uppus teenistusülesannete täitmisel Pärnu jõele Sindi paisu alla kalurit päästma läinud Pärnu päästekomando päästja. Reageerides läks ümber nii päästetava kui ka päästjate paat. Päev registreeritakse Eestis kümmekond tööõnnetust, õnnetuste tegelik arv on siiski 2,5 korda suurem. Olukorraga pole tööinspektsioon üldse rahul. Advokatuuri esimees Toomas Vaher soovitab üle vaadata kehtiva karistuspoliitika ja vähendada kriminaalkorras karistatavate õigusrikkumiste arvu. Tartus toimus advokatuuri üldkogu täna pandinud kivisaare maakonna järgmiste aastate ühele suuremale turismiobjektile. Sõrve külastuskeskusele tule linnakus paiknema hakkavad külastuskeskuses on võimalik edaspidi tegeleda ka külaelu edendamise ja kultuuriürituste korraldamisega. Adamson Eriku muuseumis saab alates homsest näha 20. sajandi esimese poole silmapaistva naisskulptori Doora Gardeni loomingut. Kunstnikutee algas Eestis, kuid alates 1928.-st aastast tegutses välismaal. Põnevust tekitanud Põhja-Korea raketikatsetus ebaõnnestus, rakett plahvatas ja kukkus merre. ÜRO peasekretäri Ban Ki-mooni sõnul rikkus Pyongyang ÜRO resolutsiooni ja see nõuab teistelt riikidelt kindlat seisukohavõttu. Süürias kestab teist päeva relvarahu. Nüüd on juba teateid selle rikkumisest. Läki püüab ära hoida presidendivastaseid meeleavaldusi ja täna tapeti kolm protestimeelsed. Ning ilmast. Homme sajab Eestis mitmel pool hooti vihma. Tuul hakkab puhuma edelast, saartel ka läänest ja loodest ja õhutemperatuur on pluss kolm kuni pluss kaheksa, Kagu-Eestis kuni pluss 10 kraadi. Täna Pärnu jõele Sindi paisu alla inimest päästma läinud Pärnu päästekomando päästja, 1987. aastal sündinud Aleksander Jakovlev uppus teenistusülesannete täitmisel. Kell 10 50 sai häirekeskus teate, et Sindi linnas Sindi paisu all vajab abi kummipaadis inimene. Pärnu päästekomando kaks pinnaltpäästjad läksid paadiga jõele, kuid paat sattus veekeerisesse ja läks ümber. Üks päästja pääses vigastusteta. Kiirabi elustas Aleksandrit, kuid kahjuks tulemusteta. Päästetava kalurikummipaat läks samuti ümber ning kalur uppus, räägib Lääne päästekeskuse juht Ivar Kaldasaun. Sündmusele reageerisid tavapäraselt kaks päästemeeskonda. Esimene meeskond, kes kiiremini kohale jõudis, ei olnud päästepaadiga, vaid võttis sealt kohapealt kastnud olema. Paadid läks sellega vee peale sellele kalurile appi. Paraku loodusjõud olid. Et meie meestest üle ja see keeristab, kas tõmbas ka meie mehed oma paadiga vee alla ja meestel olid seljas täisvarustus? Paukvestid kuivad ülikonnad, aga, aga ka sellest ei olnud, piisas, et saada loodusjõudude vastu. Ühel mehel õnnestus veekeerisest välja saada teine mees, paraku ei täna sinna keerisesse loodusjõududele alla. Selles sündmuses oli kaks hukkunut nii päästetav või ta on töötanud meil kaks aastat, aga tegemist oli väga tubli päästjaga, kes on käinud läbi Väike-Maarja päästekooli. Erinevate täiendkoolitus on igati ette valmistatud selliseks sellisele sündmusele reageerinud. Lisame veel, et juhtunu põhjuste väljaselgitamiseks on algatatud teenistuslik juurdlus. Tööinspektsioon paneb nii tööandjatele kui ka töövõtjatele südamele, et töötervishoid on kahepoolne mure. Tõnu Karjatse räägib lähemalt. Tööinspektsiooni statistika kohaselt on tööõnnetuste poolest endiselt esikohal ehitussektor, kus juhtub neli kuni viis korda rohkem õnnetusi kui teistes tööstusharudes. Tänavu on Eestis registreeritud juba 1015 tööõnnetust, neist neli on lõppenud surmaga. Täpset ülevaadet õnnetustest siiski pole, kinnitab tööinspektsiooni teabetalituse juht Andres Kraas ja töötervishoiu peaspetsialist Silja Soon. Tööinspektsioon muidugi, hinda peab praegust olukorda üldse mitte heaks kindlasti, 90.-tega võrreldes on olukord parem rohkem nakatatud teatama, tööõnnetustest varjamine on jäänud väiksemaks. Muidugi arvud on väga mõtlemapanevad ja mõneti kohutavad pärast, et kui me räägime sellest, et registreeritud tööõnnetusi juhtub Eestis 10 tükki päevas ja juurde on arvestatud kõik pühad laupäevad pühapäevad, teame, et umbes tegelik arv on kaks ja pool korda suurem. Seda on ikka väga palju ühe väikese riigi kohta. Töötervishoiukoha pealt ei ole aastatega midagi eriti paremaks läinud, tuleme tagasi peateema juurde riskianalüüside läbiviimine, jakk ja tegemine, siis mõni aasta tagasi ei olnud see 30-l protsendil ettevõtetest tehtud. Nüüd me saame rääkida kokkuvõtte. 25-l protsendil on kas riskid hindamata või liigselt alahinnatud. Soomes tõusis tööõnnetustest teatamine, pärast seda viidi sisse tööõnnetuste kindlustussüsteem. Meil on sellest seni vaid räägitud. Kahjuks suhtuvad paljud tööandjad pealiskaudselt ka töötajate tervisekontrolli, mis on abiks probleemide ennetamisel. Toon kokkuhoidu otsitud ka pahatihti just töötervishoiualaselt koolituselt. Samas on vastutus ka töötajatel endil. Töötervishoiu arst Evelin Aaviksoo. Tööandjaid loob selle füüsilise töökeskkonna, kuhu inimene tööle tuleb ja siis sealt edasi hakkabki niisugune vastutuse liigutamine, piiride nihutamine, et kindlasti tööandjaga looma soodsad tingimused, inimene peab ise olema hästi aldis neid kasutama, aga selline töötaja enda poolt siis tähelepanu pööramine, ettepanekute tegemine, märkamine, küsimine, et kas me seda saaks, kas seda saaks, et niisugune koostöö on kogu selle alus. See, millest puudu jääb, on nii ettevõtjate kui ka töötajate teadlikkus oma õigustest ja kohustustest. Millist lahendust näeb tööinspektsioon veel kord? Silja Soon? Ilmselt veelgi rohkem meedias oma teavitustööd tegema, sest mitte kellelegi ei meeldi, kui ta, inspektor võtaks näiteks koheselt trahvi raamatu välja, et vaid eeldatakse alati meilt, et, et me õpetame, räägime, tahaks juba ka seda, et kui meid oodatakse partnerina, et siis olge ka ise viisakad partnerid vastu. Tartus toimus advokatuuri üldkogu. Advokatuuri esimees Toomas Vaheri sõnul on karistusi õiguspoliitikas advokaatide arvates kaks probleemi. Ühiskonna üle kriminaliseeritud ja liiga lihtsalt toimiv jälitustegevus. Tartust jätkab Mirko ojakivi. Gulagi arhipelaagist lugenud inimesed mäletavad kindlasti Aleksander soolseniitseni tsitaati, et andke meile inimene, küll meie juba paragrahvi leiame. Advokatuuri esimees Toomas Vaherit kuulates võib väita, et ka praeguses Eesti karistuspoliitikas valitseb sarnane oht. Toomas Vaher. Kui igasuguseid moos seisneb, alusel on võimalik isikut süüdistada, on lõpuks nii palju, et siis olemas nagu sellist ressurssi, mis suudaks kõiki neid asju menetleda. Tekib selline nagu valiku koht, et politsei või mis iganes jõustruktuurid, eks ole, lõpuks saavad suvaliselt otsustada, et kelle puhul asja menetletakse, kelle puhul ei jätku ressurssi ja menetlemata, et selline valikuline õiguse kohaldamine karistusõiguses põhimõtteliselt ei tohiks olla aktsepteeritud. Vaheri sõnul võimaldab praegune seadusandlus ja ka praktika väga lihtsalt prokuratuuril saada teatud isikute jälgimiseks jälitusluba. See tähendab, et vajadusel leitakse kuriteo koosseis ja tõenäoliselt ka tõendid vähemasti teoorias. Toomas Vaher. Ma mingil juhul nagu praegu ei süüdista nii-öelda neid jälitustegevust, läbiviivaid ametnikke, et nad kuidagi oleksid kasutaksite seda kurjasti ära. Ma viitan sellele, et selline võimalus iseenesest on, on nagu õigusnormidesse sisse programmeeritud, et kui peaks sattuma mingi nii-öelda kurjade kavatsustega inimene sellisesse ametisse, siis tal oleks võimalik väga palju halba teha. Ka riigi peaprokurör Norman Aas ütles, et parem oleks, kui igasugust halli tsooni jälitustoimingute tegemisel vähem oleks. See oleks aasa sõnul ka prokuratuuri huvides, sest ühegi kriminaalmenetluse puhul, mille tõendid on kogutud jälitustegevuse käigus, ei saa riskida sellega, et tõendeid hiljem kohtus arvesse ei võeta. Norman Aas. Jälitustegevuseks lubade andmine on Eestis ikkagi range kontrolli all, et seeläbi mitu astet lõpuks see annab selle loa kohtunik ja teisest küljest, et kindlasti tuleb nõustuda selles osas, et kehtiv seadus on hakanud ajale jalgu jääma ja täna on juba tegelikult välja töötatud uus eelnõu, mis on täna riigikogu menetluses ja siin ma saan ainult kinnitada seda, et ega jälitusasutuse ja prokuratuuri jaoks ei ole midagi paremat, kui on väga selge seadus. Kuid mis puudutab Eesti ühiskonna üle kriminaliseeritud, siis paari aasta eest tehtud riigikohtuuuring näitas, et Eestis on tööealistest elanikest kehtivate karistustega 37,3 protsenti. Karistusregistrisse kantud isikute arv tööealisest elanikkonnast on aga 55,6 protsenti. Nii Norman Aas kui ka Toomas Vaher on seisukohal, et justiitsministeeriumis algatatud karistusõiguse revisjoni käigus peaks mitmeid kuriteo koosseisu ümber vaatama. Aasa arvates võiks loobuda pisivarguste kriminaalkorras karistamisest, Toomas Vaheri sõnul peaks aga väga täpselt üle vaatama näiteks mõjuvõimuga kauplemise koosseisu. Mirko Ojakivi, Tartu. Jätkame sõnumitega välismaalt ülevaate teeb Marta Peril, Grauberg. Pinevus tekitanud Põhja-Korea raketikatsetus ebaõnnestus, rakett plahvatas õhus ja kukkus tükkidena kollasesse merre. Pyongyang tunnistas, et start ebaõnnestus ja satelliit mitte ei õnnestunud orbiidile viia ning andis teada, et teadlased uurivad nüüd, mis stardiõnnestumist takistas. Lääneriigid on raketikatsetuse hukka mõistnud ja leiavad, et see on vastuolus ÜRO resolutsiooniga, millega piiratakse ballistiliste rakettide levikut. ÜRO peasekretär Ban Ki-moon ütles, et vaatamata Ta ebaõnnestumisele rikkus Põhja-Korea ÜRO resolutsiooni ning see nõuab teistelt riikidelt kindlat ja üksmeelselt seisukohavõttu. Venemaa välisministri Sergei Lavrovi sõnul tuleb raketi starti suhtuda vaoshoitult ning anda sellele poliitiline ja diplomaatiline vastus. Samas on Venemaa koos Hiina ja Indiaga vastu Põhja-Korea vastaste sanktsioonide kehtestamisele. Täna õhtul arutab Põhja-Korea küsimust ÜRO Julgeolekunõukogu. Süürias kestab teist päeva relvarahu, kuid nüüd on juba teateid selle rikkumisest. Inimõigusaktivistide teatel tapsid julgeolekujõud täna mitmel pool riigis kokku kolm inimest, kes olid suundumas president Bashar al-Assadi vastastele meeleavaldustele. Opositsioonijuhid kutsusid eile rahvas tänavatele, et kasutada relvarahu oma meelsuse näitamiseks. Kümned tuhanded inimesed on sellele üleskutsele vastanud, kuid samas on presidenti toetav armee kogu jõus väljas, et suuremad demonstratsioonid ära hoida. Ettevalmistamisel olev Süüria-teemaline ÜRO resolutsioon näeb ette, et riiki saadetakse olukorda jälgima veel vaatlejaid. ÜRO Julgeolekunõukogu hääletab dokumendi üle täna. Briti peaminister David Cameron, kes on ajaloolisel visiidil Birmas, tegi ettepaneku Birma vastased majandussanktsioonid peatada, et tunnustada riiki seal aset leidnud positiivse arengu eest. Cameron tegi vastavasisulise avalduse pärast kohtumist Birma demokraatia pooldajate juhi Anxongsohhiga. Varem kohtus Cameron Birma presidendita inseiniga ning ütles, et valitsus peab tõestama, et liikumine demokraatia suunas on ühesuunaline. Cameroni sõnul tuleb julgustada Irma samme demokraatia suunas. Siiski ei tohi luua illusioone ning selge on, et firmal on veel pikk tee minna, kes ta Myanmaris ehk Birmas oli ligi pool sajandit võimul sõjaväeline hunta, kelle käes oli täielik võim ning kes surus alla pea kõik teisiti. Eelmisel kevadel asus seal võimule tsiviilvalitsus ning tasapisi alustati reformidega. Näiteks lasti vanglatest vabaks sadu poliitvange. Ja uuesti Eestist Maal pandi täna uus nurgakivi juba 140 aastat vanale majale. Tegemist on päris viimase kahelt poolt merega piiratud majaga Sõrve sääre tipus millest ehitatakse välja Sõrve külastuskeskus ja tuletornilinnak. Margus Muld usutles Sõrve külastuskeskuse juhatuse liiget Andro Roosilehte. Koht, kus täna käib ka umbes 50000 inimest hinnanguliselt suvel, kus siiani olnud suurt midagi teha, välja arvata, jalutada sääre tippu ja tagasi saab siis Tänapäevase moodsa külastuskeskuse, kus on võimalik aega veeta, tutvuda Saaremaa Sõrve sääreajalooga eripäraga. Siia tuleb välja pane. Eesti tuletornidest tuleb väljapanek piirkonna mere hukkudest, kuna ka siin on olnud ajalooliselt merepäästejaam. Sõrve tuletorni linnalt on ainulaadne selle poolest, et on üks väheseid tuletorne rünnakuid üldse Eestis, mis on säilinud oma algsel kujul ja me tahame seda hoonestust säilitada, lihtsalt teda uuesti renoveerida, väärtustades näidata, kuidas komplekse kunagi funktsioneeris. Ma arvan, et see on huvitav, ajalooline külastuskeskus avab uksed järgmise aasta suvel. Kogu projekt läheb maksma ligi 1,4 miljonit eurot ja suurema osa summast tuleb regionaalministri valitsemisalas välja töötatud piirkondade konkurentsivõime tugevdamise programmist. Eesmärk on, et praeguse kuni 50000 turisti asemel oleks tulevikus Sõrve asja kuni 75-l 1000-l turistil jätkab regionaalminister Siim Kiisler. Kui me räägime näiteks sellest toetusvoorust, kus see taotlus sai positiivse otsuse, siis taotlusi oli rahaliselt mahus üle 10, rohkem, kui neid esialgu neid positiivseid otsuseid teha sai, et see oli selles suhtes väga edukas flektsem, aga ikkagi praegu olete veendunud, et see otsusele õige, et siia on see õige ja regionaalpoliitiliselt on see kindlasti selline koht, et kui siin midagi käima läheb ja korda saab ja siin võimalused kasvavad koha peal, et selle üle regionaalministril on alati hea meel just sedalaadi algatuste üle. Margus Muld Eesti rahvusringhäälingu raadiouudistele Saaremaalt Tallinnas Adamson-Ericu muuseumis saab alates homsest näha 20. sajandi esimese poole silmapaistva naisskulptori toorecordeini loomingut. Kui paljud meist aga teadsid, et tema kunstnikutee algas Eestis nüüd anda rahvusvahelise koostöö tulemusel pika ringi järel maailmast ja siia jõudnud selle üle, on õnnelik Adamson-Ericu muuseumi juhataja Ülle Kruus sest see kunstnik oli aastakümneteks tagaplaanile jäänud. Oleme me siis ühe osa meie kultuuri tõsiselt läikima löönud, mis on olnud hinne halja hägusalt teada. Toore kardin sündis 1895. aastal ja suri 1991 Londonis. Tema kunstniku debüüt oli 1900 seitsmeteistkümnendal aastal Tallinnas Eesti kunstiseltsi kolmandal näitusel. 1928 lahkus taara kordin Eestist Pariisi ja suutis end Euroopa suhteliselt meestekeskses kunstimaailmas kehtestada. Ürituse Londoni poolse kuraatori Brenda Martini kui ka Ülle Kruusi sõnul oli toore kardin väga ambitsioonikas. Tema pürgimist kõrgseltskonda kroonis abielu briti aristokraatia kõrgele seisva Richard eriga ja sealt algab tema elu kõrgseltskonnadaamina. Toore kardeini monograafia autor Brenda Martin. Taara pääses Briti kõrgseltskonda oma mehe kaudu, kelle ringkonda kuulusid ka tähtsad kunstimaailma mõjutajad aga ka näiteks Walesi prints. Kuninganna ise käis toorekordiini skulptuuri avamas. Ta sai mitmeid tellimusi. Richard häir suri varakult ja jätistaurale maja, mida praegu nimetatakse toritš ausiks, ühendades nende mõlema eesnimed. Nüüd on seal toorekordini muuseum tema kollektsiooniga ja see kuulub Kingston ülikoolile ja algas ka tema loomingu uurimine. Jääkjäljed viisid Eestisse, siis hakati otsima kontakte, nii on see mitmeaastane kooste viinudki näituseni Adamson-Ericu muuseumis. Ülle Kruus. Tema skulptori käekiri on väga tundlik. Ta on küllaltki hästi loomingusse kätkenud, ka seda, mida ta on näinud oma reisidel. Siin on tundlikku dünaamilist lähenemist. Suurtel torsodel on kultuurilisi sidemeid, põnevaid tüüpe ja ta on 20.-te aastate lõpupoole enamus oma teoseid valanud-Prantsusmaal Vazani valukojas, mis on rahvusvaheliselt väga tunnustatud. Need tulid Londonis niivõrd suured ja mahukad asjad, aga nad on suhteliselt seest tühjad, et nad on tegelikult kerged. Elegantsed. Kõige varasem teos on 26.-st aastast ja kõige hilisemal 50-l. Ta ütles nii, et me näeme tema arengut. Ja ilmast. Eelolev öö on Eestis pilves ja vihmane, puhub kagu ja lõunatuul viis kuni 10, saartel hommikul edelatuul puhanguti 14 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on pluss kaks kuni pluss kuus kraadi. Päeval sajab mitmel pool hooti vihma, tuul hakkab puhuma edelast seitse kuni 13 meetrit sekundis saartel, läänest ja loodest puhanguti 15 kuni 17 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on homme pluss kolm kuni pluss kaheksa, Kagu-Eestis kuni pluss 10 kraadi. Te kuulsite Päevakaja, stuudios oli Riina Eentalu kuulmiseni.