Tahaksin käia veel sinuga koos mõne sammu enne kui laguneb tee. Miski ei vasta parimal määral mu ihatsusele, kui need Artur Alliksaar elejad. Saagu see reporteritund tänuks mälestuseks majale. Pärija allika tänava nurgal, kus õues kasvab vana pirnipuu, puu kasvas juba siis 21. aastal oli suur puu. See on see kuulus Sartergamat, mis mehe kliimas väga hästi vastu pead. Ja ta õitses alatasa. Ma ei ole kunagi näinud, et ta oleks õitest vabad ka nyyd ma lähen mööda vaadata vaid ja see puulis võisku, mina olen seal, kus 22. aastal. See suur pirnipuu on üks niisugune tunnuslik puu selle kooli juures ja see on vist praegugi veel alles kõrge pirnipuu. Sügisel vähemalt esimestel aastatel, kui mina seal koolis käisin, võeti pesukorvi pirnid Puubelt maha jagati ära nii, et iga koolilaps sai ühe pirni, nad said küpseks puu otsas, päris valmis, ei lõhutud enne ära ega ei vraksuse käidud. No ei käidud siis lõksus. Igal juhul mina mäletan seda pirnide alla võtmist ja koolilastele jagamist. Ma loodan, et kui kunagi sealt suured teed üle ehitatakse, et ehk ehk jääb teeservavatise ilusti nibu Nõnda on hääleliselt juba tutvustatud mõned selle saate tegelased. Keskne kool, kuhu ma astusin 1947. aasta septembris Tallinna 14. mittetäielik keskkool. Ma loodan, et igaüks, kes mingi lõigugi sellest saatest jälgida jaksab leiab ühendusjooni ja südamesidemeid mälestuste oma kooliga. Alguse alles või kadunud, lammutatud, põlenud, lõunaks jooksma ajaks saanud. Meie kool, see algselt Tallinna linna 14. algkool asutati 1919. aastal igal kevadel, 13. märtsil peeti kooli aastapäeva. Siis kõnelesid need õpetajad, kes olid kooli algusest peale siin töötanud. Aga mõned olid isegi siin ise koolis käinud, näiteks meie joonistusõpetaja Pallase lõpetanud Linda Siimu kahekesi õega. Läksime sinna teise klassi õpetaja Käärikul joonistusõpetaja. Klassijuhataja oli Hitleri-nimeline ja õpetaja. Ussina oli kaasale õpetaja 22. 23. aastal. Ma olin seal kool 48. aastal, ma tulin sinna õpetajaks ja siis ma kohtasin oma vana õpetajat väärikut Ausinat. Et ma tundsin juba ennem. Ja siis sellest ajast peale 15 aastat järjepidevalt. Rakulti keema ja seltsimees kõva Altosakonnast ütles mulle, et meie oleme Ehala inimesed. Aga seniks ja kooliaja vili sinna sellest samast perest, keda teie õpetasite tuli ikka nii palju inimesi, kes läks, muidugi lõppes, mul on nimekirju, on tõsine ja see tähendab üldse kogula palee ja. Rull süda, Mutsu, Marju haruldaselt nutsu ja iiliti väiksena, mis siuksed, toredad lapsed, 50 protsenti oli andlikuid, mõtlen liialdatud, ega siis, ja siis sel ajal ei olnud ju mingit eriklass, nagu neid on, kabinetid ja värgid, kõik joonistustund oli ka kõik ikka omale v nõu toodu sisse ja ja siis ma, mida rohkem töötasin, seda rohkem mul hakkas kollektil meeldima ja küllap mõndagi sõltus siis ikkagi meie direktarist sealt. Minul on temas nagu lapsel oma direktorist niisugune noh, sügava aukartusega segatud mälestus, näike, teda kartsime natuke ka minu meelest tal ikka kaunis kuri Alige ja linnuse oli, oli väga tore diret otseselt vastata. Muidugi tema oli auahne, see on iga inimese iseloom, aga õiglane, korrektne inimene teinekord, et vaatasin, kuidas õpetajad, nii kui kell helises, pidime tundi minema. Aga kui nad siis tõusid ülesse, siis nad jätsivat toolid lohakile. Ja mina, minul oli vahel aknaid nagu mina, istusin sealt lektor vaatsipaniisile prillidega nägu lapsed. Ja tõusis üles ja hakkas neid tooli, sest. Mul hakkas nagu piinlik. Töötule hakkab ikka see küll, et lapsed aga mälestused nendest ajad. Minu esimene õpetaja oli Hilda Tekkel 1949. aastal, ta lahkus meie juurest ja läks pikki aastaid, enne kui teda uuesti nägin. Aga läbi aegade udugi tean kindlalt, et teda juhatas tema töös armastas oma kasvandikke vastu. Väikesest saadik juba mulle meeldis mängida õpetajaid. Miskipärast kui ma teiste lastega mängisin, siis teised olid õpilased ja mina olin õpetaja, kui pidin kogu aeg nyyd õpetama. See oli juba kui nyyd loodusest vist antu. Hilda Tekkel saab oktoobrikuus 90 aastaseks. Ma ei tundnud, kui ta kunagi mu õpetaja oli huvi oma õpetaja elu vastu, nagu lapsed ikka. Need, kes ta oli, kust ta tuli. Taliõpetaja läks peaaegu 40 aastat, kuni küsima tulin. Ma olen sündinud Narvas Narvas, lõpetanud keskkooli. Ja siis kui ma olin keskkooli lõpetanud, siis ma tahtsin saada arstiks, lastearstiks. Ja siis ma sõitsin peterburi ja astusin meditsiini instituut. Ma olin teisel kursusel siis tapeti tsaar ja tuli revolutsioon. Ema kirjutas Narvast ometigi koju meid vaatama, tule koju. Et seal oli nälg ju. No ja mina tulin koju, laupäevane päev oli ema enam mindi lasknud kõik mu asjad ja riided jäid sinna emale ise jäin Narva. Aga siis oli niimoodi. Et ma lõpetasin Narva tütarlast, tegin raadiumi. Siis see andis, viimane klass oli pedagoogiline klass. Ja andis õiguse saada õpetajaks. Muidu loeti seitse, klassis olid juba keskkooli lõpetanud, aga kestis vähesed, läksid kaheksandasse, aga mina tahtsin. Läksin kaheksandasse, sain õpetaja kutse ja minu eriala oli vene keel matemaatika. No ja siis ülikool jäi pooleli ja hakkasin arvas õpetajaks. Ja olin kolm aastas, vanemad sõitsid ära. Sellepärast. Samal ajal Narvas oli rahvaülikool tuli teisele alati, nii nagu praegu rahvaülikoolis andsin geomeetria loenguid või tunde rahvaülikooli. Teie oli Margent direktor märged siduli Tallinnasse. Tema oli esimene prantsuse lütseumi direktor ja tema kutsus mind Narvast lütseumi õpetajaks ja seal olid siis üles jää nii esimesest päevast kuni lõpuni 19 aastat. No ja siis elu pööras teise lehekülje. Meie kooli tulite siis pärast sõda pärast rahulepingu 46.. Ja siis ma töötasin seal kuni 49.-ni. Ja siis tuli Üks maja on igalühel mõne sumeda tänava sääres, mõne väikese väljaku ääres, mõnel veidike kõrgemal künkal. Lihtsalt maanteede ristil on iga ühendatakse maja. Ellen Niidu üks luuletus, algab nii. Ellen Niit, Ellen Hiiob. Õppis Tallinna neljateistkümnendas koolis aastail 1936 kuni 38. Esimesed kooliaastad, mis inimesele kõige olulisemad on. Ta oli just niisugune ideaalkooli moodi, ta oli väikega ka sõbralik ja niisugusi vaba õhkkonnaga paralleelklassi üldse ei olnud ja selle tõttu oli küllalt palju lastele ruumi kõik vahetunnid. Me mängisime saalis ringmänge ja võisime vabalt joosta mööda koridore, välja arvatud ülemine koridor, kus oli siis õpetajate tuba, seal tuli jalutada. Aga õpetajad ja? Sel ajal nimetati kooli direktorit koolijuhatajat, eks sel ajal oli naisnaisõpetaja mada, eesnime ei mäleta, aga õpetaja must kooli juhataja elas selles samas majas seal. Tema tütar oli mu klassiõde Helle Must pärast, ma olen kuulnud, et tema õpetas ka mõnda aega selles aliminematatajalist nõne. Sellesama Helle mustaga koos olen seda koolimaja lapsest peast põhjalikult uurinud, sest peale tunde, kui ma vahel temale külla läksin, siis me kõndisime sile koolimajas läbi, kui kõik oli juba vaikne ja lapsedki koju läinud. Ja üks põnevamaid kohti selles ja see oli pööning, suur avar pööning üsna paljude akendega, küllalt valge oli üleni täis laste savitöid, savist linde ja savist loomi ja pirne ja õunu. Savist osa olid värvitud, osa olid savivärvi, neid oli seal kümnete ruutmeetrite viisi. Ja see mulje on mul olnud kuidagi valdav. Kunagi, kui ma oma teist luuletuskogu kokku panin siis just selle pööningult on pärit üks mulle oluline luuletus, nimelt linnu vooli ja mis sai ka mu teise luuletuskogu nimi luuletuseks. Seal on juttu sellest, kuidas inimene Savilile toolides voolib ka ennast valmis. Jah, seal koolis on voolitud sadu lapsi ja kui kümned nendest on laiemalt tuntuks saanud nagu Viive Tolli või Aime Leis. Tolli oli palju. Minu klassiõde temast ma võin nii palju rääkida, et ma mäletan nii elu selgelt, see oli teises klassis ja meil oli joonistusse tund. Seda joonistust andis meile õpetaja suur mets ja rendioli tulnud vaatama, mingi teine õpetaja ja õpetajad kõndisid pinkide vahel, lapsed joonistasid oma joonistus plokkidesse, ma ei mäleta, mis see teema siis oli antud. Ja siis jäid need õpetajad minu pingiotsa juurde seisma ja õpetaja suurmets ütles sellele teisele õpetajale, kas te olete vaadanud, kuid huvitavat Se Viive Pajusoo joonistab, see oli siis nüüd hilisem Viive Tolli. Minge vaadake, ta joonistab hoopis teistmoodi kui kõik teised lapsed, minge vaadake tasakesi. No mina ei saanud muidugi oma pingist püsti karata, et minna vaatama, aga nii kui kell helises ja tund lõppes, siis ma tormasin kohesele Viive Pajusi pingi juurde ja ja vaatasin jäimina saanud midagi, et nüüd teistmoodi oleks olnud. Aga kui ma hiljem juba täiskasvanud inimesena oma lauasahtlist välja kaevasin oma kooliaegsest Helmi albumi ja sealt seest vaatasin pilti, mille Viive Pajusoo oli mulle teises klassis joonistanud, siis ma sain küll aru, et see oli tõesti hoopis teistmoodi kui kõik teised lapsed, niiet. Aga kas eesti keele õpetaja sai aru, et Ellen Hiiob kirjutab paremat kirjandit? Mõni teine eesti keele õpetaja oli alis Sillar üks väga sümpaatne ja ja meeldiv, intelligentne, huvitav naine. Sellest tunnist mäletan ma niisugust asja, et õpetaja Sillar esimeses klassis tuli vihu pakiga klassi ette ja ütles, et aga ka suure üllatuse on mulle valmistanud tena Ellen Hiiob. Minu süda võpatas, et nüüd ma olen midagi väga hästi teinud, sest minu meelest sõna üllatus. Sellele see ainult positiivne tähendus. Aga siis selgus, et ma olin väga kõveraid tähti teinud ja oli Lurje läinud. Harjutasime olin suures segaduses. Lõpetas Hitler oli ka minu õpetaja ja minu meelest oli tal silmapaistvalt ilus käekiri ja. Sellepärast ta kannetanudki siis kõverikke välja. Sellegipoolest oli ta ääred meeldiv ja, ja mulle väga sügava mulje jätnud. Õpetaja meile õpetas õpetaja usina matemaatikat. Õpetaja au sinna, nagu ma kuulsin, oli õpetanud ka minu ämmale, kes nüüd oleks juba üle 100 aasta vana, kui ta veel elaks, oli olnud ka tema õpetaja, nii et see pidi küll üks ürgvana õpetaja olema. Minu meelest oli ta siis küll ka vana, kui ta meile vene keelt minu meelest. Nojah, ja mul on niisugune tunne, et kuigi meie oleme seal koolis käinud neid eri aegadel ja seda koolis käimist lahutab sõda. Aga et see kooli vaimsus ja niisugune, ma ei oskagi öelda, mis, mis vaimsus, see oli täitsa seal edasi, edasi. Pürgivat meelsust kasvatati küll õpilastes ja ma mäletan seal olid toredad traditsioonid, oli väga palju sidemeid igasuguste teiste koolidega, isegi välismaa koolidega. Näiteks Me lapsed käisid meie Punase Risti organisatsioonil külas ja siis meie lapsed pidid siis valmistama ette teelaua ja neid vastu võtma ja me käisime siis neid laevadele saatmas ja see oli huvitav ja avardas maailmapilti. Kahtlemata selles saalis korraldati ka raadiotunde. Sel ajal ei olnud ju raadioaparaate nii jumala igas kodus. Koolis oli ilus raadioaparaat ja õpilasi viidi kuulama raadiot sinna saali. Ma mäletan, et need olid niisugused meeleolukad hetked. Kuuldavasti oli koolil oma lipp. Siis saali see oli niisugune hele taevasinine lipp ja tema nurgas oli kuldkollane, päike ja päikesekiired ulatusid diagonaalis üle lippu ja päikese poole lendas 14 pääsukest. Ja sellest räägiti siis igal sügisel nendele lastele, kes sellesse kooli astusid, et ka nemad peavad püüdma päikese poole, nii nagu need pääsukesed. Te kuulete mälestusi ühest vanast koolist tega, arutate seda oma mälestustega. Minu kooli kohta on ajalooline materjal väga täielikult alles. Tallinnas riiklikus keskarhiivis on selle kooli ajaloost aastail 1919 kuni 1944 üks paremini säilinud kogu. Nii ütles ajaloo kandidaat Endel Laul rahvahariduse sektori juhataja Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituudis. Aga täna asetame sinna kõrvale suulisi mälestusi. Nüüd juba minu kooliaastaist, see on ka juba kauge aeg. Meenutab õpetaja tekkel minu meelest, et see oli juba vanast ajast väga ja tütarlastekoor, kõik olid tublid, lapsed väga ja nemad, mis said tuugakkame, mine sai nendega hakkama. Vahekord oli igal juhul ja seal koolis vähemalt lapse pilguga vaadates paistis, et seal õpetajad ka said omavahel hästi läbi ja väga hästi. Suurepärane kollektiiv, meil oli. Meil ei olnud niisugusi, nagu ütlesime kampadi, nagu mõnes koolis oli. Et rühmiti olid õpetajad ja siis nagu omavahel olid väikesed intriigid ja ka meil oli Talvel oli meil suurepärane pähe kord just see kooli maimsi ja vaim ja läbisaamine see oli, läksid kodunt kooli nagu, nagu jälle uude kodusse sel ajal, kui mina seal koolis käisin ja õpetaja Tekkel seal õpetas, oli õppele juhatajaks, olite teie õpetaja, Sillart, kas te mäletate, kui palju seal üldse õpetajaid oli, siis umbes? Nonii, põhikohaga õpetajat, meid oli 24 ümber, kas 23 ja see oli keskeltläbi nii 400 420 ja kõige suurem õpilaste arvu mäletan 440, rohkem meil neid ei rullunud kahes vahetuses, kool töötas, niiet 200 õpilast või nii seal ümber oli korraga kõik õpilased, tundsid õpilast ja iga õpilane tundis ka õpetajat. Ja see nagu liitis meid nagu ühtseks kollektiiviks. Ja ma pean ütlema, et mul oli seal väga hea töötada või jäigi, mul on niisugune tunne, et et mina olin nagu hoitud. Alati kohe tuleb meelde kooli, et küll on hea minna kooli ei olnud niisugust. Mõnegi õpetajaga peaks midagi niisugust erilist pahandust lahendama. Niisugust juhust meil kunagi olnud ja meil oli õpetajate tuppa ainukene, kus kõik olid koos. Nii direktor, õppealajuhataja, raamatupidamine, majandusjuhataja, ta ja kõik olime üheskoos ja igasuguseid küsimusi otsekoheselt ja käigu pealt lahendatud. On vaja selleks kokku kutsutud koosolekud või välja panna igasuguseid teated teadetetahvlile vaid see käis nii käigu pealt, samuti koostöö, kogemuste vahetamine. Mõni õpetaja kurtis, et ma ei tea, mismoodi ma seda asja nüüd seletan, ma tean, et lastele kergemalt omandatud poleks. Oli kohe teine, kes selle seda nõu andis? Oli küll. Meie õhk ja aeg on käepärast, seda ei olnud neist jõukust ja hea töömeeleolu oli õpetajate keskel ja õpilaste seas. Meil oli pidevalt niimoodi korraldada, õpetad ise seda tegid. Kui õpilane koolis puudus pikemat aega, siis oli kindel see, et õpetaja võttis ta siis oma hoole alla ja, ja tegi aine jälle selgeks. Õpilasel ei olnud sellega nii suurt vaeva. Karaskus. Mul ei olnud küll seda abistamis, tehti siis järeleaitamistehti siis seal niinimetatud õppevahendite toasugusel koridorinurgas. Aga see toimus ja õpilased nagu mõistsid seda, et nende muredele tullakse vastu ja see nagu tekitas niisugust head suhtumist töösse. Minu arust õpetaja Sillar tegi väga palju tööd pärast tunde lastega vene keele õpetamisel. Alati ta oli seal õppevahendite toas, nendega tegi harjutusi igasuguseid ja ühtlasi ka range. Ma ei tea, kas, mis ajal see oli kooli. Kui need olümpiaaditoolis siis meie kuul võttis osa, mina olin veni keeleringi juhataja ja venigile. Ring lavastas näidendi psühharrasch. Oli kuulas ja vaatas ja leidis, sest see on väga head lapsed, väga hästi hääldavad. Ja metsis määrati Iztooniassi ja meie Estonia diaatrist, kandsime selle näidendi ette pärast ma kuulsin õpetajate toas, siis direktor rääkis, et seal on kuulajate seas küsitud, et missugune vene kuulsid, mängib et nii hästi lapsed hääldavad vene keelt. Peres süda siis minule isiklikult anti aukiri ja koolile 1000 rubla raamatukogu muretsemiseks, seal oli väga südamlikke veel see, et need koolitädid elasid koolimajas ja tegid meile süüa ja kuivatasid meie märgi kindaid ja lumiseid asju seal. Ja jah, algul olid need me ise nagu majandasime. Õmbetäri jooga rikule pange kokku ja Kädi argel. Koosviibimised ütleme siis, nemad olid alati meiega kaasas, lauas istusid meiega. Ja meie ei teinud vahet, et see nüüd kooli geeni ja seda nii sihukest mõtetki nagu ei tulnud meni armastasime, lapsed kutsusid onu argia, tädi, tädi võsa ja ja onu argel oli veel väga nii õpilaste ettevõtmist, sest oli huvitatud, oli kevadised, ekskursioonid panid, siis oli alati tema palutud sellest osa võtma, sest tema väga hästi oskas organiseerida kui meesterahvas. Ja meil oli temast väga palju abi. Küsime onu Ärgelisest. Sageli õpetati suheldes omavahelises tükis küsima Anvar Celi, kes tema oskas head nõuannet, janud ja väga hea nõuandja meid, õpetajate toas oli meie raamatupidaja seltsimees tikk. Tema oli kohe hea kuju. Kui ta tuli õpetajate tuppa, siis temaga tulid koos nagu niisugune hea vaim. Istus seal laua taga, mõni hea oli vaadata, kuidas laava diskuse töötas ja tema oli ka kõigest huvitatud, kuidas tundes, kuidas ta teadis ka kõik õpilased ja kuidas matemaatikas, kas ta oskab ikka matemaatikat ja õpetajat, käärik kena oli ju nüüd vist kooli algust peale seal töötanud, see oli nagu koolilukk või kooli ema, kõik oli ilus, jäi südamlik, perekondlik, perekondlik elu. Enne kui igatsus hilineb, lunastus lammub, enne kui rahuneb, tee. Minu kaal valgus uue kooli sisse. Õieti lakkas olemast kuuekümnendatel aastatel. Aga maja on ju alles. Kuid peagi nõuab aeg temagi teelt astumist. Ja sellepärast praegu viimast karda minemast teda vaatama. Nagu oleksime jälle kaks koolitüdrukut patsid peas. Ja kaasa võtame ühe kuule uuest põlvkonnast. Meid juhatab siin majas kursuste ülema asetäitja Ants Rööp. Remont oli 83 84 84. aastal lõpetasime ja kuna meil see ümberkolimine tekib, siis muidugi midagi jäi nagu siin lõpetamata, sest ei ole mõtet nii ajutiselt siin teha ju uus uus tänav linna muutumine kaasaegseks ja, ja see muidugi midagi ikka peab kaduma. See on minu esimene. Nii siin oli põhiline see, et siin oli kell ukse kohal oli suur kell ja selle selle klasse siis õpetaja käes oli siis ka helistamise kelluke. Ja oli vist elektri Jelga sealsamas klassis, millega said iristada, aga see oli nagu selle klassi ülesanne. Uned, ühtegi ahju ei ole kuskil. Aga see ruumitunne on ikka sama, mis akendest paistab siin. On siin oli ju, kui te mäletate, siin oli trepp, mis oli kahe korruse vahel, näevad seda ei ole. See oli niisugune Lohtun, koridor oli väga kitsas selle koha pealt. Niite tuba oli meil vist kas see või siit läks, oksus on nüüd meie õpetajate tuba. Tere kõikjal nii teisiti vale, päris ma ei oskagi nagu midagi ütelda, Sealne kool täiskasvanutele, need kusjuures peab ütlema, täiskasvanutel tekib täiesti koolilapse tunne. Vaatan, kust siis need välja siis või? See on siis see oli ja siis me tegime neid paraadi proov, enamasti. Viiekümnendatel aastatel oli lasuur drill selleks, kas puud on suuremaks kasvanud. See vana pirnipuu on minu meelest ikka niisugune, nagu ta oli. Ei, ei ei. See on ikka see suur. Seal. Kompaks lukku oih üles kaela lumeta, vot see antenni puht praegu on ju talv, aga tänavale paistsid õied ja ta oli selle saali aknad. Ei no muidugi jah, muud öelda ei saa olla. Ja see on, see kuulus pirnipuu selle saali akna all, kus praegu lumehang sinna pandi mampansee karbi sisse seemned, nisuterad ja tehti ära viseerimis katset. Lume sees pidi olema ja raviseerume seal. Kas sa oled õppinud? Meiega ei ole ammu maha kantud, Lõssenko, ma ei tea, mis mingid joon. Ei sihukest asja. Oli pärast tuli välja, et ebateadust ma ei tea, igatahes niisugune asi on mul väga meelde jäänud ja see oli väga oluline siin kõrval, kuhu põgenes kilpkonn elav nurgast, mina mäletan, kilpkonn, ta oli, aga seda, et ta kadus, seda ma ei mäleta. Tõuse teda taga ja otsiti ja leiti sealt kõrvalt Taavist. Juhate Juhan, see oli niimoodi, et meil oli akna pääl kodus väiksed lillepotid ja panime on alati iga seemne, mis leidsime, siis on huvitav vaadata, mis sealt kasvab. Ja ükskord ema tõi turult, ütles, et need on kollased, nii õunad, et musta mehe käest on ostnud ja siis panime need seemned potti ja kui need suureks kasvasid ja teil potti ei mahtunud, siis oli vaja kuhugi maha istutada. Ja siis no muidugi kooliaeda ja ma arvan, et kuule, lähme sinnapoole, ma arvan, et see suur kuu ongi see, sest mis siin muud ju ei olnudki. Täiesti metsik, igatpidi hooldamata, lõikamata keegi teda pärast, mina lõpetasin kooli ära, siis enam ei pookind ega midagi, nii et on täiesti metsikult kasvanud, nii nagu ta nii nagu ta ise tahtis, siis 30 aastat vist jah. Ja siin olid, siin olid peenrad, neid tehti kevadel klassidega, te teete muidugi ka oma koolis, väike aiamaa, teil on ju vist küll jah. Aga imelik tunne siin sees ta praegu ja siis selle trepi peal pildistati kevadel, seal olid astmete pära siis ta niimoodi, et kõik paistsid, aga viranda on ära lammutatud põrandal trepi peal selle ja, ja see oli kinnise ülemine osa, seal oli veranda ja siis olid seal niisugused vildist lillepotid, kus olid Kressid, õu oli ohutus. PUR Seewjoosti mängiti keksu ja ritta, Tubrovskinil oli keksukivi. Niisugune keksu inimestel oli alati see musta kooli põlletaskus, niisugune kandiline, aga pisike ja ta oli kõige parem üle kooli tšempion Kexus ja siis hüppenööriga hüppamisest. Siis mängiti kõik lapsed, mängisid ringmäng nagu seda üks ühte ja kaks ühte kolm ühte neli ühte. Ja siis korrapidaja jooksis majast välja kellukesega ja helistas siin õue peal ja siis pidi sassi minema. Nii, aga täna niisugune lumine kooli lapse ilm tahaks võtta siit seda valget puhast lund ja teha pall jääsõdade lumesõda teha ja natuke ma ei tea, kas nutta või naerda. Ja siit nurgast Jaksuks kuidagi ühendasingid teise sündroomiga. Ja siin kuskil nurgas seisis üks ana. Aga siis siis kui hakati seda lava ehitama, siis oli ikka päris kohe nii, et et lavalveid kardinat pärast tõmmati ette ja siis Ireeni onu laitis, mängis ksülofoni igal igal koolipeol. Ksülofon oli ka veel seal õppevahendite toas oli nagu hoiti, sedasi oli kooli oma kusteliselt saali, sinna toolid said või oli kohe niukene. Meil on näiteks spordisaali aula korraga. Meil ei olnudki tool ja kas tead, meil olid nii pikad pingid kui seina äärde ja nojah, muidu olid seina ääres, aga, aga võimlemistund see tähendaks, pandi mat, pandi põrandale ja, ja siis ma mäletan ühte asja veel, kui, kui meie direktor linnuse oli käinud Krimmis ja siis tuli ja rääkis oma grimmi mälestusi ja ta oli kaasa toonud sealt ühe granaatõuna, et näidata, missugused on granaatõunad ja suur maleva vabandus oli, kõik. Lapsed olid saalis nende pikkade pinkide peal ja siis jagati see granaatõun niimoodi ära, et igaüks sai ühe tera maitsta. Nüüd on igal klassil oma konkjal lukutatakse ja võred ja siis kuidas sealt vahelt või ülevõrede vahelt katsutakse kätte saada ja saadakse kätte. No ja, ja igasugused kadumised ja värgid, mis kuuled, mis on kooliriiete hoidudes mingeid lukke. Tädi oli, tädi oli seal ja vaatas ja pahandas ka, kui oli midagi, eks need jah, niuksed mütside loopimise ikka tuli ka, aga, aga üldiselt, et vist oli rahulikum see elu küll. Nii väike kool, mõtte, seal oli ju ainult kuus klassiruumi kella klassile kaks läbikäidavat klassi. Kahe kahe uksega klass, kahe jooksevad see, millel oli õpetaja laua pool ja see klass ja siis koridori lõpus oli kummalgi pool veel elavnurgas, oli akvaarium ja kilpkonn ja merisead ja siis, kui õpetaja kallas olijat, Kallas oli noor ja valgete lokkis juustega ja tehti pilti kusteleid meres, jääb. Nimesid merre sead olid, mitu tükki vöö peale mahtus noh, üle kandmas niiviisi jah, mis kõik tellisid seda pilti, kõik lapsed, oota teil seda iga tund ise klassis olemist ei olnud. Poldud igal klassil oli oma klass, kus õpiti ja oldi ja siis õpetajad tulid klassi juurde, mina olen õppinud kahe uksel klassis, see oli hea, sest näiteks ühest uksest õpetaja tuli sisse ja noh, oli vaja ära põgeneda, siis sai teisest uksest välja ühes klassis ja oli niisugune hea ahju vahe, kuhu vahele sai pugeda. No kuni selle viimase remondini olid endise õpilastele ja õpetajatele muidugi see maja palju huvitavam, võetakse see ikkagi vana hõng oli rohkem sees. Vaat see ja, ja see asi nii, see nurgatagune jäävad sinna mulle palli ja see on siin pandi mind nurka seisma ja, ja noh, kõik need kooli koolivigurid, mis südame soojaks teevad, alati siin oli terve rida ja neid pilte, mis olid siin seinte peal, kirjanikke, pildid, Eesti maastikud ja päris päris hulk oli igasuguseid aukirju, mida olid õpilased saanud küll spordivõistlustel ja kas seal mitte ei olnud isegi laulupidu ega, või midagi sellist. Päris kena pakk oli neid, me hoidsime neid siin üleval aasta keegi sellest huvi nagu ei tundnud siin teatasin ühele teisele endisele õpetajale, aga kuidagi Piritalt nende käed ei ulatunud või ei osanud neid ka kusagile siis enam nagu panna või ei olnud lihtsalt seda nurgakest, kus nad oleksid võinud alles olla. Nii ja nüüd ma küsin veel viimased asjad, ega muidugi siin enam mingit kella ei ole, helistamise kella. On on aga elektriKell helistatakse ka. Täpselt kolme minuti pärast, kuulete. Aga öelge, palun, kas teie olete käinud koolis? Kas mina Lahmusel käinud, ma ma veekaelani vana mõisamaja väga sopiline ja vanahõnguline võiks öelda? No oma kool jääb alati oma kooliks, on mingisugune, ma ütleksin täiesti püha asi ikkagi inimese omagu. Aleksei ame Haalis kunagi hiljem käinud sees ikka. Kui aga sinnapoole saab, siis kindlasti vaata et kõik asjad üle ikka sellisest asjast. Inimene püüab kinni hoida ja vähemagi võimaluse juures minna ja vaadata uuesti üle, kõike seda meelde tuletada. Klassituppa klapp laudade alla kooli õlise põrandaprakku maha pudes, kord mõnigi valem. Kõrvust mööda läks mõnigi tarkus. Kibedasti algebra tunnist sinna kriimude kirjaga pinki veel kord. Valemeid õppima pähe on nii mõnimist tagasi tahtnud. Minule helises siin majas kell, nüüd küll kindlasti eemast karde aga ükskõik, missugune tänasid kard läheb või missugune väljak laiub. Selle paiga kohale jääb lehvima mälestus. Sinikeelab ilmast, selle kooli õpetajaid ja lapsi. Ja võib-olla isegi mälestuste mälestus, kui suudame seda alal hoida. Ega pole või kust te Kell pärit on? Päris täpselt, kui koolist see on üks ammu-ammu. Ära kadunud ja nime muutnud cool. Nüüd on meil tegelikult kaks tükki niisuguse hästi vana, et sihverplaadiga. Praegune jutuajamine on meil pedagoogikamuuseumis vabariikliku õpetajate täiendusinstituudi juures. Alev. Pedagoogika ajalookabinet, mis on ühtlasi vabariiklik pedagoogikamuuseum Ja selle muuseumis on kaks töötajat metoodik ehk teisiti. Muuseumi peavarahoidja Silvi Tõnisson. No ja siis muuseumi juhataja või või kabineti juhataja Endel pirn. Kas võib olla veel teisigi niisuguseid võhikuid nagu mina näiteks, kes alles neil päevil sai teada oma vanakooli jälgija mälestusi otsides, et niisugune kah niisugune muuseum on üldse olemas? No väga vanade muidugi ei ole Saloodi esimesest juunist 1009 83, aga paljud ei mõista, et me muuseum on põhiliselt haridustöötajate organite abistamiseks, mitte rahvavalguste funktsioonidest, tähendab ekspositsioone meil lihtsalt ruumipuudusel ei ole. Tõepoolest, kui kunagi oleks ruumid muidugi üks huvitav vaadata olgu ükskõik mis perioodist alates, sest selle kolme aastaga materjali kogunud kõikide perioodide kohta Tähendab kogumine, hoidmine, säilitamine. Meil ei kogune mitte ainult kooli ajalugu vaid koguneb ka tänapäeva õpetaja töökogemusi, tähendab, milleks hakata 50 aastat hiljem neid tagantjärgi koguma, kui on võimalik praegu? Vaid nurgakesi kappidega, kus teil oma teadupärast nüüd teie varad on. Üks suur klassiruum aga üksnes dokumente ja käsikiri on meil üle 100000 lehekülje. Fotosid on üle 6000 ja nii edasi. Kui te teate oma õpetaja nime, võime selle järgi otsima hakata. Kuulge, kui läheksime siis kartoteegi õde, vaataksime 14, kümnendat mittetäieliku keskkooli ja direktor linnused. Ma võin isegi ütelda seda. Mõni päev tagasi tuli sisse Neljateistkümnenda kooli esimese klassi õpilase vihik aastast 46 47 umbes, aga vaatame siis jah. Linn oli. Lillian linn, linn, lim. Linnanadi linnuse kohta, need on meil tekstimaterjali eriti muss juures, peab märkima seda, et ega meie arhiivdokumente korjama võtame ainult neid mis ei ole ette nähtud anda riiklikku arhiivi, ega Me arhiiviga võistelda ei saa, siis riiklik arhiiv on üks asi. Ja teine on see materjal, mis sinna ei lähe, tähendab õppeprotsess õpilaspäevikud, üpris vihikud ja ka fotod on olemas 54. aasta fotogrupifotol. Siis on teine foto kolmas foto neljal fotol on, siis tähendab tema peale. Ümberringi on mitmesuguseid õppevahendeid. Siin on vanu seinapilte seina tabeleid. Siin on kui alkoholi küünlahoidja. Juhuslikult saime teada, et keegi endine koolidirektor elab oma kodus ja kodu on endiselt klassiruumis. Sõitsime siis sinna ja tõime sealt võrdlemisi rikkalikku materjali, alates möödunud sajandi keskpaiga kooli pidamise raamatutes, koolis käimise raamatutest ja lõpetades katsel sama kellaga kooliorel millele koid on oma töö teinud küll, aga ta on 1893.-st aastast täpselt dateeritud Kuuekohaline koolipink, saime sealt. Vahepeal on Silver Tõnisson otsinud ole välja, 14.-st koolist pärinevad Photo, oi, siin on minu õpetaja käärik. Aga siin vana 14. keskkoolilõpetajaid vee, ma võin teile kõik siit ütelda, peaaegu tühje seal anne välja. Ilmaga uus, leian kirje Hausser maiööd, Norwitteeko seal Mare Leis ja naine Vaino, väärsentiiuloodsar. Margot paat Imbi, kas mina siin palun? Ja nüüd ongi teie abi oleks kohe siin väga vaja, sest need fotod on tegelikult meilsindateerimata. No ja pildid. Ja siin on Eesti rahvahariduse seltsiõhtukooli, õhtukursuste foto. Sellest, kus nemad on lavastanud seisma teistkümnendal aastal Kalevipoja rahvahariduse seltsis, oli see omapära, et ta oli üks väheseid eestikeelseid koole. Mõni päev tagasi saime selle kooli endise õpetaja leselt Vassili peedi leselt fotod rahvaülikooli seltsikoolidest. Aga näete, minu vanas koolis praegu pesitsev asutas, ütles nii, et kui neil oli kaks aastat tagasi remont, et neil olid seal kirjanike portreed, et pakkusime ikka siia ja sinna ei osanud neid kuhugi panna, eks need visati ära, nii tuli välja lõpuks, kas neid CD Muuseumi olemasolek siiski võib-olla väldib mõne sellise asja, et on koht, kuhu tuua, ega te ju lõpmatuseni ka isaga? Siiski võiks öelda lõpetusenilisest kosmosega nii-öelda, kus see lõpp on. Vana koolmeister oli ka kultuuritegelane ja selle tõttu tuleb meile muusikaalast, materjali, laulukooride materjali, näiteringide materjali, seal, seda, mida vanakoolmeister tegi. Või näiteks mõni päev tagasi tulid Tallinna 11. algkooli foto, kus on näha siis 11. algkoolina naisõpetajat kudumas või, või ma ei oska seda teie keeles öelda pitsi. Kui tahvli peale on kirjutatud, et see pitsikudumine on esperanto keelest, esperanto ringkursust või seda ringi juhatab Faina kuma. Seega siis on nii isikud, õpetajad, tegevus kui ka konstateerida fakti, et õpetajad õppisid esperanto keelt. Ja ka minu kooli direktor Elizabeth linnuse oli kõva espirantist. Kui te astusite sisse, siis oli mul üks telefonikõne Illuka kooli direktor. Reinsalu tõi meile väga hindamatut materjali. Ämmalt kauaaegne Tudulinna kooli õpetaja, nii et vahest jälle ühte ja teist ootamatult tuleb ikka, olen südamele pannud kõigi oma endistele ja praegustele kolleegidele, et et nad ei viskaks midagi ära, ikka võib veel leida palju, mis on südamega inimesed säilitanud. Aga kui ma tunnen, et, et minu armas ja sõjajärgsetel aastatel vähemalt väga populaarne tunnustatud kool Tallinnas on küllalt nii kaardistamata, kas võiks raadiosaatesse kutsuda üles selle kooli endisi õpilasi ka, kellel on tõeliselt väärtuslikku, mis kooli ajaloosse puutub, et nad siia tooksid? Minu arvates on see ilmtingimata isegi vajalik, et kõik oma kooli patrioodid ja ikkagi oma meenutused, kõik talletaksid meile, mina näiteks oma kunagises kauaaegses töökohas, aseris, kus ma töötasin pikka aega. Sul on väga korralikult peetud nii-öelda üksikasjaliselt kooliga rikat seni ja neil on nüüd päris kindel kokkulepet nad. Kas nad nüüd meie jaoks ekstra küll lasevad, aga päris kindlasti me saame sellest kapitaalse osa meie muuseumile säilitamiseks. See kena koht, kus nii lahkelt juttu ajasime. See on Tallinnas nooruse tänaval suure ja kuuse esimese keskkooli taga või kõrval, ühes majas. Esimese õhtukeskkooliga sildid on ukse peal, teed leiab võlts. Jah, aga minu arust tal paremat kohta ei saa ollagi. Sest selles majas on õpetatud 400 aastat tütarlapsi. Klooster oli, see järgi trükiti 200 aastat õpikuid. Õpikud muide, selles samas ruumis esimesel korrusel oli trükk oli korterit, selles toas trükiti õpikut, kus me praegu oleme. Selle järgi oli 102 100 aastat oli poeblaste Tallinna esimene algkool ja selle järgi nüüd on 40 aastat täiskasvanud.