Kultuurikaja. Tere laupäevast päeva alanud on jälle kultuuriga ja saada ja stuudios on täna Martin piirang. Nimetan saate teemad. Lõppema hakkab nädal on Juhan Viidingu nädal. Iisraeli riigis on ilmunud väga esinduslik raamat meie autorite sulest. Aga ka Eesti raamatul on lähenemas tähtpäev. Eelmisel nädalal toimus Toris õpilaste murdepäev. Saame teada, mida tähendavad mõisted super Eesti ja vaba lava ning saate lõpetab kontserti. Kommentaar nagu tavaliselt. Kõikide jaoks meie hulgast ei olnud viimased päevad raha maailmas skandaalide ja Pärnust tulnud uudist päevad. Paljude jaoks oli lõppev nädal ka Juhan Viidingu mälestusnädal. Siit jätkab juba Pille-Riin Purje. Sel nädalal on antud meil aega ja põhjust mõelda Juhan viidingule, kellel esimesel juunil oli 50. sünniaastapäev. Õigupoolest on poeeti näitleja Juhan Viiding üks neid eredaid ja erilisi isiksusi, kellele mõtlemine, kelle mäletamine ei sõltu tähtpäevist, kellega sisimas dialoog kestab. Üks näide. Olen praeguses kõik müügiks loosungi all visklevas olevikus meenutanud Juhan Viidingu mõttekäiku, et näitlejale saadetud lilli ei peakski lavale tooma, sest see on lillede kinkija ja lillede saaja vaheline sügavalt isiklik asi. Kui siit üldistatumalt edasi mõelda, võib nii mõnigi näilik ajalik sündmus uues valguses paista. Aga kaks sümpaatset südamlikku õdusat paatuse vaba kokkusaamist lõppeval nädalal Kirjanike maja musta laega saalis olid taas meenutuste ilmsi elustamise hetked. Esmaspäeval Viidingu sünnipäeval esitleti kirjastuse tuum poolt välja antud uut luuleraamatut Jüri Üdi ja Juhan Viidingu kogutud teosed. Koostaja Hasso Krull, kujundaja Jüri Kaarma. Meeleoluka luule- ja laulupõimiku kandsid sel puhul ette Viidingu kolleegid, näitlejad ja tema üliõpilased Eesti humanitaarinstituudist, kes tänaseks saanud tajutava oma vaimsusega teatrumiks. See oli oluline ja tähenduslik. Nii et pärast oli nukker lugeda Eesti Päevalehe kultuuriajakirjaniku huupi väidet, nagu olnuks tegu lavakunstikateedri üliõpilastega. Neljapäeval aga esitleti Kirjanike Majas uhiuut laserplaati. No tere, Juhan, kus Viidingu luulet laulavad tema õepojad Indrek Tarandi, Kaarel Tarand ning Juhan Kreem, Jaagup Kreem. Ja ehkki tegijate sõnul pidavat publik aimu saama, et plaat on naturaalsest esitusest parem, oli küllap kogu saalitäiskoha pealvaatajaid-kuulajaid rõõmus ja tänulik just võimaluse eest osa saada sellest vaimukas sarmist ja viidingulikest nüanssidest, mis nelja laulumehe interpretatsioonis läbi kumasid. Klaveri taga oli Tõnis Rätsep nagu Viidingu lavakavades ikka, sekka musitseeris ka Olav Ehala. Tõnis Rätsepa lakooniline ja sisutihe sõnavõtt taotas mõningaid tähenduslikke momente viibates eluloole. Juhan Viidingu esimene autoriõhtu oli aastal 1972 Voolik aastased olid tekstid õppinud osa kätte võtta. Ja läbimängul enne esietendust ütles Juhan, et me oma jõududega välja ei tule. Selles õhtus peab olema üks eriline külaliste luuleõhtul. Indrek Tarand esitas luuletuse. Üks korralik vereida. Kohust detsember. Alati kui kindlaid kohtunud, meenub tema esinemine. 79. aastal kirjutasime näidendi olemuse esietendust raadioeetris 80. aastal. Kunstinõukogus. Etendus tekitas meelehärmi elude head vastuvõttu, mida eeldasime. Läände, armsa palju lahtisi mõisterda. Teadagi, see on tegijaile. Paus. See valmistab pettumust. Joan garderoobis. Mul olid õepoja ette läheme, kuulame, mida nemad räägivad. Juha jaam emad rääkisid üksipulgi etenduse kõigist tegijaid ja üllatuseks paljudest muudest asjadest ettevõtlusega seotud. Me saime kindlustunde. Võisime omavahel öelda politsei õiget asja. 82. aastal kutsuti meid esinema Tartu Ülikooli klubisse lavakavaga. Joani nii pidulikule sündmusele meie ei lähe ilma külalisesinejad. Ülikonnas. Saatilinotoomeraal plaksutati ja kasutati nii. Levitada kadestusväärne hulk lisaga. Nõnda kõneles. Tõnis Rätsep, küla kus siis uuelt plaadilt, no tere, Juhan üks laulusalm. Aga enne olgu veel öeldud, et täna kell 17 30 on klassikaraadio kavas Paavo haaviku kuuldemäng öidun ja jääkaru peaosas Juhan Viiding. Meie eitus, meie jaatus liugleb tuules nagu leht. Mis saadab, ongi saatus ikka õiglane ja oma hinge ei või müüa kuriilmas uduta. Ainult seda omaks hüüa, mis su hinge puudutab, ainult seda omaks hüüa sohi ja puuduta. Sina jõua kaugemale, kuni ka ei ole mul. Üks on. Kell vale ei saa kustutada igavese tõsilood. Ei sa kustutada igavese tõsielu tuld. Lõppeva nädala keskpaigas tutvustati Tallinnas rahvusraamatukogus raamatut püha maa Iisrael, mis on väga esinduslik oma olemuselt oma sisult, aga ka oma väljanägemiselt. Sündmus on seda meeldivam, et selle on koostanud kohalikud autorid. Elhanen Saksja, Tauri saks nüüd helilõik sellelt sümboolselt. Tartu Ülikooli usuteaduse professor Kalle Kasemaa. Me oleme praegu ühel raamatu presentatsioonil ja ma ei ole küll selle ala inimene, aga mulle tundub, et see on silmapaistev raamat. Iisrael ei ole olnud Eestis väga tuntud. Meile on sisendatud eelarvamusi kogu juudi kultuuri vastu ja Iisraeli maa vastu poliitilistel põhjustel nõukogude ajal. Iisrael kuulus riikide hulka, millest ei räägitud hea meelega ja head ammugi ei räägitud ja viimastele vastastel. Kui maailm eestlase jaoks on avanenud siis tõstetakse esile muid paiku ja muid sündmusi maailmas, mis on, on kõmulised või pahatihti, mis on verised. Kas te seal mingit pinget tajute, kui ta näiteks kehtime Jeruusalemma? No õhus on tundlikke inimesi, kes ütlevad, et nad ei kannata Jeruusalemma õhkkonda välja. Et kolme religiooni püha linn Jeruusalemm ja religioossete põhjustega on liitunud poliitiliselt põhjusel, et pinged on õhus. Aga võib-olla neid pingeid nii vaistlikult tajub inimene, kes väga tundlik on. Ja need pinged muidugi Iisraelis on erinevad Tel Avivis pole mingeid pingeid, sest seal araablasi ei ela sama hästi kui elab Jeruusalemmas nad ilmselt on, aga nad avalduvad üksikute tähelepanekute näol ilmselt küll näiteks kauplused, kes keskhariduse või kõrgema haridusega inimesed, kes koolides on heebrea keelt õppinud eelistavad juudi ametivõimudega suheldes kasutada inglise keelt või Jeruusalemmas on ühed ja samad bussiliinid ja ühed ja samad bussipeatused, kus sõidavad Araabia kompaniidile kuuluvad bussid ja juudibussid ja araablased ei kasuta juuli busse ja vastupidi, kui, et ainult äärmise häda sunnil selles võib näha üksteise vältimise püüdu. Te olete nüüd selle piirkonna selle kultuuri, selle ajaloos spetsialist? Eestlasel on siiski raske aru saada, nad on mõnes mõttes aga sugulusrahvad, nad on seal aastatuhandeid elanud, mis seal ikka, mis on selle vaenu põhjus ja kas nad tunnevad ka mingil määral mingis punktis ka mingit ühtekuuluvust? Ja see on väga keeruline, väga kompleksne asi. Ühest vastust ma kardan, ei saa anda, aga tunnevad ühtekuuluvust igal juhul. Esiteks tahaksin rõhutada, ornament on erinev, see ei käi ainult araablaste juutide suhete kohta, vaid ka erinevad uudisedki panevad põlema üksteisese palve. Aga mida näiteks Eestis baptistide metodistidega idee, eks ole? Minu meelest see on puhtalt temperamendi avaldus. Aga araablaste araabia leer, kui võib öelda nii, on väga lõhestunud, seal on inimesed ja seda nad ise ka tunnistavad, on inimesed, kellel on kõrgem haridus, keskmisse eluikka on jõudnud positsioon kindlustatud, enamasti ka jõukamad inimesed. Need saavad aru, et üheski araabia riigis ei oleks neil majanduslikult nii hea elujärku Iisraelis ja nad ei varja seda. Aga nad ütlevad seda nelja silma all, sest nende endi perekonnaliikmete hulgas võib olla fanaatikuid, kes neile neid sõnu ei andesta. Radikaalid omakorda. Radikaale on ka mitut mostion on radikaalsed, harilikult teismelised ja üliõpilased, mis on nooruse tõttu ehk radikaalsed. On religioossed fanaatikud, olemas poliitilised fanaatikud, kes kasutavad religioosseid löög sõnu, kui neile kasulik, kuna, kes ei ole religioossed inimesed. Ja siiski see vastasseis, kas te näete seal, nagu öeldakse, tunneli otsas valgust või sa nüüd labane väljend? Mina näen asja niimoodi eemalt ja asjasse mittepuutuva inimesena näen asja nii, et, et Iisrael on juudiriik ja, ja Iisrael taganud araablastele võrdsed õigused ja kõik majanduslikud võimalused, mis juhtidel on ja kui araablased sellega leppima ei saa sellest aru. Iisraelis on väga palju inimesi, kes on kolmest või neljast sõjast võtnud ise osa ja need ütlevad, et, et araablastele sõjaline distsipliin on nõrk. Et araablased ei ole sõdi rahvas, ükskõik kui hästi nad tehniliselt varustatud oleksid. Teiseks põhjuseks ilmselt Iisrael on kõrgtehnoloogiliselt relvastatud. Seda tunnistavad ka ise ja sellega seoses arvatavasti ma usun, et, et väga palju poliitilist ja moraalset, võib-olla ka muud toetust. Nad tunnevad vähemalt jah, poliitiliselt ja moraalselt, et nende selja taga seisab maailm araabia laste selja taga seisab paraku ainult araabia maalima. Kui räägitakse juutidest kui erilisest rahvast mis on teie vastus sellele väitele? Bioloogiliselt ma usun, et juudi rahvas on eriline rahvas, vähemalt seda juudi rahva eksistentsi ja saavutusi läbi ajaloo. Kardan, et ei saa mõistuslikult seletada, kuidas rahvas püsima jäänud 3000 aasta vältel juba ja enamasti on olud olnud ebasoodsad ja mittemõistuslikult seletades siis peaks peaks tunnistama, et, et Iisraeli rahvas seisab mingi kõrgema hoidmise juhtimise all, aga see ei ole mingisugune dioloogia ametlik seisukoht, mida me väljendus, on ikkagi minu hinnang, aga ma arvan, et et erialasest mõtteviisist lähtudes Tuleme nüüd tagasi selle raamatu juurde, püha maa, Iisrael tegelikult me ju sellest alustasime. See on oluline ja huvitav raamat ka nendele, kes ei ole mingisuguseid Iisraeli fanaatikud. Mida te ütleksite inimesele, kes tahab seda maailma, seda Kolgast paremini tundma õppida? Te ütlesite selle maailma kohta kolgas. Ja siin ma küll täpsustaksin, ma ütleksin, et selles kontekstis, kus Iisraeli riik kujunes, oli ta kolgas, praegu on ta saanud vägagi arvestatavaks jõuks Vahemere regioonis, igal juhul. Iisraeli juudi kogukond Eestis me saame aru, et enamus neist on venekeelsed, eestikeelseid on vähe. Kas see probleem häirib neid ja teid? Mind küll mitte, kuidas nad ise sellesse suhtuvad, seda, seda ma ei tea ja see pole ka minu asi, võib ette kujutada, et täielikku üksteisemõistmist seda võib ainult ette kujutada. Ja täielik üksteisemõistmist ei ole, sest sest Eesti juudi kogukonnas need inimesed, kes Eestis on sündinud, need on valdavalt vanad inimesed ja need mäletavad veel aega enne sõda. Ja teisest küljest, venekeelsed juudi kogukonna liikmed Eestis on tulnud vist ka valdavalt viimase 15 20 aasta jooksul Eestisse hoopis teisest kontekstist. Ma kardan, et laias laastus, kui, kui võib üldistada, on vist tegemist samasuguste juutidega, kes on tulnud Iisraeli endise nõukogude liidu aladelt ja kellel on samuti kohanemisprobleeme seal, kes ei ole võimelised või ei tunne huvi kohaliku keele äraõppimise vastu. Selle tõttu nende noormehi ei saa sõjaväkke võtta. Oma põlisasukate lapsed saavad Liibanoni surma, eks ole, aga Venemaalt tulnud juutide lapsed on sõjaväeteenistusest vabastatud, seda enam, et nende hoiak terve hulga kohaliku kultuurinähtuste elulaadi nähtuste vastu põlastav ülalt alla. Vaata kui nad ütlevad araabia maadest päritoluga juutide toitude kohta, et need ei kõlba süüa, nende muusika ei kõlba kuulata. Tähendab kui nad vaatavad nii-öelda tumedama nahavärviga juutide peale ülevalt alla, vabandust, oskamata keelt selle juures. Vähesed meist saavad mäletada esimese Eesti vabariigi ajal toimunud Eesti raamatu aastat mis tähistas väga suurejooneliselt eestikeelse raamatu juubelit. Aga eestikeelne raamat jõuab oma järgmise juubeli künnisel. Ja siit juba helilõik Tartust, Ago Pärtel pojalt. Tartus oli koos algatustoimkond raamatuaasta organiseerimiseks. Tartu raekotta kogunesid koosolekule 26 prominentseid, kultuuri ja ühiskonnaelu tegelast. Enamik tartlased, kuid kohal oli ka kümmekond tallinlastest. Tuntumatest nimedest võiks ära nimetada Krista Aru, Jaak Jõerüüdi, Mait Klaassen, Peeter Oleski, Hando Runneli, Mati Sirkeli, Jüri talveti, Rein Veidemanni. Algatustoimkond on otsustanud viia 2000. aastal kogu Eestis läbi hulgaliselt üritusi raamatu laialdaseks propageerimiseks. Kokkutulnud leidsid, et raamatuaastat peaks kandma Tartu Tallinna telg ning selle baasasutusteks võiksid olla Eesti Teaduste Akadeemia ja Eesti Kirjanduse selts kusjuures esimene oleks akadeemiliseks juhtasutuseks ja teine korraldavaks tugiasutuseks. Rõhutati, et tegemist on rahvusriikliku üritusega, mille peamine finantseerimisallikas peaks olema riigieelarve. Konkreetselt tehti ettepanek luua kiires korras sihtasutus Eesti raamatu aasta, millel oleks rohkem lootust saada riigieelarves omaette rida. Sihtasutuse asukoht võiks selle asutajate arvates olla Tartus Kirjanduse majas. Käesoleval aastal otsustati aga rahastada raamatuaasta ettevalmistamist Eesti Kirjanduse Seltsi kaudu. Koosoleku lõpul moodustati senise algatustoimkonna asemele ajutine peakomitee. Milline on aga raamatuaasta peamine mõte, sellest palusin rääkida Tartu Ülikooli raamatukogu direktoril Peeter Oleski. Mõte on kõigepealt see, et aastal 2475 aastat ajast mille kohta on väga usutavad andmed. Istik keelt sisaldav raamat oli juba olemas, kuigi see on veel leidmata. Esimene, millest on kümmekond lehekülge säilinud, pärineb aastast 1530 5935. aastal tähistati sel puhul raamatut aastat 1975. aastal tähistati seda paguluses. Ja mitte raamatuaastane, aga siin kodumaal. Aga nüüd võiksid Eesti raamat ning tema lugeja tegija, tema vahendaja kõik üheskoos nii-öelda peol olla. Ja mõeldud on, et see raamatuaasta algab aprillis 2000 ning kestab siis 12 kuud vähemalt muidugi võib öelda, et sinnani on veel aega, aga tegelikult aega ei ole, kui me tahame selle puhul näiteks välja anda kaasaegse eesti raamatu ajaloo või isegi see ei pruugi tingimata ainult üks ajalugu olla. Neid raamatuid, milles raamatut tutvustatakse, peakski olema mitu. Praegu on ülim aeg teha. Teine tahame Eesti raamatutrükikvaliteeti parandada. Siis ka see on pikaajaliste abinõude tulemus. Näiteks mis puudutab köidet või teksti paigutust lehekülgedel või midagi muud taolist. Ja lõppude lõpuks, kui me räägime raamatukogude korda tegemisest ma pean silmas kasvõi omaenesemaja siis see on väga pikaajaline asi. Hakkasin. Tegemist ja, ja siin on vale oodata raamatuaasta faktidest algust, sind tuleb tegutseda juba praegu. Aga millised üritused siiski selle aasta jooksul on plaanitud, see saa olla üks pidulik aktus või üks konverents sõsa pollar raamatupropaganda raamatupoodides kui ka kogudes, kui ka kodudes kui ka koolis ja õieti ka väljaspool Eestit. Miks raamatupropaganda on oluline? Raamat on ikkagi üsna kallis. Just helistas mulle ühe ajakirjaga. 140 krooni peale see on praegusel ajal paksu eestikeelse raamatu hind. Aga kui te vaatate Tartu raamatupoes mõningaid Venemaalt toodud väga vajalikke raamatuid siis Nende hind läheb üle 200 300, mis me räägime muu välismaailmaraamatutest. Raamat on kallis, järelikult Yaleda kaugeltki mitte igaühele jõukohane, aga kui seal raamatut ei loe, siis sa ei ole ajaga kaasas. Raamat peab tehtama kättesaadavaks ja raamatuaasta ongi see vahemik, kus seda saab nõuda. Ta saab võimaldada. Ja ütleme nii, siis tehakse raamatust kogu aeg juttu sest raamat vajab seda, kes sellesse algatustoimkonda peale teie veel kuuluvad. Raamatuaasta korraldamise idee käis välja Tartu Ülikooli filosoofia ajaloo professor Ülo Matjus. Algusest peale toetanud Hando Runnel. Kirjastuse Ilmamaa direktor Mart Jagomägi on olnud algusest peale väga tegevalt juures. Tartu ülikool on esindatud nii Peeter Tulviste kui ka ülikooli raamatukogu direktorina näol. Tartu linn on esindatud linnapea Roman Mukuri, kelle kabinetis algatustoimkond ongi peamiselt koos käinud ja me oleme teinud väga intensiivset tööd, aga nüüd tuleb see asi viia Tartu linnast kaugemale. Vastasel korral võib tõesti juhtuda, et käsitletakse seda mingi humanitaaridele sisemise üritusena, mida ta ei ole algusest peale mõeldud. Et see nii läheb, see on ikkagi kogu Eesti rahvaüritus. Möödunud nädalavahetusel toimus Toris Eesti õpilaste murdepäev. Siit jätkab juba Mari Tarand. Siin väikese külalislahke tori peoplatsil on laulnud rahvamänge, mänginud nalja, teinud pärimusi, pajatanud ikka igaüks oma kadu keeles. Kõikide maakondade lapsed põhjast Sillamäest kuni lõunasse põlveni välja. Imeõppinud Gatšino keel ei pruugi pääl PPA kehti Uraak vahe. Kuid Seura, kas sa, kuni Euroopa ütelda nii katsele? Ristlike kas seal siis veel linna vanaduse tissi imeda? Raimale silmi Valtsutada nüüd korrapäraselt tapma ja Botontüüd tegema. Mutil Kellylecani terminaatori, kondimurdja ja papist poode mõõtu. Anna Ivoi ammuki välja. Oma imidžist, hunti kanna. Tal oli õiget ei plaanigi. Enne ma ei arva, et maadet olema maadetelema haaritu, kahjude teetegi, reke Vodzico. Põdes oma väärtust lase oi, ma panna, aga jälite kuiva tunni hitterne ringi tõsta. Sest ma olen 1000 korda targem kui õpetaja. Koka. Nüüd aga on tänusõnade aeg. Eesti lastekaitse Liidu president Ene Tomberg. Rahva rikkus ja teie rikkus on see ilus oma kodukoha kiil ja ma loodan, et paljud teist, kes võib-olla ei olegi nii huvi tundnud eriti oma piirkonna murdelaulu murdeluule vastu seda järgnevate aastate jooksul üha rohkem teevad. Paljudel teist on meeles meie esimene murdelaulu- ja luulepäev Tallinnas sellele järgnenud Vargamäe ja Albu vallas peetud murdelaulupäev järgnes Emmaste ja tundub, et ka Doris on jälle üritus omaette. Ei, ma räägingi ühega nendest, kes on seda pidu neid kahte päeva korraldanud ja kaasa elanud ja palju teinud selle heaks. Helene kuigk, mis on teie mõtted, selle ilusa murdelaulu- ja luulepäeva lõpul neid praegu? Mõtted on sellised, et seda võiks veel ja veel ja veel teha, et see on üks osakene meie eestikesest ja ta ikka püsiks siis. Ma arvan, et sellised üritused aitavad kaasa sellele meie Eesti kõige põlisemadele elule, selle jätkule. Muljed on väga-väga head, sõbralik oli kogu see seltskond. Hästi, läksid korda kõik need päevad nii Viira põhikoolis kui seljal, kui Toris jääb. Väga tore oli lõppkontsert ja väga tore. Ilusaim esine tantsuring, et kõik tulid kaasa, kõik elasid. Sellele üritusele nii hästi, kui nad suutsid ja kuna meie olime korraldav pool Jeesust, siis oli mul ka folklooriansambel Navesti, kus vanemad liikmed on üle 85 aasta vanad ja nemad on meile olnud ka eeskujuks selle rahvapärimuse edendamiseks. Ants Sild. Jälle on üks ilus soe. Liigutav eritus lõpule jõudmas. Mida ütlete, teie olete ja selle mõte ja idee algata tegelikult, millega me võiksime võrrelda eesti keele murrakuid ja murdeid, ma arvan, siin kenas Tori maakohas on seda õige võrrelda igal pool mujal loomulikult seemneviljaga. Sest see on keeleline seemnevill, millega meie tegeleme. Ja iga talupoeg teab seemneviljaga käiakse väga hoolikalt ümber. Kõigepealt peab ta olema puhas ja jõuline. Teda peab aega segama. Seda peab vaatama, teda peab jälgima ja kõik need paremad terad esile tooma. Täpselt sama on ju ka keelega murrakut murretega. Ja kui me sellise filosoofia ja sellise sõnumiga läheneme oma emakeelele, siis ma arvan, et me läheneme sellele talu poidlikud õega, see tähendab selle päris tõega. Aga ütelda, kas oli ka midagi, mis oli nendel päevadel üllatuseks, mis oli juba paremaks läinud edasi arenenud eelmistega võrreldes. Ja kohe kindlasti oli ja minu arvates on see tänapäevane kaasaegne rahvaluule, see nii, et inimesed ise loovad tekste, laule ja luulet. See on minu arvates ikka ülioluline ja veel üks moment, et lähenemine on homoristlik, et osatakse näha elu kõverpeeglit, need ilusti ja naljaga välja tuua. Ses nali on teatavasti kõige mõjusam asi. Ja minu arvates need põlva väikese Liina saksingu esitatud euro mõtted olid ju päris murdeloomingu, pärlid. Mats traat, teie olite üks neid väheseid kirjanikke või murdega, tegelejaid või keeleinimesi, täiskasvanuid, tarku mehi, kes murdega kokku puutuvad. Kes olid jõudnud siia nendele päevadele? Murede rikkus ongi rikkus ja väga tore, et nad eksisteerivad veel, kuigi nad veel enamasti puhtad, aga ega sellest ei ole midagi ja sinna midagi parata ka ei saa, aga peaasi on see, et nad siiski eksisteerivad ja kui noored või lapsed ja noored sellega tegeleda ja vaat siis mõnevõrra kauem elavad murded edasi, ma arvan rahvalaulud ja mängud ringi mängud kaasa arvatud on ju idagi murdes kohalikus murdes alati kui siin need esitatakse oma kohalikus nii-öelda kastmes, siis see on ju autentne ilus ja järjepidevust. Toonitav. Et kui ma hakkan mõtlema nende kirjanikega peale, kes, kes murdekeelt vähegi on kasutanud, neid on ju vähe, no tuuliku Jüri oma Abruka oma saare murret ja batuurin väga vähe. Jah. Ja küllap neid veel leiab, muidu suhteliselt, aga vähe. Inimene, kes ei ole ise pärit murde alalt temal muidugi on raske seda sellesse sellega kohaneda, sellesse suhtuda ka tal puudub suhe. Kui ta on suurlinnainimene, kus sõnavaras ainult kolm-nelisada sõna ja sellega saadakse päraselt toime igal igal alal igas elusituatsioonis, siis see küsimus, temal idestad tugi minu arust. Nii et kui kirjanik on pärit autor on tarit murdena, siis kasutada, kas murde kasutamine pole mingi poos nagu ehk mõni arvab, poos, vaid see on üks tegelikkuse selgitamisel. Laenud autentne vahend. Tuleval suvel tulevad murdepäevad Sillamäel. Natukene mõistatusliku pealkirja all super Eesti on ilmunud uus teatmeteos, mida tutvustab need selle toimetaja Olev Luhaveer. Olev Luhaveer on aastaid olnud entsüklopeediat tegija ja sellepärast küsin temalt kõigepealt, missugused on üldse olulisemad entsüklopeediad maailmas. Noh, eks ikka nende suur rahvaste omad nagu inglise Britannica või Ameerika Ameerikana rääkimata siis sakslaste Brok Hausist kasvõi Tuudionist. Noh, ka Eesti ei ole eriti maha jäänud, temal on ka juba kolmas savientsüklopeediat ilmub. Ja see on noh, üldiselt kultuurrahvastel siiski oma, need on olemas oma nii-öelda rahvuslik entsüklopeedia. No see on nüüd niisugune klassikaline entsüklopeedia, millest me rääkisime, aga kinness esindab seda nüüd siis üks kõrvalharu vist kõige jõulisemalt, need on niisugused noh, natuke teistsugused. Nojah, sest põhimõtteliselt võib teha ka teatmeteost teistmoodi, kui seda klassikaline ütleme, märksõnade kujul ja nii edasi. Jaa, kinnes ongi üks selline, mis kuidagi ei saa nimetada klassikaliseks, vaid ta on rohkem nagu ütleme, rahvaentsüklopeedia on populaarne ja mis salata, ka võib-olla isegi natuke huvitavam kui need klassikalised väljaanded. Tal on muidugi kommertsmaik juures täiesti loomulik, Eestis on siis ka püütud neid kindlasti hakata välja andma, aga vahemärkusena olgu öeldud, et et autor Eino kees, pöördus ametlikult selle kindlasti firma poole luba kasutada pealkirjas sõna kinnes ja sai kategoorilise. Ei, sest kinnesse kaubamärk on juba nii populaarne, tähtis ja väga nii kiivalt hoitakse endale. Ja sellepärast oligi siis raamatu pealkirjaks valitud supereesti kus puudub siis sõna kinnes, aga ta peaks inimese pilku pöörama sellele, et huvitav, mis, mis see super siis Eestis on niimoodi. Kes on niisugune huvitav mees nagu Heino Kees, kes on viitsinud ja vaevaks võtnud niisuguseid raamatuid koostada? Heino Kees taan hariduselt zootehnik, ta on lõpetanud EPA. Ja nagu ta ise on mulle ütelnud oli tema just selle faktide kogumise ajendiks. Oli just see kinnessi eeskuju ja seda faktide kogumist on ta teinud 20 aastat. Muidugi ta ei tee seda üksinda, tal on oma korrespondentide võrk. Ja noh, võiks ette rutates öelda, iga Eesti inimene võib saada selle raamatu autoriks, kui tal on mingi huvitav fakt teatada, mida noh, nagu vähem teatakse või kuskil ei kajastu või on midagi uut ja huvitavat, sündinud nii et raamatu lõpus on ka vastav aadress, kuhu saab siis uusi andmeid saata ja ühtlasi ka muidugi kui avastatakse mingisugune noh, ebatäpsus või on midagi, mis vahepeal muutunud, siis palun ka. Sina oled selle raamatu toimetaja argument ära öeldud, vahepeal tähendab, siin raamatus on siis kogutud Eesti kohta kõige kõige, ma lugesin näiteks, esimene leeprahaige on siin välja toodud, eks ole, omaaegne piiskop 13.-st sajandist siis on need Eesti mehed, on kõige vägevamad anekdoodirääkijad ja nii edasi ja nii edasi. Tähendab, materjali on erinevatest valdkondadest, aga kuidas on organiseeritud ehk teist kri, kuidas ma kätte saanud tema midagi? No selleks, et kogu see materjal on jagatud kahte suurde jaotus, niisugune põhimõtteliselt tuur ja majandus, seal on kaks suurt jaotust, aga need on omakorda jagatud rubriikidesse. Ja need rubriigid on päris sarnased klassikaliselt entsüklopeediad, rubriikide noh, näiteks ütleme, teadus, haridusmuusika näiteks väga lihtsam kätte saada, kui seal ütleme näiteks tahaksid sa näiteks leida, milline oli Eesti esimene oratoorium, eks ole, sa võtad välja sümfoonilise muusikavaldkonna, seal on võib-olla kaks lehekülge parema leidmise huvides on toodud need nõndanimetatud mustas trükis välja, ta saad kohe kätte selle õige õige paari minutiga ja kui sind huvitab näiteks isik, kes on selle oratooriumi-ga seotud seisiku näiteks antud kursiivis hästi mehaaniliselt kiiresti leitav, niiet et selles mõttes on see info kättesaamisest raamatust küllaltki lihtne. Mida tähendavad sõnad vaba lava ja kui vaba niisugune lava on? Siit on juba jätkamas Anne Parksepp, kes saatis meile järgneva helilõigu. 10 moodul. Vaba lava, etendust, oino torkad, teie olete see inimene, kes need naeruväärseid eputised siia hoovi peale töid. Nojah, meil tekkis juba möödunud aastal idee sinovis lavastada ühte Marjääri näidendit ja on päris selge, et ega pika kahe pooletunnilist lavastust siia hoovi peale tuua oleks nagu võib-olla esialgu raske, sest inimesed ei ole harjunud siin käima. Nad ei teagi, paljud selle kohta. Ja teiseks, noh kui suvel inimene tuleb, ta tahab ikkagi nii korraks istuda võib-olla tunni piirides. Ja selleks me valisime väikese lühikese komöödia naeruväärseid eputiseks, kus võib-olla ka tänapäeval ühteteist meile tuttavat meelde tuletab, kuid üle 300 aasta on näidendi seitsmendast mööda. See näidend tuli juhuslikult seoses selle hoobiga. Aga üldiselt mul on mul jäär alati olnud. Autor, keda ma olen tahtnud lavastada, mul on õnnestunud üks kord ainult enne seda lavastada Marjäärika, mulle meeldib see mulje, niisugune kergus, ta on ikkagi kusagilt mitte väga kaugelt kummatidele artist ja ta ei ole jõudnud ellips senini. Võizeczpisin. Näitlejate liidu juures tegutsev vaba lava on pakkunud päris paljudele näitlejatele ja lavastajatele võimalust end hoopis teistmoodi näidata kui oma koduteatris või siis on ka meil ju päris palju neid näitlejaid, kes otsingul kusse koduteater parasjagu on. Nojah, vabalava ei rahasta kedagi, aga ta võtab nii-ütelda oma tiiva alla ja annab võimaluse selle sildi all oma projekte välja pakkuda ja ka teostada ja leida ka mänedžere ja võib-olla mõningaid rahalisi vahendeid kusagilt. Nii et selles suhtes see vaba lava on siiski väga vajalik, ma usun. Sest nende vabakutseliste näitlejate arv mulle tundub, iga aastaga hakkab suurenema, see on päris selge ja meie koos seisnenud. Kaheksa näitlejat on ju väga erinevates kohtades väga erinevad ja samal ajal on väga õnnestunud ansamblil tekkinud üles astuvad. Ma ütleksin, päris huvitav näitlejad. Kärt Tomingas, keda kaua aega ei ole eesti laval nähtud, kes põhiliselt on Zoomis töötanud? Ülle Kaljuste, Aarne Üksküla, Tõnu Oja. Siin on, vaadata, on päris palju, ütleksin ja me ei ole väga seda moleerinud nii oma ajastusse püüdnud suruda või muuseumilikumarjääri siia Toompeale tuua kus kõik liigutused nii-ütelda, ajastu kommete kohased. Me oleme temaga üsna meelevaldselt ringi käinud, kuid me ei ole muutnud moli äriteksti kusagil. Kostüümid on, minule tundub väga huvitavalt lahendatud liina pihlakul ja väga huvitava muusika on kirjutanud Olav Ehala. Kunstnik Kiivikas, kärmik. Ma usun, et väga paljud ei tea selle proovi ja majade olukorda ja saatust. Mina olen ise vaibakunstnik ja mul on väga suured vaibad ja minu kolleegidel on ka suured tekstiilid, siis me otsustasime, et me peame kuhugi tegema niisuguse galerii, kuhu ka meie tööd ära mahuvad. Ja ringi vaadates tundus see maja meile, et koossele sooviga just nimelt, et vot siin seda võikski teha. Ja siis me esinesime konkursil, et saada rendile neid ruume ja seda kinnistut. Algusest peale oli meil niisugune mõte, et kindlasti seda hoovi suvehooajal nagu kaasata, kas siis teha kontserte või etendusi. Ja nüüd härra targa ja siis vaba lavaga juhtusse juhuslikult nemad otsisid kohta, kus teha ja meie ei olnud veel selleni jõudnud, et otsida keskteed. Ja vot niimoodi meil hakkaski see projekt arenema. Kaheksandal üheksandal on etenduse algus kell kaheksa õhtul. 16. on etenduse algus kell kuus õhtul ja ülejäänud päevad, mis 19.-st kuni 23. nime mängima, seda päeval kella. Kahe ajal Toom-Rüütli 10, ma arvan, seda ei ole väga raske üles leida. Kui platsilt pöörata paremale, ükskõik missugust tänavat pidi, sa lähed, lõpuks jõuad sa ikkagist kunstigalerii. Võlvkäiguväravani välja. Ja nüüd veel viimane helilõik tavapäraselt räägib kontsertidest meile nüüd Ivalo Randalu. Täna teavitame teid sellest, mida ja mis ajal saab kuulda eelolevast reedest pühapäevani, Suure-Jaanis toimuvatel heliloojatega pidemuusikapäevadel. Selleks, et kaugemalt tulijatel kell võimalust pole või ka rohkemaks aega jätku oleks hõlpsam valikuid teha. Tuleval laupäeval räägime üritusest veelgi, ent rõhuga enam sellesisulisele tähendusele nimelt kui vähe ja miks nii vähe me Artur Kapi muusikast. Ja me tunneme, teiseks, kes oli tegelikult eugeenika funktsionäärina, kuidas teda hinnata inimese ja heliloojana. Enne veel aga oleks pööraselt kahju, kui huvilistel jääks kahe silma vahele teisipäevane kammerkontsert Mustpeade majas kus tippmuusikud mängivad tippmuusikud kat. Esimesteks Peep Lassmann, Toomas Vavilov, Arvo Leibur ja Henry-David Varema kavas aga niisugused šedöövrid nagu mis jäänik valt aegade lõpust Brahmsi kontrastid ja Stravinski sõduri loo originaalversioon. Seda siis teisipäeval kell seitse õhtul. Kahju küll, aga just samal ajal esitab ka Mattiimika lai Estonias suurepärase kava Beethoveni sonaadi oopus kaks, number kolm, C-duur Screabini poeemi leegile ja sonaadi number neli ning muussowski pildid näituselt kes otsustada ei suuda visaku kulli ja kirja muud nõu pole. Siiski. Kolmapäeval tehakse sama kavaga Tartu Ülikooli aulas ja veel kolmapäeval mängib Nigulistes Jaani kiriku organist ning tänavune maal õpetaja Helen tammest tüsedakava Rootsi Bachi Messi, Ani südaja Vitoori töödest. See ongi tema nii-öelda avalik lõpueksam, nagu neid tehti omal ajal Peterburi konservatooriumis. Kui aga süda seal esitas Viktori orelisümfooniat, sest ainult ühe osa siis Tammeste esitab sümfoonia number viis, tervikuna on see tase sedavõrd edasi läinud, küllap vist. Nüüd Suure-Jaani peamisi sündmusi. Muusikapäevade pidulik avamine toimetatakse reedel kell neli pidemajamuuseumis. Juttu vestab seal Johannes Jürisson, laulavad aga Pille Lill, Piia paemurru ja Taisto noor Pillet Danilov klaveri saanud lauludekson Artur Kapilt, sa oled mu südames huvi üksainus kord metsateel ei tuul, mis lendab ja veel muudki tund tuntud ja vähem tuntud Eugen Kapilt. Mets ja materetantsid hommik ning Villem Kapilt. Sa tulid, kui lõpeb suvepäeva viimne vine, jää lumehelbeke. Reede õhtul kell seitse on kirikus kammerja orelikontsert Artur bee loomingust esitajateks pääs Pille Lill keelpillikvartett noobel nelik kust viiuldaja Männi, et sellist Tõnu Jõesaar omakorda solistidena eraldi üles astuvad ning Andres Uibo ja noored organistid Helena tammest, kellest just oli jutt. Ning et 1995 maa lõpetanud Aare-Paul Lattik, kõlavad imposantne orelisonaat number üks aastast 1896, Eesti esimene vaimulik Taarja 1921 keelpillikvartett 1918 koori fantaasia, neid paistab meile kaunisti viimne piht ja Antante religioosne. Ja lõpetuseks veel ka esimene osa Eugen Kapi kvartetis number üks aastast 1935. Reede õhtuks tuleb kohale ERSO eesotsas Arvo Volmeriga, solistid on Ines Maidre, Maanomenieteet, Järvi kavas taas Artur Kapp. Erilist tähelepanu nõutavad siin sümfooniline poeem hauad 1917 fantaasiat teemal PA CH viiulile ja orkestrile 1942. Ning orelikontsert number üks teemale Eeaa HS 1934. See on muusika, mida enam või veel ei tunta. Kuid mis võiks kuuluda maailmale. Ning lõpuks pühapäevane suur kontsert kell 19 laululaval, kus kaasa teevad ERSO, oratooriumikoor, ramm Viljandi sega korpoitelt, teised. Alustatakse Artur Kapi avamänguga Don Carlos aastast 1899 siis sama sünniaasta, mis Sibeliuse Finlandia algi ainult kapilt on see Eesti esimene orkestri üldse siis põhjarannik siis neli Mart Saare meeskoorilaulud söit, Eugen Kapi Kalevipojast siis jälle rammilt. Tere, Villem Kapi laule ka Eesti muld ja Eesti süda ning uhkeks lõpetuseks Artur Kapilt 1910 kirjutatud 10. aasta laulupeoks kirjutatud kantaat päi Gesele. Kui tolle vabaõhukontserdi sisu on paljus uus noortele ja taaskohtumiseks vanematele inimestele siis laupäeva õhtune sümfooniakontsert sisaldab avastuslikud tõepoolest kõigile ning sealjuures tõsi, mille juures tahaks näha kasvõi välissaatkondade kultuuriatašee Sid. Kuid kõige rohkem siiski esiti küll oma rahvast. See oli selle nädala kultuurikaja saade, selle panid kokku Külli tülija. Martin Viirand uued kultuuriuudised nädala pärast.