Tere, keele saate kuulajad, me räägime täna emakeeleeksamist, aga mitte Eesti omast, vaid räägime sellest, kuidas tehakse ja missugune näeb välja emakeele eksam Soomes. Tere päevast. Õpetaja Helja Kirber, tere päevast. Te olete olnud aastaid ja seal on vist isegi vähe öeldud, vaid aastakümneid Eestis emakeele õpetaja, eesti keele õpetaja, nüüd aga Soomes tõesti, siis Eestis jõudsin olla aastakümneid eesti keele kirjanduse õpetaja põhiliselt gümnaasiumiosas ja praegusel momendil töötan Soomes, õpetan soomlastel eesti keelt ja, ja eestlastele soome keelt. Nii et te olete kursis sellega, kuidas Soomes emakeele eksam välja näeb, missugune näeb välja soome keele eksam, mida gümnaasiumilõpetajad nüüd võib juba öelda, sellel aastal tegid ja Soomes on läbi, see on läbi ja et Soomes on tegelikult olnud aastakümneid juba niiviisi, et on emakeele eksam, koosneb tegelikult kahest osast, ehk tegelikult me võime rääkida nagu kahest eraldi seisvast eksamist või ikkagi siis nagu kahest osast ja kui väga kaua aega olid need mõlemad osad siis essee ehk kirjandi kirjutamine. Et üks nendest oli siis niisugune tüüpiline pealkirja järgi kirjandi kirjutamine ja teine oli siis teatava algmaterjali alusmaterjali põhjal kirjutamine siis tegelikult aastal 2007 oli Soomes suur emakeele eksami uuendus ja see tähendab praegusel momendil seda, et ikkagi on nagu kaks osa Kuu aega on vahet nendel eksamitel aga nüüd siis see kirjand ehk SEE on loomulikult säilinud, aga teine on siis niisugune, mida võiks eesti keeles öelda ehk teksti mõistmise või tekstianalüüsi eksam. Ja need kaks kokku on siis soome emakeele eksami annavad siis kokku selle noh, nii-öelda punktide summa või tulemuse hinne pannakse ühine ühine ja siis kummalgi osal on oma punktide hulk ja lõppkokkuvõttes siis need punktid liidetakse ja, ja hinne on ühine. Kuidas see kirjutatakse, mis ette antakse? Kõigepealt kumb eksam enne on, kas see on ka oluline? Minu teada vähemalt sellel aastal kindlasti ja minu teada siis kogu aeg on olnud nii et see tekstianalüüsi eksam on kõigepealt vastan näiteks oli 10 veebruar ja kirja on, tehke see on siis järgmine kuu aja pärast, umbes sellel aastal oli 12. märtsil. Ja tekstianalüüs, mida see täpselt sisaldab? Tekstianalüüsi eksam on niisugune, et seal on antud viis või kuus erinevat teemat materjali ja siis õpilasel on vaja valida sealt kolm ülesannet. Ja kirjutada siis üks kuni kaks lehekülge. Nagu vastuseks sellele küsimusele, ehk see tähendab siis kolm korda üks kuni kaks lehekülge. Ja on olemas ka niisugune iga õpilane saab niisuguse väikese prossüürikese, kus on need materjalid siis kõik muidugi olemas, mille põhjal ta peab vastama. Ja siis on päris pikk vaheaeg ja siis kirjutatakse SEE, KAS SEE seisab täiesti eraldi sellest tekstianalüüsist ja ja see on nagu täiesti eraldi eksam. Ja essee puhul on praegu nii, et näiteks sellel aastal oli 14 teemat või siis niisugust nagu suunasuundaandvat mõtet, et on niiviisi, et mõned teemad on sõnastatud nagu juba pealkirjana, need on siin ülesandes ära märgitud ja suurem osa on siis niisugused noh, kus on antud mingisugune idee mõte ja õpilane peab siis ise ka pealkirjastama ja siin loomulikult, kuna osad nendest on siis nii-öelda pealkirjapõhised ja nagu mingisse materjali süvenemist. Aga kuna suurem osa on siiski mingil alusmaterjalil põhinevad, siis jällegi on niisugune väike vihik või brošüür siis kus need materjalid on olemas, õpiga õpilane saab selle endale teine laua peale. Kas õpilane saab siis ise valida? Kumma variandi ta valib, kas ta kirjutab teemapõhiselt või võtate pealkirja ja saab valida sellepärast et see on praegu üks eksam. Ja see tähendab seda, et tuleb valida kõigist nendest etteantud, ehk siis sellel aastal oli neid 14, üks ja kirjutada selle põhjal võiks siis missugune teil on need 14 punkti siin olevat seal nimetage mõned? Noh, ma sain aru, et Soome õpetajad said väga palju lugeda niisugusel teemal nagu tänapäeva kangelaslik, kus ja see oli antud siis nagu pealkirjana. Et noh, seal sellest sellest kirjutati noh, siis oli näiteks niisugune pealkirjana antud, et kuidas terrorism, terrorismioht mõjutab meie elu, see on nagu pealkirjana. Aga siis oli ka näiteks niisugune, kus pealkiri oli ise vaja leida ja mõte oli siis selles, et kirik, ühiskonna mõjutajana või siis niisugune, mille puhul peab kindlasti seda kaasas olevat materjali lugema. Et realism ja fantaasia siis ühe Soome kirjaniku novellis. See novell on siin, kas antud nii, et õpilasel on aega see novell läbi lugeda ja siis selle põhjal kirjutada, sest mõlemad eksamid kestavad kuus tundi. See on nagu paigas, siis mõlemad see eksam on võrdlemisi põhjalik, ma saan aru soomes jah, seda küll. Üsna tähtsaks peetakse tõenäoliselt seda, et et kuidas, nagu õpilane siis emakeelte, ehk me räägime siis soome keel, soome keelt valdab eesti koolis on olnud viimastel aastatel ja võib-olla ka varem probleeme õpetajat, et nii-öelda drillivad õpilased välja, et kirjutatakse no sisuliselt siis maha oma vanu kirjandeid või pähe õpitud kirjandeid. Kas Soomes on see ka probleem olnud ja kas praeguse süsteemiga on välistatud? Noh, eks kunagisi, kui rääkida, eks ole eestlastest kui ühest tervikust ja soomlastest kui ühest tervikust, aga tõenäoliselt muidugi on nii, et, et soomlased jaks, Soome lapsed on veidi ausamad. Noh, seda olen ma kuulnud mitmel pool, kaasa arvatud kas või selles, kui Soome üliõpilased tulevad Eestis Eesti ülikooli õppima ja imestavad, et Eesti üliõpilased püüavad veidi maha kirjutada või abimaterjale kasutada. Et tõenäoliselt selle võrra on nagu noh, üldiselt niisugune igasuguste, mitte lubatud abimaterjalide kasutamine väiksem. Aga mis nüüd puudutab konkreetselt seda eksamit, siis selle teksti mõistmise osa või eksami suhtes on kuulu järgi praeguse ajani õpetajate hulgas erinevaid arvamusi. On ka niisuguseid õpetajaid, kes praegu siis aastal 2012 ehk see on kuus aastat on juba su eksam olnud, arvavad, et see on niisugune, mis nagu tekitab selle, et koolis käsitletakse noh või nagu õpitakse eksamiks, valmistutakse eksamiks. Nüüd just mõned kirjandusõpetajad on niisugusel arvamusel, et kaob ära kirjandusteose kui terviku käsitlemine vaid loetakse siis teatud lõike ja nagu kogu aeg sellest lõigust või teosest nagu otsitakse midagi. Et noh, nagu kaob ära niisugune loov vaim kirjanduse juurest, aga seda ma olen kuulnud niisuguseid arvamusi, ilmselt on ka vastupidiseid arve onu pea ja sellepärast, et need konkreetsed, kellega ma nüüd ka veidike juttu ajasin enne siis oma tuttavatega, kes nagu väidavad, et et ta, et ta nii või teisiti neid tekstianalüüsi asju teeks tundides ja et ikka on jäänud see kaks tervikteost, nagu ühe kursuse jooksul õpilased loevad. Noh, see on ilmselt niisugune asi, mis sõltub väga palju õpetajast, sest võimalused on samamoodi kaks tervikteost, õppeaasta jookkursusejooks, kursusega, mis see kursus tähendab, see kursus, vot ma ei oska, kas on nüüd seitse või kaheksa nädalat see üks kursus, et igal juhul on niiviisi, et siis gümnaasiumi jooksul on igal õpilasel kuus kohustusliku emakeelekursust ja tavaliselt siis kolm on niisuguseid, mida nagu üldiselt kool ikkagi annab juurde minu teada. Aga kuus on siis kohustuslikud ja see sisaldab siis nii keelt kui kirjandust, sest teatavasti Soomes on üks aine nimega disemakeel. Ja selle alla käivad nii soome keel kui ka kirjandus. Just et nii palju on, et nüüd mõned aastad tagasi seda emakeele mõistet täpsustati, sest et noh, ka Soomes oli natuke suund selles suunas, et nagu kirjandus hakkas libisema kõrvale, kuna kirjandust eraldi õppeainena ei olnud ja noh, see emakeel ju sisaldab tegelikult kõik, eks ole, väitlemise õppimist noh, igasugust meedia teksti, et siis täpsustati, et see on nüüd peaks olema, et on emakeel ja kirjandus nagu see ametlik nimi. Aga noh, see on ikkagi üks õppeaine siis õpetajal Soomes on, on väga suur tööpõld, sest eksam on väga põhjalik. Missugune on soome õpetaja koormus võrreldes näiteks Eesti õpetajaga? No seda ma veel väga täpselt öelda, sellepärast ma vaatasin järele ametlikust paberist, et siis soome õpetaja, gümnaasiumi emakeeleõpetaja siis nädalakoormus on 16 pool tundi. Ehk see on muidugi päris palju väiksem kui Eestis ja Lätis on üle 20, Eestis on üle 20 ja Eestis noh teatavasti sõltub veidi siis kooli juhtkonnast, kuna Eestis ei ole ju ametlikult nagu täpselt paika pandud, vaid on antud see vahemik, aga see on kindlasti üle 20 emakeeleõpetaja on siis Soomes tõesti see ja tegelikult siis nagu Soome teise keelena õpetaja, kellel on gümnaasiumis 16 pool tundi ja see on kindlasti üks asi, mis nagu seda rasket tööd kompenseerib. Noh, tähendab ka seda võimaldab ta seda vähem tööd teha või ütleme, see, et seda peetakse normaalseks, eks ole, et, et see töö hulk noh, ongi nagu hea üks üks asi, mis emakeele ja kirjanduse õpetajatel on ühine ilmselt nii eesti koolides kui Soome koolides on see aeg, mis kulub just nende samade kirjandite ja esseede parandamisele ja ka suur aeg loomulikult siis rohkem, kui me räägime gümnaasiumist, noh, üldse on suur aega ka eriti gümnaasiumis, sest kui me valmistame ette õpilasi riigieksamiks kirjandiks ükskõik, kas see oli siis pikk kirjand või praegu lühem kirjand pluss muu siis tegelikult on ju vaja, seda on vaja kirjutada ja seda vaja parandada. Aga noh, see, mis minu meelest, et on ka Soomes mõistlikult paika pandud on see, et erinevate ainete õpetajatel on erinev koormus. Ehk siis need koormused, tunnikoormused sõltuvad sellest, missuguse aineõpetajaga tegemist ja eks väike nädalakoormus ja siis nagu kompenseerib ka seda tööd, mis kodus on. Ja see võimaldab lugeda ka see, et mõttega ja suhtuda teise inimese ehk õpilased loovasse töösse loovamalt. Ja noh, eks see on vist niiviisi, et, et ma usun, et suurem osa Eesti õpetajaid täpselt samamoodi ju väga põhjalikult ja nagu südamega oma tööd teevad, ainult et see tähendab väga suurt tööd ja tööaega, mis sellele läheb ja mida, nagu noh, ütleme kuidagi ametlikult poolelt vaadatakse kui, kui iseenesestmõistetavat. Aga noh, ikkagi veel ükskord ei ole midagi, selle vastu ei saa keegi midagi öelda, et erinevate ainete õpetajatel on see lisatöö maht erinev. Eksami juurde tagasi tulles, siis kas te julgeksite võrrelda praegu ja eksamit, mis on Soomes ja, ja mis nüüd Eestis tuleb kevadel? Jah, julgen küll ja julgen ka sellepärast, et noh, ma tean, et tegelikult Soome eeskuju on ka võib-olla selle eksami tegemise juures kasutada noh mitte nüüd otseselt otseselt ei peagi midagi kuskilt võtma, aga noh, ma tean seda, et mõned aastad tagasi siis meie uue eksami tegijad tutvusid päris põhjalikult selle Soome süsteemiga ja noh, kui ma praegu lihtsalt huvi pärast näitasin ühele oma tuttavale soome emakeele õpetajale siis neid näidisülesandeid, mis meil on siis ta kinnitas seda, et see nii-öelda tekstimõistmise osa, mida meil siis lugemiseks nimetatakse, et need on üsna sarnased nagu oma olemuselt või põhimõttelt, et siis sealt tekstist peab ei ole midagi leidma, eks ole, peab siis millelegi ta vastuse andma. Erinev on muidugi erinev on korraldus, loomulikult see, et meil on siis üks päev üks, kuus tundi kus siis õpilane selle kõik peab ära jõudma teha ja noh, erinev on ka see, et kirjutamise puhul küll võib, võib valida sellest komplektist ka mõne teise teema, aga just see esimene uus osa noh, mille pärast, eks ole, õpetad praegu ikka kõige rohkem närveerivad on no lähedane ja just nimelt üsna sarnane see eksam, aga, aga maht on tegelikult kui maht on sama. Selles mõttes, et peavad tegema samu asju, aga soomlane, õpilased teevad seda kaks korda kuus tundi ja eesti õpilased kuus tundi. Oma isikliku arvamuse, ütlen siis selle eksami ajal ühendamisest on olnud ka varem juttu ja noh, põhjenduseks on Eestis peetud seda, et õpilast ei või liiga palju koormata ja, ja mina ka kõige parema tahtmise juures nagu ei saa hästi aru, kuidas õpilast koormab, see, kui tal on aega rohkem. Sest noh, siin mõni aeg tagasi oli jutt sellest kirjandi aja muutmisest kas nelja või viie tunni peale, nagu põhjendus oli see kuus tundi koormab õpilast liiga, minul on sellest väga raske aru saada. Minu meelest peab olema inimesel nagu aega kirjutamiseks ja minu elukogemus näitab küll seda tegelikult tavalises elus on väga kõrva niisugust momenti, et mingi pikema teksti peab loomakiiruse peale seda nagu luuakse, teistmoodi mitte, niiet noh, nagu kiiruse pealt tuleb aega anda mõtlemise tuleb mille kontrollimiseks eksami katse ongi. Et noh, mis veel, võib-olla siit, et kas on, kas on sarnased või kui palju sarnased siis selles mõttes küll, et et soomlased ütlevad sama moodi, et, et see esimene eksam siis peaks nagu kontrollima tekstist arusaamist, ütleme, funktsionaalset lugemisoskust ja see essee eksam siis peaks nagu kirjalikku väljendusoskust kontrollima. Noh, see on ka meil selles uues eksamis ju põhimõtteliselt olemas. Kas kummaski riigis ei ole arutatud või mõeldud selle peale, et ka suulist kõnelemisoskust trollitaks? Jah, Soomes on olnud mingisuguse katseeksamina olemas. Aga praegusel momendil ma ei oska kahjuks rohkem öelda, kui palju, et oli, oli siis tõesti mõned aastad tagasi oli niisuguse katseeksamina võimalik valida ka niisugune suulise väljendusoskuse eksam, aga ma ei oska sellest praegu täpsemalt öelda, kahjuks. Kui kaua Soomes selle essee ja tekstianalüüsi eksameid katsetati? No tähendab, kuna see, nagu ma ütlesin, et aastakümneid oli kaks eksamit, aga mõlemad olid siis nagu essee kirjutamise, et siis seda noh, seda ma ei tea, lihtsalt aga selle kohta tean ma täpselt, et teksti analüüsi eksam esimest korda oli ametlikult 2007. Ja ka niisugust ametlikest dokumentidest olen ma lugenud, et kümmekond aastat oli nagu selle väljatöötamise katsetamise õpetajate koolitamise aeg. Seda on nüüd ka mitmel pool paberites kirjas, et see uue eksami ületöötamise aeg oli siis kümmekond aastat Eestis on see olnud pisut lühem. Kui teie veel Eestis tus olite gümnaasiumi õpetaja, siis sellest räägiti juba mitmeid aastaid juba noh, on tõesti ju tegelikult mitmeid aastaid olnud ja kui ma õigesti mäletan, sellist ka nagu lükkus veidi edasi, ta pidi olema kiiremini. Et noh, aastaid juba ikka tuleb, võib-olla neli, võib-olla viis. Aga noh, eks Eesti riigil on igasuguseid raskusi, et noh, täiesti kindlalt on vähe olnud seda jätkuvalt siis seda kõige tavalisema õpetaja koolitamist ja võib-olla mitte noh, mitte ainult koolitamist, vaid nagu sellele õpetajale julguse andmist. Et tõsi, tõsi, on olnud mõningaid niisuguseid kogunemisi, aga võib olla ka mõnikord ei ole seda aega kõige otstarbekamalt kasutatud, et noh, tegelikult nagu praegu siit kõrvalt vaadates ja oma tuttavaid nähes siis Need, kes on asjaga tihedamalt seotud on palju julgemad ja kuidagi kindlamal positsioonil, kui siis need inimesed, kes lihtsalt on neid katsematerjali proovinud katsetada, on püüdnud käia kuskil koolitusel, aga seda kindlust ei ole ja seda võib-olla on, nendel koolitus on nagu eelkõige vaja, ma tean kunagi paar aastat tagasi Soomes rääkisin sellel teemal, et siis öeldi, et neid koolitusi tehti ikka kohe väga palju erinevates paikades, et noh, et kõigil oli võimalik käia, eks ole, mitmel mitmel pool koolitusel, kuid ainult tahtis. Kas te kujutaksite ennast ette praegu Eestis emakeeleõpetaja nahas? Olek oleks ärevam jah, aga. Eks mis siin vahepeal oligi, küsimus nagu sellest, et, et kuidas nad jõuavad. Et kui soomlastel, eks ole, on nii palju aega, eestlastele aega, et tegelikult üks asi mis sellest ajast sõltub, et Eesti selle lugemise osa ehk esimese osa puhul on ju öeldud vastus, peaks olema see 50 kuni 100 sõna soomlase puhul vastus pikem, aga see 50 kuni 100 sõna on tegelikult üks, mis praegu nagu õpetajaid väga häirib ja häiriks ka tee vaheliselt mind, sest on nagu raskusi selle kindlakstegemise või noh, endalgi arusaamisega, et missugune see hea vastus siis on. Et lühike, aga et mida ta siis no mida ta siis nagu mida ta siis peab nagu sisaldama, mis, mida saab siis vot, selles suhtes nagu ma olen aru saanud, nüüd tuttavate juttudest on nagu see informatsioon on nagu väga ebalev, et selles mõttes, et on öeldud seda, et noh, aga vastuse võib kirjutada ka ära paari lausega. Et see on nagu ma tunnen, täiesti seal väga segane, eks ole, kui on kaks geniaalset lauset, kas sellest siis piisab kuulu järgi olla ühel koolitusel või kui kokkusaamisel öeldud, et kui on kaks geniaalset lauset, siis piisab, aga, ja ma ei ole selles nii väga kindel, sellepärast et siis tekib kohe nagu parandajatele väga suur probleem, eks ole siis hindajatele. Et kuidas nad neid, kuidas nad neid tulemusi siis nii võimalikult objektiivselt hindavad. Et ma siiski julgen arvata, et pigem see 50 kuni 100 kõik õpilased, kõik kirjandi kirjutajad, esseekirjutajad, kes praegu kuulasid meid kirjutage ikka rohkem haigaks geniaalselt laulan, teen veel üks kord, et kuna ma praegu, eks ole, mul paar viimast aastat puudub selles mõttes aktiivne side, et ma ei ole saanud õpilastega neid asju läbi teha, et et minu nõuanded ei ole mingi viimane tõde. Et Eestis on see kirjandi kirjutamine, on ju selles mõttes olnud kogu rahvast haarav aktsioon, et kirjanditeemad on loetud raadiost täna aga kuidas Soomes on, kas pärast meedias kuidagi kajastatakse või analüüsitakse või antakse teada, et kes millest on kirjutanud ja ja kuidas on tänavused lõpetajad kirjutanud selles mõttes, et ta meedia tähelepanu küll ikkagi tõmbab ka kasvõi kasvõi niiviisi, et no näiteks Helsingin Sanomate son siis pärast eksamit teemad üleval, no näiteks online'is ja, ja see on silma jäänud, et just seda tänapäeva kangelaslikkus teemat nagu kuidagi puudutati. Ilmselt väga paljud kirjutasid ja, ja noh, et, et mis see siis on, et kuidagi see emakeele eksam vist ikka ka Soomes nagu tõmbab tähelepanu, kuigi ilmselt riigieksamite puhul nagu kõigi puhul noh, mingisugune mingi-mingi, teade või, või niisugune uudis, nii-öelda uudis, siis on ajakirjanduses silm hoitakse peal laika? Jah, kas riigieksamid on ikka nii palju nagu tähtis vist igal budistseb, Soome koolisüsteem on selle eksamiga lähetaga Ülikooli sisse vastuvõtukatsetele see on nii väga erinev, et see sõltub erialast ülikoolist. Ülikoolid teevad igasuguseid lisaeksameid, ülikoolid teevad ka, isegi nagu selle sisseastumiseksamite koolid, tõsi, et noh, see on nii erinev Soomes, et rohkem ma seda siin ei kommenteeriks. Kas praegusel ajahetkel võiks siis öelda, et soomlased on oma emakeele eksamikorraldusega rahul? Vähemasti vähemasti nad nad on jõudnud nagu selle mõtteni, et, et selle korraldusega on harjutud, et tegelikult noh, see teksti mõistmise eksam, mida ju siis 2007 alustati, et see on nagu loksunud õigesse kohta või õigesse paika selles mõttes, et noh, küsimused on niisugused viimasel ajal olnud, mis nagu küsivad tähtsaid keskseid asju, mitte mingit marginaal samat asja ja see nii-öelda vastuse ülesehitus on selgeks saanud kõigepealt õpetajatele või et noh, et, et see on nagu selles mõttes loksunud paika. Praegusel momendil sisse Soomest tegelikult olid ka üsna ärevad ajad. Sellepärast et praegune haridusminister teatas mõningane aeg tagasi, et emakeele eksamit uuendatakse aastal 2015. Ja see eesmärk siis uuenduse eesmärk oleks ministri sõnul et emakeele eksam peaks rohkem kontrollima, niisugust üldist haritust. Ja teine, et peaks kontrollima paremini niisuguse teksti teksti kasutama, ütleme nagu materjalide kasutamise oskust. Ja, ja võib-olla niisugust tekstikriitilisust ja sellega seostub tegelikult veel kõrvalpõikena veel see, et Soomes on suund ka sellele, et üliõpilassiis riigieksamit tahetakse tulevikus üle viia täielikult siis nii-öelda arvutite abil tegemisele ja seal ei ole mitte küsimus nagu selles, et kirjutada arvutis, vaid küsimus on just nimelt selles nagu, eks ole, materjali otsimises, teksti otsimise oskuses kriitilises suhtumises nendesse materjalidesse ja noh, see iseenesest on muidugi väga õige ja hea, ainult et noh, eks Soomes on samamoodi praegu probleemiks ikkagi see, et ega kõik ei ole piisavalt hästi ühtemoodi arvutitega näiteks varustatud kõik kohad. Nii, aga siis 2015 minister arvas, et 2015 on täiesti juba sobiv aeg siis uuenduse tegemiseks selle vastu siis tegelikult emakeeleõpetajad eesotsas Soome emakeeleõpetajate liiduga ka õpilaste liiduga ja minu teada ka siis direktorite liiduga astusid välja küsimustega. Et noh, üks küsimus oli see, et tegelikult see praegune eksam juba suhteliselt nagu kontrollib niisugust üldist haritust ka. Teiseks, et seda uut eksamit ei ole praktiliselt üldse sisuliselt veel välja töötatud. Ja kolmandaks, see, et 2015 on nagu täiesti mõeldamatu aeg sel lihtsal põhjusel, et Soomes on ikka väga selge seadusse või kirjutamata seadus see, et kui õpilane läheb gümnaasiumisse, siis ta gümnaasiumi alguses teab täpselt, missugused eksamite ta kolme aasta pärast ees ootavad. See tähendab seda, et see uus eksam peaks olema nüüd selle aasta augustiks valmis. Et need, kes astuvad teaksid, mis neid ootab. Ja tegelikult veel üks põhjendus oli see, et uus õppekava Soomes valmib alles aastaks 2016. Nii ja tean seda, et tehti siis ka niisugune pärimine, järelpärimine parlamenti ja ühesõnaga kogu selle kahjuks muidugi ka nagu liiga palju energiat võtva võtate asjade tulemusena siis praeguse seisuga on vähemasti üks aasta seda uuendust edasi lükatud. Aga päris päris päris nagu uskumatu ja päris jah, kuidagi erutav oli see minule nagu isiklikult tundus taas, mida ma soomes olles sageli tundnud, et tegelikult on nii, nii paljud asjad nii ühtemoodi. Et noh, kas küsimus on ainult võib-olla nüanssides agad, mingisugused inimlikud jooned ja, ja ütleme, mingid niuksed, institutsioonide tegevus on tegelikult ikka sageli nii ühtemoodi, et kuidagi jah, täiesti üllatav, et niisugune kiirustamine tuli, aga praeguse seisuga muidugi ikkagi saame nii palju demokraatlik riik, et nagu õpetajate hääl mõjus ma ei saa mitte jätta meelde tuletamata, et Eestis jõustus skaalas kava ja need õpilased, kes peavad uut eksamit tegema, need selle õppekava järgi. Need on vana õppekava järgi õppinud, sest Eestis ei ole ju õppekava veel täielikult jõustunud, et see on ainult klassiti praegu teatud klassides kogu õppekava uus õppekava ei ole ju hästi sel jõustunud. Helja Kirber. Mul on teile veel üks küsimuse kuulajakirja põhjal, sellepärast et te olete just aastaid Soomes elanud, miks kuulaja kirjutas meile just, et just tema abikaasa oli soomlane ja ütles, et, et liialt palju eestlased teietavad meedias ka vikerraadio eetris liialt palju teietavad eriti noored inimesed, võiksid sinatamine soomlased tõepoolest? Ist heietamist. Jah, aga soomlased ju sinatavad. No ütleme jah, soomlased sinatavad, aga see on väga mitmetahuline asi. Nimelt praegu on Soomes suund sellele, et inimesed võiksid ja peaksid rohkem teietama, see tähendab tõenäoliselt kuskil ka ametikoolides siis nende teenindusala õpilastele õpetatakse teietamist, sest järjest rohkem on noh, kasvõi poes või kuskil niisuguses kohas kuulda ja märgata seda, et täietatakse ja noh, võib-olla see ei ole seotud ainult siis nagu eaga tiga. On vanemaks läinud, et see on nagu sellest on üldiselt Soomest. Aga see on väga, ütleme see on nii väike asi, ühelt poolt, aga teiselt poolt on see nagu väga keeruline ja mitmekülgne, ma toon ainult ühe näite, mis on elust enesest. Nimelt siis meie seal Eesti Maja, soome keele, soomlastest siis need, kes eesti keelt õppivad nende soomlaste hulgast, üks soomlane tuli oma eesti keele õpetaja juurde ja rääkis niisuguse loo, et tema on koolis soome koolis õpetaja ja tema klassis on üks eestlasest laps. Ja selle lapsevanem siis eestlane kirjutas õpetajale kirja ja kasutas sellest teie-vormi. Ja nüüd see soomlane tuli oma eesti keele õpetaja käest küsima, et mida ta peaks sellest arvama, et, et see on teda häirinud juba tükk aega. Milles on probleem, kas see, kas see lapsevanem ei usalda mind? Ühesõnaga, ta oli häiritud sellest, et lapsevanem kirjutas oma lapse õpetajale kirja teie-vormis. Ja nagu meie teame, Eestis on see peaaegu ainuvõimalik. Et probleem tekiks teistpidi sina kasutamisel, et tegelikult see sina ja teie kasutamine niisugustes väga väikestes nüanssides kinni. Aga mina arvan, et kui nüüd teie kirja juurde tagasi tulla, et eestlased peavad ikka Eestis kasutama seda, mis meile sobib ja mis meil on kombeks ja noh, ma olen oma soomlasest õpilastel alati öelnud, et Eestis on tegelikult väga lihtne. Räägid võõra inimesega või ametlikus kohas, siis on teie ja see on kindlasti õige. Aga miks soomlased siis nüüd hakkavad selle teie peale rohkem tõenäoliselt ikkagi ka kuskil see noh, eks siis Soomes juhused teie keeles ju iseenesest on olemas, kultuuris on olemas, see on lihtsalt vahepealsel ajal ilmselt rootsi keele mõjul ja nii edasi muutunud noh, tõenäoliselt ikkagi teatud, et niisugust viisakus väljendamistele teie-vormi kaudu peetakse tähtsaks lugupidamist ja viisakas kuidagi, et noh, et, et kuna see ilmselt noh ei ole nagu, täiesti ei ole, see ei ole võõras, see on olemuslikult olemas keeles ja kultuuris, et et mingil põhjusel, kes seda täpselt oskab öelda, aga nii on see tendents praegu küll siis aga see kuidagi, kuidas soomlased Soomes räägivad ja mitte isegi Soomes, vaid kuidas, nagu keeled on erinevad, eks ole, et kuidas soome keeles nagu sobib see, see ei tähenda, et seda peab eesti keeles tegema. Et noh, me, meie ikka võime nii nagu ja üks näide mul tegelikult veel kus ka nagu see sina ja teie kandus nagu keelest keelde üle. Et me korraldame Eesti majas praegu niisuguseid noorte ja lasteüritusi siis eestlastest lastele ja kui meil käis külas Märt Avandi, siis seal oli tõesti niisugused eesti soost poisse, teismelisi poisse terve suur hulk ja mina nagu ka ei olnud valmis selleks ei olnud mõelnud selle peale, et kui need lapsed hakkasid seal pöörduseda omandi poole, küsisid. Aga miks sa kättemaksukontorist ära tulid? Kas sa laulad ka? Et noh, tegelikult see lõikas kõrva. Me rääkisime pärast Märt Avandiga ja ma ütlesin talle ka noh, näha oli, et temaga ju tegelikult nagu selle fikseeris ära, et nii ei ole kombeks Eestis. Aga noh, Soomes elanud seal olid osad ka, kes ongi kakskeelsete, kes on Soomes sündinud ja kasvanud, et nad kandsid selle soome keeles nagu normaalse sina eesti keelde ja enam ei olnud nii normaalne, vaid pigem vastupidi kui vanad lapsed need olid, need olid teismelised, ütleme seal 12 13 14 niisugused mitte päris pisikesed, vaid just need, kellest ikka ootaks juba, ta oskab eesti keeles teiet kasutada. Need on keerulised asjad, niuksed, pisikesed nüansid. Ja aitäh õpetaja Helgi Kirber selgituste eest emakeele eksami kohta Soomes ja sellele jutuks olnud kuulaja kirjale ootame ka tänase saate kuulajate kommentaare ja vastust saate kodulehel olevale küsimusele, kas võõrast inimest võib sinatada eesti keeleruumis? Minu nimi on Piret Kriivan. Head aega.