Originaal. Ja koopia, originaal ja koopia. Tervist, head muusikasõbrad, mina olen Jaan. Noh, nagu te aru saite, on käima läinud saade nimega originaali ja koopia. See on sarja saade ja muide sarjas juba 49.. Nii et järgmine saade on siis juubelihõnguline. Neile, kes saatest midagi ei tea, siis soovitan minna vikerraadio kodulehele ja seal on võimalus. Neid eelmisi saateid järele kuulata ja üle kuulata, aga neile, kes juba ja vaat siis ilusat kuulamist ja mõtlesin, et kuna juubel on väga lähedal, siis võiks teha sellise nostalgialaksu saada, olete, tegelikult on need eelmised saated, kõik sellised nostalgialaksud olnud aga siis kasutaksin siin saates näiteks kasvõi esimese laulupaarina siis sellist laulu, mis on ilmselgelt teada ja tuntud, aga siiski pole saates käinud. Nii et kuulame siis kahte laulu, ühte originaali ja teist koopiat püüame jõuda selles suures segaduses nii-öelda õigetele radadele, sellepärast et mõne laulu originaali on väga raske otsida. Aga tänase saate lood on küll ilmselged, ega siis midagi. Asume asja kallale esimese laulupeol, Marju originaal viib meid aastasse 1974 ja see lugu salvestati Glen stuudios 22. ja 23. augustil. Selle loo autorid on Benny Andersson, Björn veosja, Stig Anderson ja selle loo nii-öelda esmane pealkiri või töö pealkiri oli tööl on, aga hiljem sai sellest laulust väga lühikese pealkirjaga ülemaailmne hitt ja võiks öelda, et see on ansambli ABBA. Nagu te aru saite, et tegemist on ABBA lauluga teine maailmahitt peale Vuaterlood. Lugu siis ilmus 1975. aastal albumil väga huvitav album ja, ja loomulikult on see laul olnud singli hittidena üle maailma esimestele teistel kohtadel väga paljudes riikides ka selle koha peal neid numbreid ja neid riike ülesse lugemagi. Selle laulu fänn on päris palju, aga tuntumaid nende seast on näiteks piid Townsend kes mitut gruppide HU kitarrist ja laulja ja selle laulu fänn on ka kadunud John Lennon, kes on deklareerinud vot selle kui tema arust kõige paremaks ja lemmikuks poplauluks üleüldse. Ja loomulikult jõudis laul ka üle väikese veetakistuse Eestimaale aga sedapuhku siis Ele ja Kaja kõlari esituses. Lugu on eestikeelsena salvestatud 1009. 176. aastal. Laulsid siis seda Ele ja Kaja Kõlar ja loomulikud ka Sirje Pikknurm, kes oli siis tol ajal neile taustale laulmisel abiks. Saateansambel on ansambel mikronid, nüüd aga siis läheme muusika juurde ja kuulama ära siis selle tõelise hiti. Ja kõigepealt siis kuulama originaali ja siis juba koopiat. Veel võib selle SOS laulu kohta mainida seda, et eestikeelse teksti kirjutanud Ele Kõlar. Nii palju siis sellest laulust läheme ruttu edasi ja järgmine laul on tõeline nostalgialaks. See oli soovikontserdiprogrammides väga populaarne, mäletan lapsepõlvest seda laulu ja siiamaani soovitakse seda laulu, mis nüüd kohe kõlama hakkab kuulata. Sellel onu lauljad on kõik kahjuks juba taevases riigis eestikeelsena laulis seda laulu Rein Tuus, aga portugali keeles laulis seda laulu brasiillane ja tema nimi on tori Valgaaemmi. Ja Ma ise on selle laulu autor ja siin nüüd just vaatasin tema kohta andmeid, siis selgus, et tema suri päris kõrges vanuses 2008. aastal 94 aastasena neeru vähki. Aga see mees on väga-väga palju andnud ja teda tuntakse siiamaani, kui väga head lauljad, heliloojad ja ka miks mitte filminäitlejad, muide selles filmis desämblik general, ehk siis liivakarjääride kindralid selles filmis leida ka kõrvalosas kaasa oli seal üks vanamees, kes paadiga sõitis mööda seda randa, täpselt ei mäleta, seda filmi väga ammu nägin, aga ma arvan, et väga paljudel meie kuulajatel on see film meeles. Ja loomulikult, kõige rohkem on ikkagi see muusika sellest filmist või siis see teemalugu sellest filmist meeles see muusika ja see film oli populaarne kuuendikul kogu planeedil, sellepärast et see film rääkis rõhututest, kodututest ja NSV Liidu kinolevi levitas seda igasse liiduvabariiki. Kui otsid internetist Google'ist liivakarjääri Väravas siis leiad väga-väga palju venekeelseid fännilehekülgi selle filmi kohta, kus on siis selle filmi eraldi kaadrid välja toodud. Loomulikult ka see imeline muusikapalli lobisetud hakkama siis aga muusikat kuulama. Kõigepealt siis laul filmist liivakarjääride kindralid ja seda laulab meile Rein Tuus ja siis kuulame ära selle laulu originaali, ehk siis filmisite sämpid General soundtrack'i pealt laulu, mille esitab meesansambel ja laula, autor toolivalgaaemm ise. Juulutusi võiks. Üksainus ka. Vastuvastaseks. Taskus yks. Võib-olla seal, kus koha Ja jäisel. Ei. Või olla? Pluusiga. Mahtu. Ja tean aga lugeda need ja lendis kui võib-olla päikse. Võib-olla seal? Selle koha peal tahaks siin üles astuda väikesed tänukõnega sotsiaalvõrgustike teemadel, sellepärast et Facebookis on väga suur original maalide ja koopiate jahtijate klubi või siis kommuun. Vanasti oli orkutis, aga Orgutesse ei ole enam tükil ajal asja olnud. Orkutis on jäänud mulle sõber Andres, kes alati ka toob igasuguseid huvitavaid lugusid välja ja ajab neid jälgi ja seal täitsa tore selline hobi jõulude juuri taga ajada Andresega tänu siitpoolt järgmise loo eest. Sellepärast et kuuendas saates ja see oli juba kuuendas saates. Ja mis aastal see oli kuuendas saates originaali koopia, mängisin ära laulu paari Chuck Berry Mümfist ennast siia vanemale versiooni sellest laulust null seitse hallo kauge ja nüüd aga tänu Andresele on jälle väga ihaldatud laul minuni jõudnud ja Meil selle siia saatesse panna ja selle laulu laulab Tiiu riik ja ikka sama sama tekstiga nagu see vanema tegitegi. Kuigi Tiiu Varik tegi ütleme 20 aastat varem. Niisiis hästi selline lühikese jutuga laulu paar Chuck Berry, Memphis, Tennessee siia-sinna otsa kohad Tiiu Variku kaver ehk siis koopia sellest laulust ja see on null seitse hallo kaugeia. Ai, kui tore versioon Tiiu Varikult. Huvitav, huvitav, äkki keegi annab mulle teada, mis ansambel taustal mängis? Vot seda ma nüüd ei tea, aga kindlasti on meil kuulajate hulgas selliseid tegelasi, kes oskavad täpselt ära öelda kes tausta mängis, Tiiu Varikule laulus, null seitse Hallo kaugeia Latsutama nostalgialaksu ikka edasi läheme aastasse 1961 ja siis oli väga populaarne ansambel. Sealpool raudset eesriiet. Harris Sisters Pariisiga ei ole tegemist, tegemist on kolme õe perekonnanimega päris ja see ansambel koosnes kolmest õest, pris, silla, Albers ja Šerell pärisest pris silla oli siis eeslaulja või see, kuidas mõterna liitsingernoya eeslaulja ja nemad siis vallutasid tollel ajal maailma pärit olid nad San Franciscost ameerikamaalt ja miks see kollektiiv meile väga tähtis on? Sellepärast, et 61. aastal laulsid nad väga kuumaks ja populaarseks oma hittsingli, mille nimeks on Aelav Haujul, lav, nii, ehk siis ma armastan seda, kuidas sa mind armastad. Selline tobe tõlge. Aga sellest tõlkest ei tahtnud ma rääkida, vaid tahtsin rääkida ansamblist toonikatoonikon muusikat. Reaalne eksis, muusikaline mõiste, helirea esimene aste, aga sammutangatoonika üks Eesti ansambel, kes tegutses seal kuuekümnendatel ja Andrus Kerstenbek kuulus trummimees, on siis kirjutanud. Nii. Rääkisin ole suurveega, kes oli tuunika juht ja lugude tegija, mängis bändis kitarri ja mängib ka praegu ansamblites. Koit Kaaristu laulis ja laulis sisse laulu, su silmade sära klahve ja kitarri mängis ning laulis ka veel Aavo Seber. Vahepeal mängis klahvpille jaak Raude ja bassi Toomas Paults trumme Enn Laidre, kes on siis apelsini hevimees. Ja hiljem asendas teda Paap Kõlar. Tõnu Tormis tuli ka vahepeal kitarri mängima, nii et ansamblist on käinud läbi väga-väga palju pillimehi. Nüüd siis selle laulu paari juurde. Ja kui ma tea, kuda pidi ma alustan, teeme siis kõigepealt koopiaga seda, mida me teame ka nii-öelda lapsepõlvest seal ansambel, toonika ja laulu nimi on su silmade sära ja laulab Koit Kaaristu eeslauljana. Ja siis laulu originaal päris Sisters ja laulu nimi. Silmades määra. Ei ei ja. Ja siis ka vii peksma. Ma tõmme siin. Taevas meile ja see on ka veel. Sedaviisi läheb aga meie saade edasi, et me hakkame kuulama muusikat Eestist ja Soomest. Aastal 1950 salvestati Soomes üks laul, mida on siis 31 aastat hiljem ehk siis 1981. aastal eestikeelsena laulnud Paul Allik. Paul Alliku versioonile tegi teksti, koostas kikerpuulaule, millest juttu on, on kalastaja, eemia, linnud, Aussi masseudu Illa näila on tunnetu kalamees. Niimoodi on kirjutanud fonopunkt friinimeline koduleht. Ja selle laulu kuulsaks laulnud Toivo järgi kes suri 92. aastal eelmisel sajandil sündis 1915. aastal. See laul on siis üks väga tuntud valsikene ja sellel on ka Youtube'is väga vahva. Helide mustvalge video huvi movi eesti keeles on siis, nagu juba ütlesin, laulnud seda laulu Paul Allik, tema on salvestanud selle laulu koos ansambli või orkestriga admiral 1981. aastal ning jällegi leian, et Eesti raadio fonoteegi programmis on üks viga sees. Nimelt on pandud siia heliloojaks Soome folkloor, aga tegelikult on sellel laulul ju autorid ka olemas ja autori on muusika on kirjutanud kaugu Käuhkoja Raimo Rigas on kirjutanud selle lauluteksti soomekeelse teksti, siis niisiis kuulame kõigepealt originaali, ehk siis laulukalastaja emelin valssi, laulab Toivo kärgi ja siis juba koopiat aastast 1981 ansambel või siis orkester või siis lihtsalt muusikakollektiiv, admiral. Ja laulu nimi on kalastaja valss. Laulab Paul Allik. Null null on tullut Kalavides ja eemeliksid narristi. Mörrel elan viofuolentifikaadi ja Karin kaugaiivsemis paina loo. Turri. Omaha ta otsib ja leiabki veel helistada haiglasse, kuid mis sellest? Kas särmegi? Baleriin, kõik on tihe ja, ja kui veel räpilind laulab, fini viin enne Ruda ekamata tagant. Kantaat särgi niikuinii. Et mõnus on. Lasta end keset see värv? On meestel. See mees, kellel aastaid ehk viiske viis, on minu parimaks sõbraks, nüüd sa ja kui siini hakkab haigeks kohe kodus ta on siin ning järvegaal kaotuleta. Kas ta veel särveli, et eesti baleriin, tänapäeval on mees? Ja kas ta veel särvi, kas need niikuinii, peaasi, et mõros on lasta äike siis sellerdabseevee seal. Võrus on meestel. Kas saab fant närvegi ta baleriinikäik ala on FC sisse ja ja kui läbilind laulab indiviid toekamata keelde ja kas ta vend särdeni, kas need niikuiniipea, Haadee? Las päike siis illerdab seeni seal. Marokos on meestel. No see on meestel Mõnus vaesekene kalastaja vahelisse laulis Paul Allik, nüüd aga läheme veel rahvaliku muusikaga edasi. Ja nüüd järgmises laulu paaris on küll selline asi, et ei saa siin täpselt öelda, kes selle laulu autor on. Ja mul oli see laul ka üllatuseks, sellepärast et mina teadsin seda lauldavat ikka eesti keele sõna ja nojah, tegelikult see oli rumal, selline lootus, et see Eesti laul on sellepärast et mul sõber Harri leidis selle laulu Hollandi või siis Taani versiooni täpselt ei teagi, mis keeles ta seal laulab, Hollandi Taani murre on see igal juhul. Ühesõnaga, kui te kujutate ette eesti maadi ühes nurgas räägivad setud sellist imelikku keelt, nii on ka siis selle hollandi keelega. See on siis selle Hollandi keele üks selline dialekt, seda räägitakse Kirde-Hollandis ja see laul, millest juttu on, on väga lihtne. Laulu nimi on minu, oli kuldi munalõikaja. Kuigi jah, Hollandi versioonil on sellel laulul veel üks osa juures. Ja kahjuks ei saa täpsemalt teile selle laulu esitaja kohta midagi nii-öelda sellepärast et kogu informatsioon, mis ma tema kohta leidsin on hollandikeelne ja siin lähikonnas pole ühtegi sellist inimest, kes mulle selle ära tõlgiks. Aga võib-olla kunagi tulla igavikus, saan sellest esid ja seda rohkem rääkida. Nii is kõigepealt tuletama meelde, kuidas see laul eesti keeles kõlab, seda laulu laulnud Jaak tuk, samm ja sõbrad. Laulu nimi on kuldi ja lugu on salvestatud kontserdil. Kus siis rahvas saab kaasa laulda. Ja pärast seda pakun kuulamiseks kollektiivi Spittfaeras laulu Lynx van varsem, seal muidugi Spit Faers nimelisi ansambleid on veelgi, aga see kollektiiv eeslaulja on seal selline, mõtlesin, et pakun, et 70 aastane näeb välja nagu kadunud Ott Arder, suure habemega suur mees. Ja kõlab ta väga võimsalt ja väga hästi ja rahvale läheb väga hästi peale, nii nagu öeldakse, rahvas laulab, mõtlesin seda laulu kaasa, aga kuulake siis kõrv kikkis. Sellel Hollandi versioonil on veel üks lauluosa, mida eestikeelsel ei ole. Ilmselgelt on see laul tulnud meile Eestisse kunagi mõne rändur mehe või siis meremehega ja ta Paulis siis vemmal värsina seda laulu kuskil kõrtsis. See jäi meelde, aga see vaheosa ära ununenud. Nii ta siis jaagu ja teiste laulumeeste nii on jõudnudki. Niisiis kõigepealt kuulame Jaak tuksemite, tema sõpru ja laulukuldimunad ja peale seda hollandi kollektiivi Spit vaes ja laulu nimega Lynx van Vardsem feld. Minu oli kuldi muna leiga ja lõika ja, ja tehnika ja muna tema kopliga ja kopika ju ei. No plaan, tööpäev, plaan. Laulu tegeleda. Selluaverren. Karra. Rektre. Domeen. Tänna. Talumendepile teenevata blablabla. Tittennaaverrenscounto. Meenub. Nende piir tegeleb tankla tega tankla, Toomsantsla laulul nende pil tegeleda. Samblauurijad on Nende Pille tee eredam blablabla. Et saue linn tegeleb, on plaan. Et IRL. Ja jõudsimegi, selle saate 49. originaal ja koopia saate viimase laulupaarini. Originaal viib meid-Saksamaale Thomas lükkan selline laulumees Saksamaalt, kelle tegutsemise aeg jäi sinna kuhugile, kuidas mõtlen, no kuue 70.-tesse vist nii on õige öelda on siis tegelikult hariduselt elektroonikamehaanik, aga kaheksateistkümneselt juba sai väga populaarseks. Laagrite laulmisega ja tema üks selline kuulus hitt, mis on 72. aastal salvestatud, on laul nimega mela. Nii, ja meil on nii, on rahvusvaheline sõna. Eks üks tütarlapse nimi ole ja eesti keeles oli meil kunagi selline laulja nagu Willi Veskimäe jevilli Veskimäe koos ansambliga viisi veljed. Kas selle loo ära eestikeelse teksti tegi talle leelo tungal ja lugu on ise ühestatud, 1974. aastal selline hoogne, mõnus laulukene, lõpetab meie 49. originaal ja koopia saate ja näis, näis, mis siis küll viiekümnendas ehk siis juubelisaates toimuma saab. Pean selle ise välja mõtlema, ega vist midagi paremat ei tule küll pähe. Kui mõni kuulaja äkki mõne vihje annaks. Miks mitte, võib-olla teeks kriitilist Hizzi, ehk siis sellise kokkuvõtva saate suurimatest üllatustest, mis selle saate jooksul leidnud olen. Näis, see on veel tulevikus. Praegu kuulame kõigepealt siis Willi Veskimäed ja ansamblid, viisi veljed. Eestikeelse teksti on laulule kirjutanud leelo tungal mela, nii on laulu nii. Ja siis pärast seda laulu originaalesitust, selle laulab meile Thomas lükk saksa Maalt ja armsad pause, on selle laulu helilooja. Kõike kaunist teile ikka lõbusalt edasi kohtume kunagi tulevikus. Hommik möödub hallid kassasse metallihetkedega segiläbi langeb täna sajuse, vaid tib, seisab Teisburgiti melonit, kes nööbovski võrrangel. Jaagu isa. Viimane siis väikeri sellele emale. Terve päev päev, päev iga elab nii, et silma puutu. Õhtul muutub melaniini. Kui hoopistükkis teiseks leiuks muutuks. Nööbid needid, lukud ununevad ruttu, kui saab lukku, puud ja tuju. Hoopis teised Need on teel kodu poole melonid, kes kõiges korda nagu talve. Siis viimane, kui kui väike üles endale terve päev päev pähe veega ela, ütleme nii, et ilma puudu. Õhtul. Kuivoobest teiseks, meie jaoks muutuks. Kuju kui küpressil kuuled nagu Kressid, juuksed nagu rukkipõllulained kõnnib kõigist mööda, keegi ei või öelda, et see on seesama range naine kes möödub, see küsima peadki. Kes on see väike PVC? Terve päev, päev, päev kaabli, et ilma puutu õhtul näe melonit kui hoopistükkis leilis laius, muutuks melaniini, meelari, meloni meloni.