Tere hommikust. Sel kevadel saab Eesti film 100 aastaseks ja suurejoonelised pidustused leiavad aset siis umbes täpselt kahe nädala pärast, volbriööl. Viimasel ajal on aga esilinastunud päris palju Eesti tõsielufilme ja see on ka põhjus, miks me ajame tänases jutusaates juttu režissööri ja produtsendi Marianna kaadiga. Tere hommikust. Tere hommikust. Mina olen Margit Kilumets ja saaret aitab kokku panna Vivika Ludvig. Ma mõtlesin tükk aega, et kuidas ma peaksin pöörduma, kas proua režissöör või produtsent, et kuidas te iseennast tunnete, kummala rohkem. Vot mulle meeldib ingliskeelses, on nemad ütlevad filme ikka. Et mine, sa oledki filmitegija. Ja eesti keeles tegijad tegelikult natukene teise intonatsioon seal aeg on, aga me räägime tegelikult mõlemast poolest nii režissööritööst kui produtsenditööst, et selles mõttes lepime siis kokku, et on üks pluss üks. See film, millest õigupoolest viimasel nädalal on eriti palju räägitud, puudutab et eesti rahvusest noormeest ja võib-olla tuleks kuulajatele ikkagi, kes sellest midagi ei tea, põhjust selgitada, kuidas te temani jõudsite. Film jutustab, et siis ühe poisi loo, kes on, kui me alustasime, ta sinna tuli 14, nüüd ta on 19, tema nimi on Alex praer. Ehk nüüd Aleksander praer, kes on sündinud Londonis, elab Londonis, aga meie tabasime teda sel hetkel, kui ta just astus Peterburi konservatooriumisse õppima dirigeerimist ja kompositsiooni. Ja mulle rääkis lihtsalt temast üks sõbranna, kes elab Peterburis ja kes teeb saateid või Euroopa jaoks. Mis küsisin, et on sul kedagi, kellest saaks nagu ka filmi teha, saatis mulle ühe nimekirja. Ja sealt ma leidsin selle nime Alex prae ja siis mul tuli meelde, et mingi kolm aastat enne seda ma nägin seda poissi televisioonis vene kanal näitas Moskva filmifestivali lõpetamist vist oli või noh, mingi sündmus oli see sellega ja Meryl Streep kutsutud, kui aukülaline, siis Alex laulis talle sule miinud ja ja Meryl Streep siis laskus põlvel põlvedeni, Ast suudles tema käte, sina siis oli väga niuke dramaatiline Holywoodlik. Noh, see jäi meelde kindlasti ja siis äkki ma avastasin, et seesama poiss et mis siis temaga juhtus vahepeal, et enam ei laula. Kes ta on, mis ta on, ma sain kohe telefoni, helistasin emale ja telefoni kaudu sain aru, et tema on ka väga huvitav. Ja siis me leppisime kokku, sõitsin Peterburi ja nii me hakkasime filmima. Kas see inimeste küttimine me tuleme, selle oleksime tagasi, aga kas see käibki nii, et kui mingil hetkel tahaks teha, no õudselt tahaks hakata ühte filmi tegema ka head ideed ei ole, siis peab kuidagi tulema läbi teiste inimeste vaiksete nõnged väljas. Tulebki kuidagi läbi teiste mis iganes inimeste või saadet või artikli kaudu või mis iganes, et sa oled ju filmitegijana režissöörina või produtsendina, sa oled nagu valves kogu aeg, et et noh, üks asi, kui see mängufilm, siis keegi peab selle stsenaariumi kirjutama. Aga dokfilmi põhineb reaalsetest faktidest, reaalsetest reaalsetest inimestest, eks ole, sõltub see lugu, et siis sa oledki kogu aeg kursis või tähendab, hoiad ennast kursis, et mis, kus toimub ehkki üks v asi üks või teine tegelane või mingi fakte, elu, fakte, et annab sulle sellist põhjust mõelda, siis noh, võib-olla saaks ka filmi sellest teha. Kas seda Alexi filmi tehes oli nende aastate jooksul mõnikord ka niisugune tunne, et jätaks pooleli? Mitte pooleli mul vahepeal seisis projekt, lause mul oli tekkis ma umbes aasta aega, tegelesin selle projektiga, siis perekond Braieritise sõlmisid lepingu ühe inglise üsna tuntud muusikamäes, veidi kõvemal sum Management on selle nimetus ja siis nemad keelasid neil osalema filmis. Ja mul võttis aasta aega neid pehmeks rääkida. Et nagu perekond ise oleks nõus filmima või noh, edasi minna, aga ka nemad ei tahtnud ja seal oli see põhjus, et just tema pärast. Et omal ajal BBC tegi, kui Aleksei oli veel väike nemad lähenesid perekonnale, nii et nad ütlesid, et me teeme nüüd saadet imelastest. Ja, ja siis filmisid. Aga lõpuks tuli saade hulludest vanematest. Ja, ja, ja nad said suure löögi, noh loomulikult kõik press kirjutas sellesse, nii et nad ei olnud ainuke, seal oli veel teisi lapsi ema siin öelda. Aga see oht oli kogu aeg. Ja nüüd see uus meres, vend Narvas, et noh, nad ei vaja nagu Alexi karjääri jaoks seda informatsiooni rohkem. Jaa, Nad keelasid ja nüüd siis aasta aega ma tegelen sellega, rääkisin pehmeks, ma lõpus sõitsin isegi Londonisse. Ja lõpuks need nõustusid. Aga perekond ei pikendanud nendega seda lepingut, et mul läks täitsa see aasta aega raisku, et ma peatasin ja ma olin tõesti, ma olin mingi hetk, mõtlesin ma kõik loobun üldse selles projektis, et küsimus oli selles, et noh, et ma pean selle raha maksma tagasi, eks ole. Filmi sihtasutuses andis, eks ole, tootmisraha ja nii edasi. Ja, ja siis, aga siis juhtus see, et ma enne seda käisin väga palju mitmes kohas tegelikult seda projekti kaitsmas pitsimas nagu inglise keeles öeldakse, et otsimas lisarahastamist, sest noh, muusika projekt on alati väga kallis, tegelikult seda Eesti rahadega ei tee ära. Ja mul oli alguses üsna sellised positiivsed reaktsioonid, et ehk mul oli kanaleid väliskanaleid, kes kes siis olid nõus panustama tootmisesse. Aga nüüd tänu sellele, et sa aeg möödus aasta aega seisis, projektis tekkis maailmakriis enam keegi ei tahtnud oma raha nagu tootmisesse panna, noh, lihtsalt kõik loobusid. Ja mina olin, siis hakkasin otsima seda jälle järjekordselt nagu seda lisarahastamise läbi siis kaasprodutseerimise mõõtsin, keegi kaasprodutsent teistes riikides on võimelised ka leidma oma raha, nii et oma oma riigist, aga see võtab kõik aega õudselt palju ja ja, ja siis siis ma olin juba jalgadega ja kätega sees kahe teise projektiga ehk selle auk number kaheksa lobotoomia, aga kas ma olin produtsent, selle teise projekti produtsent ja mul end aega isegi nendega tegema, vahepeal käisime ükskord Soomes neid filmimas perekondades veetsid ühte jõulu jõuluaega seal Soomes, mõtlesin, et see ei ole kaugele, et ei ole nii kallis, lihtsalt käisime ära seal ja siis oligi. Et viimane aasta. Ma nüüd otsisin veel üritasime kuskilt raha, aga mulle ikkagi ei õnnestunud, see kõik võtab õudselt palju aeglasem paberite kirjutamine ja ma ei tea mingi treilerit valmistamine materjalide saatmine ja kõik, kõik, kõik see siis ootad, et noh, nemad ka ei tea, kas nad saavad või sa pead oma paberit seal kuskile oma omaenda keeles, eks ole neid tegema ja nii edasi, aga lõpuks ma ei saanud kuskile, siis ma, mul oli juba tähtaed kõik, peaasi et ma lihtsalt. Ma olin sunnitud seda projekti lõpetama, et ma, ma ükskord otsustasin nii rohkem, ma ei otsi mõtet, et ma enam lihtsalt mul ei ole aega selle jaoks ja siis ma ütlesin seda materjali, mis mul oli käes. Ehk see materjal, mis on filmitud 2007 2008, Alex oli siis 14 ja 15. Ja lihtsalt panin sellise loo kokku. Ma kuulasin nüüd seda kadalippu ja mõtlesin selle peale, et mida see närvide jaoks tähendab, mida see perekonna jaoks tähendab, kui inimene on sellises pidevas stressis, et kas ta saab raha ja kas ta saab nõusoleku ja siis hüppab üks alt ära ja teine, et kuidas sellega toime tulla. Aa, no ma olen väga tänulik oma perekonnale, oli seega kõnedele. Mul on väga niisugune mõistlik abikaasa, kes alati elab mulle kaasa ja kui on vaja, alati aitab ja ja eks me, minu sõidud on ka ju, kui mind ei ole, siis tema võtab oma õlgadele kaks poissi, noh, nad on need suured selles mõttes, et nad on küll veel peavad koolis, aga noh, selles mõttes, et nad sellist noh tahavad süüa ainult. Kõik siis rääk, huvitav, sealses meiega ma mõtlen. Aga jah, no ongi ega ei, kusjuures ei ole ainuke projekt mul iga projektiga mingid probleemid on. Pead vastu pidama, eks see ongi sinu. Lõbutse. Maailmas ja Eestiski on selliseid produtsente, kes on filmi alla, millest sa oled väga usuvad, pannud oma isikliku raha. Et. No mina ei ole kindlasti selle projektiga, Ma olen miinustes selle projektiga, et ma ei ole endale maksnud üldse palka selle peale, ma olen miinustes tegelikult ainuke asi, mis ma loodan, et äkki ikkagi seda filmi saaks müüa, noh, mul ei ole veel levitajad, ma tegelen sellega. Et mulle tundub, et ta võiks televisioonis nagu käia, mis iganes siis on, aga seal on jälle teised probleemid. Nimelt, vot televisioonis on omad slotid, eks ole, et ja, ja ostjad vaatavad siis konkreetselt slaidi, eks neil on sees ei ole noh, kuu see film siis sobiks. Nüüd muusikafilmidega on niimoodi, et seal on väga range formaat, tegelikult. Nad on sellised, kõik sellised muusika, filmid, klassikalised muusika, filmid, dokfilmid on sellised, kus siis noh, ütleme mingi siis helilooja või interpreet on siis peategelane, siis ta räägib vahepeal seal oma mõtetes jagab Ta ei tee siis selle näidatakse mingit kontserdi, eks ole, mingi tema esinemisi, selle jagab mõtted sellised umbes. Aga mul on ju poole peal, see film on, mul ei ole. Ta ei ole puhas muusika film, ta on ikkagi inimsuhetest ja perekonnast ja lapse kasvatamiseks ja kasvamisest. Nüüd need, kes sotid, kus näidatakse, lihtsalt dokfilme, eks ole, siis jälle võib-olla siin on liiga palju muusik, litanniuke vahepealne, kuna meile, meie meil Eestis nagu meil on nii väike turg noh, kõikides asjades, eks ju, ükskõik kas film või seal mingi media, kohukesed või mis iganes, see turg on ikkagi hästi väike ja me ei saa endale lubada selliseid nišitoodangut. Põhimõtteliselt ei saa endale lubada, eks ole, kuigi võiks, et me teeme selliseid filme, mis peaksid nagu huvitama kogu kogu seda spektrit nendele. Ja noh, meil meil ka näidataks, meil ei ole selliseid väga, kuigi meil on, üksime muusikas lõid ka filmile muusika sõita, aga aga noh, ütleme siin ei ole see probleem, aga jälle kui sa nii kui sa väljud Eestist seal, tekib see kohe see probleem, et kelle jaoks see kese siis sihtgrupp on, need, kelle jaoks on see film mõeldud või isegi mitte kelle jaoks, vaid et kust seda saab näidata, et teda slotin on väga sellist kivistunud, ma ütleksin, et ainult nii ja teistmoodi, kui ta ei sobi, kas vähegi ei sobi, siis ta ei saagi sinna pandud. Me räägime kindlasti ka teistest filmidest ja üldse produtsendi ja režissööri ametist elust, aga enne veel mängime või õigupoolest kuulame ühte kildu Alexi muusikast, mis perekond lõpuks siis arvas sellest filmist, kui talle selle ette mängisid? No mul on tegelikult see esimene reaktsioon, mina lähenesin isale, meil on, meil on isaga niukesed, normaalsed suhted sealt alati nagu saab nagu mõistlikult nagu mõistlikku reaktsiooni, et et ma saatsin kõigepealt emale ja siis tema vastas mulle, et et ta nautis seda filmi ja ta ei näe seal põhiprobleem see, et äkki teeb mingeid liiga Alexile näiteks, eks ole. Tema juba alustas väga sellist noh, silmapaistvast kari määrimata, noh, töö lõpetasin konservatooriumi ja ta on nüüd 19 ja tal on, ma ei tea, ta dirigeerib väga palju Põhjamaades, Norras ja Taanis ja siis Ameerikas. Nii et noh, tal on väga niuke jõuline start. Aga. Ja siis nad loomulikult nad kardavad, et äkki siin filmis midagi nihukest paljastanud tahad või midagi, mida nad ei tahaks nagu, mis oleks seotud muusikalis niuke klassikalise muusikaeluga ja mina esimesena isale isa oli, isa isale meeldis, siis ta kirjutas mulle. Ja, ja küsisin endalt, kuidas nüüd nagu emale ja poisile näidates, et sai teada, et ma yldse, no noh, ma ei saa mõjutada neid, et ma ainult maksan. Ma arvan. Et aga no ma proovin siis siis noh, ma saatsin ka Leenale ja jess Alexile ja, ja esimene reaktsioon oli suht positiivne, ma isegi ootasin nagu hullemad või täitsa niuke positiivne oli. Aga siis hakkasid probleemid, siis nad hakkasid ilmselt vaatama veel kord, siis hakkasid seal nägema igasuguseid asju. Kusjuures huvitav on see, et vot inimene, see ei ole ainult nendega suhtlesime üldse inimest, keda filmitakse, et ei oska ennast vaadata ja ta näeb mingeid asju, mis olid üldse olulised. Tegelikult. Võiks täitsa silmad kinni panna nende asjade peale ja, ja ongi nii, et nad hakkasid nägema selliseid asju, mis nagu noh, mis minu jaoks olid absurdsed pretensioonid, et mõningaid asju ma parandasin isegi, sest. Mõned laused lihtsalt võtsin välja, mis nad ei tahtnud, et nad kõlaksid, see ei olnud nagu väga keeruline. Aga seal mingi võta välja seal, nii, mulle liiga paks näiteks siin on absurdses mul noh, ma ei, ma ei pannud teda sinna sellepärast, et ta on paks või peenike muud mingid eesmärgid on. Ja siis ta arvas lõpuks ema, et oleksid, on kuidagi siin. Noh, nagu Pilatud või mingit teatud kohtades ja ta arvas, et see, et ma näitan seal mingi noh, ütleme, kui ta sätib ennast ennast diivanile, et hakata meile intervjuud andma balletis ja ema räägib, kommenteeri või paned seda selga, pintsakus sa näed palju paremini välja ja nii edasi ema ju kogu aeg tahtis temast teha noh täiskasvanud mehe. Et, et kõik, see, kuidas tema ettekujutus oli, kuidas Alexit nägema üldse nagu meedias, eks ole, et, et see oli tema enda kujutus, mis on totaalselt vale minu meelest, et ta ikkagi jäi lapseks, et ükskõik pingutad, aga ta on ikkagi 14 või seal 15, eks. Ja siis mina tahtsin seda just seda noh, minu meelest tobedus lihtsalt nagu maha võtta ja näidata, et kuidas see sättimine käib, siis talle siis lõpuks ei meeldinud see, et miks ma seda näitan, et peaks kohe nagu istuma juba pintsakus ja niimoodi seda intervjuud andma. Ja, ja sa räägi selgeks või kuidas sa seletad neid asju, eks ole, need lihtsalt noh, niimoodi töötajad palju paremini näidata poissi sellisena loomulikuna, eks ole, mitte see, kuidas sind juba pandi rääkima, mingeid asju. Ja mul on tegelikult siiamaani veel natuke lahtine see kõik nendega tüliste konkreetselt ei ole, eks ole. Ei, ei, ei, ei ole, ei ole. Mina olen. Krooni on selles, et nüüd nad sõlmisid järjekordse lepingu menetlemine selle sama inimesega. Kellega siis omal ajal olid probleemid mul ja mul on sedavõrd nüüd kergem neid asju ajada, et ma olen, ma nüüd ajan tema kaudu nagu selle kogu selle nii-öelda dokumentatsiooni ja need kõik paberite lepingut seadu nagu korras praegu, et enne, kui see film siis turule paisatakse. Et tema on nagu noh, minu eestkostja ja siis selline vahendaja nagu Aleksiga jaa, jaa. Jah, aga oleks lõpuks ei tahtnud tegelikult seda filmi, et ta tuleks välja noh, sealsamas, seal ilmselt mängivad ka siit down ikkagi noor inimene ja nüüd ta nägi ennast nagu noh, emale oli see meeldiv, sest jällegi oma last, eks ole, mis on juba nagu läinud läinud see, see, see aeg, eks ole, siis on alati emale nii nii mõnus vaadata, kui su laps on seal kuskil filmitud, väiksena aga, aga temale le poisile ei meeldinud intsed tema sellises vanuses taha näidata oma seda lähedust temaga, mis on filmis väga selgesti välja toodud, eks ole. Ja, ja tema tahaks ainult, et oleks nagu muusik seal. Oi kui keeruline on, et need on sellised nüansid nagu, aga sa ei saa produtsendina, sa pead sellega tegelema, sa ei, sa ei pea nendega arvestama ja sa pead mõtlema, kuidas nagu välja ennast tuua sellest noh, niimoodi filmika jääks elama ja ei oleks mingeid probleeme sellega. Aga kuulame nüüd muusikat ja mida sellele kaasa öelda, et see kindlasti ei ole, eks ju, teie lemmikmuusika, et see on lihtsalt üks iseloomustav lõik mille pealt oleks nagu näiteks põhjust minna kinno kas või filmi vaatanud. See see, muide, see lõik on kasutatud ka filmis ja see on siis prelüüd tema, Alex Braieri ballett dist, Mowgli tema kirjutas siis selletaolist alustas tööd, kui tuli kolm testist, see on minu meelest või isegi 12 hakkas kirjutama. Ma see tellimus siis klass Moskva klassika balletitrupi poolt tellimus, ta hakkas kirjutama seda muusikat ja siis esietendus oli Kremlis kus oleks siis ise ka dirigeeris, see oli väga-väga suur sündmus. Kuidagi, et tema on 15 ja siis juhatab suurt orkestrit koori ja balleti ja noh, see on haruldane, see on lihtsalt üle mõistuse. Ja meil kõik see niuke ettevalmistused ja kõik see tramburai seal käis ümber rõnga filmis olemas, nii et see muusika kõlab filmis. Te kuulate jutusaadet ja stuudios täna hommikul filmirežissöör ja produtsent Marianna kaatia. Margit Kilumets. Filmid Marianna millegipärast. Mida te teete, ei ole tehtud Eestis. See tõmme sinna Venemaa poole, see on seotud teie haridusega või. No ma arvan, et seal on mitmed asjad mängus, et et kõigepealt kuna mina teen selliseid sill dokfilme just mida ma tahan turustada ka välismaal, mitte ainult Eestis, siis ma ei ole lihtsalt praegu veel jõudnud leida teemad. Silmi teemad, mis, mis ma milles oleksin kindel, et seda saab ka välismaal turustada. See on selline põhjus, ma olen ju nii-öelda siseturu jaoks tootnud väga palju, ma olen teinud loomakliinikud ja kahjukäsitlejad, et see on ka mingil määral ikkagi noh, nagu dokfilmid olid omaette, eks ole, lihtsalt teatud formaadis teatud teema teema ka seotud, aga ei noh, jah, lihtsalt sellepärast, et ma otsin raha väljaspoolt, ma tahan turustada väljaspoolt ja ja, ja kuna mina olen sündinud, et Nõukogude liidus ma tean keelt ja mul on väga palju sõpru igal pool mis on väga oluline, kui sul raha ei ole, siis siis ongi nii, et lähed ja teed kuskil mujal. Aga head mingi huvitavat. Aga see õppimine Peterburis ja Peterburi linn iseenesest on südamelähedane ka, eks ju? No ta, ta on nii pallis jah, ta, ta on selles mõttes noh, kuidas ma ütlen omal ajal oli väga oluline jah, aga nüüd kuidagi nostalgia, ma ei tea. Ma ei oska öelda, on mul prosele tänu sellele, issand, ma ei katkesta oma suhteid, aga nii, et mul nii palju on muutunud selle ajaga, tegelikult kõik nii nii Venemaal kui meil ja, ja ja noh, mis seal rääkida, et linn on ju fantastiline, eks ju, et seal on nii palju, mida vaadata, kui mina käin Peterburis siis noh, ma nagu ei kujuta ette, et ma võiksin seal elada. Aga muidugi seal ütleme mingi kolme päevaga sa jõuad saada endale sellise kultuuri vitamiini. Et noh, nii palju asju saab vaadata. Näitused ja teatrid ja ooper, kontsert, mis iganes. Väga palju asju saad korraga nagu seda tarbida seda kultuuri siis tuled tagasi ja aga tagasi tulen alati hea meelega, et ikkagi noh, elada seal, ma nagu see on väga raske oleks väga inimene harjub muidugi võib kaugusele. Oh jah, nagu teie teada, aga tegelikult, miks me selle peterburi juurde jõudsin, et see film Peterburi Maria teatri? Kuidas sisaldab Ma päriselt Paleriinidest natukene? Jah, et, et see on tegelikult teie filmidest niisugune, mis mulle võib-olla kõige rohkemgi korda on läinud. Kas need inimesed, kas nad jäävad teie külge, kas nende numbrid on teie telefoniraamatus, kas te näiteks jõulude ajal saate nendelt kõnesid või kirjutate või on nad nagu kuuluvad teie elu juurde? Ma ütleks nii, et osaliselt selles mõttes mingi aeg peale, kui filmi lõpetad, siis see aeg nagu veel, kestab natuke see ikkagi tihedamini nagu välistate või saad nendelt mingisugused sõnumid või mis iganes, et ikkagi noh, see on nende elu, eks ole, et ja, ja pluss kui sa filmid siis inimesed, noh, sa pead olema nagu nende lainele, eks ole, et sa pead nagu olema noh, ütleme kui mina alustasin seda filmi balletist eriti ei teadnud noh, väga sellist traditsioonilist, eks ole, nii, nii palju kui üks intelligentne inimene teadma balletis. Aga, aga nende nagu suheldes nendega sa nagu õpid väga palju, et sa saad väga palju. Aga pärast sa nagu väljud sellest sellest süsteemist ma ütleksin, et, et nemad ju elavad ainult balletiga ja, ja, ja kui sa nendega saad kokku, ega nad ju muud muudest asjadest ei räägi, eks. Kas sina oled juba teisel lainel, siis ei ole enam sinu lugu, eks ole, et, et siis noh, raske tähendab, meil on jäänud suhted ja soojus südames ja, ja ikka saadame tervitusi kui mingi ühiste tuttavate kaudu ja kõik. Aga noh, elu on ju nii kiire ja ei jõua ju kõikidega kogu aeg suhelda, kuigi hea meelega, kui ma käin Petärbisime, üritan nendega kohtuda küll, aga ma käin nii harva. Ma isegi mäletan korda olingi vist Alexiga seotud mõtetel seal. Nüüd sellest teisest kõmulist filmist, mida ka viimasel ajal on, on päris palju sellest räägitud ja seoses siis avaliku mitte esilinastus Ukrainas võib vist nii öelda. Kuidas selle filmikangelastega on suhted, et kas te nendel hoiate silma peal. On see on teine situatsioon, muidugi seal on lapsed ja lapsed kellel ei olegi täiskasvanud juures, kes võiksid teda aidata kuidagi, et ma olen selles mõttes mina olen nendega kogu aeg pidevas kontaktis olnud ja nii palju, kui oskasin, tahtsin ka neid. Ja nüüd peale seda kiievi skandaali juura peategelane siis koos oma sõbraga nad olid kokku kutsutud festivali poolt, olid seal, saime kokku. Ja nüüd mul on niuke hea tunne. Ma ei tea küll, millega see lõpeb päev, et ma väga loodan, et kõik areneb edasi, see situatsioon aga aga tänu sellele festivali, kuna see festival nii Mõiguste festival, siis seal oli palju inimesi, kes Ukrainas siis esindavad mingit inimõiguste organisatsioone ja siis ma viisin kõik oma kokku loomulikud ja kuna press kogu aeg kirjutas siiamaani kirjutab sellest sellest filmist ja siis sellest keelust ja nii edasi ja poistes ja mitmed ajakirjanikud ei mingid telejaamad. Nüüd käisid lausa seal snes naisselles kohas, kus me filmisime jura juures seal kodus. Ma ei tea. Facebook on täis seal pilte, fotosi ja intervjuus ja siis ma väga loodan, et et midagi reaalselt ka muutub tema elus, et kusagi nad ikka leiavad mingi võimaluse aidata. Et, et noh, mina jään ikka selleks, kelle juures nad teavad, et nad saavad alati nõu küsida ja noh, meil on selline kokkulepe, et kui midagi siis nõnda, noh, lihtsalt saadad mulle kas SMSi või teevad ühe kõne ema helistan kohe tagasi. Et see kõik toimib. Ja, ja jah, aga see on lihtsalt teine situatsioon, on see, see on lihtsalt niuke haruldane, sest nad on lapsed ja neil tõesti ei olegi kedagi. Jälle mind ütleksin niimoodi, kellele võiksid usaldada, 100 protsenti teavad, et mina kui siis ma kuidagi aitan või korraldad midagi, et neil oleks paremini. Film, millest me räägime, kannab pealkirja auk number kaheksa ja, ja kui hästi lühidalt jutustada, siis räägib Ida-Ukrainas asuvast perekonnast või kuidas Marianna ise siis parem. See on lugu ühest jah, just perekonnas, kus 15. Et aastane poiss on siis isa eest kahele õele väiksele ja vanemale, õele ja emale, joodikule ja kasuisale, noh, et me jälgisime need poolteist aastat, et kuidas nad hakkama saavad üldse selle eluga, et kuidas on võimalik üldse ellu jääda. Aga see poiss on muidugi haruldane jura, et ta mitte jäänud ellu, tõi ta ta, ta ei ole kaotanud oma mingeid selliseid tõeliselt inimlikke jooni ja tema vastutustunne on noh, midagi nagu imelapsevanem. Ma ütleksin niimoodi, et, et lastel tavalised ei ole sellist tema nagu ta tema, jah, ta, ta, ta võttis enda peale selle koorma ja arvas, et see ongi normaalne, et peabki nii olema, et tema vastutab, toidab vastu, tab, teenib raha selleks, et siis ema, kasuisa kaks õde saaksid nagu elatud ja toidetud. Ja seda filmi tegelikult siis ikkagi Ukrainas. Tänase päevani ei ole näidatud ametlik. Kui te ei ole selles mõttes, et seal toimub, kuna Ukraina protsent keelas seda näitamist festivalis, ma lihtsalt mina näitasin nii-öelda festivali ajal aga privaatselt nendele inimestele, kes tulid saali ja, ja peale seda või enne seda ka ja peale seda see film on tegelikult Youtube'is vene vene versioon on Youtube'is käib ja, ja tänu nüüd sellele skandaalile keeluskandaalile nii-öelda, et see film on nüüd ma nüüd viimased päevad ei ole kontrollinud selle üle 100000 vaatamistüübis ja nagu mulle öeldi, et ei ole vist ühtegi Ukraina välja, näiteks pole sellest kirjutanud ega kuidagi või mingit intervjuud teinud või noh, mis iganes, mingi mul siiamaani ma minu poole on ka pöördutud väga palju kordi mingeid kommentaare. Ja siiamaani on veel küsitakse, et noh, nagu lainena läheb nagu laiali. Ehk ma tahan öelda seda, et et kui sa meie ajal keelad midagi, siis toob hoopis hoopis mingi teise resultaadi, et need tänu sellele noh, nüüd need, kes üldse ei teadnud, mitte midagit sellesse inspla, kuule kõik teavad, isegi on näinud silmi ja noh, ma loodan, et sellega nagu ka suudetakse midagi kallaste nimel teha. Korraks nagu majandusliku poole peale tulla, kas see on film, mida on õnnestunud müüa või siis on ka miinus? Ka miinuses, mul on kõik miinuses. Nüüd tähendab. Meil oli muidugi, muidu oleks kõik okei kui Ukraina, kuid kultuuriministeerium, siis, kes alguses lubas ka toetada seda filmi, oleks need lubadused täitnud. Aga me filmisime seda Suht pikka aega ja selle ajaga Ukrainas toimusid valimised ja tuli uus president. Ja nagu uue presidendiga tulevad alati uued ametnikud ja see tänavune Ukraina president, tema on ju ise sealt selles Donetskis oblastis kuskil seal sündinud. Ja seal olid tal mingid jamad noorusest on, istun lausa seal, et seda nagu varjatakse noh, niimoodi ametlikult ja keegi ei taha nagu sellest midagi rääkida. Ja nüüd see teemad nagu tõi, noh, võib ju nagu tuua välja ka selle noh, rääkimata sellest, et lapsed seal töötavad ja nii edasi see niikuinii Et Ukraina, kas protsendile anti kohe teada, et otseselt, et seda projekti iialgi nad ei toeta ja me jäime nagu ilma selle osa rahata, mille peale me lootsime, et me saame nüüd müügiga, on nii, et kuna silm on 95 minutit, on rohkem mõeldud nagu kinodes näitamiseks selline formaat siis televisiooni jaoks on televisioonis ja väga vähe Sloitte üleüldse maailmas, kus nii pikka filmi saab näidata. Mul on, mul on levitaja, Mullen saksa levid olemas, siis mul on eraldi Ameerika müügiagent, et nüüd nad nad vist müüsid minu meelest Iisraelis on üks Tokanal ja, ja kõik on hästi väiksed rahad seal tagavad. Siis Venemaa muide, ostis 21. sündmis, millal siis järgmine nädal ja aprillil 21. Nad peaksid kultuura kanal näitab seda. Sealsamas oli see disko ja tuumasõda oma sõda oli näidatud, sealsamas on seal mingi kanaliks, nad näitavad selliseid rahvusvaheliselt tunnustatud filme, mis on festivalidel saanud. Ohindasin koos siis aruteluga peale peale silmi näitamist. Ja nüüd võt, eile üleeile sain kirja kinnituskirja, et on selline link TV olemas, Ameerikas? Tan satelliitkanal ka maksavad väga vähe, aga, aga vähemalt noh, see on noh ja tunnustus, et sealt edasi nagu tegutseda, seal turundada või, või turustada seda filmi Ameerikasse. Nemad ostavad ka, näitavad seda, aga ma tegin nüüd lühikese versiooni nagu tunnise versioonina sellest filmist. Ja nüüd alles praegu ma käisin praegu Miptokil seal kannis Eesti Eesti dokfilmi esindamas ja siis see film oli ka seal juba tuli näiteks Poolast tuli mul eile kirjad. Et kas see vastab tõele, umbes ütles tunnine, ühesõnaga, võib-olla õnnestub tunnisega kuidagi paremini seda müüa, aga ma ei oska öelda veel. Kes mõni järgmine film on ka juba peas ja meil on tähtajad ja nüüd kohe-kohe varsti mul ongi, et ma pean nüüd istuma ja kirjutama, aga ma siin käin. Tervisi anname naiskonna aeg. Aga kes seda teab, mil, mis selle, mismoodi see tagasi. Sellega ma olen nõus, et iialgi ei tohi millestki asjast ära öelda, sest iialgi ei tea, mis, mis asi võib mida tuua, jah, ei no ma lähen koos vooluga. Aga midagi, mida kirjutada, mida peaks kirjutama stsenaariumit out stsenaarium, ei ma see, see voorun kui arendusarendusvoor, et sa pead lihtsalt kirjutama. Tähendab, sünapside ja mis iganes seal igasugused produtsendi kommentaarid ja matemaatikat tegema, palju see maksma võib minna ja mis, noh, tavalised nagu sellise paketi dokumentide paketi, kus mu, see, sa pead istuma sellega tegelema, aga millest see kõneleb, see, et ma ei saa, mul on kaks projekti, ma ei taha rääkida, siis oleks mul veel vähemalt nad kirjutada isegi kirjeldage pole, ma mõtlen ümber, mul on ju need vahepeal Need olnud mitmeid ideid ja ma olen isegi seal midagi katsetad, tänud nagu arendada, aga erinevatel põhjustel nagu loobusin lõpuks ja nii, et mul on praegu sõelale jäänudki kaks projekti, ma võin ainult üht öelda, et üks on Eestis muide, lõpuks ometi. Ja ja siis teine on. Ei saa öelda. Kui palju aega kulub dokumentalistid keskeltläbi väljaspool kodumaad ehk et kui palju näiteks noh, ma saan aru, et kuud on erinevad, aga mitu päeva, näiteks kuus te olete. Tähendab, tegelikult ju see filmimine ise, ta ei võta ju palju aega nagu jälgida, inimest siis ikka võtta ei võta, see tundub ainult tähendab keskmine niuke keskmine aeg, mis kulub filmimisele niukses keskmisele filmile, on maksimum. No maksimum 30 päeva, noh, sa võid neid vadja viie aasta jooksul või ma ei tea, kolme aasta või ühe aasta jooksul, aga ma isegi seda on palju. Tegelikult see on noh, võib-olla ta ei ole, ta ei ole usutav, aga ta on nii, et tegelikult sa ei vaja rohkem. Tegelikult isegi 30 on on palju. Sest muidu upud materjali lihtsalt vajan lihtsalt selle peab midagi toimuma, sa pead, sa ikkagi pead aru saama, mida sa filmid, mis ei ole nii, et sa lähed ja ise kogu aeg filmid, et see on mõttetu, see, see on niikuinii upud ja noh, et ei saa valida, sa saad, et arusaam, et midagi toimub selle asja ajal, mis, kui sa filmid või mis iganes sa tahad seal filmida, eks ole. Just ei toimu, sa tahadki seda filmida, kuidas midagi ei toimu. Aga, aga noh ma ei tea, 25 päeva on ikka minu meelest kuldne kuldne. Et sa saad, et tegelikult kõik kätte, teine asi, et noh, ütleme selle näiteks auguga, meil oli see probleem, et kuna filmi sinna ma tahtsin olla ainult operaator gootoviga ja Feldiga helirežissööriga, et ma ei tahtnud vahetada noh inimesi siis ma pidin arvestama ja nemad on väga hõivatud, et ma pidin arvestama sellega, et neile noh, nemad saavad tulla, eks ole, üldse sinna ja siis pluss CD. Meil läks tee peale terve päev, eks sinna tagasi kaks päeva, sa pead arvestama, et seal on kaks päeva, läheb ainult tee peal, eks ole, siis. Ja siis noh, kaua sa seal saad, kolm ütleme, viis päev olla. Ja tegelikult mina noh, selle Ukrainaga oleks nii parem, kui ma oleks lihtsalt vähem käinud seal, aga pikemat aega olnud seal lihtsalt natuke pikem, mitte palju natukene siis saaks nagu seda materjali, keda me ei saanud seda endale noh, lihtsalt ei saanud siis me käisimegi 10 korda pooleteist aasta jooksul. Aga olime lühikest aega seal. Et ta tegi kokku, ma praegu peast ei mäleta, aga vist rohkem kui 30 päeva, kas see oli sellepärast, et lihtsalt ka need sõidud olid pikad, eks ole, et see võttis rohkem aega juurde. Aga näiteks Alexit Ma ei julge isegi öelda, see materjal, mis me seal kusjuures me kasutanud kõiki materjale, siis näiteks Soome episood läks üldse mul välja. Sealsamas, ma lähen Silmedaks seal Inglismaal Peterburis kaks korda, Moskvas kaks korda ja Tallinnas ja kokku 14 võtta päeva. No tähendab, ma arvan, et see on niuke, noh, ma olen. Hea rentaablus. Kõige nagu produtsent selles mõttes, et see, see ei tähenda, et see oli kerge ja selles mõttes, et ta tuli kõiki organiseerida, et juba noh, see pääse kremli filmimiseks oma ühtelugu, eks ole, kõik üldse kõik, mis Venemaal noh, kõik, mis on seotud Venemaavõtetega, on väga, väga keeruline, see ei ole üldse mulle, kui ma Tallinnas filmisin seda, kui nad tulid siin Aleksei esines seal mingis imelikus üritusel, seal keskraamatukogus siis oligi nii, et mul oli vaja filmida. Noh, jällegi kõik materjali ma ei saanud, ma ei kasutanud ja mulle vahefilmid, ütleme nii, keskenduma raamatukogu, raamatu, pood, hotell, lennu ja Balti jaam. Tänavatel ka. Ja ma tegin selle asja niimoodi, istusin, kirjutasin kirjad igale poole ja umbes tunni aja pärast mul olid kõik load käes ja siis mõtlesin, et mingi imelik asi ta ime midagi imelikku ja sander, mis asi on ja siis ma sain aru, et ma nii kiiresti tehtud kõik need asjad, et kõik toimib. Et meil kõik toimib, et sa lihtsalt, ma ei tea, kirjutad lennujaama, ütled vaja, palun see, see projekt on vaja niinini. Kohe mulle antaksegi tagasiside jah, et see inimene vastutab teie eest, palun tulge ja kõik ja kõik toimib ja Venemaal ei pääse lihtsalt ligi see, see mõttetu kirjutada kuskile midagi, kui sa hakkad kirjutama, lähedki kirjutama elu lõpuni ja, ja sind ja siis sul on, ma ei tea, mitu palju dokumenti siis on vaja vormistada selleks ja lõpuks ei saa ikkagi selle loa, et seal on vaja kõik niimoodi teistpidi, teisest uksest sisse ja igal pool valetada, et vot siis nagu noh, saab, et, et see on väga, väga keeruline, et see ei ole niisama, et et see tundub ahmis, seal läksid ja et noh, see on väga-väga-väga keeruline, et noh, mida ma tahan öelda, et et see võtte võttepäevad veel, mida seal taga võib seista väga-väga suur töö. Kuid ei tee parasjagu filmi, mida juhtub vist harva. Aga mida te siis teete? Ma olen kogu aeg filmidega seotud selles mõttes, et jällegi seda lihtsalt seda tööd. Aga aga tegelikult, et tegelikult mu rentaablus on väga kõrge, kui ma, kui keegi välismaa režissöör vaatab või produtsent vaatab minu nii-öelda seda tracki, eks ole, filmid rääkisime kuidas on võimalik, et mul noh, kui sa arvestad seal alates 2004 koma, kui läksin välisturule, hakkasin nagu tootma selliseid dokke, mis on siis nagu välisturule mõeldud ka. Mul on väga kõrge rentaablusega. Et noh, arvestades sellega, et ma olen üksinda, et ma ei tööta mingis Noh, et, et mul ei ole taga stuudiad, kes toodaks ka midagi, eks ju, et ma ise teen kõiki neid asju. Ja siis mul tuleb kuskil keskmiselt. Keskmiselt tuleb mingi üks film aastast, mis on väga-väga suur näitaja. Tegelikult mõtlesin, et mida te teete siis, kui teil on selline asi nagu vaba aeg, vaba aeg, kui seda on? No ikka on, no me vaba aeg on, mina olen ooperifänn. Ma käin, ma käin ooperis ja Me käin haruldase, siis meil on see metooper, mis on nüüd juba kolmandat hooaega saab kohe lõppema, et või juba isegi lõpes tegelikult laupäeval oli Traviata. Ja see on see, mis on minu jaoks püha. Tähendab, ma sätin isegi oma oma sõidud, näiteks mingid sõidud siis ma vaatan alati, et kas me selle ajalehes väike üritanud sättida nii et ma ei lähe sellel päeval, kui siin on. Ja Ma ei tea raamatut ma ei salme raamatut loen väga palju. Noh, see on põhiperekond. Ja kui kusagile välismaale satute ja seal on hea ooperimaja, jah, ja, ja vabalevi on hea, kui on õhtus, kindlasti lähen ja me tegelikult alustasime nii ilusasti, Eesti film 100 teemadel ja nüüd me oleme rääkinud tegelikult ju ju eesti filmist küll, aga mitte üldiselt. Kas Eesti film on teie arvates subjektiivselt hea tervise juures? Ma arvan, et, Dokfilm kindlasti, aga mitte mänguksin mitte mängufilm, ja noh, see pidev noh, eks seal on palju, palju, palju igasuguseid aspekte. Aga muidugi noh, kui me räägime sellest rahastamisest, siis teate, see nimed meil üldse tehakse midagi. See on ime, et meil tehakse midagi, ehkki ja ma ei tea, noh, jõle. Meie, meie riik on nii väike, tegelikult nii väike, tähendab kui ma väga palju käin, eks ole, erinevates riikides ja, ja isegi need, kes on teadlikud, mis asi on Eesti, kus ta asub ja mis ta on? Kikid ja kui palju neid on, meid on siin, et kui ma hakkan küsima, et mul on Narva ära, et kõigepealt ma küsin, et võime kõigepealt, kas sa tead, et kus oli Skype tehtud. Väga harva, kes teab, ehk siis u eesti suu ja siis on ka palju neid on. Ja siis on, keegi ei usu, keegi ei usu, et, et see on mingi tegelikult see ongi mingi ime. See on, see on lihtsalt ime. Me võime vinguda, et seda on vähe, siis enam-vähem. Aga tegelikult see on, see on uskumatu ime, et kuidas sellise arvuga üldse meil on kõik olemas tegelikult ükskõik ja, või Alba ei või noh, nihuke keskmine või niru või mis iganes, aga ta on, et vot see on nagu see on see, mingi ma ei tea, Hiina mastaabis on vist ühe mingi. Ma ei tea, mis magala, isegi magala ei ole vist, sest seal on rohkem neid, eks ju. Et ja meil on nagu kõik selles selles magala olemas. Et siis mõtled, et noh jah, et aga kust seda siis rahakest võtta, eks ole, step nagu kuidagi süsteemi sees teatuid, korraldusi tegema kuidagi nagu võib-olla mõistlikumalt ja võib-olla see on nagu vales kuidagi proportsioonis meil võib olla. Aga jah, raha võiks alati rohkem olla. Aga samal ajal jälle saadete meiliga saate kohe vastuse, eks ole, just just et siin on nii palju positiivseid asju, et minu meelest inimesed lihtsad. No lihtsalt ei oska seda hinnata, ei oska seda hinnata ja jah, ei oska nagu, ei oska ennast võib-olla maailma konteksti panna, et kusagi olles siin siis kõik, ma ütlen, et me oleme suured, sellised võimsad ja siis miks meil ei ole seda, mis meil ei ole, seda? Aga tegelikult meil on nii vähe ja selle üle tuleb ju tegelikult uhkust tunda. See on ilus lõpp tänasele saatele, aga nüüd me kuulamegi läheme tagasi sellesse eelmisesse laupäev. Ja mida me siis kuulame, saates elaksime? Isegi nii, et mett praegu näitas. Traviatad Metropolitan Metropolitan Opera näitas Travjotad Coca-Cola Plaza'sse lõpetas sellega hooaja. Siis otse aga, aga seal laulis Natalidessey. Aga meie kuulame, et sedasama sellesama lavastaja poolt tehtud teket oli selle lavastaja mis ta esmakordselt aastaski Salzburgi jaoks ja need Repkoe Velosooni spetsiaalselt tema jaoks on see lavastus, netesseim mängis samas lavastuses, aga nagu ma ei saa, ei saa öelda, teine koosseis on ka superlauljaga, noh teistmoodi. Ja, ja meie kuulame siis Vilosooniani trepko originaalesitus. Travjotat joogilaulu ja see peaks andma meile siis sellise hea reipa, enesetunde ja uhkuse, oma riigi ja rahva. Aga aitäh, Marianne, kaad stuudiosse tulemast ja ma loodan, et õige pea te teete filmi, mis on plussis. Oh, loodav.