Tere õhtust, kell on kuus, võtame kokku pühapäeva, 15. aprilli olulisemad sündmused. Mina olen Liisu Lass juba kolme aasta pärast praegu viimased, kuid töötavas Aidu põlevkivikarjääris korraldada maailmatasemel veespordivõistlusi. Täna tutvustati karjääriala tulevikumaastikuteatris. Pariisis toimusid kahe peamise presidendikandidaadi, Nicolas Sarkozy ja Francois Hollande'i viimaselt suurelt kombel Haanja üritused sest juba nädala pärast toimub Prantsusmaa presidendivalimiste esimene voor. Arvamusuuringud ennustavad järjekindlalt. Teises voorus võidab sotsialist François Hollande'i. New Yorgis toimunud järjekordsed Eesti kultuuripäevad üle nelja aastakümne kestnud traditsioon on endiselt väga elujõuline. Pärnu lahe räimevastsete arvukus võib tulevikus suureneda. Lootus tähendab see, et ka varem on olnud perioode, kus vastsete arvukus on olnud madal ja seejärel taas kasvanud, selgub räimevastsete arvukuse dünaamika uuringust. Eestis oma teatri väikeses saalis esietendub täna õhtul ühe tänapäeva tuntuima ja mängituima inglise näitekirjaniku David Hervi näidend aitamisaeg. Etenduses on tegemist nii poliitiliste probleemide kui inimestevaheliste suhete. Puudutatakse ka Iraagi sõja teemat. Tartu uues teatris varbaga lavale Urmas Vadi näidend Rudolf vallabertidestament. Etenduse lavastab Urmas Vadi, kes on laval koos näitleja Piret Lauri Maaga eelolevale. Meil on vähese ja vahelduva pilvisusega olulise sajuta ilm. Hommikul pilvisus tiheneb ja homme päeval hakkab sadama vihma. Põhja-Eestis võib sadada ka lörtsi. Õhutemperatuur on öösel miinus kaks kuni pluss kolm, päeval tuleb sooja kolm kuni üheksa kraadi. Aidu põlevkivikarjäär töötab veel viimaseid, kuid end kolme aasta pärast saab Aidu põlevkivikarjääris korraldada maailmatasemel veespordivõistlusi. Äsja 20 aastaseks saanud Maidla valla üks sünnipäeva üritusi oli ka karjääriala tuleviku tutvustamine maastikuteatris. Ago Gaškov räägib lähemalt. Naudi perioodi suletakse selle aasta suvel, kolme aasta pärast peaks selle asemel olema veespordikeskus, siin peaks olema huvitav maastikuvormid ja sõudekanal vallavanem Hardi Murula. Kui reaalne see projekt praegu tundub? Veel mõni aasta tagasi räägiti sellest aga väga reaalseks ei peetud. Kui me kaks aastat tagasi alustasime nii-öelda sihipärase Aidu karjääri taaskasutuses vähendamisega, siis ühel täpselt ei teadnud, mida sinna tuleb, kuidas seda on võimalik rajada, kui palju see maksma läheb, et täna me oleme ikkagi väga konkreetsete numbritena tegevustega jõudnud, nii et see maastikuteater on üks vaheetapp, mis aitab, mis kohe juhtuma hakkab, aga tegelikult juba pea kuu aja pärast hakkavad reaalselt ka suured kopad. Sõudekanalil sügise kaevandusega tegelenud sõudekanal on selline, et siin kas või maailmameistrivõistlused, mida ta või ei ole sõudekanal oma veepeegli näitajatelt laius, pikkus, vee sügavus vastab täiesti sellistele nõuetele, mis on vajalikud kas või maailmameistrivõistluse pidamiseks. Aga loomulikult ainuüksi sõudekanalist ei piisa selleks, et maailmast võistlusi pidada, selleks saab oluliselt teisttaristut ka ümber olema ja kui rasedal sõudeliit peab seda piisavaks, siis kindlasti ta annab. No aga me loodame, et Aidu veespordikeskuses saab teha kõikide nende tegevustega, mis on vees huvitavaid, atraktiivsed, loomulikult eelkõige me keskendume kahele olümpiaalale, õigemini kolmele sõudmine arutamine ja v, slaalom aga samasse v kogud ja, ja kõik see taristu võimaldab ka veemotot vaiksemat purjetamist, veesuuskadega sõitmist, et Reari ala veekindel on niivõrd suur, et seal ei tohiks tekkida erinevaid konflikte harrastajate puhul, et kes kellele meeldib sõuda, kelmid, mootorpaadisõitjad. Me saame nad kõik selliselt ära lahutada, et igaüks saab omale meili, sobin harrastada kokku, on seal ilmselt 25 kilomeetri suurusjärgus veega täitunud välja veel transfeesid, mille laius on ka kohal kuni 30 meetrit, et mis ikkagi on väga sellise tõsise jõe mõõtu, kui meie praegu pingutame, sellepärast et Aidu karjääriala tuua majanduskeskkonda tagasi, siis loodus isegi väga pingutama ei pea, et loodus võtab oma, mis on tema oma niikuinii juba täna on seal päris suur loomade populatsioon olemas. Ja kui vaadata seda 30 40 aastast metsa, kus juba seened kasvavad, siis ma eriti ei kardaks, sellepärast kodus nii-öelda meie plaanidega kaasa ei tule. Ja nüüd välismaale, Pariisis toimusid kahe peamise presidendikandidaadi, Nicolas Sarkozy ja Francois Hollande'i viimased suured kampaaniaüritused, sest juba nädala pärast toimuv Prantsusmaa presidendivalimiste esimene voor Kadri Kukk teeb ülevaate. Ametis olev Prantsusmaa riigipea Nicolas Sarkozy pidas oma kampaaniaürituse Pariisi Concordi väljakul kohas, kus kuningas Louis 16. kunagi giljotiini alla saadeti. Tema peamine rivaal spetsialistist Hansu Holland tegi oma kampaania Ida Pariisi Ivanssenni lossi ees mis sajandite eest kuulus Prantsusmaa kuningale ja mida töölised maatasa püüdsid teha. Kui presidendivalimiste esimeses voorus ei näita arvamusuuringud kummalegi kandidaadile selget edumaad teises, siis teise vooru võidab peaaegu kindlalt Mansour Land Sotsialisti edumaa-ametisoleva presidendi ees teises voorus on üheksa kuni 14 protsendipunkti. Nicola Sarkozy lubab teisel ametiajal struktuurseid reforme ja riigi kulude kokkuhoidu eesmärgiga anda uus hoog sisse Prantsusmaa tööstustoodangule. Hanso. Laan lubab maksutõuse ning riigi kulude kasvu, mis tähendab, et Prantsusmaal läheks aega kauem, et jõuda eelarvepuudujäägiga euro kriteerium idesse. Näiteks lubab Holland maksustada 75 protsendi ulatuses kõik enam kui miljon eurot teenivad inimesed. Samuti on ta lubanud avada läbirääkimisteks eurotsooni fiskaalkokkuleppe, et sinna lisada majanduskasvu toetavaid peatükke. Kuigi Sarkozy lubadused võiks Brüsselist vaadatuna olla enam eurotsooni eelarvedistsipliini järgivad, leiavad kriitikud, et tema struktuursete reformide kava on tegelikult liigpinnapealne ning ilmselt õigustatult on küsitud, et kus president viimased viis aastat oli, et neid reforme ära ei teinud. Hansu Holland on oma kampaanias paljuski õppust võtnud USA riigipealt Barack Obamat ja mitte ainult selle poolest, et lubab muutusi, vaid ka kampaania ülesehituse koha pealt. Prantsusmaal on kombeks suured linnaväljakutel toimuvad presidendikampaaniad, Hollandi meeskond käib aga ukselt uksele ja püüab nõnda valijatega kontakti saada. Ennekõike muretseb olla sellepärast, et umbes 30 protsenti valijatest ei olegi veel otsustanud, kelle poolt hääletada ning võib valimistest üldse kõrvale jääda. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Kadri Kukk, Brüssel. New Yorgis toimusid järjekordsed eesti kultuuripäevad Neeme raud käis kohal. New Yorgi Eesti Majas kevaditi toimuvad kultuuripäevad said alguse siis, kui Ameerikast piiluti eesti kultuuri läbi raudse eesriide ja need on jäänud siinse eestlaskonna jaoks seni oluliseks ürituseks, mille puhul on märkimisväärne traditsiooni pikaajalisus. Tänavused kultuuripäevad on arvult juba 40 teised. Muidugi on päevade ilme muutunud, nüüd on paljud Eesti majja kogunejad mitte väliseestlased, vaid Eestist viimastel aastakümnetel siia elama asunud, kes tahavad oma ameerika ellu pisut ka kodukeelset meelelahutust. Kultuuripäevade peakorraldaja on New Yorgi Eesti ajalehe Vaba Eesti sõna toimetaja Kärt Ulman. Just see noorem põlvkond tahab näha elavat etendust, elavaid inimesi, elavaid eesti näitlejaid. Sel korral sai New Yorgi eestlaste sooja vastuvõtuteatriühenduse oma lava esitatud Tuglase suvitusromaan Felix Ormisson. Etenduse produtsent on üks laval olnud näitlejatest Külli Reino Mägi. Mulle tundus küll, et, et seda on vaja nendele eestlastele, kes siin elavad, et ikkagi seda hoida, seda eestlust, et see on ikka, see on ikka oluline. New Yorgis lõpetas oma USA ringreisi ka folkmuusik Triinu Taul. Kontserdid olid ka Washingtonis ja anapolises. Meil ongi enamus kontserdid ongi olnud ameeriklastele just et tänane oli siis alles esimene eestlastele kontsert ja tundub, et väga-väga meeldib meie kultuur, meie muusika, meie keel. Eesti maja sai vaadata kahe New Yorgis elava eesti kunstniku Jaanika Peerna ja Uno Habakukk tööde näitust. Näha sai uusi Eesti filme, kuulata loenguid. Kultuuripäevade pikk traditsioon läheb elujõuliselt edasi. Rahvusringhäälingu raadiouudistele. Neeme raud, New York. Ja tagasi Eestisse räimevastsete arvukuse dünaamika uuring Pärnu lahes näitab, et ka varem on olnud joode, kus vastsete arvukus on olnud madal ja seejärel taas kasvanud lootust olukorra paranemisele tulevikus, rääkis Tartu Ülikooli Eesti mereinstituudi vanemteadur Henn Ojaveer. Ester Vilgats. Andmeid räimede ja räimevastsete kohta on kogutud juba 40.-te aastate lõpust. Räimevastsete uuring näitab, et Liivi lahe saanud periooditi räime palju olnud Henn Ojaveer Väga vähe oli neid kuni kuskil 70.-te aastate keskpaigani ja siis nende arvukus tõusis, aga kahe tuhandete aastate algusest on nüüd nende arvukus uuesti kahanenud, mitte küll nii madalale, kui oli siis kuuekümnendatel, seitsmekümnendatel, aga oluliselt vähem kui kaheksa üheksakümnendatel, nii et see on ka üks põhjus, miks räime nüüd Liivi lahes vähem on kodu karjega kaluritel on vähem püüda, see kalavastseid on vähem, tähendab, produktsioon on väiksem. Aga mis selliseid arvukuse vähenemise ja taas suurenemise on põhjustanud? Rahvusvaheline teadus ütleb ikkagi seda, et, et sellised hüpped, need on enam, mina olen ikkagi põhjustatud kas siis globaalsetest kliimaprotsessidest või tihti ka siis lokaalses tüdro kliimast, lihtsalt öeldes siis temperatuur ja, ja soolsus muutused. Kuna räim on merekala, siis ta tahab ikkagi soolasemat vett. Kõige kurvem on see, et nad on palju paremini. Nüüd viimasel paaril aastakümnel on soolast vett, tuleb Läänemere sisse, kui oli siis kuni 70.-te keskpaigani, nii et ühest küljest temperatuur, mis siis meil siis väljendab nii talve karmuses või siis ka talverikkuses perioodi kestuses või suvel näiteks juulikuus kõrgetes temperatuurides, aga teine on ikkagi nii-öelda ookeani kliima omavahelised interaktsioonid, mille tulemusena siis Läänemerekass tuleb Põhjamerest soolast vett või tule ja kuni 80.-te alguseni oli olukord palju parem. Vesi oli palju soolasem, räimel oli palju rohkem toitu. Kuna olukord perioodiliselt muutub, siis võib loota, et kalavastsete arvukus tulevikus taas kasvab. Siin just hiljuti ilmus üks teaduspublikatsioone, mis käsitleb umbes viimast sadat aastat Läänemerega kalade populatsioonide muutlikkusest ja siin seostatakse tegelikult kõige otsesemalt neid muutlikkusi päikseaktiivsusega, mis siis mõjutab jõe sissevoolusid tegelikult ja ka mitmeid muid protsesse ja selle prognoosi kohaselt see on oodata siin lähiajal 10 15 aasta perspektiivis Läänemere soolsus tegelikult tõuseb, need on absoluutselt nii-öelda maavälised globaalsete protsesside tulemusena ja siin inimene meil siin pärnus või Eestis või Lääne-Euroopas neid protsesse üldse ei suuda mõjutada. Eesti Draamateatri väikeses saalis esietendub täna õhtul ühe tänapäeva mängituma inglise näitekirjaniku David heeri lava tükk aitamisaeg, mille lavastas Merle karusoo. Lähemalt räägib Karin Koppel. Inglise näitekirjaniku David häiri näidendeid on Eestis varem lavale toodud kahel korral. Täna esietendub aitamise aeg on lavastaja Merle Karusoo sõnul mitmekihiline näidend mis võinuks meieni jõuda juba ajal, kui Eesti ise Iraagi sõjas osales. Kindlasti ei ole Iraagi sõja teemat Eestis laval piisavalt käsitletud, aga see räägi ainult Iraagi sõjast, see räägib üldse osalemisest kõikides nendes ohukolletes, kus meie ju tänapäeval oleme ja mitte ainult Eesti osalusest, vaid üldse sellest, missugune on erinevus Ameerika ja Euroopa suhtumises sellesse kaasalöömises ja siis maailma rahustamisse ja siis maailma, kuidas siis öelda kontrollinisse. Karusoo sõnul käsitleb lavastus ka küsimust, kui võimalik on hoida lahus oma erialast ja isiklikku elu nii et üks ei mõjutaks teist, näiteks sõjakorrespondendi roll kellelegi naiseks olemist. Ehk nii nagu meil siin üks tegelastest väga täpselt ütleb, et millestki rääkisite, küsib ta ja poeg küsib ta käest ja isa vastab, et sinu emast, poliitikast, naisest, kelle ma tapsin paagist üksindusest, armastusest see ongi täpselt see, millest lugu räägib. Näitleja Hilje murel tunnistas, et ei suhtunud Iraagi sõjaküsimusse parem ükskõikselt aga ei olnud sattunud kokku inimestega, kes talle sellest räägiks. Nüüd on mul see võimalus endale selgeks teha ja läbi sellega vaatajatele. Minu jaoks on siin veel üks suur tähtis teema läbi tüki, et me kõik inimestena võime teha elus mingi otsuse, mis mõjutab kogu meie järgnevat elu. Ja see teema puudutab küll juba igaüht palju dokumente. Raal materjalile tuginenud lavastusi teinud karusoo ütleb, et aitamise aeg suhestub ka tema varasemate töödega, kuna Eesti mehed on sõdades käinud ning kogevad posttraumaatilist stressi. Tartu uues teatris jõuab aga lavale Urmas Vadi näidend Rudolf vallabertidestament. Etenduse lavastab Urmas Vadi, kes on laval koos näitleja Piret Lauri maaga. Tartus jätkab Hedvig Lätt. Näitekirjanik ja lavastaja Urmas Vadi ja näitleja Piret Lauri. Maa on mõlemad olnud Rudolf hallaberdi õpilased Tallinna Pedagoogikaülikoolikultuuriteaduskonnast. Kuidas aga tekkis mõte kirjutada oma õpetajast näidend lavastaja Urmas Vadi? Rudolf valla võrd oli ülikoolis minu eriala õppejõud kallabelt pensionile jäi, ikka helistas mulle ja siis ta rääkis mulle nende unenäost. See unenägu oli vana näitleja unenägu ja ta nägi, et tal olid proteesid kadunud ja siis ta arvas, et ma võiksin sellest näidendi kirjutada ja siis ta isegi natukene nagu ootas seda näidendit ja ma kunagi ei kirjutanud jõudvate baasinna juubelile ega matustele. Aga siis ma tundsin, et kogu see asi on kuidagi hästi eluline, hästi saatuslik. Niimoodi see näidend sündiski ja lavastas ka. Lavastaja lisab, et kindlasti ei räägi etendus ainult Rudolf hallaberdist, vaid elust üldse. Antud juhul räägime siis mina ja Piret ja Allaberte ise räägib, aga see lugu on ikkagi hästi palju selle äkki ja lugu muidugi, see on Rudolf vallaverdi testament, mille me siis laiali laotame. Sama hästi on see minu ja Piret loorima testament Rudolf vallavert ise osaleb ka, et seda peab tulema vaatama, kuidas üks eks juba surnud näitleja teeb oma viimase rolli. Ma ei ütle seda ära, see on üllatus. Koos Urmas Vadiga astub lavale näitleja Piret Lauri maa, kelle sõnul läbib lavastust üksinduse teema. Minu roll on siis koos publikuga läbi käia teekond punktist A punkti B ja koos avastada, milline oli üks suur näitleja, kuigi meie tükist saab palju nalja ka, ma loodan siis nagu kõlama jääb ikka see kurb toon, mis ei ole üldse halb, sest kui vaadata Rudolfi silmis ist need olidki sellised suured, kurvad vesised, silmad. Ja ilmast eeloleval ööl on vähese ja vahelduva pilvisusega olulise sajuta ilm. Öö hakul puhub nõrk muutliku suunaga tuul. Hommikupoole ööd tugevneb kirdetuul kolme kuni üheksa meetrini sekundis. Õhutemperatuur on öösel miinus kaks kuni pluss kolm kraadi. Hommikul pilvisus tiheneb, kagu poolt alates hakkab sadama vihma, päeval levib sadu loodesse ning õhtul võib Põhja-Eestis sadada ka lörtsi. Puhub kirdetuul viis kuni 11, rannikul puhanguti kuni 15 meetrit sekundis ning sooja on homme kolm kuni üheksa kraadi. Te kuulsite Päevakaja järjekorranumbriga 18613, mina olen Liisu Lass, kena õhtut.