Maailmapilt. Tere õhtust. Kell on pool seitse saanud ja me jätkame maailmapildi saatetsüklit, mille rõhuasetus on muusika toimel inimesele. Täna räägime filmimuusikast ja stuudios on Aliis, Pehk. Saate alustuseks kõlas lõik iiri muusikakollektiivi klannad poolt loodud ja ka esitatud muusikast filmiseriaalile Robin Hood. Muusika on kunstiriikidest vast mõju, vaim, tunnet ärgitaja ja meeleolude tekitaja. Seega, kui on tarvis luua teatavat atmosfääri luua inimestes teatud meeleolu või tuua neis esile teatud tundeid ja emotsioone. Sobib selleks ju imehästi muusika. Väidetavalt mõjutab taustamuusika inimese poolt tajutava objektil antavat hinnangut ja ka selle objekti vastuvõtu ja mõistmist. Ehk teisisõnu, kui te heidate näiteks pilgu aknast välja, siis vaadet, mis teile avaneb tajute ühtmoodi, kui täid saadab vaikus või siis lihtsalt olmehelid. Hoopis teistsuguse elamuse võite saada, aga sel juhul, kui teie tegevust saadab muusika. Võib kindlalt öelda, et muusika rikastab visuaalse objekti tähendust vaataja jaoks. Seda tõdemust on ka teaduslikult uuritud ja on kindlaks tehtud, et erineva saatemuusika puhul on hinnangud visuaalsetele stiimulitele samuti erinevad. Näiteks muusika ka, mida hinnatakse õnnelikuks mõjutab samasuunaliselt ka visuaalset taju. Kui jaga sama visuaalse stiimuli taustaks kõlab hoopis sünge, ähvardav muusika tajutakse nähtavat samuti nii-öelda tumedates värvides. Nii et kujundades pildile või siis tänase saate teemast lähtudes filmile taustamuusikat on selle abil võimalik Üht tunnet sügavamaks süvendada või siis hoopis vajadusel pinnapealsemaks teha. Just taustal kõlava muusika abil. Tõele au andes päris keeruline on rääkida audiovisuaalsest, sest raadio ju pilti ei näita. Nii jääb mul loota augulejate rikkale kujutlusvõimele. Kahjuks ei saa ka teha eksperimenti, et vaadata näiteks mõnd filmilõiku taustamuusikata ja koos sellega, et siis saadud elamusi võrrelda. Kuid sellele vaatamata kuulame nüüd muusikat. Helilooja John Williams lõi muusika režissöör Steven Spielbergi linateosele Schindleri nimekiri. Ja selle filmimuusika eest pälvis ta mitmeid auhindu, nende hulgas ka Kuldse gloobuse auhinna 93. ja Oscari 94. aastal. See on minu arvates tõeliselt jõuline ja vaatajat sisemiselt tugevasti liigutav muusika mis väga meisterlikult on filmist sulatatud tabades just vajalikke tunde nüansse ja luues vajalikke meeleolupilte. Filmikriitikute hinnangul oli just muusika see, mis aitas sellel linateosel saavutada oma kõrgeima potentsiaali. Tõsi küll, tegemist ei ole muusikaga, mida hea meelega võiks kuulata igal ajal kuna see sisaldab tõeliselt palju traagikat. Ja võib-olla võib ta kohati isegi depressiivselt mõjuda. Kuid eks see sõltub suuresti hetke taustsüsteemidest. Üks kriteerium, millele võiks vastata hea filmimuusika on muusika, täiuslik armoneerumine visuaalse pildiga. Selle perfektne filmi konteksti sulandumine. Muusika Schindleri nimekirjale on minu arvates just niisugune kuulakem ja meenutagem Heliloojale seab filmimuusika loomine jo teatud raamid süzee näol kuna enamasti siiski on film kui selline valmis enne ja alles seejärel luuakse sellele taustamuusika. Vahel on see ju lausa sekundite või isegi sekundiga kümnendikega seotud mäng, kus vaja rikk väga täpselt ajastada, teatavad nüansid muusikas, et seal oleks pildile heaks tugevaks toeks. Tõsi küll, on ka vastupidiseid näiteid, nimelt et muusika on olnud filmi kokkupanemise aluseks. Nii on toimunud näiteks režissöör Mihhail Rumm, luues oma filmimaailm täna, mis paljastab Nõukogude süsteemi tumedaid külgi ja kirjeldab teise maailmasõjakoledusi. Muusika sellele ekraani teosele lõi helilooja Allažnitke rombida seda muusikat niivõrd kandvaks, et Montellieris pildi muusika järgi. Muuseas, sellest filmimuusikast hiljasnitke esimene sümfoonia. Kuid vaatamata teatud kitsendavatele asjaoludele on samas võimalik filmimuusikat luues palju eksperimenteerida. Mitmed heliloojad on öelnud, et just filmimuusika kaudu saavad nad väljendada seda, mida võib-olla kontserdilavale kunagi ei tooks. Filmi heliloojad saavad ka mängida kuulaja tunnetega. Sageli on see suuresti helilooja teha millise intensiivsusega üks või teine filmilõik vaatajale mõjub. Muusikast saab näiteks genereerida ootusärevust, kui see pildis veel aimatagi ei ole. Saab muuta südant taastavas stseeni veel traagilisemaks, koomilise naljakamaks hirmuäratava, veel õudust tekitavaks. Ja kui siis kogu kinosaal hardalt pisaraid poetab või hirmust hinge kinni hoiab, võib helilooja ju aplodeerida. Tema töö on kandnud vilja. Vahel on tõesti nii, et loodud taustamuusika tundub liialt inimeste tunnetega manipuleerinud. Kuid enamasti on see siiski taotluslik. Ja sageli läheb vaataja ju teadlikult niisugust sügavat und elamust otsima. Järgnevalt kuulame muusikat, mis loodud väidetavalt dokumentaalsele süžee-le põhineva linateose Blairi nõia projekt tarvis. Kolm Ameerika tudengit uurivat kolledži seminaritöö jaoks. Blairi nõialegendi. Nad lähevad metsa, jäävad kadunuks. Film põhineb väidetavalt aasta hiljem metsast leitud nende noorte poolt filmitud hirmu ja õudust produtseerib val videomaterjalil. Ja on illustreeritud tõeliselt mõjuva muusika ja heliefektidega. Kuulakem. Ka muusikateraapias leiab filmimuusikakasutust justkui väga kujundlik ja emotsionaalselt ergas muusika. Klient saab luua ise oma kujutlustes tinglikult filmi ja kujutleda sealjuures isend mõnesse filmi rolli milles ta parasjagu olla sooviks või milleks muusika. Tõuke annab. Just nende inimeste puhul, kes väidavad esialgu, et neil on raskusi kujutluste esile Monamisega. Et pillid ei tule Silmet sugugi iseenesest, vaid nad peavad selleks suurt vaeva nägema. Just nende puhul, see võib alustada filmimuusika kuulamisest. See justkui avab fantaasiakanalid iseenesest. Ei kujutaks ette, kui filmi saatmas Julaks muusikat. Sageli sellele ei mõelda. Kipume seda võtma kui iseenesestmõistetavat. Ja seda enam, et sageli on muusikafilmis mattunud ju teksti ja taustahelid alla. Alles siis, kui mõnelt filmilt eemaldada muusika. Võib aru saada, et midagi tõeliselt puudu on jääd film kaotab ääretult palju oma terviklikkusest mõjumusest ja kokkuvõttes siis ka nauditavusest, kui sealt puudub muusika. Instrumentaalsete helindite kõrval, mida me siin täna oleme kuulanud, on aga ju filmidele palju laule loodud millede hulgas on arvukalt ka nii-öelda hitt, lugusid, mis on inimestele tuttavad ja mis toovad taas meelde vaadatud filmi või meenutavad kogetud tundeelamusi. Nimetagem siinkohal näiteks kasvõi niisuguseid tuntud meloodiaid nagu Henry Mancini Moonriva Charles Chaplini Small krimist, moodsad ajad. No või siis Eesti kultusfilmi viimne reliikvia või uuematest linateostest näiteks titaanikust, laulume, haad, Goal. Seda loetelu võiks muidugi pikalt jätkata. Tänase saate lõpetab samuti laul, mis Ta on ilmselt ka neile, kes seda filmiga ese ostagi. Tegemist on Elton Johni lauluga kääniofiil laotsionaid Disney filmist Lõvikuningas mis pärjati parima laulu Oscari 85. aastal. Olgu siinkohal mainitud, et ka selle filmi originaalmuusika, mille autoriks on Hans Zimmer sai Oscari ning 94. aastal ka Kuldse gloobuse auhinna. Nii et siis jällegi film, milles muusika osa on tõeliselt tähelepanuväärne. Suur tänu kauplusele lasering Narva maanteel kust pärineb tänase saatemuusika. Stuudios oli alis Pehk, kohtume jälle nädala pärast.