Head raadio, kahe kuulajad, saadet siin me oleme, jätkub ja lisaks minule ja Tõnule on stuudios koha sisse võtnud ka meie tänane külaline, kelleks on Katrin Lust-Buchanan. Tere, Katrin. Tere tere, Katrin, inimesed siin, Eestis ilmselt jäävad sind kui ajakirjaniku reporterit, kes on jätkuvalt jätkuvalt eesti asjadega kursis. Ja kirjutad noh, neist asjadest võib-olla julgemini kui kui mõnigi teine Eesti ajakirjanik, sest et ütleme kohe välja, sa oled nüüd elanud juba õige mitu aastat peamiselt välismaal ja palju neid kokku. Läksin ära 2004 aasta maini, et mis on siis peaaegu ligi kaheksa aastat? Just ja jätkuvalt, eks ole, ikkagi Eesti asjad lähevad sulle. No ikka alguses lähed minema, siis mõtled, et iialgi enam tagasi vaata ja oled sellist äksi täis ja lähed maailma vallutama, aga mida kauem aega ära oled siis? Ikka on kodumaa armastus ja ikka paeluvad koduseid uudiseid ja siis hakkad rohkem vaatama ja mõtled, et kõik see muu maailmas on, on, on küll suur ja ilus ja lai ja, aga me ei saa midagi parata sealt, kust me oleme pärit, seal on ikkagi juured ja midagi teha ei ole. Mul on korduvalt ette heidetud, et näed, läksid minema, et ikkagi ikkagi tahab Eestisse kirjutada ja ikka tahab Eestis avalikud sõnadega, et aga midagi teha ei ole, hingan kogu aeg kodus kõiki asju välismaal vaadata sellise pilguga, et kogu aeg võrdled ja ja loomulikult ma tahan kirjutada, ma olen ajakirjanikega, muidu ma ei oleks õppinud ajakirjanik. No sellest kõigest räägime veel, aga meil on ka muusika täna siis sinu volikul ja esimesena kõlas meil killas. Hillar seal lugu Joman Katrin, räägi, miks sa valisid selle loo. Selle loo sellepärast, et mul õnnestus Gilles bändiliikmetega natukene koos aega veeta, et et päris mitu aastat ma käisin nendega Gotšella muusikafestivalil. Touri raames sõitsime sealt edasi San Hosesse Californias siis jätlisse, et mul õnnestus nagu selliste muusikute grupi elu natukene näha, et ma küll ei võtnud narkootikume ja ei teinud nendega pättusi, aga see nii kihvt, et ma nägin, kuidas, kuidas rokkstaarid elavad ja see oli suht suht kurb vaatepilt, nad sõidavad oma kahe suure bussiga ringi nad magavad siis sellises ühe inimesevoodis seal kuskil bussinurkades, et et nad ei seal alati ma ainult superstaarielu või laulja elu on selline üüratult glamuurne ja aga nende sellist elu kõrvalt vaadates mõtlesin, issand kui hea, kui saaks koju suure voodi peale korralikud dushi võtta, nii et buss ei liigu ja et see on teistmoodi maailm. See, mida me näeme meedias, on on suhteliselt teistmoodi, kui tegelikult on suures osas nagu staaride elu. Jah, ma mõtlesin, et kellel see oleks huvitav pala, mulle väga nende muusika meeldib. Ja võib-olla teine asi, et eestlased ei teagi, et nad on, on, on lahku läinud või nad ei toimi enam bändina, et et see oli nagu minu minu valik. No meil oli tegelikult esimesel tunnil selline teema nagu teenindus teenindusteemaks, et jah Eestis on ju märts, on hea teeninduse kuu ja hea teenindaja kuu, et inimesed pööraksid rohkem tähelepanu just sellele, et ka teenindaja amet võiks olla natukene prestiižsem ja natukene hinnatum ja et ka teenindajad ise tunneksid ennast paremini ja siis sellega seoses me küsisime ka kuulajatelt nende kogemusi teenindajatega, on need head või halvad siis sinu käest on hea küsida, kuidas sinule paistab Eesti teeninduskultuur ja ehk siis ka võrrelda seda selle teeninduskultuuriga, kus sa praegu viimased aastad olnud oled. Kõigepealt. Ma tahaksin kohe alguses öelda, teenindaja amet on tegelikult mujal maailmas, näiteks Londonis või New Yorgis väga prestiižne. Ja kui me vaatame suuri kaubamajasid nagu harrazz ja hävinicos Londonis, siis sealsed teenindajaid valitakse ülikooli diplomit ega, ja sellise kogemusega tegelikult teenindaja amet võib olla väga prestiižne. No meil ei ole selliseid glamuurset keskusi Tiinale näiteks õied väga palju moetudengeid Londonis, kes lõpetavad sellise uhke krooni nagu siin Martins. Moekool, mis on väga, väga selline kõrgetasemeline maailmas, sealt on tunutsioon Kaljanud ja, ja kuulsad disainerid ja nad otsivad endale töökohti poe müüjana või müüjana ja see on peaaegu võimatu, sest see, see kogemuste hulk peab olema sealses kultuuris niivõrd suur, kui sa tahad üldse saada sellisele tähtsale ametipostile. Aga mul on hea meel märtsi seal, teenindus koos siin sellepärast et ma tõesti ei ole latiinalikud kätega vehkinud ja minu meelest teeninduskultuur läheb Eestis iga aastaga paremaks. Et mida rohkem ma siin käin ja mida rohkem aeg edasi läheb, seda, seda minu meelest inimlikumaks muutuvad inimesed. Ja kindlasti ma tahaksin kiita Eestis elavaid venelasi, kes räägivad fantastilist eesti keelt. Et minu kogemus vene myyjetäridega on olnud vapustavaid kunagi, otsides vanalinnas ühte kunstigaleriid. Viru tänavapostkontoris, venelannast müüja otsis mulle väljakaardid ja helistas galeriisse ja uskumatu, sellist teenindust ei kohta isegi isegi isegi Londonis. Ka läheme edasi muusikaga ja oled valinud järgmiseks maikal tšaksoniga. Jaksonina see on nüüd mees, kellega on sul ka oma jutt. Michael Jackson, sa oled ju kokku puutunud, kui palju sa oled kokku puutunud, kas sa saite taga katsuda? No ma olen temaga kokku puutunud ja ma olen tegelikult alati tema muusikat armastanud. Esimest korda oli, tal oli Londonis üle 10 aasta esinemine, mul võivad minna aastaarvud segamini. Kas oli 2008 2007 2008, kui ta esines Scott staadionil või selle nimi on selle koha nimi, kus ta läks lavale, tegelikult ta ei laulnudki seda häält suhteliselt raske välja lasta, et pigem mängis kuskil ja siis ta lihtsalt laulis lastega kaasa. Aga tõeliselt õnnestus temaga kaks sõna rääkida Prienai printsi sünnipäeva peal. Ja see oli selline uskumatu uskumatu kohtumine, et mul on, mul on väga hea meel, et oma lühikese karjääri jooksul on mul õnnestunud teda enne surma näha ja, ja tõesti teda katsuda. Katsusid sa teda kas oli käepuudutus või, või said katsuda mingit midagi muud ka veel? Ma lihtsalt katsusin selle suudlesite, surusin kätt selle staariga ja kuna ta ise sinine, isegi suhteliselt kentsakas üritus, kuna Bronai printsile nii palju raha, et ta ostab endale kuulsaid külalisi, noh teadagi siis araablased võiselt araabia riikidest õli, kuningad kui nemad, siis ei tunne piisavalt inimesi, siis nad pakuvad Michael Jacksonile miljon naela, et nad saaksid temaga sünnipäeva lauas kõrvuti istuda. Ja Maicel oli sellel peol suhtelises sellises kurvas seisus, et oli väga kõhna ja ja ta on väga, tal oli väga selline nõrk hääl, isegi kui ta rääkis. Aga noh, minu jaoks oli see huvitav kogemus, et Michael Jackson maailmastaar küsis prints Brunail, kas ta võib sünnipäevapeolt kell 11 lahkuda. Winsbrunynaiutusteleid Maicel kella 12-ni pead vastu pidama ja siis, kui Maiken nagu koolilaps istus siia sünnipäevalauda tagasi ja kuules kuules prints Grünai sõna, et raha mängib ikka olulist rolli. Kuidas tal, see, sa vaatasid teda lähedalt ka, et kuidas tal see käepigistus oli, vaata hästi, kuulsad käepigistused on, öeldakse, et vist Hitleril ja Stalinil oli sihuke lõdva ja külm. Kuidas tema käepigistus? Oi, nendega oleks ka tahtnud kätt pigistada. Aga, aga Zmaiko Jackson tali nagu inimvare selles mõttes, et see, mida me näeme, mida Venemaa ajakirjades ei ole see meigikord, mis tal oli peale see oli sentimeetrites tema nina, tema auku vajunud silmad, tema kondised, käed lisaks oligi šokeerivaid eesti tüdrukuna, sa vaatad neid suuri staare, ei mõtle kunagi, et sa neid tegelikkuses näed. Kui sa nendega tõesti kokku saad, siis ma mingis mõttes olin nagu pettunud, et see oli lihtsalt nii kurb, et inimene on nii andekas, stan nii valja joodnud. Aga ta ei oska omaenese elu elada, et see on selline traagiline siin suht suht kummaline situatsioonis, kummitab mind mõnes mõttes siiamaani. Aga kuulame praegu Jacksoni lugu jõlvakmai World. Ma küll Jackson, ma lihtsalt naersin selle peale, Tõnu tegi siukse mõnusa lõpu, väristuses ja lõpu, aga vaatan Jacksonit ja enne seda killer sit ja meie tänane külaline on Katrin Lust-Buchanan, kes on kokku puutunud nende mõlema artistiga, keda me siiani kuulanud oleme ja ka osade järgmistega, keda me kuulame. Katrin, sa oled noor naine, sa saad järgmine nädal kolmekümneaastaseks. Kuidas sa oled nii palju nüüd jõudnud, sa oled elanud välismaale päris kaua ja nii paljude suurte staaridega kokku puutunud ja sa oled sellest ka kirjutanud Eesti meedias ja on olnud seiku, kus Eesti meedia ei usu, et sa oled nüüd päriselt inimesi näinud või nendega rääkinud. Alustame sellest, et kuidas sa üldse sattusid sinna õigesse kohta, mis andis sulle võimaluse nende erinevate inimestega kokku puutuda. Eks ikka palju sõltub sellest Kus sa oled ja kellega sa läbi saad? Ja, ja loomulikult sellest, et sa tahad seda kõike teha, mis, mis, mis sa oled endale ise kujundanud, aga mina läksin Londonisse kindla plaaniga, et ma tahtsin nendel. Kuna ma olin aasta varem käinud Pierre Smolgini kaudu Daily Mirrori elu vaatamas ja näinud, kuidas siis ajakirjanikud päevast päeva nende superstaaridega kohtusid ja rääkisid ja neid pidudel üritustel nägid siis mul oli kindel plaan minna tagasi ja seda järgi teha. Eks ma siis olin, loomulikult õnnestus kaja Underi kaudu saada tuttavaks väga paljude kohalike suht mõjuvõimsate inimestega ja, ja sealt siis liikusin, elasid, küsisin, kes läheb. Kes läheb siis mingisugusele filmi esitlusele või, või moesõule. Ja seal need kõik koos istuvad, et ega see nii keeruline ei ole, et ma kujutan ette, mina olen selline inimene, kes ajakirjanik, kuna näitab oma pilte ja asju, tegelikult tahaks neid pilte üldse näitamegi, et see on pigem seepärast, et kui ma pilti ei pane, siis nagu öeldakse üldse mõtlen välja, et ma panen nagu mingis mõttes sinna midagi kõrvale, aga ma arvan, et eestlasi, kes on kohtunud väga kuulsate inimestega, on tegelikult palju rohkem, kui ma ise arva, arvata oskame, et meie fantastilised supermodellid sportlased, poliitikud Mart Laar, kes on kohtunud Margaret Thatcheri ja et see, kui sa liigud välismaal Läänes, on täiesti normaalne osa sinu tööst, kui sa. Kui sa tegeled mingisuguse valdkonnaga ja see ei ole üldse nii kaugel nagu planeet Marss või kuu, et see on see, võib juhtuda meie kõikidega. Kajab Ungari kaudu sai see siis alguse koja, onju siis praegu inimestele tuntud, kui nad vaatavad seda Eesti tippmodell tippmodelli sarja, kus ta siis on ka üks saatejuhte. Kui me räägime nendest kohtumistest väga tuntud inimestega, siis need on. Ma saan aru ikkagi sellised põgusad kohtumised, kus ega tegelikult inimeste kohta palju teada ei saa. Samas maist küsingi, et kas on või mis mulje on sulle need kohtumised selles mõttes jätnud, et kui palju on olnud ka selliseid kokkupuuteid, et kus on noh, on võimalik nagu midagi enamat kui siuksest Smuul dokist saada ja, ja, ja võib-olla nende inimeste seas see galerii inimestest on ju päris suure ja eelkõige muljetavaldav. Kes nendest on sulle endale nagu kõige rohkem sellist muljet jätnud, et sina ütlesid küll, et Michael Jackson jättis nagu sihukse inimvare mulje, aga, aga on ju väga palju teisi olnud. Kõigepealt, ma tahan öelda kohe juurde, et need kohtumised on tõesti olnud põgusad, et no ei ole selles mõttes jah, ma olen natukene siin paremini suhtlen Bryan Adamsi või James plantiga staaridega kohtumisest on täiesti kujunenud mingisuguseid tuttavaid, kuulsaid inimesi, kellega ma saan täna ühendust võtta ja me oleme Facebookis koos ja räägime. Aga üldiselt enamus nendest kuulsatest kohtumistest on olnud ikkagi väga põgusad, et sellel ajakirjanikul on aega minut, kui sa pead selle küsimuse ära küsima ja ma vaatan ka oma blogis, et kui ma olengi pannud mingisuguse pildi üles, siis räägitakse, et vaata, milline mõrd ja koledad juuksed ja hambad ja milline poos, et et inimesed peavadki aru saama, et kui ma teen ühe staariga pildi ja mul on seal suu kõveriti peas, siis mitte kuidagi talle juurde minna ja öelda, et teeme ühe veel või teeme ühe veel, teeme ühe veel, kuni see välja kukub, et see ongi see üks võimalus, sul on mõnikord 30 sekundit selle 30 sekundi sisse, sa pead panema kaks küsimust ja pildi. Et see kõik toimub väga kiiresti ja, ja selle ja selle kohtumise jooksul, siis sa saad oma küsimusele vastuse või sind saadetakse pikalt või? Oleneb staarist. Jah, on olnud väga positiivsed kohtumisi, mis mulle kindlasti jääb elu lõpuni meelde on uudi häälen, kellega ma kohtusin Londonis Ashby poes, toimus nende mäts point TEMA Match Point filmi esitlus ja, ja tal oli seal suur naistehord ümber ja ma astusin talle ligi ja, ja ta ei tahtnud kellegi rääkida ja ma ütlesin talle, et ma olen Eesti ajakirjanik, kusjuures alati tutvustan ennast Eesti ajakirjanikele, siis see on minu selline relv, et inimesed on palju sõbralikumad. Et see on fantastiline, kui, kui hea mulje oleme jätnud, nendele. Näiteks, kas te olete tõesti Eestist, haaras mul käest kinni, kõndis minuga sinna ühe väikesesse nurka, istusin maha, hoidis käest kinni, ütles, et see on ime, et eestlased on läänes see nime, mida ma vaatasin Nõukogude Liidu lagunemise ajal kaks nädalat televiisorist ja ja ma nutsin, et et Nõukogude Liidu lagunemine oli tema jaoks üks maailma suurimaid imesid üldse. Ei pidanud silmas ja ta oli nii õnnelik, et, et me saame reisida maailma, näha, et see oli selline huvitav ja teine muidugi väga huvitav oli David Cameroni just enne seda, kui ta sai Briti peaministriks. Olime abikaasaga teatris, vaatasime pähklipureja Londoni südalinnas, Covencaadini teadis, kus veel mängisid Eesti need priimabaleriin. Age Oks koos oma mehega ja David Cameroni gaasia hääl ja ma kõndisin testmeditsiin mehele, et mina ei saa sellisest mehest mööda kõndida, et ma pean talle juurde astuma. Ja astusin juurde, ütlesin mina olen Eestist, et tahtsin lihtsalt tere öelda, ma tõesti tegelikult mul ei olnud isegi ühtegi küsimust peas, mida talt küsida. Ja samamoodi hakkas mind raputama, õlasti, küsis, kas tõesti olete eestlane, kas tõesti need eestlane ja mu mees vaatas mingit, noh, item nüüd teeb meie kulul nalja või mis tal viga on? Ütlesin jah, ma olen eestlane, ma olen eestlane. Ja siis ta ütles, et teil on maailma kõige huvitavam president üxervideeritumaid, poliitikuid, kellega tema on kohtunud ja ütles siis Toomas-Hendrik Ilves, et et see oli ka üks selliseid, noh, uhke on olla eestlane, et mulle meeldib rohkemale eestlane, võib-olla isegi välismaalt. Siin on just huvitav, et tegemist, eks ole, vurie David hämar on mõlemad hästi, noh, targad, haritud mehed teavad, kus on Eesti, eks ole, noh, selles mõttes on tore tõdeda, et eesti vudia elan ka. Ja aga ma pean ütlema, et minu käest on küsitud ka, et kui ma ütlen, et kust te pärit olete eestindanud, ütlevad Eesti joopiaid, etioopia, te olete nii valge nahaga etiooplased. Kas üles, jah, see ongi pigem see, mida sa võib-olla isegi nagu ootad, et et väga palju ikkagi ju ei teata Eestist, eks ole, et, et see Harju ära sa ole selles mõttes, et see vaat milles ma olen üllatunud, kui on ikkagi tuntud poliitik, tiik või, või haritud inimene, siis tegelikult jäetaks Eestist palju ja kui ma isegi viska nalja, et oi kui tore, et te teate, kus Eesti on, siis mulle öeldakse, et vabandust, te võrdlete mind kellelegi harimatu ka, et nad saavad peaaegu peaaegu vihaseksid, Eestis tahetakse uskumatult palju ja meil on tegelikult väga hea imidž, ameeriklased tulevad mulle kogu aeg Ameerikas juurde, suruvad kätt, ütlevad, meil ei ole mingisuguseid suuri laene ja räägivad millestki, mida isegi mina ei tea, et positiivne, igati positiivne. Jah, see on see, mida me ka ise siis tihti ju kõnelema, et riik on meil igatahes tubli, et kuidas me siin ise hakkama see on, see on iseasi. Aga tähendab, ma saan aru, et, et viimastel aastatel sa oled mõnevõrra tagasi tõmbunud ja nüüd nii palju enam ei, ei liigu siis nende suurte tähtede seas. No ma saan 30 selles mõttes, et ma lihtsalt füüsilisest ei ole enam suuteline minema õhtul kell kuus välja ja, ja, ja töötame neljani hommikul, et neid pidusid seal Londonis on ju niimoodi, et võta üks ja viska teist. Et mul hakkas juba lõpupoole tekkima selline prostituudi tunne, et ma kuskil väljas hakkas pimedaks minema, siis võõrpasin mina nägu ja otsisin kleiti, mida selga panna. Et. Ma näen, et see etapp, kus ma kohtusin nende inimestega siin kuidagi läbi saanud ja ammendanud mingis mõttes, et nüüd on mul nagu teistmoodi plaanid, kirjutan inglise keeles raamatut. Mul on kaks raamatut projekti Eestis käsil üks lasteraamatuprojekt, et ma pigem nagu püüaksin nüüd ikkagi võtta see, mida ma olen kogenud ja noh, muutuda nagu natuke rahulikumaks, et ei jõua nagu nendel üritustel käia, et kuigi need tunduvad väga ahvatlevad, siis Viasat tänapäeval saata ühele pealeid isegi paanika filmi esitus jätab suht külmaks, et oi, ma parem vaatan mehega seda kodus. Võib-olla ongi mõistlikum seepärast, et vaata, mis see järgmise järgmine realise naisega juhtus. Artist Katrin on võtmekiusanud. Miks sa valisid tema? No miks ma valisin tegelikult ma üldse vassinud surnud traagiliselt surnud artiste, aga minu meelest, kuid nii see on ka üks andekamaid naishääli, kes on üldse maailmas olnud viimasel kümnendil ja ja, ja minu meelest jälle kurb, et inimene ei ole osanud elada kogu oma andekuse rahas ja ja millest kõigest me tegelikult tavainimesena unistame. Et tribüüdina noh, ma ei tea, kes on tänapäeva, nii säravat inimest ei olegi hetkel, aga aga loomulikult ma helistaks seda niisugust ja ma ikka, et saaks neid üleliia tegemist on siiski ka siis isiklikus elus suht luuseri tüüp inimestega, et need ei ole sellised. Ei ole meile nagu eeskuju, jaga oma hääle ja võimete poolest neile suht raske. Vidne jõustan, puhkab nüüd rahus, ütleme niimoodi. Ja meil on täna külas siin me oleme saatesse Katrin Lust-Buchanan. Ja tõesti ma ei tea, kuidas on hääldama õigesti seda, Katrin Lust. Väga ilusasti häälde, et sa oled esimene teate esimesed inimesed, kes hääldavad väga ilusasti et ma olen kuulnud Bucranen ja mida kõike, et suur aitäh teile, et lõpuks ometi. Katrin, aga ma pean ütlema jah, tõesti, et meie oleme siin võib-olla ühed vähesed, aga ka mitte just kõik ei häälda sinu uute või ütleme siis uut perekonnanime õigesti ja lasen sulle ühte väikeste killukeste siitsamast raadiost, mis on sündinud meie hommikuga, ramise silmad lahti ja ja seda siukest väikestel räpplugu esitavad esiräppar Genka ja ütleme siis esihumorist võib-olla Indrek Vaheoja ehk korraldajaonu ja eraldasid oma hommikusaates sellise väikese konkursi, et nad otsisid head räpplugu ja andsid inimestele šnitti, kuidas siis heade räpplugu teha lihtsalt, ja nad leidsid ajakirjast sinu nime ja sealt sündis neil kohe ideed, nad proovivad isega, kuulame. Et valaks muljetada? Vaata mõnel lingi saatma, riputaks. Uskumatu, et ma lähen ka eesti räppareid, noh. Uskumatu, et selline. Musa inspiratsioon? Jah, aga sa oled elanud nüüd aastaid juba tõesti Läänes, Inglismaal, kus sa oled olnud USA-s Lõuna-Ameerikas. Et üks teema, noh, vaat sa isegi ütlesid, et, et vähemasti nihukese haritud inimeste seas on, on Eestil kui riigil noh, väga hea maine. Aga samas oled sa ise puudutanud seda teemat, et Eesti naistel on noh, kuidagi seal läänes selline maine, et nad on kas siis litsid või prostituudid umbes niimoodi või siis tulevad. Ma ei tea, mida jahtima, kuidas, kuidas. Kuidas see seis praegu on. Kui ma räägin oma senisest töökogemusest, kui ma lähen tutvustanud ennast kas siis staaridele inimestega, kellega ma olen kokku puutunud või või üritustel, kus ma olen koos oma abikaasaga, siis see vastukaja on olnud väga-väga hea ja inimesed on, eriti kui ma ütlen, et ma olen Eesti ajakirjanik, et inimesed alati võtavad aega, et rääkida ja räägivad siis uhkustundega, kui, kui kaugele me oleme jõudnud ja tundub, et need tõesti kohe teavad meie riigi kohta. Aga kui ma räägin teises kontekstis enne seda, kui ma abiellusin näiteks ja ma olin lihtsalt eesti tüdruk Londonis selliseid, no ma olen mõelnud, et Ma väga tahaksin tegelikult oma memuaarides Londonis just sellest esimesest kolmest kuust kirjutada ühe raamatu Eestis siin mõtleme jah, et meil on kõige ilusamad tüdrukud ja löövad ukse oma iluga igal pool lahti, et kõigepealt ma tahaksin eesti naistele öelda, et enne, kui nad liiga enesekindlaks muutuvad, et ka mujal maailmas on väga palju ilusaid naisi. Ma olen käinud Argentiinas, Mehhikos, Ida-Euroopas, Venemaal. No tõesti, igas riigis on, on fantastiline hulk kaunid naised, ärge seda endale kindlasti võtke. Selliseks trumbiks, kui te lähete välismaale tööle näiteks et kõigepealt ikkagi tuleb enne natukene sinna aju käärudesse ka midagi midagi saada, et see nagu ei ühtegi ust lahti. Aga jah, need esimesed kolm kuud olid karmid, et ükskõik kuskohas ma siis nimetasin, et ma olen eestlane eriti Inglismaal, vot mul on öeldud ka, et et eestlased näiteks Ameerikas ütlevad, et millest sa räägid, onju et eestlastel on nii, Hännitš jah, Ameerikas tõesti võib-olla hea ja siis seal on nii palju sisserännanuid rännanuid. Aga Inglismaa on selline kastisüsteemides kinni, et seal on ikkagi väga selline kõrgklass ja aristokraadid ja keskklass, et nad ise nende ühiskonnas on suht raske üldse olla, kuna esimesest nagu aktsendist pannakse paika, kus koolis inimene on käinud, kus kus ta on üles kasvanud, et selle aktsendi järgi on võimalik siis tõesti lausa küla ja maakond. Et kas ta on erakoolis käinud. Taas on ta käinud. Aga aga jah, et ükskõik kus ma ütlesin, et isegi kui ma olin kuskil õhtusöögil kõik läksid normaalset juttu nagu ütlen, et ma olen Eestist ära minu paremal käel, ütleb nii, tahad sa tulla mu portsed vaatama ja mulle siia üles üle korrusele Londoni vaadet? Et noh, aga eks ole meie enda sööd. Et eks seda tulebki võtta, korraliku tüdrukud teevad meile ka seda sellist imidžit isa üle üle nagu ära kaotada, et tuleb ise korralikuks jääda ja küllap siis see lugupidamine tulevad, võib-olla ei tule esimese hetkega. Aga jah, palju tüdrukuid on teinud ka Eestile häbi ja palju inglise mehi ütlevad, et nad ei taha elusees midagi kuulda eestlastest ja et suht kurb, aga noh, ma ei teagi, kus see probleem tuleb, minu meelest on mulle ausalt öeldes suhteliselt jäi ja kui ma tulen oma abikaasaga Eestisse, kes väga armastab Eestit ja lennuk on täis, siis neid Kuidas need poissmehi inglise poissmehi siis isegi kui ma oma abikaasaga tuttavaks sain, siis mu ema ütles, et kindlasti kindlasti ei taha, et need on igasugused imelikud. Tegelikult selline sellist inglast nagu siia Eestisse lendab, sellised. Ma ei taha kõlades Noobinaga suhteliselt alanglasse inglased, nii nagu tegelikult Inglismaa, mina näiteks oma tavaelus üldse ei kohtagi samal tagumiku paljaks tõmbavad või et see minu meelest Eesti riik peaks tegema midagi selle sellise turismi nagu lõpetamiseks Meriti tuleksid, normaalsed inimesed, suht kurb, et meil on selline imidž, aga jah, et suht suht Suht õnnetu nagu pilt selles mõttes, et kui sa lähed sinna õnne otsima, siis tõesti sa võid väga haiget saada. Et on sellised eelarvamused, naised, naised on siis eesti naised, on litsid ja mehed on siis vargad, röövlid ja kindlasti tuleb olla ise tubli. Oi, meil on nii palju eestlasi, häid tublisid eestlasi. Kaia Kanepi, Karmen Pedaru, Carmen kass. No nii väike riik nii paljude uhkete nimedega, et et küll me saame sellest libu imidžist ka varsti lahti. Katrin, sa ütlesid, et oled hakanud ise natukene nagu maha rahunema ja siin tõmbab üha enamikke, kelle tagasi siia, Eesti poole või vähemalt Eesti teemadele, et mis sa arvad, mis toob su tulevik selles plaanis tulevikku. Kus ma tegelikult mulle väga meeldib kirjutada ja siiamaani on ju kogu aeg olnud see, mida see 20 aastane plika plõksib, et mul on nagu mõeldud tõesti südamest õnnelik, et ma saan 30 nüüd lõpuks ometi ma olen naine ja kellelgi ei ole midagi öelda mulle, et ma võin kirjutada elulooraamatu. Et eks ma püüan tegelikult ka minu inglisekeelne raamat põhineb just nendel samadel kolmel kuul, mis ma Londonisse läksin eestlasena, milles ma püüan siis Britlile näidata, kuidas nad Ida-Euroopas. Ehk polegi võib-olla süü niivõrd eesti naistest, kes on sellised lõdva püksikummiga nagu inglased armastavad arvata vaid pigem on süüga briti meestes, kes seda raha ja kõike pakuvad neile ette. Nagu mu abikaasa on öelnud siis, et kui anda sellisele näljasele nurka surutud koerale kont, siis ühel hetkel ta nagu haarab sellest kinni kui samamoodi, kui tuleb suhteliselt vaestest oludest eestlanna, kes otsib tööd ja, ja, ja, ja tal ei ole kohta, kus olla, siis ilmselt ta võtab ka sellest kondist kinni. Uppuja haarab õlekõrrest ka, et. Tahan just vahele öelda, et isegi minu inglise raamatu karjäär või selline mõte on samuti läbi eestlase maailma, et Eesti on ikkagi minu selline põhiselgroog, millele ma toetun, ükskõik kus ma olen. Khati paar sõna olid, meil on ju kogu aeg läbi lipsanud paar sõna ka nüüd sinu abikaasast hädamist. Et Chan Chani et, et ka noh, ütleme ühelt poolt oli ju ka meedias seda. Et kas, kas kaheldi, kas sa oled nende kuulsustega kohtunud ja siis ju arvata, et noh, ega kust sa siis nagu väljamaa meest oled saanud, aga, aga täiesti ta on ka meil siin stuudios olemas. Praegu ei ole siin tegelikult tan halatiivsem fassaad. Et paar sõna, siis oleme kuulnud, et ta on olnud näiteks polo professionaalne polomängija. Ja ma ikka veel on selles mõttes, et et ta tõesti, see on tema elukutse, aga, ja ma tahaks vahele öelda testid. Kui kunagi oli see küsimus minu lugude usutavuse kohta, siis ei küsitud mitte ainult originaalpilte ja kirja Daily Mirrori eest, vaid ma pidin saatma faksiga, ma olin toona olin Floridas, kus olid Adeni pola võistlused, pidin saatma faksiga oma abielutunnistuse, sellepärast Ingrid Tähismaa ei uskunud, et ma olen abielus ja mu mees vaatas mind sellise näoga, et kas tõesti Eestis on abiellumine selline probleem, et et on see, et inimesed lähevad välismaal, nad ei taha abielluda. Et see tanu alla sai, neid, see tundus ikka niisugune uudis olevat siin, et me peame tõesti olema suurmeeste puudus, kui tuleb ka abielu nagu tõestada. Aga. Et jah, et, et kes siis Adam on prints valgel hobusel, siis tavaliselt on tihti Adamo mänginud Polo enamuse oma elust, aga kui mina temaga kohtusin, siis ta oli tegelikult kajab Under tutvustas meid ränga ja aga siis ta oli disainer ja, ja me otsustasime, kuna aadiumine oli kilpnäärme vähk 2006. aastal peaaegu aasta aega ainult pärast meie kohtumist. Siis see oli selline šokk uudis, et noh esiteks elada selline haigus läbi lähedasi läbi on on õudne ja, ja me otsustasime seda koos sellepärast et ta läheb tagasi Poolasse, et et see on väljas ja maalia ja nii-öelda disainida jõuab alati, et see oli selline ühine otsus tagasi Poolasse minna, aga praegu on jah, meil on 30 hobust. 15 Inglismaal, 15 Argentiinas ja ja meile väga meeldib see elustiil, sest me saame reisida, mis meile mõlemale meeldib. Ja ta mängib Polaja. Polo siis selline mängijatega, ega meil seda vist eriti minu teade mängiti seal hobuse seljas ratsutatakse, siis aetakse seda noh, mingisugune kepp on, siis tahetakse pallidega. Selline, et kunagi oli ta vanasti selline aristokraatide kuningate mäng, et Inglismaal maani, sest sest ta on üks kallimaid spordialasid, kuna ta finantseeritakse siis erarahadest, et sul on üks sponsor, kes maksab kinni kogu selle. Ta ostab endale siis mängijad ja maksab nagu kõige eest. Aga praegu on väga palju, näiteks Inglismaal on venelasi, kes mängivad Polad, noh, sest väga palju vene rikkureid Londonis, kes siis tahavad ka aristokraatlikus välja paista ja tegelikult uskumatu hulk ja minu meelest kas mitte Moskvas ei olnud üldse üks, üks Euroopa esimesi polo, kuid kas see oli mingi 1900, algus, aga lihtsalt Nõukogude Liidu ajal, siis see kadus ära, et küllap meil on Eesti üks polomängija ka minu meelest keegi ärimees kuskil Dubais mängib. Läheme edasi muusikaga kleiti. Perry on järgmine staar, kes hakkab laulma elavate kirjas sedapuhku ja loolon nimeks läest slaide näite. Paar sõna keti veri kohta. Jumal tänatud, ma juba tegelikult kuulasin neid lugusid, mida ma valisin siin ja mõtlesin, et issand, äkki mul on depressioon, et need on kõik nii kurvad lood, et jumal tänatud, et see keti riski sai pandud. Aga minu meelest, miks ma valisin Keiti, on see, et minu meelest on ilu siis, kui näiteks teismelistele. Toode ei võta narkootikume täie purjus peaga kuskile vahele, et tema on tõesti see inimene, kelle poole ma soovitan. Noortel nagu oma oma pilgud pöörata, et positiivne, ta jääb minu meelest noortele head muusikat ja mul on õnnestunud temaga põgusalt kohtuda ja väga lihtne, tore tüdruk, et sellepärast valisin tema. Heiti Perry meie tänase külalise, Katrin Katrin Vetteli, Katrin kääneni valikul. Katrin on meil siin veel natukene paar minutit veel stuudios. Ja ega pikalt enam ei ole aega, teinekord jälle. Aga khati testi nüüd ma saan aru, et mässad raamatutega, mis sa ütlesid siin, eks ole, Albaania raamatule. Kirjutasin kirjutasin minu Albaania, siis töötan ühe uue huvitava projekti kallal, mis käsitleb siis meie presidendipaari ja. Kuidas sa said vist kokku ka Toomas Hendrikuga, eks ole, just äsja millalgi sain, ma vaatasin pildi peale, et ma just mõtlesin, et mis sa rääkisid. Mul on ju kogu aeg see, et kus see lust, et iga kord saab kuskil jälle mingisuguse kuulsusega kokku, lähen siis ema ja ja abikaasaga tartust free kohvikusse kohvi jooma ja loomulikult on kõik lauad kinni pandud, siis kohe on tulemas sinna president Ilves, et ma siis hakkasin ise ka mõtlema, et võib-olla mul on sellised magnetilised võimed, nende staarid ja tuntud inimesi kohta. Jah, kohtusin väga tore president muidugi ei olnud nii sõbralik, ehk nagu David Cameron Briti peaminister. Aga noh, sai, saime koos pilti teha ja. Täitsa tore. Ütlesid ka Toomasele, et raamat ka vaikselt nagu minulegi. Temaga ainult võimalik rääkida paar paar sekundit või selles mõttes minut või kaks ja, ja siis oli ka, et aga ma küll püüdsin temaga enne rääkida, aga ta ei vastanud mu küsimusele, et ma pidin ikkagi paneva täpse, nagu sellise hetke paikkamine temaga rääkida. Ma arvan, sa oleksid pidanud alustama sellega, et tere toomas David Cameron tervikut. Ei, ma tahtsingi tegelikult talle edasi öelda, sest David Cameron ütles mulle kindlasti oma presidendile minu poolt edasi. Et ma olen tema suur fänn, aga mind just üllatasid, David Cameroni oli mul võimalik niimoodi juurde astuda ja teda õlale patsutada. Toomas Hendrik oli ikka nii, et valdkonna sinna presidendi pressiesindaja juurde minna ja ilusti öelda, mis see täpselt ja tema on selline. Noh, kuidas ma ütlen, kaugeks natuke. No ega Eestis on ju niimoodi ikka, et me oleme siukest tähtsust täis ja, ja me oleme ikka minu meelest, meil on tore president, ega ta peaks lihtsalt olema võib-olla natukene, aga noh, eks see rahvas ka vaatan nii palju kriitikat, et võib-olla inimene lihtsalt ei julge ennast avada ja olla sõbralik, et haiget saanud. No ma saan aru, kati nüüd on nii, et et teil on palju hobuseid. Ära seda liiga palju, ütle, siis on jälle kekutamine või midagi. Ei, aga kas meil on paljud jäädeni näost no ja siis töötad raamatutega ka, millal siis noh, millal siis tulevad, noh, lapsed ja muud sellised asjad. Või seda küsimust ma eeldanud? No kõigepealt ma pean 30 täis saama, spornada. Eks ma muidugi tahan lapsi saada, aga vot sellega on see probleem, et kuna pool aastat oleme Polaga Inglismaal pool aastat Argentiinas, siis kahtlemata hakkad mõtlema, kus see laps kooli läheb, kuidas me saame oma elu planeerida, et see ei ole nii kerge küsimus, aga muidugi ma tahan lapsi saada ja, ja ma loodan, et ma saan lapsi, mitte nagu blogi kommentaatorid ütlevad, et keegi mind ei taha, et ma ikka loodan, et ma kuskilt saanud selle lapsega, eks. Katrin Lust kanali, suur aitäh meile täna külla tulemast ja jääb kuulata veel üks täna sinu valitud lugu, see on Lana Del Rey Plevitšiins. Ma ei tea, kui populaarne see lugu Eestis on, aga mina olen selles artisti armunud, ma arvan, et temast saab meie kindlasti üks maailmas insatsioone, fantastiline artist. Ja, ja loodame, et oskab oma eduga paremini hakkama saada kui EMi Jamaika ja nihisten.