Mikrofoni kontroll, süüdlatsiaali sireemiaska valmis on ja mis te arvate, et ma usun seda, sellepärast väiksele valgusretkele kutsuda hääleris passivadki loodumeno kloonuselt, kas hakkasite hooldus? Mõtet jätku boonuseks? Narvas ei vaata nagu suudlesite vaatusele küll aga võtame ette tulevikuga. Häbeneb, nooruses tehtud. Vanakool on muidugi muidugi kadedus avaldub arvamusest pidevalt. Teiste vigadest, vabandust, palvetööga tiirles mõttevabadust. Olümpia õige haru, mees väärid näiteks mina ei pelgaks, leidub teisigi, kes vahest diskorõivad seljast või kuidas nad selle, millega sa kunagi purustatud mõtetega haiguse naasvad, kõige suuremast välja. Mis siis edasi? Näha seda tarka lolli, kes ütleb, et seeniori loll küsib karrast saabule naine, kes rääkis, et armastab mind niivõrd palju minut ära järgmine päev, et Isamaa ja siis lõin käega või siis teine tšikk, kes käis minu pool muusikat kuulamas. Burgle ennast aidata, järgmise mehe järgi pungitar samuti noored, just niimoodi naersid kuradi vees. Nüüd imestavad, et miks neid peos pole okei, need võib-olla polnud tõsine hingega sees läbi vanakooli, kuid meelde, mis ütleme ausalt, et jep, läheb sinna, kus läheme siis ütlesin, mina teen, et see, mis oli võib-olla küll määrdunud, kuid jätkub kähkuka kuhja kõige muu. Kõik hea ju, jääb ju riide taha jääks kohtumise alles see, mida ma vees tähtsus, seda ju pole veel nähtud. Haigraape eriti kutsu. Eks. Ja kes vaest meist ei tahaks, mõnd lemmik lugugi kellele kurdaks mõni vanem naabermuusika liiga kõva pinguslikule telelaamendas meie mees, küpsised, panusel ja verd tuli ka isegi aru sellest, et erinevad generatsioonid, erinevad maitsed, erinevad inimesed ja kõik nii edasi, selle üle me ei vaidle. Aga see meid ei huvita. Ja siis üks väära muretses ta juurest, kui ta laseks oma meelismuusikat ning keegi ei võtaks enam väga tõsiselt. Siiski minu silmis ongi sussi seest paistab teovõimetuks kuulama, südameks peaks kuulama muud, kõigil on midagi vaja, kliinus Tuksataks sealhulgas ka loomulikult vajadus millegist, puhasta nende majas. Subaru on tegelikult niimoodi, et ma ei saa sulle absoluutselt mitte mingisuguse rõõmu osaliseks. Ei? Saa mitte kunagi. Vabandused ei taha kuulata, sest nüüd räägime kõigest. Räägime eluteatrist tsirkusest, räägime Jess jääst. Head raadiokuulajad, saade, siin me oleme, läheb edasi ja meil on hea meel tervitada stuudios meie tänast külalist, kelleks on ettevõtja Rain Lõhmus. Pervest ravin taas nii-öelda sünni ja kodumaal. Kuidas siis on, kui sõbralik see meie kliima on, kus, kus sa nüüd äsja nüüd jälle saabusid väljamaalt? Paar kraadi võiks külmem olla, siis ei ole märg, muidu ei oleks midagi. No me küsime täna esimeselt tunnilt inimestelt ka sinna aastapäeva eel et mis võiks Eestis parem olla, siis tihti räägitakse kliimast, aga ega sinna ei ole vist küll mitte midagi parata. Noh, teine asi on mingi ettevõtluskliima poliitiline, muu ühiskond kliimaga selle kliimaga vist ei ole tõesti tõesti midagi muud teha, kui lihtsalt paned õiged riided selga. Kas sina, kuidas, kuidas ütles? Õiged riided selga või nagu rändlinnud teevad, et kui külmaks läheb, lendavat soojemale maale ja siis, kui soojaks läheb, tulevad tagasi. Vot see, see oleks, ära kuluks ära küll meie meie töörahvale vahel kindlasti, et kuidas, kuidas Raine, side nüüd selle, selle sünnija ja, ja siis kodumaaga on, et sa oled Šveitsis presideerid, nüüd mingi aeg tagasi oled sa nüüd juba Londonis sellise olulise pesa punud, et kolm kohta on siis nagu peamised. Jah, võib-olla öelda küll, et noh, hetkel hetkel Olen pigem Eestist ära olnud viimastel aastatel ja täpselt niimoodi kas siis Šveitsis või siis Londonis. Kaugemalt näeb paremini, on on ju alati õige, et järelikult, eks ole ikkagi mingil määral eesti asjadel hoiab silma peal. Kuidas sulle siis tundub, küsisime tänaga Kuulete käest, mis Eestis võiks parem olla esimese esimese esimese hooga, mis pähe tuleb, et, et mis siis Eestis võiks paraneda? Mul on ma ei tea, esimene esimene asi on, et vahel on, kui siia maabudet siis ja kas auto on paksu lume all või, või saavad jalad kohe märjaks ja siis mõtled, et see võiks olla kliima, mis on lihtsalt looduslik kliima, mis vahel võiks natuke parem olla. Ega teisest küljest muidugi see looduslik teema, ma arvan, on kaasa toonud selle, et eestimaalased on üsnagi töökad ja teevad päris korralikult ja tublit tööd, mis meid on edasi aidanud, et kusagil lõunamaal on palju raskem seda teha, nii et see on kahe otsaga asi. Aga no Eestit on ju nimetatud töötlevas selles mõttes ettevõtluse jaoks lausa suurepäraseks maaks, et sina, kui siis ka nüüd ettevõtja ja ja kas äripäeva poolt võiks lausa eelmise aasta aasta ettevõtja, kuidas on ettevõtluskliima, siis kas ta on siis nii suurepärane ja kas siit annab veelgi midagi? Kuidagi modifitseerida mõnusamaks? Ma ei kurda. Jah, ma arvan, et tegelikult Eesti on suhteliselt hea koht alustamaks millegiga. Noh, mina näiteks ei kurda, et bürokraatiat liiga palju on isegi tuletan meelde, et mul on siin mõni sõber, et kas näiteks tegeleb kinnisvaraga, ta ise ka ütleb, et ta ei teagi nii head kohta, et kus nii vähe on, kuigi ma vastupidi olen kuulnud ja ise arvan ka, et või see on nii keeruline, et igast lube tuleb taotleda ja nii edasi, aga kõik on suhteline. Ilmselt. Ma arvan näiteks, et jah, sellise alustava ettevõtte suhtes see keskkond on sõbralik. Samal ajal Eesti piiroja on see, et siin elab liiga vähe inimesi, et noh, mul on teine, teine mulje on iga kord, kui ma tulen, ma tavaliselt tulen hilja õhtul istun autosse, sõidan koju, sinna vaatan, et täiesti inimtühi, et pole üldse inimesi, pole üldse autosid. Mis juhtunud, aga noh, see on iga kord nii et midagi ei ole juhtunud. Lihtsalt ongi nii? No siin meil pakuti ka välja eelmisel tunnil, et üks asi, mis mille poolest ühelt poolt, eks ole, Eesti Eestit just ongi seotud teatud niukse edu, edu ideoloogiaga ja ka praktikaga on see siis meie maksusüsteem, mis on ettevõtjale soodne, aga siiski viimaste uudiste valguses, kus eks ole siin Swedbank viib sellised meeletud summad omanikutulu välja ja nii edasi, siis üha rohkem kõneldakse sellest, kas ettevõtja jaoks võitlusega ettevõtluse nulltulumaks, et kas see võib olla ajast ja arust järsku läinud. Ma arvan, et väga vähe on selliseid asju, mis on ainult head või ainult halvad, et igal asjal on head küljed ja halvad küljed, et et noh, ma tegelikult arvan seda, et see nulltulumaks praktiliselt ettevõtetele on teinud väga palju head, et kunagi natukene uurisin statistikat, et kasvõi see asi, et kui see kehtestati, mõndade mäletagi, millal ta oli mingi 2000 või 98 või 99 või ei olegi enam meeles. Aga peale seda, mis juhtus, on paari aasta jooksul ettevõtete kasumid peaksid järsult üles, mis lihtsalt tähendas seda tegelikult, et varem ei näidatud neid, et kuna maksu pidin maksma, et siis hiility teistpidi kõrvale. Et see on üks asi, teine positiivne asi on see, et vot see on, ütleme paljude välismaalaste jaoks ka minu tuttavate jaoks kõlab nagu ideaalmaa, et loob sellise positiivse kuvandi küll kohe täpsustan, et enamus mu tuttavaid kahjuks on ettevõtjad või pankurid või investorid, et et võib-olla paljude teiste inimeste jaoks on mingid muud kriteeriumid, aga noh, nende jaoks on nagu mingisugune tõotatud maa, et kus asjad on õieti. Aga noh, see on jällegi selline kuvand kui ütlen, et noh, minu enda seisukohalt, kui ma vaatan, et ausalt öeldes mul ei ole väga suurt vahet, et noh, hea võrdluse me teeme, on mingit ettevõtteid Leedus näiteks, et noh, mina ütleks, et mulle sobib ka see, et Leedus võetakse kohe 15 protsenti ära ja, ja noh, ega see ka nagu ei häiri üldse, et teatud mõttes isegi, kui, kui lõpuks ikkagi ka omanikutulu välja võtta, et ma isegi vaatan, et see on odavam kui Eestis. Et, et selles mõttes aga enne kui muutma tormata, et ma arvan, et see vanasõna, et ikkagi peab koordi enne mõõtma ja siis mõtlema, et kas ikka lõigata või mitte uisapäisa kindlasti teha ei tohi. Ehk kokkuvõttes ma arvan, et see ei ole nüüd kindlasti see, et kui nüüd ära kaob, et siis on majandus ja elu hukas. Aga teisipidi esipidi, see ei ole ka mingi imerelv, et kui nüüd teha ja ta peale panna, et siis hakkavad asjad paremini minema või ma kardan ka väga seda, et isegi kui ta panna, et siis pigem tuleb pettumused, kasumid kipuvad ära kaduma jälle kusagile. Et ega inimesed rumalad ei ole Selge, nüüd, Raine, mängisime sinu sissejuhatuseks solissi, Jarek kasarite vana head lugu ja olgem ausad, aidanud Jaarekil nii-öelda omal ajal areenile tulla, eks ole, antud välja plaat, oled sa jälginud jargi tegemisi nüüd ka hiljem? Mõnevõrra ikka jah. Tõsi küll, viimastel aastatel natuke vähem, aga, aga noh ausalt öeldes, mina ütlen minu arust Jareku nii talendikas ja, ja geniaalne, et noh, Ta oleks igal juhul kusagilt välja tulnud, et see see, et me kunagi tema esimese plaadi aitasime ilmutada, et see oli pigem niisugune juhus ja ja ma arvan, et pigem, et kompliment meile, et meid valiti. Aga me kuulame täna Rain muusikat sinu valikul. Vabandust. Oled valinud Softroxi Lohu vihand, Pavlo, võib-olla sa ütled midagi iseloomustamaks seda lugu. Tegelikult, mis on see muusika, mida me mängime, et on hästi lihtne, et ma võtsin välja oma auto siidiboksist, et ma isegi ei tea, mis need valikukriteeriumid on, kuidas plaadid mu auto siidiboksi satuvad, noh, ilmselt manad enne, ostan mingitel kaalutlustel. Ja siis ilmselt need peab olema ka mingisugune karakteri juures, seal püsivad vähemalt mõnda aega. Ega ma rohkem ei ütlegi, et igaüks kuulab, ise, otsustab ise. Fraasi vahe siin oleme saates Marisega täna meil külas siis aasta ettevõtja Rain Lõhmus, Noraine ikkagi panga härranoled saab. Ja nüüd tõesti mõni aeg tagasi, noh siis suur tagasitulemine mõneti või kuidas see on nüüd meediasse see kuvand tekkinud igal juhul isegi selliseks isamaalaseks või patriootiliseks teoks võis seda pidada, et selle valguses, et meil on kõik pangad läinud nüüd Skandinaaviasse kätte, siis korraga ikkagi selline mõte tekkis ja, ja, ja, ja teod said tehtud. Nüüd on meil siis LHV pank ja ja eestimainepank, nii et ma usun, et ega, ega need patriootilised põhjused ei olnud ka ainukesed, miks seda, seda panka siis nüüd asutada. Nii, ja naa. Et eks ta pigem meile tundus, et et kuidas ma nüüd ütlen, et tegelikult võib-olla kõige parem ma laen on väljendi oma ekskolleegilt Indrek Neivelti, kes ütles hästi lihtsalt, et kui sul näiteks tuba ja toas on hästi suured õhupallid, et siis nende õhupallidega, mida suuremad nad on, seda suurem on vahe seal vahepeal, et kus, kus saab olla. Aga ma arvan, et need olemasolevad pangad on piisavalt suureks läinud, et seal vahepeal on seda tühja ruumi, mis ei ole kellelegi oma ja tegelikult karjud täitmise järel päris palju. Ja noh, eks see oli nagu rohkem see loogika. No nüüd on juba natuke aega möödunud siis panga asutamisest ja ega ei ole kahetsenud veel, et et, et on tehtud õiged valikud. Kui ma nüüd ütlen, et mul ei ole üldse kommet kahetseda, et ma alati, isegi kui midagi on, läheb niimoodi, et ei meeldi, et siis ma ikka püüan pigem õppida ja järgmine kord mitte korrata, et kahetsemine minu arust ei ole eriti edasiviiv jõud. No ütlesid Rain, et suured suured siis pangad, mis meil siin olid, on jätnud ruumi tegutsemisruumi, et mis seal, mis seal nagu peamised märksõnad siis on, et kuidas te siis selle pangana tegutsete võib-olla kuulata siis ka on neid, kes siis tunneks huvi, et mis, mis seal on siis nagu teistmoodi või mis suhtes see on kuidagi siis? Ma ei tea, kas siis mõõtkavalt sobivam. Kust tuleb ikka läbi isikliku kogemuse ja noh, mul on Ühest küljest pankurina, aga teisest küljest mul on olnud võimalus olla väga paljude pankade kliente erinevates riikides päris pikki aastaid ja ütleme, kogemust on palju ja kui ma ise mõtlen, et mis minu jaoks lõpuks kõige tähtsam on, et kui mõned kõik niimoodi kõik on niimoodi võrdlema hakkan. Ja ausalt öeldes noh, minu jaoks kõige tähtsam on see, et et seal peab pank olema niisugune partner, kellega sa saad suhelda ja rääkida, mida seal vaja on ja ta sind kuulab ka. Et, et see, tal kõige odavamad hinnad kogu aeg on või, või see, et tal et tal kõige rohkem tooteid on või, või ma ei tea kõige uhkemad kullavärvi kaardid või et noh, tegelikult see ei ole üldse oluline, et noh, pigem on see, et ta nagu rääkida saab, mingi teine asi on tegelikult ka püsivus, peab kindlus olema, et kui halvad ajad on nad, siis ta sulle selga ei keera või piltlikult öeldes vihmavarju ära ei võta. Ja noh, me arvame, et olles kohalikud, et äkki meil on eeldused natuke paremini rolli täita kui, kui teistel, aga elame-näeme No eks ta ole, et kui uudiseid vaadata, siis sealt ja kui kuulata ka rahva häält mida on siis noh, sõnastatud erinevat tüüpi uudisteks, et tõesti ülbed, kauged võõrad see sellised iseloomustused on, on antud siis nende pankade suhtes, aga, aga eks seal ole vist ka natuke seda nendel headel aastatel on ju paljud võtnud endale need laenud ka kaela, eks ole. Ja siis eks seda siis nüüd seda orjuseks neid nimetatakse, et selle all ägamine ei olegi meeldiv. Ja ega siis ei saa noh, midagi midagi väga midagi väga positiivselt siis selle kohta öeldagi nende institutsioonide kohta. Eks see natukene olla. Ühest küljest on kindlasti vastu tulnud tuldud klientide soovidele, et ma kahtlustan, et enamikel juhtudel ikkagi inimene ise on käinud, laenu küsimus ei ole niimoodi müügimees kinni võtnud ja vägisi talle laenu kaela määrinud aga tegelikult jällegi üks asi, mida mina ise ka pankade juures hind on, on see, et kui nad vahel ütlevad sulle ei ja pärast selgub, et jumala õieti, et tegelikult see, mis sa teha tahtsid ei olnudki nii väga hea mõte, aga noh, ma ütleks, et see nõuab väga suurt julgust inimesele öelda ei kui inimene tahab midagi teistmoodi teha, aga ma arvan, et see võiks olla ühe hea panga tunnus või hea pankuri tunnus, kui ta aitab inimesel selgusele jõuda, juhul kui ta ise on võib-olla liiga emotsionaalne või ei ole piisavalt läbi kaalunud kõike. No üks asi on, võib-olla selline püha asi on nagu oma kodu, eks ole, just ela eluaseme laenud on need, mis, mis paljudele nagu noh, rasked kanda, eks ole, siin ilmselt rasketel aegadel, kas on siis töökoht läinud või on vahetatud või mis iganes, eks ole. Et üldiselt räägitakse, et näiteks Ameerikas, eks ole, on, on pangad kuidagi paindlikumad või on räägitud ka siin hiljuti, kuidas mingid pangad siis saavutasid kokkulepet, siis vaatavad üle need mingisugused laenul lepingud hüvitavad või lõpuks kasvõi see, et kui inimesed ei suuda neid kohustusi kanda, siis inimesed ei jää vähemalt mingisse nagu orjusse, et võtke see maja või võtke see kortereid, et vot seda asja neil ei ole, et, et inimesed tihti selle küsimusega just tulevadki välja, et, et miks ei tehta siis kuidagi ümber neid pabereid või ei võeta seda kinnisvara siis justkui nagu tagasi, eks ole, mis, mille hind ja väärtus on ju nüüd langenud poole võrra või rohkem. See on hoopis teistmoodi elu mudel Ameerikas konkreetsel juhul, et ameeriklaste suhe koduga on jah selline, näed, seda ostetakse pigem nagu autot teadmisena, et vahetatakse välja, et noh, niisugune tüüpiline eestlane ikka mõtleb, et kuidas ta lapsed ja lapselapsed ka seal elama hakkavad, kuigi võivad hoopis teised mõtted olla. Aga noh, niimoodi kiputakse mõtlema ja noh, Ameerikas ka täpselt seadus toetab seda, et ta on üks väheseid riike, kus kus tõesti inimese vastutus enamikes osariikides kodulaenude osas piirdub väärtusega ehk piltlikult öeldes saadad võtmed tagasi pangale ja, ja oledki asjast prii. Aga enamikes kohtades see nii ei ole jah, et kahjuks võlg käib sinuga kaasas. Rain, sa mainisid, et LHV pangas rõhutakse väga palju inimestega suhtlemisele. Et siis suhtluskliima peab teil olema ilmselt mõnevõrra teistsugune, kui on teistest pankadest, et eristuksite sellel alal, kuidas teie oma firma sees seda seda teete, et kuidas ta inimestele oma töötajatele olete selgeks teinud, kuidas nad peaksid inimestega suhtlema? Ilusad vormid olete ostnud siis inimestel selle klienditeenindajatele edasi? Ongi, et noh, kui sa ütled, et olete ostnud, et ega siis juhtkond ei osta või aktsionärid ei otsusta, et see on tegelikult noh, mida me tahame, on just nagu altpoolt tulev initsiatiiv, et inimesed ise otsustavad, et mis vorme nad kannavad ja kuidas ka kliendiga kõige paremini läbi saada, ehk ei arva, et panga juht peab olema selline, kes otsustab, kõik asjad ära ütleb, et kuidas kliendiga suhelda, kuidas mida kanda. Et mida me ikka üritame, on see, et võtta selliseid Teotahteliste ja arenemisvõimelisi inimesi, kes siis ise tahavad seda teha ja noh, alati juhtub niimoodi, et protsessis ka vigu, et õpivad tegemise käigus, aga, aga kes suudavad. On teada, et ma usun taolise süsteemi palju rohkem kui jäigalt ette kirjutatud reeglitesse, et tegelikult ongi üsna rumal, et kui klient tuleb ja küsib tellerilt midagi, teller selle peale võtab välja mingi manuaali Acapeerimas õpet, kuidas seda asja teha, et et me tahaks ikka, et see oleks nagu seesmiselt ise programmeeritud, mitte nagu väljalt väljastpoolt antud. Kuulame edasi muusikat, taaskord Rain, sinu auto CD boksist. Suundus kõlas ja, ja see siis jällegi Rain Lõhmuse valikul Rain, kuidas seda muusikat üldse tarbid tänasel päeval, et ikkagi noh, oled nagu moodsate asjadega kursis, kus sa sellest, kus sa selle informatsiooni saad ja, ja mille alusel sa siis nagu valikuid teed, mida kuulata? Informatsioon tuleb igalt poolt, aga mul on niisugune harjumus, et ma olen võib-olla natuke vanamoodne, et ma ostan ikkagi igakuiselt, ma arvan niimoodi. Vähemalt viis tavaliselt mitte rohkem kui 10 Syriid. Ja siis, eks ma neid osaliselt rippin ära ka, et kui on uuemad uuemates süsteemides, aga eks ma kuulan, on, kas põhiliselt on, kas taustaks, mis tähendab, et seda midagi rahulikumat olema või, või teine teine koht on siis autoskama. Sõidame. Rain, kui tehti, satub sinu plaadikorvi, siis poes nii-öelda eesti muusikat. Noh, kuna ma Eestis ei ole olnud viimastel aastatel väga palju, siis ma pean kahjuks ütlema, et mitte väga tihti, et pigem on, kui keegi annab midagi siin käies või et, et jah, et. Aga kuidas üldse noh, pankuri härral see päev välja näeb, et ta selline üheksast viieni on või on, on midagi muud sinna? Päevaplaanis. Sellest sõltub minu päev kindlasti ei ole üheksast viieni, et mul on selles mõttes noh, väga ei ole vahet, et kas ta on esmaspäev või pühapäev, et noh, ma teen ikka enda asju ja noh, kellaaeg on ka kellaaeg on oluline teiste inimestega suhtlemiseks, et ilmselt ei ole väga viisakas peale kümmet tööasju ajada või või väga varaga ehmatada kedagi. Kuigi ma väga varajane inimene ise ei ole. Et aga ütleme maailmale suhteliselt paindlik, et ma isegi väga ei erista, et mis on tööaeg ja mis ei ole, vahel on see, et võta sa kinni, et kas sa kellegiga kohtuda, midagi arutada, et kas sellest pärast on kasu või ei ole, et kui kasu on sisustada nagu läheksite tööandjana kirja, et kui selgub, et ei ole Nii et suuresti sinu töö sisu on kohtumit, kohtumine erinevate inimestega. Jah, eks ma, ma olen sellest aru saanud, et enamus häid ja loomulikult halbu mõtteid ikkagi pannakse selle pähe teiste inimeste poolt ja noh, mida sa teha saad, on valida inimesi, kellega sa kohtud ja suhtled ja siis eks natuke selekteerida neid asju ka. No ma loen ka muidugi raamatuid ja, ja muid asju, aga, aga mulle kuidagi tundub, et efektiivsem on efektiivsemad alati inimestega asju arutada. Kuidas sul on, kas selline elu põhimõtteliselt nagu praktilisest, eks ole, kolmemaa vahel et kas siukest, nagu ma ei oska öelda, juurteta tekita või, või, või kuidas sa seda kommenteerida, et sulle ikka meeldib selline. Tegelikult sa pead palju lendama sõitma. Mulle. Kuule, lendamine enam üldse ei meeldi, ma mäletan ma kunagi, mul on keegi öelnud, et ma kunagi ütles, et mulle väga meeldib lennujaamades olla ja inimesi vaadata, mis ma mõtlen, et oli tõsi, kui sa seda tegid niimoodi aeg-ajalt. Et siis oli hästi tore, aga praegu mulle üldse enam ei meeldi, et ma üritan igati vähendada seda. Aga noh, eks ma natuke õnneks ei ole nii hull, et ma üle elasin, sain kokku oma ühe Šveitsi tuttavaga, kes Eestis oli, tema ütles, et tema lendab 130 päeva aastas. Õnneks ma nii kaugele ei ole jõudnud ja ei jõua ka, ma tean, et siis ma muudan pigem oma elukorraldust, et ma arvan, et mingisugune kolm, neli korda kuus, et, või noh, ütleme kord nädalas, okei, aga rohkem küll ei taha. No ma elan kummalisest liiklemisest, räägime, et kuidas sulle tundub, on siin öeldud, et Tallinn või üldse Eesti on ikka selline noh, pudelikael on selline liikumise asi, et lennujaam, lennuühendusi on vähe ja nii edasi, et, et kuluks ära ka ikkagi see Rail Baltica kiirrong kuni Berliini. Mis sa sellest arvad? Ma arvan, see sõltub, et mis otstarbel, et noh, et mind, see konkreetselt eriti aitaks, mul nii kiire see rong Berliini ka ei ole ja noh, mul nii palju aega ka ei ole, et aga sinna Berliini poole sõita, et. Rongis rongis ja seda tööd teha näiteks ei saab. Tööd teha, aga ta on ikkagi Kaus olla ta natukene piiratud, et et ta ei ole nii hea, et ma hiljaaegu siis ma sõitsin. Sõitsin Baselist Luganosse Ta oli kokku neli tundi, et eks ma midagi tegin, aga noh, seal on veel see häda, et mäed ja tunnelid on vahepeal, siis katkeb ühendus ära. Ega ta ikka päris päris asja, et ei ole, rongiühendus on väga hea, näiteks Londonist Pariisi ma lähen alati rongiga. No siin on iiliti vist ka Indrek Neivelt rääkis või testis selle teema, mida tegelikult on veeretatud pidevalt, et testid Eestis võetakse ette suuri projekte, näiteks siin on hiljuti kaks asja olnud just uudiskünnise. Noh, jätkuvalt eks ole ületanud üks on siis selle kunstiakadeemia maja sealsamas naaber siis, eks ole. LHV pangale ja, ja nüüd see projekt, mis Euroopa toetusest ilma jäi, ehk siis Eesti Rahva muuseum, mis, mis sina nendest asjadest nagu arvad, et oled sa, oled sa üldse kursis või kui palju sa ennast kurssi viinud nende teemadega? Ega ma nüüd väga sügavuti ei ole ja eksperdiks kindlasti ennast ei pea. Et jah, ma ei oskagi öelda, et ma seda naabermaja rohkem olen lugenud ja kuulanud. Mulle lihtsalt tundub, et võib-olla seal see planeerimine või minu jaoks mõtteid on, naabritega peab alati arvestama ja arvestama, et nad on, on pigem mittesõbralikud, et ilmselt sealt seda väga ei tehtud. Et mis puudutab nüüd jah, suurte igasuguste mälestusmärkide ehitamist, et noh, ma arvan, et seda peaks väga jõukohaselt tegema, et et, et siin ma olen pigem konservatiivset. Ma ei võta seisukohta, ma ei täpselt ei tea, et mis, mis plaanis ja kuidas, aga aga võib-olla natuke iseloomust ka kinni, et ma jälle olen nagu see inimene, et ma nii väga ei ela ja mälestustes, et minu arust ikka elu on see, et mis nagu edasi, et kui sa hakkad tagasi ainult vaatama, et siis see ei ole väga dünaamiline, et mul näiteks mäletan, ma olin Kuveidis käisin ja siis mulle Kuveit väga ei meeldinud. Noh, vaatasime investeerimisvõimalusi lihtsalt Pärsia lahe riikides ja kui käik mulle väga ei meeldinud, sest nii palju kui ma inimestega rääkisid, nad kõik olid tagasi, vaatavad, et nende ajalugu nagu oleks ära lõppenud lahesaja võiduka lõpuga ja siis seda tähistati ja kõik elasid seal, aga puudus nagu niisugune ja ilmselt olid ka mälestusmärgid ja muud, aga noh, niisugune nagu edasiviiv ja see pool kuidagi tundus puudulik. Reisimist tuleb palju ette. Kuidas on, kas, kui on tööreisija puhkereis, seal on ikka suur vahe, eks ole, või saad sa võtta ka ikkagi teiste aja maha ja niisama? Ja mul oli tegelikult nüüd see aasta oli üle pika aja, et kus ma otsustasin, ma eriti tööasjadega ei tegele jõuludest alates, kuni siis kas oli 10. või 12. jaanuarini. Noh, eks ma aus olla, siis ma vahepeal kirjutasin alla ühe lepingu ja ühtteist tegin veel, et noh, päris nii ei õnnestunud, aga noh, sisuliselt ikkagi tähendas, et ma oma regulaarsetest asjadest konverentsikõned ja muud noh, ütlesin, et neid ei ole või mina ei osale, tähendab. Vabandust ei juhtunud midagi. Ei muidugi ei juhtu midagi, et ma selles mõttes ammu olen aru saanud, et, et kindlasti ma ei ole asendamatu, et ühesõnaga ja arusaamine on kerge elada. No Line saab ikkagi veel suhteliselt noor mees. Põhimõtteliselt sa võiksid ju noh, hakkab ka täitsa garantiina elama, et oled sa nagu mõelnud, et kaua-kaua võiks veel nii-öelda nagu tõesti kütta ja, ja ettevõtjana tegutseda, kas sa oled selline, kes? Kuule välja. Ei mul. Ma arvan, et ma ei ole päris pikki aastaid midagi teinud, sellepärast et ma vägisi pean tegema, et see noh, ütleme valik on kogu aeg olnud, et ikka pigem on põhjus, et mulle meeldib see, mis ma mulle meeldib, see, mis ma teen. Et noh, nihukest mõtet nagu, et nüüd mitte midagi teha. Ma kardan, et ma ei suudaks või pigem, pigem see oleks minu jaoks nagu mingi vangistused peale surutud, et keegi tahab karistada siis nagu seals karistus. Kuulame muusikat, oled valinud järgmiseks Uuessaidiloodriin, beibidviim. Kas natuke vanem lugu mingit vanemat muusikat, kõik vahet veel tuleb ette nii-öelda tarbimiseks? Jah, jah, jah, ei, ma hea meelega vaatan tagasi, et kuna ka muusika on väga sageli see, et kus uusi ideid alati piiramatult ei ole, et väga sageli nagu võetakse vana ja tehakse natukene ümber. Räägime juttu ettevõtja Rain Lõhmusega ja laine sai juba enne pisut räägitud, kuidas sa elad ja reisid väga tihedalt kolme riigi vahel. Aga siin, vabariigi aastapäeva eel küsiks seda, kui suur Eesti patrioot sa oled ja kas üldse oled? Ma arvan küll, et olen tegelikult ja, ja võib-olla võib-olla pigem ainult avastadki seda rohkem, justkui sa oled väljaspool Eestit, et ma mäletan, ma esimest korda oli niimoodi pikemalt Eestist eemal 99 koma haavaldis olin ja ja siis väga pikk aeg ka ei olnud, aga märkasin kohe, et ma otsisin üles need bostonis elavad eestlased ja hakkasime pühapäeviti koos käima. Nagu taipasin tegelikult, et miks maffiat sageli on rahvuslikul rahvuslik, ütleme mupo käivad, et lihtsalt inimestele meeldivad võõras kohas, hoiavad kokku ja siis kas nad lihtsalt niisama käivad koos või teevad midagi kuritegelik, meie ei teinud midagi. Aga, aga ma arvan, et ma olen. Mis sul nagu Eestis meeldib? Inimesed meeldivad kindlasti. Ma arvan, et ka see, et kuidas tervikuna asjad üles ehitatud on, alati saab paremat tahta, aga ei ole põhjust, aga kurtmiseks. Et ma ei teagi, ma pigem mis mulle meeldib, näiteks mulle meeldib. Ma arvan, et Tallinn on väga hea suurusega linn, et olles ise küll sündinud Tartus, aga, aga noh, ma pigem viimasel ajal siin elanud ja noh, mulle nagu Tallinn väga meeldib, et ütleme Elamiskeskkonnas suursemat mõttes just et ta on piisavalt suur, et siin on piisavalt palju asju. Samal ajal ei ole siin mingisuguseid võib-olla jälle kurdetakse, aga minu arust pole siin mingisuguseid liiklusummikuid olulisi noh, võrreldes Londoniga näiteks, et see on jälle kõik nagu taustsüsteemist kinni. Et muidugi on hommikuti tööle sõites aga, aga noh, see on köki-möki kõik, võrreldes sellega, kui sa ja noh, pidevalt oled sellises asjas. Nii et väga paljud asjad meeldivad. Et sul on endal ka maakohas maja, et ma kujutan ette, et ka sinna Eesti loodusesse, sa oled ka kindlasti valmis uude laulma sellele. Ja, ja ma noh, üks asi, mis ma ütlesin, võib olla äritegevuse mõttes nii hea ei ole, et tegelikult elab siin kuradima vähe inimesi, kui niimoodi otse öelda, hästi. Aga näiteks looduse mõttes jah, mul on oma maamaja, on Otepää lähistel ma ausalt öelda selle niisugust teist niisugust kohta, kus praktiliselt hallatud olla, ega ma ei teagi, et kus, kus saaks olla. Et seal tõesti ma arvan, et selles mõttes on Eesti üsna unikaalne, noh kindlasti on selliseid kohti veel kusagil Siberis ja, ja palju kohti, aga, ja Aafrikas, võib-olla, aga, aga nüüd realistlikult võttes, et ma arvan, et see on huvitav No ütleme, et sa oled palju ära käinud ja lähed üle pika aja jälle oma otepää majja ja tahad tõesti puhata paar päevagi, kas või kuidas see välja näeb, kas lülitad kõiksugused, kommunikatsioonivahendid välja lihtsalt oled ja kuulad seal seda metsavaikust ja rahu või ikkagi oled kursis kõigega, mis toimub. Ei, ma ei lülita, et mul seda lihtne teha, aga mis ma ikka lülitan, et see on. Ega nüüd, nii hull see asi ka ei ole, et ma peaks välja lülitama, et ega mul ei tungis ja kommunikatsioon kusagilt sealt uksest ja aknast sisse, et küll, aga mul Otepää elamine oli pikka aega. Noh, kindlasti ei ole seal televiisorit. Ma isegi olin põhimõtteliselt mul ainult vinüülplaadimängija seal, et, et niisugune nagu autentne vanaaegne olla, et et selles mõttes ma olen niigi lülitatud sealt välja. Küpsetad ise leiba, aga noh, kuidas tahaks öelda, et küpsetaks tegelikult ta küpseta. Teine asi, kas see oli 10 aastat tagasi, võis olla, eks ole, kui sa kirjutasid raamatu raha koos Kaur Kenderi ka, et seal oli küll, mäletan, eks sa oled seal oli seal ikkagi põhimõtteliselt üks inimeseks olemise mõõt oli see, et sa pead investeerima inimene, kes ei investeeri, see, see ei ole peaaegu inimene, aga aga nüüd on tulutu, väga siukseid huvitavaid aegu siin vahepeal, et kuidas, kas, kas sa, nüüd kui mingid paar märksõna öelda, et mis sellest investeerimisest säästmisest nüüd tänasel päeval järgi on jäänud, et mis on need millele veel võib loota, et kui inimene on ikkagi inimesi, kes, kes ka ikkagi mõtlevad säästa, investeeri teerida, mis, mis sellised nõuanded sinul nüüd tänasel päeval oleks? Aktsiad on ju niisugune väga kahtlane värk. Sõltub, et eks investeerimine üldse, kui küsida, et mis imeasi see on, et siis see on, noh, ma arvan, et tegelikult see on osa ettevaatlikkusest, et investeerimine umbes samasugune asi, et sul on külmutuskapis natuke toiduaineid, et sa ei peaks kohe poodi jooksma selleks, et natuke süüa kodus. No see on natuke pikemaks ajaks, võib öelda, et võib-olla sügavkülma pandud mingi moosipurk või kuidagi, et ikka ei peaks poodi jooksma. Ja noh, inimelu on ilmselt selline, et kõikidel perioodidel su sissetulekud ei ole võrdsed, et on paremaid aegu ja natuke halvemaid aegu. Ja, ja noh, ma näen, et see on nagu osa ettevaatlikkusest ja investeerimine iseenesest on tehniliselt kirjeldada, on see, et sa võtad taskus raha rahatähe vahetata mingi muu asja vastu, lootuses, et mõne aja pärast keegi, keegi jätkame selle rohkem raha selle asjast tagasi. Ja nüüd ongi see koht, et kus viga võib sisse tulla, et noh, sa pead nagu hindama, et mida teised tulevikus teevad ja kui sa valesti hindad, et siis järelikult on halb investeering konkreetselt küsisid aktsiaid, et noh, ma arvan, et päris niimoodi ei saagi nüüd öelda, et see on, pigem on küsimus, et aktsiaid on väga-väga palju, et et see on umbes samasugune nimetas nagu auto, et kas auto on hea või halb, suur või väike kallis, odav ülal pidada või odav ülal pidada, et noh kõik on. Et see on lihtsalt jah, et seal on võimalik sõita, autoga on võimalik sõita, hobusega on võimalik lennata, et noh, eks investeerimisest kategooriad on samasugused, sealt seest leiab kõike. Jah, et et selles mõttes ma saan aru, et ikkagi võib inimesed, kes, kellel jääb midagi üle, et täitsa tõsiselt võtta ka nende pankade juttu, et ma ei tea, kas see usaldusega praegu on, eks ole. Et, et see jutt, et tulge, tooge siis need veeringud meile, Me teame, kuhu seda paigutada, et sina siis ettevõtjana seal muidugi huvide konflikt vist. Aga ikkagi soovitad tõesti võtta tõsiselt neid jutte, et niisama pangas ei ole mõtet hoida sukasääres? Võib-olla ka mitte? Et jah, et siis ikkagi kuulata vahel neid säästmissoovitus, noh, kuidas ma ütleksin? Kõige parem on see, et kui ei pea kuulama, et kui usa, kui sa, sul on piisavalt teadmisi veel parm kogemusi ja sa usaldad iseennast, et ma, ma arvan, et see on kõige parem võimalus, et sel juhul ma ütleks, et pank on nii palju asja, ainult et mingisugust tehingut teha, et tehingud ikka käivad ükskõik kas läbi panga või notari või et ega sa seda päris pargipingi peale tee, ilmselt et ja nüüd jah, järgmine, et kui sul endal ühtegi ideed ei ole, et siis siis ilmselt tuleb kusagilt neid ideid hankida ja, või, või kellelegi asi usaldada. Aga eks selle pangaga on ka niimoodi, et piltlikult öeldes nagu jälle arsti juures käiguga, et ma lugesin vist, et kuni 19. sajandini oli niimoodi, et kus arsti juurde läksid, et pigem seal oli nagu suurendas riski su elule või et sa nagu tõid surma lähedamale selle asjaoluga, et kuna need ravimeetodid olid niuksed kahtlasevõitu ette, tänapäeval ilmselt see on pigem vastupidi, aga, aga näiteks operatsiooni tegemine on alati risk, et noh, investeerimisega on sama asi, et sa lähed kusagile panka, et sul võib olla seal pangas võib-olla piltlikult öeldes hea arst, võib olla halb arst. Et halb on see, et ta kipub olema täna väga Rabränditud, et noh, sul on suured brändid, et see bankett Toobank, aga noh, tegelikult ikkagi neid otsuseid, et kuhu see raha läheb, teevad mingid konkreetsed inimesed ja sa kipud neid mitte nägema. Et mulle endale selles mõttes alati meeldib rohkem, et kui ma saan aru, et ma oma raha kellelegi annan näiteks, et kellegi tema konkreetset annan ja see, keegi peab olema mingi inimene, noh mind näiteks ei veena, et on mingi komitee või tark masin või programm. Et noh, ma olen ikka näha, isegi tramm on, et kas inimene on, kas seda programmi tegi ja nagu aru saada, et noh, lõpuks on alati inimene seal taga ja investeerimine on natukene nagu selline asi, et unist mängudega ma olen, nii palju kui ma tean, on vist, et tänapäeval arvuti kipub võitma inimeste igas mängus välja arvatud pokker, kus sees on valetamine. Ja noh, ma arvan, et investeerimine natukese Anne kunst, et et inimest lüüa on ikkagi väga raske. Rain Lõhmuse suur aitäh teile täna külla tulemast ja kuuleme veel viimase loo täna. Sinu valikul taas kord automuusika, nagu ma aru saan.