Stuudios Hendrik Relve ja Haldi Normet-Saarna tervist, tervist. Me jätkame rände Uus-Meremaal ja selles saates oleme jõudnud tänasesse päeva. Leidsin ühe 60-ni detail välja antud toreda raamatu Vitiaasil Vaikse ookeani telepäris. Naljakas oli lugeda vene teadlase Jevgeni Krepsi kohati päris humoorikaid muljeid, kes Uus-Meremaa rannikul siis uurimislaevaga Vitjas viibis ja ja seda oli ikka üsna palju, mis mõjus lugupeetud teadlasele elektrile. Ei, no jaa, jaa, no tegelikult oli ta ütleme ka sel ajal üks sellisel euroopalikul tasemel kapitalistlik riik ja seda on ta ka praegu, 60.-te aastatega võrreldes on ta kindlasti palju muutunud, aga kahtlemata igaüks, kes sinna tuleb, see tajub, et, et on niisugune noh, siin on lahe olla. Mõjub nagu noh, niukene Tsiiliseerituna euroopalikuna ja siin on nagu kerge olla. Kõik toimib ja, ja noh, mõjub ikkagi sümpaatsemana sema. Praegu kõlas siin üks laul, mida Uus-Meremaal tunti nii kuuekümnendatel aastatel kui tuntakse ka praegu. See on niisugune tõeliselt rahvalik laul ja. Noori keelne siin lauldakse ka inglise keeles ja noh, tõlkeseks öelda, pealkirjaks siis midagi sellist, et et on saabunud aeg. No inglise keeles on Nov haua ja seda teavad kõik uusmeremaalast tähendab tõeliselt ilus laul ja ta on, ta on niisugune südamlik pidulik leegi hakkab Uus-Meremaal seda ümisema, siis nemad hakkavad kaasemise täitsa kindel. Ja laulu sünnilugu on ka huvitav, et meloodia muidugi võib väga vana olla, aga see tegelikult sai esimest korda kuulsaks esimese maailmasõjaaegadel 1915. aastal. Kovi saadeti Uus-Meremaalt väga palju noori mehi sõtta. Ja seda laulu lauldi neile, kui nad laevadega lahkusid. Ja põhiliselt olid need siis naishääled, nii nagu siin laulust praegugi ja, ja see oli siis nagu lahkumise laul ja selle sisu on noh, umbes niimoodi, et et head teed sulle. Aga tule kord tagasi omaste juurde. Niisugune ilus sõnum, natuke kurb, naised lehvitavad, mehed lähevad üle ja nii kaugele maale. Ja huvitav, et teise maailmasõja ajal sai see laul siis juba ülemaailmse kuulsuse ja sellel oli siis üks inglisekeelne variant, eks inglise lauljanna, tolleaegne kongress, fiils oli ta nimi ja Ma lauluna muutusse juba kogum maailmas tuntud lauluks ja jällegi oli sõjaaeg igalt poolt saatsid naised mehi ja poegi sõjaväljale ja see laulex hinge inimestele, nii et seda tuntakse ka paljudes muudes maades tuntakse seda alati Uus-Meremaa laul ja selles mõttes on see südamlik ja, ja see mõte, et, et tule ikka siia tagasi on tänapäeval täiesti kehtiv, sellepärast et Uus-Meremaa on elamisväärne maaja tänases saates me võib-olla siis arutamegi lahti selle, et miks ta elamisväärne on varasemates saadetes. Me oleme küll juba sellest kõnelnud, et üks põhjus, miks ta on elamisväärne, on see, et sealne kliima on, on väga niisugune kontimööda meiesuguste jaoks. Ja teiseks loodus on väga mitmekesine, seal metsi, mägesid järvesid ja, ja mereranda. Aga lisaks sellele, et selle otsa mitmekesine loodus ka rikas ja segi on alus, miks Uus-Meremaa elatustase on ikkagi kõrgem kui Eestis näiteks noh, kasvõi hindadega, kui sa seal oled, liigud ja millegi eest maksad, sa tajud, et, et maksavad ikka rohkem kui Eestis ja uusmeremaalased matka rohkem palka kui Eestis. Ta on ikkagi selles mõttes nagu elatustasemelt võib-olla mingi 50 protsenti umbes nagu Eestist mitte mitu korda, aga ütleme, 50 protsenti vähe, aga selgesti märgatavalt on elatustase kõrgem. Ja, ja kindlasti põhjus see, et seal majandus on ikkagi väga hästi toimiv ja väga mitmekesine ja üks selle majanduse alustalasid on, on kasvõi maha varad. Maavarasid on Uus-Meremaapinnas palju-palju rohkem kui Eestis. Rääkisime juba ühes varasemas saates, kuidas seal kord avastati kullaväljad toimusid need kullapalaviku aegadel need hiinlaste tulekut sinna. Aga seal on ka näiteks poolvääriskive ja igaüks, kes nüüd Uus-Meremaale läheb, siis toredam nii-öelda mälestus, mille sa kaasa võtad, Ta on, on just nefriit, nefriit on, on see kõige noh, niisugune sümboolne Uus-Meremaa kivim, poolvääriskivi, mida seal ka kaevandatakse ja milles tehaksegi põhiliselt suveniire ja ehteid. Ja see oli muidugi Mauridel oli, ta on niisugune püha müstiline kivi, noori juhtidel oli tihti kaelasse nefriidist suur, võimas ehe ja praegusel ajal noh, me käisime näiteks seal kaevanduse juures, kus nefriit kaevandatakse lõunasaarel, seal on siis käsitöökojad, kus tehakse siis sellest nefriidist ehteid, paljud nendest on muide siis maooripärased just. Ja seal nimetatakse seda nimega kriinston ehk siis roheline diviis, mis on väga tabav, sest nefriit ongi ost hästi sügavrohelist värvi. Aga noh, kullale ja vääriskividele lisaks on seal niisugusi asjalikke ja väga väärtuslikke maavarasid, päris tähelepanuväärsel hulgal rauamaaki, naftat, kivisütt. Ja noh, kui mõelda, siis näiteks nafta peale siis poole kogu Uus-Mere Ma nafta bensiini petrooleumi vajadusest saab Uus-Meremaa rahuldatud omaenda nafta kaudu, et see on ikka suur asi praegusel ajal. Ja kui mõelda kivise peale, siis kivisöega toimivad enamik Uus-Meremaasoojuselektrijaam. Nii et see elekter, mis seal praegu toodetakse, see tuleb oma kivisöest. Paljud hästi või väga hästi arenenud riigid on hädas saastatusega, kuivõrd on näiteks seal päevakorral kasvuhoonegaaside õhku paiskamises tekkinud probleemid. See on vägagi päevakorras, et nendesamade kivisöekaevandustega niimoodi, et et kui kivisütt kasutada elektri tootmiseks, siis õhku paiskub ikka päris palju saasteaineid. See on soojuselektrijaamade üks needus, mis tahad kivisöe peal ja see on sealsetele rohelise mõtteviisiga inimestele ikka põhjuseks olnud, nad väga jõuavad, et et me ei asendatakse mingisuguse taastuva energia peal töötavate elektrijaamadega praegusel ajal. Ja huvitav on see, et Uus-Meremaa on üks väheseid maid, samas kus on riiklikul tasandil vastu võetud otsus, et meie ei hakka kasutama tuumaenergiat. Põhimõtteliselt ei hakka kasutama, et me oleme tuumavabariik, rääkimata relvadest, aga ka siis elektrijaamade või energia tootmiseks. Igal juhul keeldume tuumaenergiast sihukene niuke ka ju vägagi selge keskkonnahoiuga seotud otsus, et nad on seal ikka niuksed omaette ühiskond seal keset ookeane ja neil omavahel need asjad peavad olema korralikult ühtselt otsustatud. Ja siis näiteks ka elektri tootmiseks kasutatakse aina rohkem hüdroenergiat. See on küll nüüd taastuv loodusvara, mõnikord muidugi see tamm muudab ka omakorda loodust, eks ole, et ta nii üheselt ei säästa loodust, kusagilt peab energiat saama, aga, aga selge on see, et energia saamisel aina enam kasutatakse taastuvaid, loodus, klaasid ka päikeseenergiat, näiteks. Ja kui mõelda nüüd, et mis on see Uus-Meremaa majanduse niisugune põhialustala, siis kahtlemata on see just see põllumajandus ja põllumajandus on hästi mitmekülgne ja kasvõi ütleme kogu see Puuviljaandlus ja aiandus, et see on seal ka juba ikka väga-väga põnev ja mitmekülgne, noh, ma ei räägigi õuna, pirni kirsiaedadest. Samas kõrval kasvatatakse apelsine, avokaado Sid viinamarju kiivisid. Aiaviljadest siiski kõige olulisemad on võib-olla just viinamarjad ja kiivid viinamarjad noh, ma arvan, meiegi poodides mõnedki eestlased eelistavad teatud Uus-Meremaa veini mar mis sealt tulevad ja me käisime ka seal siis viinamarjaistandustes ja, ja veinitehastes ja maitsesime neid veine ja tõepoolest nendel on väga tugev aroom ja mõnikord nad võivad tõesti saada su lemmik veinideks. Põhjus jällegi viinamarjade kasvamise kliima, sest viinamarjade jaoks on ta nüüd ütleme selle jaheduse viimase piiri peal, see Uus-Meremaa ja teistpidi on siin väga palju päikest lõunasaarel, mõnedes paikades ja seal need istandused ongi nii et hästi jahe ja hästi palju päikest. Viinamarjad on teistsuguse maitsega kui mujal, Nad on romaatsemad selgesti Aramontsemad ja seda hõngu tulekud nendest veinidest välja. Ja noh, muidugi siis noh ikka see nii-öelda sümbolpuuvili on jah, see kiivi kiividest. Me oleme juba rääkinud varem ka natukene, aga üldiselt on ju ikkagi huvitav, et teda hakati kasvatama alles kuskil 20. sajandil ja ja hulka aega oli ta nimi hiina tikk, kär. Sest sest ta, ta on Hiinast pärit puuvili ja tema maitse meenutab tikrimaitset, et eurooplastel on tikri maitse tuttav ja see oli tema vana nimi. Ja siis avastati, et Uus-Meremaa kliima on ideaalne kivide kasvatamiseks, et suurepärased saagid, suurepärane kvaliteet ja nüüd hakati seda hästi palju siin kasvatama ja siis mõeldi välja, noh ütleme siis niisugune maailmas levitamiseks talle uus nimi, see pandi loomulikult selle rahvuslinnu järgi selle lennuvõimetu linnukivi järgi ja niimoodi sai ta maailmas kuulsaks, võib olla ka mõni eestlane, kujutab ette siiamaani, et Uus-Meremaal kasvavadki kiivid looduslikud, noh, sest veel mõni aeg tagasi olid ka meil põhilised kiivid olidki pärit Uus-Meremaalt. Maailm teab, et Uus-Meremaalt saab kiivisid. Ja seal kohapeal on nad muidugi fantastilised, sest neid seal hästi odavad, nad on värsked ja samas täiesti küpsed. Sa ostad selle karbikese tühise hinna eest, seal on kaasas niuke huvitav nuga. Plastmassist otsas on nagu nuga lõikab pooleks selle kivi vilja teises otsas on lusikas, sellega siis urgitseb selle värske viljaliha välja. Fantastiline, seal on ju nii palju eri maitsevarjundeid natuke hapukas, natuke magus, need, mis meile siia jõuavad, vahetevahel väga hapud, olen noorelt ära korjata, just nimelt pooltoorelt ära korjatud, aga üks asi, mida ma ütlesin, ma ei olnud enne sellega kokku puutunud, ma ei ole mingit kiivi fänn olnud siiamaani. Aga Uus-Meremaa sai palju maitstud ja siis ma avastasin, seal on olemas niisugune kivi sort nagu kuldne kiivi. Ja selle aretasid uus-meremaalased välja kuskil üheksakümnendatel aastatel ja see näeb välja niisugune kollakas ja kui seda pooleks lõikad, siis viljaliha on seal sees, tõsting kuldne ja maitse on, on palju magusam kui sellel tüüpilisel Kiievil. Ja uusmeremaalased aretsid selle välja, seda hakati mujalgi kasvatama. Ja noh, praegusel hetkel on ikkagi niimoodi, et Uus-Meremaa ei ole kõige suurem kivide tootja maailmas, nii nagu ta veel oli hiljaaegu ja kes on Itaalia. Nii et nüüd, kui sai pärast Uus-Meremaalt tulekut kiivit palju sagedamini ostetud kui enne ja nüüd on meil parajasti kodus praegu ka just need kuldsed kiivid metsad meie poest osta, kui sa oskad küsida. Kuldne kivi, natukene kallim kui see tavaline, palju magusam, kollase viljalihaga, aga pärit Itaaliast. Et Itaalia ilmselt on meie poodides valdavad igal pool, tuleb meelde jätta ja kuldne kivi uus maitseelamus ja meenutab ka kahtlemata Uus-Meremaad, kus kunagi välja, et aga kui nüüd mõelda kõigi nende pudulojuste peale, keda seal tohututes hulkades Uus-Meremaa looduses näed karjamaadel et lambad on need kõige sagedasemad hambaid on, eks ole, nii tohutul hulgal, et iga elaniku peale tuleb 10 lammast siis kahtlemata kliima ka väga sobiv just lambapidamiseks ei ole juhuslik, et neid seal nii palju peetakse. Lambaid saab pidada sellistesse paikades, kus ei saa pidada hobuseid ja lehm eksale. Igal kõrgusel mägedes on erinevad lambatõud ja see rohi, mis seal kasvab, see on ka kuidagi eriti sobiv lammastel aasta ringi süüa ja Uus-Meremaal otsesed ütlevad täie veendumusega, meie lambaliha on maailma parim ja kui sa seal kohapeal seda värsket Te ütleme, jahutatud lambaliha sellest tehtud rooga maitsed, siis sa ikka peaaegu jäädki sellega nõusse. Ja nad muidugi põhilise osa sellest siis ekspordivad kogu maailma laiali. Ja muide ka Eestis Eestis saab Uus-Meremaalambaliha osta aga külmutatud ja ma ütleksin, et sellest sa ei saa enam seda rooga, mis seal seal kohapeal saad, aga kohapeal on, on ta fantastiline ja, ja loomi on seal väga lihtne pidada, sellepärast et Uus-Meremaa looduses ei ole kunagi olnud suuri kiskjaid. Lambad on nii-öelda vabapidamise peal nihukest asja ma olen näinud ainult Islandil ääretud tasandikud, mägede nõlvad, ühtegi aeda kuskil ei ole, ühtegi inimest ei ole, lambad hulguvad kuude kaupa ringi ja nii-öelda teenindavad ennast ise. Tegelikult kui mõelda, et mis nagu põllumajanduses kõige rohkem tulu toob Uus-Meremaale, siis ei olegi mitte lammas, vaid need on hoopis piimakarjad. Siis lüpsilehmad, keda peetakse seal põhjasaarel põhiliselt lambaid, peetakse põhiliselt lõunasaarel. Põhjasaarel on jälle ideaalsed tingimused just piimalehmade pidamiseks. Esiteks on seal sihukene mõõdukas kliima nii et lehmad saavad aasta ringi vabas õhus olla. Mitmetes lautades seal ei räägita ja seal on parajal määral seda niiskust ja vihma, nii et lehmadele jätkub täiuslik koor rammusat rohtu aasta ringi nad lihtsalt tõstetakse erinevatel aastaaegadel. Ühesõnaga kaetakse uutele karjamaadele ja kogu aeg jätkub toit. Ja me käisime ka lehmafarmis vaatamas, kuidas seal siis tegutsetakse. Peab ütlema, et lehmadel on ka peaaegu täielik iseteeninduset, ühtegi karjust seal ei näe. Seal kusagil ääretu karjamaa keskel on kusagil sugune lihtne katusealune seal lüpsiplats ja lehmadel on omad refleksid. Kui nad nii rammusat rohtu söövad, siis on neil udarad piimast tulvil nagu koormat neid, neil on kindlad kellaajad täiesti kella pealt lähevad kaks korda päevas vabatahtlikult karjajuhi veel sinna katusealusesse, seal on neil oma latrid lihtsalt seisavad sinna, sealt pannakse neile kiiresti need lüpsimasinat käima ja nad saavad oma koormast lahti, marsivad tagasi ja, ja toimivad iseenesest niimoodi nagu Petertum mobile, taasta ringi. Ühesõnaga tohutu väikse inimeste hulgaga saab pidada väga suure hulga lüpsilehmi kes toodavad esmaklassilist piima tohututes kogustes. Ja mis selle piimaga tehakse, tehakse põhiliselt piimapulbriks kuivatatud piimapulber ja see müüakse siis nii-öelda põhjatu Aasia turgudel. Aasias on alati lõputu nõudmine, nagu selle järele. Aga samas, kas mitte lehmadest mitu korda väiksemad loomad? Küülikud pole Uus-Meremaal jälle tõeliseks nuhtluseks olles pärast saareriiki sissetoomist tohutu hooga paljunema hakanud. Ja täiesti see on umbes seesama asjakäik, mis oli ka Austraalias peale küülikute on seal veel terve seltskond niisugusi, loomi kes toodi loodusesse ja nad hakkasid nii käituma nagu inimesed ei osanud arvata, et, et sellest me räägime ka ükskord edaspidi, aga, aga küülikud on seal jah, üks niisugune nuhtlus. Ja niisugune noh, üks nuhtlus on ka muide hirved hirved toodi Šotimaalt seesama punahirv, keda on ka Eestis meil saartel ja Lõuna-Eestis natukene Eestis on ta suhteliselt haruldane loom, aga Euroopas väga paljudes kohtades tavaline Šotimaal tavaline, toodi sinna Uus-Meremaa lõunasaare. Seal on niinimetatud lõunal, kuid niisugune mäestik last sinna lahti. Hirved hakkasid ennast tundma liiga hästi. Kiskjaid ei ole, kliima on täiuslik, süüa on aasta ringi ohjeldamatu paljunemine ja niimoodi kuskil kui 19. sajandil natoodi, siis kuskil 20. saines tõeline kahjur siis nagu just nende sama farmerid peaks. Esiteks rüüstasid aedu, põlde, aga ka metsi, näiteks seal on väga tihti istutatud metsad, noored puud pannakse svama, hirved panevad need pintslisse. Ja, ja siis hakati nende hulka piirama lihtsalt. Aga kuskilt 1900 seitsmekümnendatel aastatel tuli ühel lõunasaare farmeril geniaalne idee. Ja selle tulemused on, on vägagi kaugeleulatuv, tuvad nimelt ta mõtles, et mis siis, kui kooriaks sealt metsast IRL-i kokku ja hakkaks karjak tema noh, nii nagu lambaid. Ja, ja selgus, et saabki karjatada ja saabki pidada nagu nagu mingisuguseid koduloomi, nagu kariloomi aia sees suurtel karjamaadel ja lõunasaarel. Me nägime paljudes paikades niisugune suur suur aed, mis võiks olla nagu lehmakarjamaa, aga seal on tohutu suur hirvekari sees. Et siis inimene oma leidlikkuse muutis kahju kasu. Jah, see oli puhaskasumimäng, sest neid hirvi kasvatatakse praeguse ajani ainult selleks, et müüa siis nii-öelda täid ja tooted ei ole mitte ainult hirveliha, vaid on ka hirvenahad, hirvesarved. Hirvesarved muide lähevad lõputule Aasia turule, sest Aasias hirvesarvi peetakse väga tähtsaks meditsiiniliseks algaineks, sellest tehakse igasuguseid ravimeid. Sarvepulbrist on jah palju räägitud Aasias ja Aasia meditsiinis, aga liha jõuab meilegi siin mõni nädal tagasi tuttavate juures sõime Raplas tehtud hirvevorsti ja hakkad lugema sealt peenes kirjas. Raplas tehtud küll, aga liha on pärit Uus-Meremaalt, Uus-Meremaa hirveliha, praegu on seal lõunasaarel tuhandeid hirvefarme. Seal on kaks miljonit hirve alaliselt ja sellega varustatakse põhiliselt küll Euroopa turgu, nüüd selle hirvelihaga. Aga see on kõigepealt ikkagi väga suure kasumiga majandustegevus seal nende uusmeremaalaste jaoks ja, ja kummalisel kombel on nende hirvedega, kes on sinna loodusesse jäänud. Noh, nendega on ikka väga pahasti. Sest neid on ikka seal liiga palju ja meie jaoks natuke arusaamatult võib Uus-Meremaal pidada hirvejahti aasta ringi ja ei ole mitte mingeid piiranguid, kui palju sa neid lased seal metsas? Väga tihti, muide lastakse see hirv metsas maha ja jäetakse sinna. Ta lihas ei kasutataks ja on koguni nii, et teatud niuksed riiklikud brigaadid lähevad helikopteritega igal aastal ja, ja sealt ülevalt lasevad sadu hirvi looduses maha, et kuidagimoodi ohjeldada seda hirvede piiramatut arvukust kogu aeg looduses ja siis jäetakse see liha sinna lihtsalt sisse hädanema mädanema ja, ja see meile muidugi on täiesti arusaamatu metslooma liha, eks ole, noh, kui Eestis hirv kütitakse, siis loomulikult täiuslik roog Uus-Meremaal on range reegel, isiklikult on keelatud kaubelda siis looduses elava hirvelihaga. Põhjenduseks on see, et looduses elavatel loomadel on teatud parasiidid ja haigused, mis võivad inimesele ohtlikud olla. No tegelikult kõik metsloomad kannavad teatud parasite, tegelik tagapõhi on see, et seda lihaturule tuues vähendatakse hirvekasvatajate tulust ja nad ise on kehtestanud riigi jaoks sellise nõuda, et, et meie tulud ei tohi väheneda. Ilmselt see taust on selline ja seal metsas mitte keegi seda hirveliha ei söö tõepoolest, seal ei ole suuri kiskjaid, nii et see saab ikka enamasti seal mullaks, noh, mingid pisikesed ütleme, närilised ja, aga praktiliselt tõepoolest ei ole seda järgmist astet, mis mujal maailmas on. Ehk siis lihasööjad, suuruluk, need puuduvad, need Uus-Meremaa hirve kohta käib see, et mullast oled sa võetud ja ja ja saad kohe mullaks tagasi, ilma vahepeal kiskja kõhust läbi käimata. Aga veel on üks niisugune oluline majandusharu Uus-Meremaa jaoks tänapäeval, ilma milleta Ta ta nii hästi elaks, on sedasama turism. Meiegi, kes me seal käisime, olime üks osa siis miljonitest turistidest, kes Uus-Meremaal käivad ja Uus-Meremaa on väga sõbralik turismimaa, seal on niivõrd palju võimalusi, igasuguseid variante, kuidas sa saad seal 100-l erineval viisil, kel linnas, kel maal puhkajana endal meelt lahutada ja ja noh, meie käisime näiteks nendel matkaradadel, neid on looduses hästi palju poolest tunnist alates ja kahe nädalaga, lõpetades seal On kämpingute süsteem, kämpingud töötavad tihti niimoodi, et, et seal on need elementaarsed mugavused olemas, aga ühtegi inimest ei ole. Paned oma telgi sinna ülesse hommikul lahkudes, seal on postkast, paned ümbrikusse raha, nii nagu on kirjutatud, et nii palju maksab. Paned selle ümbrikusse, paned sinna postkasti, lähed edasi, kõik toimib. Tegelikult on seal ka niisuguseid omapäraseid turismivorme mis pääga suurt elevust tekitasid, endal ka ja see esimene kokkupuude oli niisugune, et me jõudsime Uus-Meremaale just eelmise aasta viimasel päeval ja me otsustasime vana-aasta õhtut mööda saata Ta linnas Aucklandi linn, kus on väga kõrge teletorn, see on kuskil üle 300 meetri kõrge ja, ja seal üleval umbes nagu, ütleme, meie Tallinna teletorn, seal üleval on siis niukene restoran ja seal 300 meetri kõrgusel, sööd seal, vaatad tohutust akendest välja, sellel päeval oli niisugune ilm, et vahepeal tulid nagu pilved, nii et seal nagu pilvede vahel seal niimoodi söömas välja vaatamas. Järsku pilvede seest ilmub välja üks seltskond, hanereas kõnnivad, kõik on omavahel köitega seotud, ühendatud ja lähevad, kõige ees on instruktor, see siis hull olnud, seal õpetab, kuidas tegutseda, seal on niisugune kitsas betoonkarniis niisugune meetri laiune ja teised tulevad osal põlved võdisema, tema järel niimoodi. Ja, ja see oli siis niisugune turisti lõbustus, et sa kõndisid sellel kitsal Nonii sil 300 meetri kõrgusel ümber teletorni ja maksid selle eest päris priskelt raha. Kõrgusekartust ei tohi olla, ei tohi olla ja oli kohe näha, et mõnel nendest oli see päris tugev, noh nad siis nagu nii-öelda tegid iseendale väljakutse, kirjutavad niisugusi, niisugusi trikiga siukseid, ekstreemturisti lõbustusi on, on Uus-Meremaal hästi palju ja nendest vist kõige kuulsam. Käisime tutvumas kokku puutuma soline pensihüpped. Nad on selles mõttes sealt pärit, et seal mõtles üks mees, tema nimi oli Alland Jon häkket välja, et selle asja eest võib hakata turistidelt raha küsima. Selles mõttes on ta sealt pärit. Originaalis on ta pärit loodusrahvastelt maailma loodusrahvastelt, kus meeste initsiatsiooniriituse käigus tuli umbes midagi sarnast teha. Noh, väga sarnane näiteks Vanuatu saarestik, kus noored mehed ehitati hiigelkõrge torn ja siis liaaniga jala küljes, nad hüppasid sealt niimoodi all. Ja on ka näiteks Mehhikos. Me kunagi rääkisime ka muide sellest, kui me rääkisime maisist, on Kesk-Ameerikast pärit. Seal apteekidel oli selline püha riitus, et tüpati ka torni otsast alla. Köis jala otsas ja siiamaani tehakse nüüd juba külg ausalt turistide šõuna. Et siis nagu masi saaki suurendada. Aga aga nüüd seesama Allan John häkker, et ta oli 28 aastane mees hästi sportlik käinud ringi ja temal tuli ideed. Haa, et, et teeme selle hüppamise täiesti turvaliseks. Hakkame selle eest raha küsima ja selles paigas, kus ta siis korraldas selle esimese maailma esimesed pensi, et raha eest seal me käisime seal kava Rahu, sild, lõunasaarel kunstani linna lähistel ja seal me nüüd olime, seal on niisugune kuristik, kuristiku kohal on sild ja kuristik on umbes 40 meetrit sügav, natuke üle 40, seal põhjas voolab mägijõgi. Ja seal ta siis korraldas esimesi pensihüpet turistidele. Ja noh, kui keegi eestlane mõtleb, et ogar mõte, et noh, et meil on niisugune ohtlik ja ebamugav asi, hüppad pea ees alla ja, ja köis jala otsas. Ükski ei hakka seda tegema, siis täpselt vastupidise said tohutult populaarseks levis algul Uus-Meremaal, siis mujal maailmas praegu muide õllesummeril saab hüpata torn kraanast alla, pentsi hüpet, ma kujutan ette, noorematele inimestele on see tegelikult väga-väga vahva. Aga see Silse Kawaraus yld seal, kui me seal olime, sellest on saanud siis niisugune turismikeskus, seal on kõik mugavused asjad, sa maksad üsna priske raha. Et sellest ajaloolisest paigast, kas siis ise alla hüpata, sajad pealtvaatajad on seal siis alati kõrval ja siis sa saad seda vaadata ja seal on ka üks niisugune trikiga reegel. Mina arvan, et seesama Allantsioon häkket ise mõtles selle välja. Nimelt. Hüppamine päris kallis, tahad ilma rahata hüpata, saad hüppa ihualasti. Ei ole vist liiga palju tahtjaid olnud? On olnud, on olnud ja mõni noormees, miks mitte raha vähe ja las ta hüppab ja tegelikult on niimoodi, et, et seal kus sa seda vaatad. Õnneks oli meie seltskonnas eestlaste seltskonnas üks, kes siis selles mõttes ka eestlased häbist päästis, ta ei pannud alasti, aga ta oli nõus hüppama, sest ausalt öeldes näiteks mina ei ole ka sellise loomusega, mulle pakkus mingit Lõbu sadade pilkude all kaamerate välkudes niimoodi demonstratiivselt show'd teha. Kõigile pärast saad kaasa ka fotod ja video selle kohta, kuidas sa hüppasid ja maksad selle eest kõva raha. Ma arvan, et kui ma hüppaksin, siis ma teeksin seda võib-olla sõpradega koos kusagil väga kõrvalises paigas. Aga ma saan aru, et, et see on asi, mis paljusid tõmbab ja, ja meie seltskonnas oli üks tubli naine, kes oli kodus tõotanud oma tütrele. Tüüp hüppas ja väga ilusti hüppas. Nii et see on üks niisugune eneseületamine, väljakutse ja väga tore olla. Ja ütleme, turism populaarne turismivariant tähendab palju ja üks väga sage turismiviis on seal see seljakotirändurit rändamine, et näiteks minu tutvusringkonnas on ikka päris palju noori, kes on läinud nüüd Uus-Meremaale seljakotirändurite no see on niisugune viis, et kui sul on hästi vähe raha ja hästi palju aega ja väga suur soov, kõik on võimalik ja sa lähed sinna ja paljud seljakotirändurid elavad Uus-Meremaal, kuid ja isegi aastaid vahepeal käivad tööl kusagil teenivat raha, aga mitte selleks, et rikkaks saada, vaid et edasi rännata ja niimoodi seal elatakse noortega. Väga lahe ja tegelikult on ka veel niimoodi, et väga head võimalused on seal just niisuguste ajutiste tööotste jaoks sama nendesse kiivide korjamine või seal kuskil lambafarmis või kuskil tööd teada või kasvõi need lõputud turistipaigad seal mingeid töid leida. Hooaja töid alati leiab alati hakkama. Sellest on saanud ka turismiharu praegusel ajal seda nimetatakse rahvusvaheliselt. Täkkarid, seljakoti inimesed, eks ole, ja nüüd ma kahtlustan, et kui ma oleksin 20 aastane, äkki ma ka oleks paar aastat sellisel viisil Uus-Meremaal, et, et kahtlemata lahe. Nii et ikkagi tore maasõbralik, maa, turvaline maatasakaalukas majandus- ja noh, kui mõelda, et kas siis uus meremaalastele üldse probleeme ei ole, noh igal pool maailmas ükskõik kuidas sa elad, ikka oma probleemid ja ja kui see paljude uusmeremaalastega sai ju räägitud, juttu aetud seal olles et noh, näiteks vanemad inimesed tüüpilised ütlevad, et elu on väga kalliks läinud. Hinnad on täiesti lakke läinud, et täitsa jama, et enam palgast nagu hästi ei jätkugi niuke tüüpiline kurtmine, mida mina kuulsin nüüd oma kõrvaga seal Uus-Meremaal praegusel ajal nad ütlevad näiteks noh, väga palju elatakse maal või on niimoodi, et elatakse küll linnakeses, aga maal on ka mingi paik. Seal on väike, et noh, tuleb eestlasele ikka üsna tuttav ette, et siis öeldi niimoodi, et vot porgand on praegu nii kallis, mina seda tänan poest, osta ei jaksa, ma kasvatan seda ise. Noh, kõik on suhteline, tegelikult loomulikult ei jaksa seda porgandit osta, aga aga tema meelest on see ebaõiglased, kalliks läinud need hinnad ja näiteks, kui mõelda noorte peale noorte võhi mure on see, et neil muresid ei ole. Paistvam minule küll paistab niimoodi, et, et neil on, noh, see ühiskond on nii turvaline, nii kindel ja neil on natukene igav, lihtsalt elab seal oma kodusaarel, käib seal ringi igal pool ja ikkagi kuidagi, et mis seal silmapiiri taga, et see nagu seal ikka vist päris elu olla. Kas ta siis võtab ka seljakoti selga ja rändab, vahel ei, tüüpiline, hoopis midagi muud, Uus-Meremaal on nimelt väga täiuslik haridussüsteem ja lõputul hulgal erialadel saada väga hea erialaharidus ja praktiliselt on ilma rahata see haridus, mis saadakse nii, et tuleb palju soodsamalt kätte kui mujal maailmas õppides. Ja nüüd noorte puhul on väga tüüpiline see, ta õpib hambaarstiks inseneriks ükskõik kelleks. Ja Ta pärast kooli lõpetamist pärast erialasaamist läheb Uus-Meremaalt ära, sest Uus-Mere, temal kui võrrelda palkasid, siis näiteks ütleme, Inglismaal on ikka palju paremad palgad Uus-Meremaal keel on sama, nad on automaatselt Suurbritannia kodanikud, kõik uus-meremaalased ja noor läheb lihtsalt raha teenima väga tihti ja ka maailma uudistama. Loomulikult. Et ka noore põlvkonna jaoks sama laul käes on lahkumise tund on täiesti päevakorral nii mõnigi kord ja seda, mida tema eelmised põlvkonnad mäletasid, seda mäletab temagi ja ma kujutan ette, et kui ta siis noh, selle laulu sõnum on ju ka see, et et mine siis pealegi kaugele. Aga tule ükskord tagasi. Ja võib-olla see viis jääb ka talla ikkagi kuidagi meelde ja toobki see sama laul ta ükskord Uus-Meremaale tagasi. Selline oli saade elust tänapäeva Uus-Meremaal, millest tuleb juttu, järgmises vaatame Uus-Meremaa mägesid, metsi, puid. Stuudios olid Hendrik Relve ja Haldi Normet-Saarna Kuulmiseni nädala pärast. Kuula.