Täpsed tööliigutused, kiire tempo, karm kord puuvillaistandustes hea on, kui jõuad vahepeal ka ümber pea tiirleva sääsega hakkama saada. Harlemis sündinud Harry Belafonte ja Noorma Ljubov koor. Aga mis on ühist avaratel, puuviljapõldudel ja kivisel tolmusel? Harlemi? Üks neist, kes Harlemis äss organiseerinud asus, oli katan klambi siis puuvillaklubi nime kandva asutuse omanik salaviinamüüja ja gängster, õhu nimeden. Tema organiseeris oma klubis asjad niimoodi, et sinna lasti sisse vaid jõukas valgenahaline publik kes suutis endale keelu rajal ka õuni pakutavat kallist salaalkoholi lubada. Kuid laval lõbustasid seda publikut eranditult mustanahalised muusikud. Suur osa neist alustas siit oma teed maailmakuulsasse. Oli loomulik, et Harlemi elanikele Cotton Clubi just südamelähedane ei olnud. Aga siis polnud kaugeltki ainus paik, neid oli kümneid, kus kohtuda, õhtuid, veeta mõned neist klubidest saalidest nüüdseks kadunud ja mõned alles. Ilusat pühapäeva taas kord vikerraadio Helgi Erilaid Raimo Seljamaa ja algaski taas üks. Aja jälg kivis. On välja uuritud, et praeguse Harlemi alale hakkasid esimestena uut kodu rajama ookeani tagant kohale jõudnud uusasukad. Prantsuse hollandi päritolu vennad Henrik ja Isaac de Forest ja nende õde rahweride forest oli aasta 1637 ja hollandlastest sisserändajaid ründasid sage oma senistest elupaikadest välja tõrjutud Ameerika põlisasukate hõimud. New York oli siis veel Manhattani saare lõuna seoses arenev New Amsterdam ja väikest roheliste asulat, mis tekkis saare põhjaosas, hakati kutsuma New Harlem Hollandis paikneva Harlemi linna järgi. Inglased vallutasid koloonia 1664 ja püüdsid seda langestriks ümber nimetada, kuid siinsed elanikud ei suutnud uue nimega harjuda ja nii jäigi haarlema alles. Alguses kasvas küla väga aeglaselt. Iseseisvussõjas, septembris 1776 toimus just siinsetel aladel Harlemi lahing, kus George Washingtoni näed Briti vägesid esmakordselt. Võitsid britid suutsid aga hiljem Washingtoni sõdurit põhja poole suruda ning põletasid haarlani maatasa. Vähehaaval ehitati küla uuesti üles ning paljud jõukad New Yorgi elanikud rajasid just siia lopsakas rohelusse oma maamõisas. Oli 1831, kui New York Harlemi raudtee oma reise alustas. See tähendas senise unisevõitu küla jaoks kiiret linnastumist. Pärast Ameerika kodusõda kerkis siia juba rida maju, kirikuid ja vabrikuhooneid. 1889 haavas Oscar Hammerstein esimene Harlemi operimmo ja ning ennustati, et siinsest linnusest saab lähemas tulevikus jõukuse kultuuriintelligentsi keskus, kuid ennustused osutusid hennatlikeks. Harlemisse ulata. Metroo rajamine lükkus edasi ja kiire elamuehitusviis korterite üürid ning hinnad alla nii, et need said jõukohaseks Ida-Euroopast kohale saabunud juutidele ja Itaalia immigrantidele. Musta nahavärviga rahvas hakkas juba 20. sajandi alguses massiliselt haarlemisse kolima. Rünnakutel lõuna osariikidest põhja pool jäi osa neist pidama saanud Louise džiga. Põgus osa jõudis mööda rannikut New Yorki. Vähem rassismi, kõigi täisealiste meeste hääleõigus, paremad õppimisvõimalused, ka afroameerika lastele. Kehv majanduslik olukord olid põhjused, miks tuhanded mustad 20. sajandi esimestel kümnenditel lõuna osariikidest põhja poole suundusid esimese maailmasõja mõjul. See liikumine kasvas veelgi, saades nimetuse de greid, May kration, suur rahvasterändamine. Nii et ees ootavad töökohad suurtes keskustes. Autotööstustes Tase tööstus, Chicago suured tapamajad New Yorgis aga tööstuspuudus ja nägu Jaanika Helen lirovi lokk asja 1925 kokku võttis andis afroameeriklastele esimest korda võimaluse süveneda endasse ja ümbritsevasse otsida eneseväljendamisteid ja just esimese maailmasõjajärgsetel aastatel. Seal sai alguse afroameerika kultuuri suur tõus, mida hakati nimetama selle loovuse allika keskpunktiks kujunenud haarlemi järgi. Haarlani renessaansiks. Renessanss jätkus läbi 1920.-te, kuni saabus suur börsikrahh greid Crash millele järgnes suur majanduslik depressioon. Greid depression. Muutused, mida renessansi aasta endaga kaasa tõid, olid pöördumatud ja muutsid üha enam suhtumist afroameerika kultuuriteater, kirjandus, kujutav kunst, muusika. Tekkis uus, tulevikku vaatav identiteet ja afroameerika kultuurist sai lahutamatu osa Ameerika kultuurist ja üha enam Camusitseeriti koos oli selliseid kohti näiteks Savoy ballisaal Apollo teater või siis vähemasti käidi kuulamas ja õppimas ja tutvusi sõlmimas näiteks sellises paigas kui Cotton Clubi ja kõik need kolm asusid haarlonist. Kaotan klapp ööklubi New Yorgi Harlemis tähendas lahedat äraolemist rõõmsa džässi saatel ja keeluseaduse või siin rahulikult unustada. Oli 1920, kui raskekaalu poksitšempion Jack Johnson avas 142. tänava lennakse avenüü nurgal luksusliku 400 inimest mahutava ööklubi. Kolm aastat hiljem võttis asutuse üle täna juba nimetatud gängster õuni, Mäeden nimetas sellega abiks ja müüs siinsele publikule rahulikult keeluaja salakaupa. Mõnel korral klubi suleti ikka alkoholi müümise pärast, kuid avati õige pea uuesti ja politsei sealses sfääris eriti ei sekkunud. Katsun klubi asukoht oli lauseid ideaalselt valitud. Siinsamas lähedal oli ju New Yorgi Manhattani läbiv tohutu pikk elusoon Broadway. Kathryn Klabi õitsengu aegadest, Harlemi renessanssi aastatel ja hiljemgi on õige mitmeid fotosid olemas. Väga palju reklaami, kõikvõimalikes kohtades tuli kirjas nimi Karlson, klapp esinejatele näed üle kõnnitee ulatuva varikatuseäärtel tagasihoidliku ukse ees. Plakati kõrval seisab uksehoidja mundris suur must mees. Lõviruum ise asus pikka kivihoone ülemisel korrusel, kus on näha terve rida toredaid ümara kaarealise aknaid ja nende akende taga käis õhtust õhtusse pidu. Tellingtoni, kodanikunimega Edward Kennedy Ellington orkestris sai Cotton Clubi majabänd 1927 ja oli seda kuni 1931 suveni. Raadioülekanded klubis tegid Wellingtoni ja tema orkestri tuntuks ülema ja ja nüüd oli tal ka võimalus koguda kokku tipp-pillimehed ning rahus muusikat kirjutada, katsetada ja muusikud naljalt Ellingtoni orkestrist ei lahkunud. Põhjuseks öeldi omadus, mis olevat üsna erandlik orkestrijuhtide seas. Glen Milleri orkester pidi alati kõlama nagu Glenn Miller, Reio orkester. Muusikute isikupära oli teisejärguline. Benny Goodman oli alati orkestrimuusikakeskpunktiks tulipunktiks. Ellington aga hindas muusikute eripära individuaalsust. Kas panna orkestri uus liige lugusid mängima nii nagu seda senine Aranseering ette nägi või anda muusikule võimalus leida ise sobivaim tee peale jäid vabad käed. Ellingtoni üks mitmetes tunnus meloodiates, muud indigo sündis 1930. Ta oli külas oma, ootas kuni toit valmis, saab mõtted eesootaval stuudio tööl ja siis ta tuli indigo meloodia 15 minutiga. Samal päeval võeti lugu stuudios linti ja õhtul toimus juba ka esiettekanne Cotton Clubis. Oma õitsengu aegadel oli haarlemi südames paiknev Kathan klapp kujunenud elegantseks kohtumispaigaks, kus pühapäeviti toimusid niinimetatud kuulsuste õhtud ning valge publiku hulgast võis leida tuntud muusikuid ja filmistaare. Laval lahutas nende meelt tulevaste mustade džässikuulsustega koorekiht. Vesismis counteisi LF Valler, Louis Armstrong, näkkin kõõlvilehallide ja hulk teisi. Viimased pidid klubi juhtkonna tahtel laval toimuvates šõudes metsikuid tumedanahalisi, singli elanikke või lõunaosariikide puuvillaistanduste musti orjatöölisi esitama ning heliloojad pidid valge publiku rõõmuks niinimetatud džunglimuusikat kirjutama. Tantsutüdrukute valik oli pisut järele andlikum. Nad olid pikad, päevitunud, kaunid ja vähem kui 21 aastat vanad. Laval aset leidva džungli märuli etendamiseks sobisid siis nii tumedama või heledama nahatooniga piigad eksootilistes kostüümides, mis rohkem paljastasid, kui katsid. Oli aasta 1919, kui kaheaastasest Leena Hoornis sai mustade kodanikuõiguste eest võitleva organisatsiooni liige. Tänu vanaemale 1930 rull masus Lena Horne Cotton Clubis tööle tantsurühma liikmena. Jaa, kuid peagi leidis tunnustust hoopis lauljana. Aga kõik džunglilavastused, Kotoni stiil, publik ainult valge esinejate lähedastelegi pigem ei saalis oli tundlikule Leena hoonile liig mis liig. Ja 1936 jättis ta klubiga hüvasti. Janu õigluse järele ja aktiivne kodanikuõiguste eest võitlemine oli Leena hoonile iseloomulik läbi elu. Ja sugugi ei tulnud see kasuks laulja ja näitlejakarjäärile. Temagi nimi oli 1900 viiekümnendail kurikuulsas mustaks kirjas. 1963 osales ta Martin Luther kingi suurel rahu Marsil Washingtonis ja avaldas ka laia tähelepanu saanud artikli Atsjastuantubima. Ma lihtsalt tahan olla mina ise. Omamoodi avameelne kokkuvõte elust, karjäär, riist, sündmustest ja inimestest oli 1981 Produeil etendunud üliedukaks osutunud Leena hoon, leidi and Music leedi ja tema muusika, mida pärjati mitme auhinnaga. Laul, tormine ilm, tormi Uueda. 1930. aastal sõitis Niuke elling orkester esinemistuurile ja tema asemel sai kattun klaveri esibändiks. Olen 23 aastane, käeb Källovi oma grupiga emissar jams. Kallame kogus kiiresti tuntust ja populaarsust ning tõusis Cotton Clubi nii-öelda majabändiks, kuigi aeg-ajalt esines seal ka paljude lemmik Jugellington. Oma vahest ehk kuulsaima loo miinivemmuugher salvestas Galloway 1931 ja oli see alles sensatsioon. Mini jõudis Kathryn klubis kaks korda nädalas toimuvatesse Ameerikalistesse raadius šõudesse joonis sõlmidesse, kuhu käekella või andis nii oma hääle kui oma tantsusammud. Ülle andi hellitusnimi haidi õmme. Veel üks pärle, Kotom klubiga seotud Iisrael others nagu Leena Hornil, oli ka Iisrael Voothersil esmaesinemine Cotton Clubis 1933. aastal küll selle vahega, et others oli selleks ajahetkeks juba tuntud laulja esinenud mooduvail, mänginud teatrites, filmides ja tulevikus kõigis neis valdkondades võitis Iisrael voorters preemiaid, auhindu ja kandideeris mõnedki korrad Oscarile. Iisrael mootorsile kuulub ka au olla esimene must naine kellel oli oma raadioshow 1933 ning 1939 MPC teleprogrammis oma saade. Iisrael ootes. Šõu. Nüüd kujutan läbi, õnnelikud ajad ei kestnud lõputult. 1935. aastal rassirahutuste ajal mürgeldasid lärmitsesid Harlemi elanikud päris kõvasti. Pärast seda leiti, et ka katsun klapp pole midagi muud kui üks kaalituse urgas. Paik pandi 1936. aastal kinni ning avati samal aastal taas küll juba teises ilmselt veelgi paremas kohas ja 48. tänava nurgal. Talle pakuti glamuurset Šeusid juba rahakamale publikule ja nii kestis aastani 1940. Katsun Klabi kõige esimest hoonet haarlemis enam ei ole, kuid klubi tegutseb alates 1978.-st aastast. Uues Haas Massiivse Manhattani võlli viadukti all tänapäevani edasi. Endiste aegade glamuuri meenutav tagasihoidlikku lava ja tantsupõrandaga lokaal pakub oma külalistele õhtuti bluusi, džässi ja svingi. Nädalalõppudel cagosmelit. 20 aastane Ella Fitzgerald ning Chicouebi orkester ja lastelaulule põhinev diskett tärsket 1930.-te enimmüüdud plaate Ühendriikides. Ja Chico oli muusik, kellega Ella Fitzgerald kõige meelsamini koostööd tegi. Neid sidus nii lähedane sõprus kui vastastikku hästi mõjuv professionaalne suhe. Ühine muusikaline mõtlemine. Nii et pärast Chicuebi surma 1939 võttis Ella Fitzgerald orkestri juhtimise enda peale. Koos Chicuebi orkestri saabumisega Savoy tantsusaali saabus ka tõeline muusika, möll, on väidetud. Trummar Džiin grupp ja iseloomustas kolleegi viidates tema väikesele kasvule. Põhjuseks deformeerunud lülisammas. Trummide väike hiiglane, lill Tšaiend of Dreams laval kõrgel poodiumil orkestri kohal kui troonil. Et tema näeks publikut ja publik teda. Päris kordan, krabi lähedal haarlemile Ennokse avenüül 140. ja 141. tänava vahel avas 1926. aasta märtsis uksed kõlava nimega asutus Savoy ballisaal. Omanik oli noor juudi soost mees Mauge Ell ja mänedžer, noor must mees Charles põgenen mis tähendas, et paik oli avatud nii mustadele kui valgetele tantsuhimulistele. Äriliselt igati õige otsus, mis tõi kohale suure hulga rahvast. Savoy ballisaal võttis enda alla terve Kahekordse hoonete ploki teise korruse. Väljaspoolt vaadates oli see päris lihtne ja tagasihoidlik, pikk ja kahel pool külgedel särasid pimedal ajal vertikaalsed reklaamsildid Savoy ja hoone keskel, sissekäigu kohal ulatus üle kõnnitee. Suur nelinurkne jõgedesse uppuv varikatus, millesse suubusid katusel väärtelt algavate elektrilampide pikad Lähevad vanikud. Sa void, kutsuti selle õitsema aegadel maailma kõige uhkemaks ballisaaliks seinani, luksuslike, kaunite vaipade ja peegelseintega salonge ning tohutu suur ja pikk kaubamajade ploki, ülemise korruse enda alla võttev vallisal, kahe esinemislava vilkuva valguse vedrude abil kokku surutud puust tantsupõrandaga. Savoy ballisaali kutsetega õnnelike jalgade koduks ning tantsupõranda pikliku kuju tõttu oli ta alalised külalised paigale veel ühe nime andnud või tšak, palju käidud tee või siis lihtsalt direk. On teada, et igal aastal käis siin tantsimas oma 700000 inimest ja iga kolme aasta järel tuli uus põrand paika panna. Trumpimine Savois, Stampingata, Savoy tantsusaali, tunnusmeloodia, Chicu Eby orkestri esituses aastast 1934. Sealne reibas õhkkond ilmselt soosis loovat mõtlemist. Savoy on kuulus ja kui paljude tantsustiilide sünni- ja kujunemiskoht. Lahing Charrest on lendav Charleston. The Big hääbel suur õun New Yorgis hüüdnimi Twitter Kaiv tantsu hullu Tšaiv pyybody eri variandid ja on Simmi mambo enamus neist tänaseks ilus, kauge mälestus või minevik. Aga on üks tants, mis kohe kuidagi kaduda ei taha. Sellise, või veelgi kiiremas svingirütmis tantsisid Savoy Vaithi limbi ooperit habet vaid ka vaid üks kutsutud endine poksija võete Savoisse tööle, selleks et liiga hoogu läinud kliente sõna otseses mõttes uksest välja visata. Küsimus, miks ja kuidas just Punase lindi happerite tantsugrupi kokku panid, jääb küll vastuseta, aga nii see igatahes juhtus. Lindy hop oli musta haarlemidanud, mis põhines svingil ja hajevil saastonil ja improvisatsiooni ning mille kohta Savoy tantsija oti Snowden ütles, et Harlemi hop tants siis hüpe oli olemas juba ammu enne seda, kui Charles Lindbergh tegi 1927. aastal Ama hüppele Atlandi ookeani. Sellest peale hakati tantsu Lindy abiks kutsuma. Savoy lindi happerid hakkasid õige peasaali tantsupõrandal lausa imeasju korda saatma. Hoogu sattudes ja kiirest rütmis kaasa kiskuda läksid need valged publikult lõbustades lausa krabaatikani välja. Loopisid oma partnerit nagu kuuma kartulit küljelt küljele ette ja üle pea selja taha ning isegi kõrgele üles õhku. Kõik käis kergelt elegantselt ja imekiire muusika taktis. Kord küsitud Šodis nõudenilt, et mida ta oma selgadega õieti tee ja shoti vastanud, see on lindi. 1900 kolmekümnendatel sai lindi hoopis lausa osa Ameerika kultuurist. Ka valged õppisid tantsu ära, see jõudis filmidesse uudistesse ja mujale maailma. See oli üks 30.-te ja neljakümnendates ringe ajastu tunnuseid ning Savoy ballisaali tähtsaim tants. Niikaua kui Savoy oma uksed 1958. aastal sulges Tänu kahele kontsertlavale oli Savoy kuulus veel ühe kuuma sündmuse poolest bändide lahingud, võitlused, pärlofte, bänd, kaks orkestrit kordamööda mängivad ja kumb siis peale jääb? Selles küsimuses muidugi arvamused olid kerged tulema. Aga kui Šiquebile toetuda, siis kõige kuulsamad lahingud said peetud peni kuudmani orkestriga kellestki jagu sai aga niuke Wellingtoni orkestri vastu nii hästi ei läinud. Seega vahetame saali kiuk Ellingtonisaater. Kõigepealt oli Apollo hall tantsu ja ballisaal, mille avas 19. sajandi keskel Ameerika kodusõja veteran kindral Edward Ferrero. 1872 muudeti hoone diaatriks, mis aga enne sajandivahetust suleti. Kuid nimi Apollo Caater elas edasi uues hoones, mille loojaks oli ka Broadwayl teatrihooneid rajanud arhitekti George kaister. Madal Uuscle klassikalise fassaadiga hoone ehitati lääne 125.-le tänavale. Tänavakorruse lihtsasissekäigu kohal seisab suur nelinurkne varikatus. Õigem oleks ehk öelda reklaam katussest. Kontsertide reklaamid katavad kõiki selle külgi. Ajaloolisel fotol ilmselt 1930.-test on hoone hoopis uhkemalt kaunistatud kui tänapäeva fotol. Ajaloolisel fotol näib tõepoolest Harlemi renessanss valitsevat Apollo ees räägib rahvas ja seisab hulk toredaid vanu autosid. Hoone külge kinnitatud kolmnurkselt aluselt tõuseb tore reklaampost, mille vapikujuline ülaosa teatab juba kaugelt, et siin on 125. tänava Apollo teater. Sissekäigu kohal seisev jooga varigatus teatab sedasama. Siin on kirjas esinejate nimed ja kogu varikatuse ääran tuules lehvivate reklaamsiltidega piiratud. Juba uuest aastatuhandest pärit fotod näitavad apollolt ausalt öeldes hoopis igavamalt. Toreda reklaamposti asemel on lihtne vertikaalne valge millel punased ranged trükitähed Apollo ja nüüd paistab hästi silma arhitekt George kaisteri tagasihoidlikult. Uus klassikaline fassaad Joonia sammaste reljeefi eraldamast, teise ja kolmanda korruse aknaid nende kohal piirab katuse kinnise valus traadiga sarnanev friis. Apollo teatrisaalis on vähemalt ühe allika järgi täpselt 1506 istekohta ja pikki aastaid Apollo Ainoste ate New Yorgis, kus musta nahavärviga inimesi tööle võeti. Aili Brothers oli üks neist, kes Apollo lavale lisatuult tiibadesse said. 1934.-st aastast peale toimusid siin nii-öelda amatööride õhtud mil noored ja miks mitte ka vanemad said oma lauluoskusi näidata. Ja siis valiti välja õhtu võitja. Aga laval oli ka meesluuaga ehk timukas, kelle kohustus oli need esinejad lavalt minema ajada, kes publiku poolt maha vilistati, karjuti apolota nimetatud ka tähtede sünni legendide küpsemise kohaks. Billy Holiday Cheinstrovnes Steve'i vander, Jackson Haiv, Harrita, Franklin priims, Ella Fitzgerald jätsin nihendiks. Hollo lavale ihkasid pääseda ka valged noored rock n roll muusikud ja nii mõnelgi see õnnestus. 1957 suvel Louisianast pärit teil Hopkins, siis pari hollijade kriked Texasest ning sügisel samal aastal teinegi Louisiana poiss. Selili Lewis pressis ilmunud kriitika kiitis tsitaat klaverit vasardava ja drillerdava tsitaadi lõpp noormehe muusikalist annet. Kuid et toode, eks targasti, kui laval vähem poosetaks. Näiteks kammib laval Juukseid ja puhub siis kammi publiku suunas puhtaks. Mul on naine, kes vahetevahel on sama nurjatu kui mina ise, oli üks Apollo teatris ette kantud lugudest. 24. november 1962 Apollo teatri ukse taga on kahe kvartali pikkune järjekord. Ilm on kõle, nii et jamamist Tony taustajõud jagavad sabas seisijatele tasuta kuuma kohvi. Kui Braun oma orkestriga Apollo lavale astus, oli juba selge, et kavandatava kontsertplaadikulud ja kirjad peab laulja oma taskust kinni maksma. Kingricordse juhtkond teinud asjal mingit mõtet, kes tahab, võib ise minna kontserdile, neid ju annab. Braun, vaata et igal õhtul. Ega siis raadiojaamad selliseid kontserdikonserve mängima hakka, aga kunagi ei tasu olla liiga enesekindel, kõik läks teisiti. Päevasel ajal kõlasid raadiojaamades plaadi lood laval õhtuti kuulajate lõpututele palvetele vastu tulles kogu plaat algusest lõpuni. Ja aasta jagu hiljem ületas plaadi läbimüük miljoni piiri. Ja albumit peetakse läbi aegade üheks parimaks kontsert teadvustuseks. Chattimist Browni tähtsus ja olulisus nii muusikas kui kodanikuõiguste liikumises aina kasvas. Kui Martin Luther King neljandal aprillil 1968 Memphises mõrvati, põhjustas riigi vägivaldseid rahutusi ja kelle poole siis veel oli võimudel pöörduda, kui mitteshowl rada enam päev on souli vend number ühe poole palvega ka üritada kuidagi olukorda maha rahustada. Peale hetke arupidamist korraldast Jens Braun kaks kontserti bostonis Washingtonis kanalite poolt terves riigis otse üle kanti. Kontsert, pöördumine, käituge rahulikult kandis vilja. Tänavatel oli pea kõik täielik vaikus ning nii president kui asepresident Lyndon Johnson ja Hubert Humphrey avaldasid tänu. Aga James Browni pöördumine oma maalaste poole ei olnud sugugi allaheitlik, sosin, ütle häälekalt, Ma olen must ja ma olen uhke selle üle. Ka meie oleme inimesed, me ei ole need, kes elavad kogu oma elu põlvili maas. 1900 kuuekümnendatel muutus elu New Yorgi Harlemis keerulisemaks. Ka sealsed mustad elanikud hakkasid võitlema oma inimõiguste, paremate koolide ja töökohtade eest võrdsuse eest. Nagu mujal Ameerikas, tekkisid ka siin tol ajal rassirahutused mida politsei jõuga maha surus. Harlemis oli kõik korrast ära, armetate korterite eest lagunevatest. Vanades küsite üha suuremat tööri, sest New Yorki tulvas hulgakaupa vaesemaid must elanikke, kellel polnud kusagile mujale minna. Parlemisse 1900 seitsmekümnendaid aastaid on senises Harlemi ajaloos kõige kohutavamaks ajaks peetud paljudest kõrgetest kivi hoonetest olid vaid kestad järel, inimestel polnud tööd, kuritegevus oli laes. Kellel vähegi jõudu oli, püüdis siit lahkuda. Seal oli siis enam aega või tahtmist teatriga tegeleda ja kuuekümnendatel ning seitsmekümnendatel algas ka Apollo allakäik kujudeni. New Yorgi linnavalitsus suutis lõpuks siiski ka Harlemis elu uuesti käima lükata. Ja 1985. aastal, kui Apollo omanikku vahetas, avas teatel uhke kontserdiga taas uksed ning pärast uuenduskuuri uuesti juba aastal 2005. Ameerika džässiühing korraldab aastal apollos heategevuskontserti vreid naetin häälem. Detsembris 2010 esines apollos poolmekaadne. See kontsert jõudis satelliidi vahendusel üpris kaugele. Norris 2012 laulis president Barack Obama apollo lavale algreeni loo Let's teid kõveravafraasi ning ütles seejärel Greenile, et viimasel pole põhjust muretseda. President tahtis sellega vaid oma lugupidamist avaldada ega suuda iial laulda nii nagu häälkriin. Niisugused olid siis New Yorgi haarlemis asuva kolme lõbustuskohalood. Ja kui need paigad aia kivistunud jälgedena just kõige haruldasemad ei ole, siis seda vägevamad veljed jäävad neist maailma muusikalukku. Nii sellega on tšikk webiorkester Ko Harlem Go.