Tere õhtust, kell sai kuus ja võtame nüüd kogu esmaspäeva nelja 16. aprilli olulisemad sündmused. Mina olen toimetaja, Margitta otsmaa. Norra pealinna Oslo ringkonnakohtus algas kohtuprotsess mullu Oslos Utoya saarel kokku 77 inimest tapnud Anders Behring Breiviki ülem. Breivik võttis kohtus veresauna korraldamise omaks, kuid ta ei tunnistanud end selles süüdi, vaid ütles, et tegemist oli enesekaitsega. Kohus peab nüüd otsustama, kas mees oli teo ajal süüdi või süüdimatu ja kohtukasutada. On kaks psühhiaatrilist hinnangut, mis mõlemad väidavad teineteisele vastupidist. Paljud Eesti toitlustusasutused maksavad ümbrikupalka maksuameti hinnangul riigil seetõttu saamata 6,3 miljonit eurot. Maksuamet kaalub ka seadusemuudatust, millega nõutakse uute töötajate registreerimist, et nad ei saaks kontrollijatele väita, et töötavad baaris või restoran ronis alles esimest päeva. Tänasest mai alguseni sooritavad ligi 6500 Eesti kooliõpilast rahvusvahelist PISA testi. Sel korral mõõdetakse testiga matemaatiliste finantsalast kirjaoskust. Testi tulemused ehk hinnang Eesti haridussüsteemile avalikustatakse alles järgmisena Vastava detsembris. Koolinoorte esseekonkursi, mille teemaks oli kodanikuks olemine, võitsid Emili Ruus Viljandist, Niina koos Rev Ahtmes, diaTiit Liblik Tallinnast nõmmelt. Moskvas lepiti kokku Eesti vene kultuurikoostööprogramm aastateks 2012 2014. Suurimad projektid on Eesti rahvusmeeskoori kontsertturnee Moskva teatri helikuna Opera esinemine Saaremaa ooperipäevadel tehakse koostööd kunsti vallas. Sel nädalal pöörab politsei tänavatel rohkem tähelepanu sõidukite sõidukiirusele. Statistika näitab, et 36 protsenti kannatanutega lõppenud liiklusõnnetustest juhtub just vale sõidukiiruse tõttu. Ja ilmast. Öösel on meil pilves ilm, sajab vihma, Põhja-Eestis ka lörtsi. Puhub põhjakaare tuul neli kuni 10, öö hakul rannikul puhanguti 14 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on null kuni pluss viis kraadi. Homne hommik on pilvine ja vihmane. Päeva jooksul pilvisus hõreneb ja sajuhood jäävad harvemaks ning õhutemperatuur on pluss neli kuni pluss kaheksa kraadi. Norra pealinna Oslo ringkonnakohtus algas täna hommikul kohtuprotsess mullu suvel Oslos Utoya saarel kokku 77 inimest tapnud Anders Behring Breivik üle jätkab Janek Salme. Anders Behring Breivik võttis kohtus veresauna korraldamise omaks, kuid ta ei tunnistanud end selles süüdi, vaid ütles, et tegemist oli enesekaitsega. Ühtlasi teatas süüalune ette, ei tunnista Norra kohtu legitiimsust. Prokurör teatas kohtus, et süüalune on pannud toime väga ränki kuritegusid. Milletaolisi ei ole Norras kaasajal nähtud. Prokurör luges ette ka Anders Behring Breiviki ohvrite nimekirja. Kohtus esitati ka videosalvestis plahvatusest Oslo valitsuskvartalis ning helisalvestisi Utoya saarel tehtud kõnedest. Kohus peab muu hulgas otsustama, kas Anders Behring Breivik oli veresauna korraldamise ajal süüdi või süüdimatu. Sellest otsusest oleneb palju, ütles Eesti välispoliitika instituudi analüütik Erkki Bahovski. Kui peaks lõpuks selguma, et Andres Breivik suudab vastutada oma tegude eest ehk teiste sõnadega ta on vaimselt terve, siis ikkagi langeb see vari aga suurelt osalt ka sellele ideoloogiale, mida ta esindas, et ehk siis paremäärmuslusele sellele noh, kui nii võib öelda, norra vormile, aga ilmselt ka laiemalt. Kui aga juhtub nii, et Breivik tunnistatakse süüdimatuks siis paremäärmuslased väita, et tegemist oligi sellise hulluketega, kes tegutsevad oma ümber nimel. See annaks neile siis võimaluse ennast distantseeruda preedikust. Selles ongi minu meelest põhiline küsimus ka tuleviku jaoks, et kas sarnased asjad juhtuvad ja mida siis ikkagi Euroopa ühiskonnad hakkavad peale paremäärmuslusega kindlasti siit. Nii paremäärmuslased ise kui ka nende vastased teha väga tõsiseltvõetavad järeldused. Kui kohus tunnistab süüaluse süüdimatuks, ootab teda sundravi psühhiaatriahaiglas. Süüdimõistmise korral võib kohus määrata talle esialgu maksimaalselt 21 aastat vangistust. Kohtuprotsess peaks esialgsete plaanide kohaselt kestma 10 nädalat. Ja nüüd koduste asjade juurde maksu- ja tolliamet soovib lüüa korra majja Eesti toitlustusettevõtetes, kus on väga levinud ümbrikupalkade maksmine. Indrek Kiisler jätkab. Maksu- ja tolliameti kontrolliosakonna juhataja Kaido Lemendik tõi näite ühest kontrollkäigust ühte Tallinna vanalinna restorani. Fikseerisime kogu sularahakäibe ehk kõik teenindajad, kes laudade vahel liikusid ja kes kassasse seda raha tõid, kõik see pandi kirja ja sularaha osakaal käibest nimetatud ettevõttes, kelle nime ma loomulikult ei saa teile kahjuks öelda, tõusis 20-lt protsendilt 60 protsendini. Ja rahaliselt tegi seal 45000 eurot, see on üks kuu. Paljud söögi- ja joogikohad sunnivad oma töötajaid töötama ilma töölepinguta kontrollide saabumisel, aga ümbrikupalkade saajad teatavad, et nad on siin tööl esimest päeva või lihtsalt abis. Me peame leidma sellise lahenduse, et maksuhalduril ei oleks võimalik väita, et töötajad on näiteks esimesest lähevad. See lahendus võib olla midagi sellist, et uued töötajad tuleb näiteks registreerida maksuhalduri juures või tuleb nad üldse kuskil registreerida või pidada nende tööaja suhtes mingisugust detailset arvestust. Keskmise toitlustusettevõtte ametlik palk Eestis kõigub umbes 330 ning 412 euro vahel. Hotellide ja restoranide liidu juhatuse esimees Feliks mägel tunnistas, et need numbrid näitavad tõesti, et midagi on viltu. No meie liidu liikmete keskmine palk on umbes 800 eurot. No ma ütleks nii, et noh, 600 eurot peaks igal juhul olema, arvestades sellega, et põhjaregioonis on tegelikult kõige Eesti kõige suuremad sektori ettevõtted, ka nii majutusettevõtjad, toitlustusettevõtted on ka kindlasti need, kelle käibed on kõige suuremad. Ütlen ausalt, et ma ei usu, et neid ettevõtteid on võimalik keskmise palgaga 400 eurot. Majandus. Nägel ütles samas, et töötajate registreerimise nõue ei ole hea mõte. Sektori eripära on see, et meil on väga palju noori inimesi, kes tulevad, lähevad ilma igasuguse töökogemuseta väga tihti ja see töö algab tihtipeale selliselt, et tehakse ühe või kahepäevane proovipäev ja sellest ei maksa mitte pennigi palka, sest noor inimene aru saama, et kas see, kuhu ta sattus, on seal võimeline töötama, kas sobib talle? Kindlasti on võimalik vahet teha, eks ju, et et kas tegeldakse teadlikult petmisega või tegeldakse sellega, et õiged inimesed saavad ettevõtetesse tööle. Eesti kooliõpilastel algas tänasega ligi kaks nädalat kestev PISA testis osalemise periood ja 206. koolis üle Eesti osaleb testis 6450 15 aastast noort. Mirko ojakivi lugu. Maailma majanduskoostöö ja arengu organisatsiooni ehk OECD poolt korraldatav PISA test on üks paarist ülemaailmsest haridusvaldkonna esindusuuringust. PISA testi korraldatakse iga kolme aasta tagant ning testiloogika kohaselt mõõdetakse erinevate riikide õpilaste teadmisi kolmes valdkonnas. Loodusteadustes, matemaatikas ja funktsionaalses lugemisoskuses. PISA testi Eesti koordinaator Kunda dire ütles, et nii osalevad koolid kui ka testis osalevad. 1996. aastal sündinud noored valis välja Pisa Austraalias asuv konsortsium. Ajaliselt on testi täitmine aeganõudev ja erinevaid ülesandeid on palju. Kunda dire. Testi põhivaldkond seekord on matemaatikas ei tähendab et siin on, et Eestis on rohkem matemaatilised ülesanded aga samas on ka loodusteadus ja funktsionaalse lugemisülesanded ja täiesti ise on täpselt kaks tundi, aga õpilane teeb üks tund, siis on viieminutiline paus ja siis on jälle üks tund. Lisaks kahele tunnile testi täitmisele tuleb täita ka osaleja ankeeti ühes lisaküsimustega. Selle täitmiseks kulub dire sõnul veel ligi tund-poolteist. Seega ootab ligi kuulte poolt tuhandet Eesti koolinoorte eeloleva kahe nädala jooksul ees üks tõsine testipäev. Samas ütles dire, et PISA testi eest ükski õpilane hinnet ei saa. Seega läbikukkumise ohtu PISA testis pole. Samas sõltub igast Eestist Eesti haridussüsteemile antav hinnang taaskunda dire. Tess, tegelikult ei mõõda isiklikul tasemel tulemust mõõdetakse süsteemi tasandil, sellepärast on väga tähtis, et õpilane ikkagi pingutaks ja teeks parima, siis need tulemused meil meil oleks parimad. Eesti koolinoored osalevad PISA testis juba kolmandat korda. 2009. aasta tulemuste põhjal olid eesti õpilased Euroopa riikide seas funktsionaalses lugemises teisel kohal loodusteaduslikus kirjaoskuses teisel kohal ning matemaatilises kirjaoskuses kolmandal kohal. Selle aasta testi tulemused selguvad tuleva aasta detsembriks. Täna toimub Tallinnas aga ka PISA uuringu korraldajate kohtumine, täpsemalt paika panna see, milliseid analüüse OSCD-lt testi tulemuste puhul teada soovitakse. Ka arutatakse Tallinnas seda, kuidas läbi viia 2015. aastal toimuv test. Haridus ja teadusministeeriumi välishindamisosakonna nõuniku Maie Kitsingu sõnul lisandub siis testigrupitööelement ehk mitmed ülesanded tuleb meeskonna poolt lahendada. Maie Kitsing. Kus õpilased peavad grupitööna lahendama põnevaid ja huvitavaid probleeme ja me saame selle kohta hinnang, kuidas eesti lapsed ja teiste riikidega võrreldes meeskonnatöö oskustega välja paistavad, et see on väga huvitav tagasiside. Mirko Ojakivi, Tartu. Täna võeti kokku koolinoorte esseekonkursi tulemused ja Uku toom käis kohal. Konkurss toimus neljandat aastat ja kui esimesel kahel oli see üksnes vene koolidele, siis nüüd osalevad kõik ning tänavu oli esitatud 46-st esseest 33 Eesti ja 13 vene keeles. Teema määras Nikolai Nekrassovis lause. Poeet ei pruugi olla Sa, kuid kodanik pead olema. Äramärkimist, leidsid 11 tööd, aga kes võitis žürii esimees Arvo Walton. Meil ei ole seda, et me paneme esimene, teine, kolmas, vaid kõik kolm esimest olid nagu võrdsed, aga seal oleks võinud veel veel paar tööd olla nende kolme hulgas. Kolm pidime valima, täpseid töid, oli väga põhjalikke töid, aga mitte kõik ei olnud noh, nii isiklikud ja nii elavad. Me nagu hindasime ka seda loomingulist momenti ja, ja seda on tõesti isiklik arvamus, et see ei ole lihtsalt noh, üldsõnaline, väga tark ja tore arutelu. Kolm võitjat on Niina koos hõreva Ahtme gümnaasiumist, Emili Ruus Viljandi maagümnaasiumist ja Tiit Liblik Tallinna Nõmme gümnaasiumist. Esimest neist täna kohal ei olnud, aga teiste võitjate iseloomustas oma tööle Emili Ruus. Ma tegin selle iseerongisõidulaulu järgi et igast sellest nagu valmistusin sellest reast, võtsin kokku, tegin, arendasin sealt edasi nagu sellest laulust rongisõidulaulust. Näiteks nagu seal on need aga seal rongi peal, kas tead, kes olid seal, et siis otsisime välja, palju on erinevaid rahvuseid Eestis ja siis niimoodi, kas midagi leidsin? Siis kirjutasin liblika. Minu meelest oli üpriski selline tõepoolest kohati ühiskonnakriitiline, aga samas noh, mingil määral oli see nii-öelda läbi huumoriprisma ka võetud, et päris nii hull tegelikult asi ei ole, pigem asi ongi selles, et eesmärk oli teha selgeks inimestele, et nendel on kõvasti rohkem õigus olla aktiivsemad ja tegelikult ka noh, et alati ei tasu kõike nagunii tõsiselt, võtad alati natukene huumorit, asja siis nii-öelda panna, et, sest et tegelikult huumor ei ole mitte üldse selline labane kunst pigem selline ka üks edasiviivaid elemente meie ühiskonnas kindlasti aktiivsuse Nii võitjate kui žüriiliikmete sõnadest koorus välja seisukohta, et inimene peab omama isiklikku arvamust karakterit ei tohi olla ilma vaimse selgrootu massiga kaasajooksja siis on ta isiksus, siis on ta ka aktiivne kodanik. Eesti ja Venemaa kirjutasid täna Moskvas alla kultuuri jätkukoostööprogrammile. Selle raames on võimalik Eestil tutvustada Venemaal oma kultuuri läbi taoliste ettevõtmiste, nagu Eesti rahvusmeeskoori kontsertturnee läbi kogu Venemaa. Krister Paris räägib Moskvast pikemalt. Ehkki kultuuri jätkukoostöö programm kõlab ime poolest nagu arendada, parendada ja tugevdada, on eesti kultuuriministri Rein Langi kinnitusel tegemist täiesti konkreetse dokumendiga. See puudutab Beatrite vahetusi, see puudutab Venemaa Kuldse maski laureaatide esinemist Eestis muusikute vahetust isegi detailideni, see, et kuidas neid kulusid kantakse. Näiteks sellesama protokolli raames toimub riikliku akadeemilise meeskoori turnee Venemaal. Minnakse sellesse linna, kust kõik alguse sai ehk Jaroslavli ja tehakse siis terve turnee Venemaale. Peale Helicon tuleb Eestisse Estonia loodetavasti 2014 Moskvasse ja nii edasi edasi. Täna rääkisime ka väga konkreetselt võimalikest kunstiprojektidest. Ega Eesti kunstionju Venemaa muuseumites, oi-oi kui palju. Rääkisime muide ka Voroneži varadest ja leppisime täna kokku, et me ikkagi jätkame seda protsessi katalogiseerida. Kõik need väärtused, esimene osa kataloogist on valmis tänavuseks katalogiseerimata mündid. Ja loodetavasti saab ka see tehtud katalogiseerimisele järgneb mingi hetk üleandmine. See on poliitiline otsus, vaevalt et see sõltub Venemaa kultuuriministeeriumist või kultuuriministrist, see on ikka märksa kõrgemalseisev lugu. Meie oleksime loomulikult huvitatud sellest ja ka need perekonnaliikmed, ehk siis Voroneži kunstikogu loojate järglased on seda meelt, et see peaks asuma Tartus. Venemaa poolt lepingule alla kirjutanud asekultuuriminister Pavel horoshilov kinnitas, et ootab põnevusega eeskätt just rahvusmeeskooriturneed. Eesti koorikunst on kogu maailmas väga hinnatud, teda võetakse austusega vastu parimatel kurilaululavadel. Ka meie oleme minu meelest ära teeninud õiguse nendega tutvuda ja neid nautida. Pooled kinnitasid, et kultuurikoostöö pole olnud kunagi nii tihe kui praegu. Rahvusringhäälingu raadiouudistele. Krister Paris. Moskva. Sel aastal on liikluses hukkunud juba 33 inimest, viga saanuid on üle 200 liiklusõnnetust. Analüüsid näitavad, et üks sagedasem liiklusõnnetust soodustav asjaolu on kiiruse ületamine. Indrek Kiisler rääkis Riho Tänaku ka politsei ja piirivalveameti korrakaitseosakonnast. Kõikidesse rasketesse rikkumistesse suhtub politsei karmimalt, aga kindlasti arvestatakse seal kõiki neid asjaolusid, kus rikkumine toime pandud on ja millised on selle rikkumise põhjused ja milline on siis selle, kes rikkumise toime panni eelnev käitumine liikluses kõiki arvestatakse ja karistused muutuvad kindlasti karmimaks ja need on siis sellised põhilised rikkumised, mis liiklusõnnetusi hukkunuid kaasa toovad, on joobes sõiduki juhtimine, kiiruse ületamine, kergliiklusega mitte arvestamine. Mis teil takistab rohkem patrulle veel välja toomast, kas inimeste puudus või rahapuudus, et bensiini jaoks näiteks? Raharessurss on meil piiratud, meil on teatud arv inimesi, kes seda patrulli tööd teevad ja nendel on ette antud teatud tundide arv, mis nüüd nädalas kuus võivad teha. Kõik need asjad kokku teevad selle, et meid praegu hetkel võib-olla on vähem näha, aga, aga üritame sinnapoole ikkagi, et meid oleks rohkem teedel näha ja seda liikluse tegemas. Miks aga näiteks Tallinnas mõõdavad politseinikud sageli kiirust ühes ja samas paigas? Eelkõige mõõdetakse kiirust seal, kus on see põhjustanud ka liiklusõnnetuse kiiruserežiimist mitte kinni pidamine, aga kohti muudetakse tegelikult pidevalt. Jah, võib-olla on välja kujunenud need kohad, kus siis politsei kiirust mõõdab aga mõningad piirangud seab meil ka see, et, et kus me saame sõidukit peatada, kui nad kiirust ületavad? Kõige sagedamini ületatakse kiirust kuni 40 kilomeetrit tunnis, mille eest on võimalik määrata kuni 400 euro suurune trahv. Suurima kiiruse ületamise ehk üle 60 kilomeetri tunnis lubatust kiiremini sõitmise eest võib määrata rahatrahvi kuni 1200 eurot. Siseminister Ken-Marti Vaher rääkis samal teemal riigikogu ees arupärimistele vastates prioriteetidest. Meie teeme kõik selleks, et liiklusjärelevalve muutuks üha nööda, plaanipärasemaks analüüsipõhisemaks suurendama, sellel aastal mahtusid suurendama eelkõige tähelepanu kergliiklejatele võimalikele rasketele, õnnetustele joobes juhtidele. Märgiliselt oluline on turvavarustuse kontroll, sanktsioonisüsteem vajab selles osas ülevaatamist. Turvavöö kinnitamata turvavarustust ei kasuta. Siis see on väga ränk rikkumine. On oma roll ka sellel, et mitte suurendada ainult politsei, nähtavust ja politsei ja liiklus ära mahtusid, vaid tegelikult suurendada nähtavust ka just nende samade kergliiklejate puhul. Eesti postil on 54 lepingupartnerid, kes pakuvad postiteenuseid kauplustes, vallamajades, raamatukogudes, postiettevõttel on plaanis ka need postipunktide arvu suurendada ja Olev Kenk jätkab. Hagudi raamatukogu juhataja Maret Aavik ütleb, et koostööd eesti postiga tehakse esialgu katseliselt kaks kuud ja kui postiteenuste järele on nõudlus olemas ning postipunkt raamatukogu põhitööd ei sega, siis kauemgi. Tegu on ikkagi frantsiisikontoriga ja teenuste ring on tunduvalt kitsam kui tavalises postkontoris kirjatarvete müük, maksed, ajakirjanduse tellimused, tähitud kirjade postipakkide vastuvõtmine. Esialgu on lahti kaks tundi päevas ja me oleme üritanud sättida need ajad praegu nii, et need ei kattu väga raamatukogu lahtioleku aegadega. Nii et see on esialgu ainult prooviks siiski eesti postist arvati küll, et pakuti, piirkonnas oli seda teenust äärmiselt vähe, veel ei tooda väga palju lisakoormust. Nii et teie igapäevatööd postiteenuse pakkumine segama ei hakka, raamatuid laenutatakse jätkuvalt. No seda ta ei tohi segama hakata, selliseid joome, loobuksime sellest kindlasti. Eesti Posti kommunikatsioonijuht Inge Suder ütleb, et sajaprotsendiliselt riigile kuuluv postiettevõte teenindab kliente 400. postiasutuses üle riigi 54 postipunkti asub erinevate lepingupartnerite juures ja nende arvu on veelgi plaanis suurendada. Kui on vähegi huvi poodidel raamatukogudel, kui valdadel siis meie huvi on kindlasti see postiteenused oleks üle Eesti kõikjal võimalikult hästi kättesaadavad. Aga miks ta siis sellisel juhul olete osa postkontoreid maal kinni pannud? Kui me vaatame nüüd neid kohti, kus tõesti postkontor on uksed kinni pannud siis nende postkontorid, käive on olnud kahjuks väga väike. Põhilised asjad, mida postkontoris ostetakse, on loto ja maiustused, vaatame postiteenuseid siis sageli on nii, et selles kontoris on võib-olla tähtkirju kirju saadetud paar-kolm tükki kuus, paar postipaki kuus ja kogu tulu tuleb, mitte postiteenust. Et siis on see mõistlike lepingupartneritega koostööd saavad ka kõik sellest samast piirkonnast postiteenuseid osutatud. Postimüügipunktide avamine käib aastaringselt ja lähiajal kindlasti on neid nii kaubanduskeskustes kui koos lepingupartneritega järjest juurde tulemas. Nii et seda nüüd küll ei tasu mõelda, et posti penta jääb vähemaks. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Paide. Ja ilmast, ka öösel on meil pilves ilm, sajab vihma, Põhja-Eestis ka lörtsi. Puhub põhjakaare tuul neli kuni 10, öö hakul rannikul puhanguti 14 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on null kuni pluss viis kraadi. Homne hommik on pilvine ja vihmane. Päeva jooksul pilvisus hõreneb ja sajuhood jäävad harvemaks. Tuul pöördub läände ja edelasse puhudes neli kuni 10 meetrit sekundis ja õhutemperatuur homme päeval on pluss neli kuni pluss kaheksa kraadi. Selline oli tänane Päevakaja kuulmiseni.