See on ilmselt aja märk, et niisugune meeldiv võimalus on mul teiega mikrofoni ees kohtuda. Kalle kasemaa, kes te olete konsistooriumi usuteaduse instituudi dekaan ja teoloogiamagister. Sellepärast, et senini olid ajad sellised, kus seda võimalust ilmselt ei olnud, keegi ei hakanud proovimagi seda võimalust. Ja ma usun, et väga paljud inimesed meist, kes meid kuulavad Iraagi üldse selle väikese tagasihoidliku maja olemasolust, mis asub Toompeal toomkiriku taga ja veel vähem teatakse selle maja sisust. Nii et püüame täna siis seda veidi lähedasemaks rääkida. Aga kõigepealt vast seda, et mul on tunne, et me kasutame konsistooriumi sõna seda mõistet üldse kõnepruugis valesti, nii vähe, kui me teda kasutame. Siin peaks täpsustama küll selles majas paiknev õigupoolest kaks asutust, konsistooriumi, mis on Eesti luterliku kirikuvalitsus ja see on traditsiooniline sõna mitmetes Euroopa maades tähistatakse selle sõnaga kirikuvalitsust ja teine asutus selles majas raamatukogu tänav kaheksa konsistents Borjomi juures olev usuteaduse instituut ja on vahel kuulda ka noorte suus, et meie õppeasutus nimetatakse konsistooriumi, eks, aga, aga see ei ole nii. Meie meie kool on usuteaduse instituut. Seda küll jah, sellepärast, et õppejõud kestel lugemas käivad isegi oma kõnepruugis tarvitavad sõna, et ma lähen konsistooriumi misse lugema. Nojah, see on nii kujunemisest, konsistooriumi hoones, me paikneme ja ja konsistooriumi, mille me allume. Ja konsistooriumi töötajad on ka mitmed meie õppejõududest, nii et seal on mitu asja läbi põimunud. Aga ajalooliselt ja algupäraselt on need olnud erinevad asjad. Sest meie õppeasutus jätkab Tartus olnud usuteaduskonna traditsioone. Ja see usuteaduskond ei ole vist Ojagi nimetada, seda eksisteerib juba 1632.-st aastast alates, mil Tartu ülikool moodustati, oli tähtsuselt esimese teaduskonnana Tartu ülikooli juures ja püsis Tartus kuni 1940. aasta kommunistliku riigiga pöördeni, millise suleti siis sõja-aastad seal saksa okupatsiooni aastatel. Osa teaduskondi avati Tartu Ülikoolis, need, mis olid esmajoones tarvilikud ma arvan, päris täpset pilti mul pole, aga arstiteaduskond ja võib-olla midagi muud veel avati, usuteaduskonda ei avatud. Ja Meie usuteaduse instituut arvestades kiriku praktilisi vajadusi, moodustati 1947. aastal, aga aluseks võeti omaaegse Tartu Ülikooli usuteaduskonna õppekava täielikul kujul ja selle teaduskonna traditsioonid. Nii et need asutused, mis algselt lahus on olnud, ülikooli juures olev teaduskondi kirikuvalitsus, need olude sunnil on, on ühte majja kolinud ja samuti meie elame kirikuvalitsuselt saadud rahadest, mis ka varasematel aegadel on teistmoodi olnud. Teisest küljest jälle me oleme sellest vana siiski seda säilitanud, et omal ajal eksamineeris kirik, konsistooriumi nimelt eksamineeris veel need noored inimesed, kes usuteaduskonna olid lõpetanud ja soovisid kirikus tööle asuda. Nad pidid tegema kaks eksamit või kaheastmelise eksami. Ja eksaminõuded olid väga kõrged ja sellest pole me taganenud siiamaani. Nii et kuigi meie õppisid käigus üliõpilased, peavad umbes 50. aines sooritama eksamid ja arvestused, aga konsistooriumi eksam püsib sellegipoolest. Nii et üle 40 aasta juba küsite niimoodi suures meelerahus koos. Kas on teil ka ühised eesmärgid? Ja muidugi kui endist aegadel usuteaduskond andis akadeemilise hariduse ja seda teaduskonda peeti hariduse mitmekülgsuse poolest kõige paremaks teaduskonnaks ülikoolis ja lõpetanud võisid ise otsid endale tööd, ei olnud kohustuslik või endastmõistetav kirikus tööle asumine. Võimalused olid, teised, võis asuda tööle kooliõpetajatena. Võib ette kujutada, et võid ehk asuda tööle ka kirjastustesse või raadiosse. On mõeldav. Praegu see nii ei ole. Meie kool valmistab esmajoones ette siiski kiriku töötajaidmise. Kool on olemas selleks, et vaimulik konnale järelkasvu hankida. Ja selles koolis siis usuteaduse instituudis on kolm-neli-viis kursust. Te andsite mulle toredasti need kursus ained, mis siin kõik on. Need viis aastat tuleb. Jah, me, meie õppekava on viie aasta peale jaotatud ära ja me peame normaalseks viie aastast õppetööd, aga väga rangelt ei, oleme sellest saanud kinni pidada, sest meie, meie üliõpilaste hulgas on inimesi küllalt palju viimasel ajal, kes on ühe kõrgkooli lõpetanud juba, kellel on perekonnad ja kes on sunnitud töötama ja isa pühendada kogu aeg õppimisele, nii et et on olnud ka juhtumeid, kus õppetöö on viinud pikemaks kui viis aastat, aga normaalselt. Me arvestame viie aastaga. Rahva seas kõneldakse teie Instituudi hariduse kõrgest tasemest, kas see vastab tõele? Ma usun, et see vastab tõele. Me oleme püüdnud oma ruumi muudele kitsikustele vaatamata püüdnud pakkuda üliõpilastele nii palju, kui võimalik on. Ei ole püüdnud taganeda omaaegses Tartu Ülikooli usuteaduskonna õppekavast ja ma usun, et mõningatel aladel, mis ei puuduta otseselt bioloogiat ja tööd kirikus, on võimalik saada väga hea haridus. Meil näiteks nimetaksin semiidi keeli või Lähis-Ida ajalugu, arheoloogiat, Lähis-Ida kultuuri tundmise poolest on meil talgulisi õppejõude ja arvatavasti me saame oma üliõpilastele pakkuda selles suhtes rohkem, kui seda suudab praegune Tartu riiklik ülikool. Aga see on oluline sellepärast, et et kui me kultuuriloos tagasi läheme, siis meie Euroopa kultuur, mida me peame kristlikuks, on seotud Vahemeremaade hulka tuuriga piibli kaudu ja Vahemeremaade kultuur on vanem kui piibel. Nii et selles mõttes nende kultuuri ajaloolaste seisukohad, kes väidavad, et et meie õhtumaise kultuuriallikad on Vahemere rannikul kõlavad usutavalt ja seda kultuurivaldkonda me tõesti tunneme hästi, suudame oma üliõpilastele edasi anda. Kes õppejõududest loevad, teil? Vana testamendi ja semiidi keeli loeb praegusel hetkel kaks õppejõudu, üks on professor doktor Evald Saag. Ja teine olen ma ise. Ja see on traditsiooniliselt nii olnud, kuigi praegu Lääne-Euroopas mitmes ülikoolis on need asjad eraldi vana testamendi sematistika eraldi tartlasena kogu aeg koos olnud ja ka meie oleme neid koos hoidnud. Muidugi tööks kirikus on esmajoones tarvis vana testamendi tundmine ja sellega seoses olevad ained, aga me ei ole jätnud kas imitistikat unarusse, mis alati on olnud ta Eestis vana testamendi ainetega ühendatud, nii et et lisaks kohustuslikule õppeainele heebrea keel meie õppekavas on võimalik meie õppejõudude juures saada teadmisi ka vanasüüria keelest araabia keelest muistsest etioopia keelest kiilkirjalisest, Akkadi keelest. Need võimalused on meil olemas, kuigi need ei ole kohustuslikud kõigile üliõpilastele. See on isegi praegu oli, ma kujutan ette mõnele väga noorele inimesele täiesti võõrsõnu, mida ta pole kuulnudki. Ka mina lugesin seda usuteaduse instituudi üldõppekava ja ja kas siin põrkasin kokku niisuguste asjadega, mida ma ei tea, millede tähendust sõnade tähendust ma ei tea, näiteks homileetika? Jaa, homileetika kuulub sellesse ainete kimpu, mida nimetatakse praktiliseks dioloogiaks. Need on ained, mis on otseselt vajalikud kiriku teenistuses vaimulikuna tööle asumiseks. Aga homil eetika on, esimese kursuse õppeainetest seisab meil kavas esimesel kursusel. Aga. Ma ise ei ole praktilise teoloogia õppejõud, nii et sellepärast ma võiksin neid võõrsõnu selgitada. Aga ma täpsustaksin veel vana testamendi ja semiidi keelte õppejõuna. Ma usun, et huvitav on kuulajatel seda, seda, mida me nõuame piibli tundmise ja spetsiaalselt vana testamendi tundmise osas. Võõrsõna esineb selles õppekavas ka Exegi ees ja see on teksti lugemine algkeeles koos jooksva tõlkimise ja kommenteerimisega vana testamenti. Me kasutame heebrea keeles, me eeldame, et meie üliõpilased õpivad nii palju heebrea keelt ära, et on suutelised heebreakeelset teksti lugema. Ja kolm Exegi eksamite on olemas kustule, et umbes 10 kuni 15 peatükki vanast testamendist tuleb mõelda tõlkide kommenteerida. Ja need on isegi eksju, mida ka midagi analoogset on uue testamendi osas samuti tekst on kreekakeelne. Ja kreeka keel seisab meil õppekavas. Ja kreekakeelse uue testamendi teksti põhjal tuleb neli Exegi eksamit teha, see tähendab neli uue testamendi raamatut lugeda, tõlkida, kommenteerida. No siin on ka niisugused ained nagu kõne ja lauluõpetus ja kultusõpetus ja ilmselt see on nii kompaktne köik, et sa pead väga paljusid asju teie õppeasutusest teada saama. Ja kõne ja lauluõpetuse muidugi, selleks on meil oma õppejõud olemas ka Me nimetame õppeülesande täitjaks. Seda ei ole korraline õppejõud vaid. Ja ei kuulu ka õppejõudude kolleegiumi. Aga õpetaja, kes õpetab laulu elemente nendele, kellel on muusikalisi eeldusi ja kõne ja hääleseade õpetust kõigile, sest meie amet eeldab suures ruumis kõnelemist ja peab olema koolitatud hääl. Te ütlesite, et paljud ained ja mis on ka loomulik, on selleks, et asuda kirikus tööle. Aga kas on ka selliseid juhtumeid, kui teie instituuti tuleb õppima inimene, kes ei plaani minna kirikusse tööle? Ma ei tea, et selliseid juhtumeid oleks olnud muidugi, milliste motiividega noored ja paljud neist tulevad keskkoolist keskkooli järel vahetult meile, milliste kavatsustega nad tulevad, seda ei tea ju alati, aga kogemused on näidanud küll, et need, kes meie kooli on lõpetanud, on reeglina jäänud tööle kirikus. Kuigi väljalangevus on küllalt suur kasest, meie kool ei ole kerge. Lisaks ma rääkisid kreeka ja heebrea keelest. Ka ladina keel on meil õppekavas ja segame nõuame kõrgemal tasemel kui Tartu riiklikus ülikoolis. Viroloogidelt nõutakse. Nii, et kolm vana keelt peale selle me eeldame ühe Tänapäevase keele tundmist, sest meie õppekirjandus on on valdavalt saksakeelne või siis inglisekeelne. Ja see on üks põhjusi. Mikspärast ei ole kaugeltki kõik noored, kes meile tulnud on püsima jäänud. Ma just tahtsin küsida, et kes on need õpilased teie koolis, mis ealised nad on? Ja nende hulgas on, on väga mitmesuguseid inimesi meile sisseastumisel vanuse ülem, seal on 50 aastat, nii et reeglina mäe vanemaid vastu ei võta. Tõsi küll, on olnud üksikuid erandeid, mis on individuaalkorras lahendatud, aga nii, et siis 18-st kuni 50 eluaastani võtame vastu, eelduseks on keskharidus, keskkool või sellega võrdväärne kool. Ja kogemused on näidanud, et viimastel aastatel on suhteliselt palju olnud inimesi, kes ühe kõrgkooli on juba lõpetanud ja siis meile tulnud. Nende hulgas on vististi kõik Eesti kõrgkoolide esindatud. Kui palju praegu teie koolis õpilasi on? Praegusel hetkel on meil 60 üliõpilase ümber. Kas see on niisugune parasjagu või või kuidas õpilaste arv, kas ta on kasvanud aastatega või vähenenud või püsib nii stabiilne? Ei õpilaste arv on 80.-te aastate algusest alates järsult kasvanud. 20 aastat tagasi oli umbes 30 üliõpilast ja veel 80. aastal oli oli 40, aga pärast seda on järsult kasvanud nii hästi sisseastujate kui lõpetanute arv. Aga see 60 üliõpilast ei ole meile kaugeltki piisav. Põhjus on selles, et meie kirikus valitseb juba sõja-aastatest peale, kui üks osa eesti vaimulik konnast sõja lõpuaastatel emigreerus läände ja teine osa sunniviisiliselt siirdus idaaladele, kust kõik ei tulnud tagasi kannatab meie kirik akuutse kaadripuuduse all. Ja sellepärast me oleme sunnitud aastakümnete vältel oma üliõpilastest poole õppe kestel paigutama ametisse Need, kes vähegi selleks sobivad, on ja nõnda ka sellest 60-st üliõpilasest meil umbes pooled töötavad vaimulikuna meie kiriku kogudustes. Kui teie kooli tuleb õppima inimene, kas te tunnete ka huvi, miks ta sellise valiku on teinud? Ja loomulikult meie nõuame sisseastumiseks vajalike dokumentide hulgas. Nõuame elulookirjeldust, kus oleks märgitud ka motivatsioon, miks ta tunneb huvi religiooni või kiriku või meie kooli vastu. Kuidas teile tundub, kas nüüd kui meil praegu niisugune värskemate tuulte aeg, kas ka kirik, no sealhulgas ka teie kool? Tunneb niisugust suuremat vabadust. Raske vastata ja. Muidugi oletusi teha võib mitmesuguseid, aga mulle tundub, et õigus on sellel Hiiumaa ajakirjanikul, kes augustikuus kirjutas meie usuteaduse instituudi suvelaagrist Hiiumaal. Selles seoses kirjutas ta avaldas arvamust, et võimud meie, Eesti NSV riigivõimud on kiriku suhtes kuidagi äraootaval seisukohal, et, et ühiskonna toimuvad uuendused ja libero realiseerumist, tendentsid kirikut puudutavad suhteliselt vähe ja ma mulle on jäänud samasugune tunne, kuigi ühte ja teist kindlasti muutunud. Meie töös ja meie koolis ka, ma pean silmas seda, et, et minu teada selle aasta sügisest mitmed meie kiriku vaimulikud töötavad koolides õpetajatena pedagoogidena, mis arvatavasti veel mõni aasta tagasi oleks täiesti võimalik. Praktilise teoloogia dotsent Tallinna püha vaimu, koguduse õpetaja Jaan kiivid annab ühes Tallinna keskkoolis kultuurilugu aga tema pole ainus, kes koolis töötab. Peale selle meie õppejõud ja meie kiriku vaimulikud on saanud esineda viimase kas ta jooksul üllatavalt paljude loengutega väga mitmesuguste kuulajaskondade ees, mis arvatavasti varem võimatu oleks olnud. Kuidas te arvate, kui edumeelne kirik praegu meil Eestis on? Sellele küsimusele ma eelistan mitte vastata meie kirikutöötajate hulgas on olemas nagu igas kollektiivis on olemas väga erinevate vaadetega inimesi, ka edumeelseid ja küllap ehk on siis ka inimesi, kes ei ole edumeelsed. Aga milline on kirik tervikuna, sellele ma ei vasta. Selge kuid ameti ma tahaksin, et me kõneleksime veidi veel kirikuosast meie ühiskonna moraali seisukohalt. Kui, kui tähtsaks te peate seda osa? Ja kindlasti on on kirikul ühiskonna moraali seisukohal suur potentsiaal, arvatavasti vähe kasutatud potentsiaal. Ma usun, et sellest on ka aru saanud nõukogul ja riigijuhid, sellepärast et suhtumine. See on nüüd eelmisega seoses eelmise küsimusega, et suhtumine vene õigeusu kirikusse Moskvas on ilmselt muutunud Moskva või ametivõimude poolt muutunud suuremal määral kui seda Eestis märgata. Ta on ja ma usun, et selle põhjus on see, et saadakse aru nendest reservidest, mis kirikul pakkuda on. Aga muidu, mis te arvate, kas siis on see meie noorus käest läinud? Ega vist väga pole vä? Nooruse allakäigu üle on kurdetud kirjalike allikate põhjal, otsustades juba 4000 aastat järjest. Vanaegiptuse tekstides on juba kurtmine selle üle, et noorus ei ole enam selline, nagu vanad inimesed teda ette kujutavad. Ja need kurtmised on aastatuhandeid vanad, nii et selles mõttes ei tahaks ka sellega nõustuda, et noorus halb on. Küllap on igal põlvkonnal omad probleemid, aga võib-olla et praeguse noorsooprobleemid võivad olla suuremad, kui olid probleemid nende isadele ja vanaisadele sest arvatavasti on nõnda, et praeguseni noored tajuvad vist selgemini kui kunagi varem. Kui palju on neid desorienteeritud ja petetud ja kui palju on neile söödetud valesid illusioone. Et selles mõttes illusioonide ja tegelikkuse vastuolu ehk on praegu suurem, kui ta varem on olnud. Ja samas muidugi on väga tore siiski näha neid kirkaid, kaineid ja puhtaid noori nägusid mingitel eestlaste ühisettevõtmistel, eks ole. Ja kindlasti, ja teisest küljest ma tuletaksin seda meelde, see lugu on küll üle 10 aasta vana või koma 15 aastat vana. Et kunagi olid ühiskonnas paar märki selle kohta, et et võimude esindajad püüdsid otsida koostööd kirikuga, nimelt tolleaegse Eesti luterliku kiriku peapiiskop Alfred Tooming. Seal leidis aset kaks või kolm kohtumist Eesti kiriku juhtivad tegelastega. Üks oli minu teada kohtuministri kohtumine, justiitsministri kohtumine ja teine oli haridusministri kohtumine. Ja vist esimese kohtumise teemaks oli, mida saakski riik teha alkoholismivastases töös ja ma ei tea mille, mis tulemustega need kohtumised lõppesid, aga haridusminister pöördus meie tollase peapiiskop Toominga sõnul kirikute esindajate poole palvega, et kirikute kaudu teha võimalikult palju selgitustööd selleks, et lapsed ja noored kuulaksid kooli ja vanemate ja ühiskonna sõna. Ja siis selle peale meie peapiiskop Tooming vastas, et, et kõigepealt Looge seadustega võimalused, et kirik saaks puutuda kokku lastega või noortega, sest nõukogude liidus kehtivad religioonialased seadused on pärit Vene föderatsioonist 1920.-te aastate lõpust ja nende seaduste järgi. Igasugune kiriku kokku puude alaealistega on välistatud. Aga samas, ilmselt siis veidi võimud on püüdnud kätt anda kirikule, kui ta siin tõite, enne näiteid, et teie õpetajad nüüd loevad ka koolides, nii et sammud On püüdnud ja muidugi, eks seal arvatavasti alati olnud igal pool, et et seaduste tekst ja seaduste täitmine on erinevad asjad ja, ja mis puudutab Nõukogude Liidu religioonialast seadusandlust, siis muidugi kõik saavad aru, et need on ajast ja arust ja selle saadakse väga hästi oruga selles asutuses Moskvas, mis tegeleb kiriku ja religiooni asjadega. Nõukogude liidus. Ja samas on mu meelest tore veel ka see, et me nüüd taas julgeme tunnistada seda, et me peaksime piiblit tundma, mis on kultuuriloolise väärtusega eelkõige. Ja endastmõistetavalt selles asjas muidugi tõenäoliselt ei ole nii rangeid seadusi, mis kitsendaksid piibli tutvustamist või väljaandmist. Küllap ehk on oma osa olnud ajavaimul, kuidas, millest on juhindunud kirjastuste juhid ja töötajad, vaim muutunud on, sellest annab tunnistust see, et ilmus käesoleval aastal Poola keelest tõlgitud vana testamendi lugusid tutvustav raamat. Puudustega täidab oma ülesande küll täiesti ja samuti on kuulda olnud, et ka riiklik Kirjastus valmistub välja andma uut testamenti. Meie tõlkes on uus testament ja psalmid. Trükis peaks ilmuma tõenäoliselt järgmisel aastal. Asi ei puuduta jälle riigi poolt riigi külge, sellepärast et et see tendents on nõukogude liidus olnud aastakümneid. Vene õigeusu kirik on venekeelseid piibleid, uusi testament ja muud vaimulikku kirjandust on andnud välja kindlasti 50.-te aastate keskpaigast peale juba on andnud välja. Ma usun, et lugematuid korradid, tõsi küll, pole olnud suured, ma tean, mõningaid juhtumeid, kus venekeelse piibliga olen olnud 10000 eksemplari on muidugi äärmiselt vähe. Siis on juhtumeid olnud ka, kus on toodud venekeelseid piibleid sisse Lääne-Euroopa maadest 25 kuni 30000 eksemplari, ühe korraga. Neid juhtumeid mitu olnud ja käesoleval aastal seoses vene õigeusu kiriku 1000-ni aastapäevaga anti sellele kirikule võimude poolt luba tuua sisse miljon eksemplari venekeelset piiblit, nii et see näitab ka võimude suhtumise muutumist. No meil siin Eestis võiks ka olla selline olukord, et piibel oleks müügil siis saaks omandada seda see, kellel on selleks vajadus, kellel on huvi ükskõik mis põhjusel, eks ole. Ja ja muidugi, see oleks endastmõistetav, et vähemalt perekonnas oleks üks piibel nendele, kes seda lugeda soovivad. Lapsed normaalses lugemiseas väga paljud on lugenud ka oma vanavanemate piiblit huvist raamatu vastu ja oleks loomulik, et see kättesaadav oleks. Aga siin on raskusi ja kitsaskohti nii palju, et ei, ei ole vist üle vaadetki nendest kõigist meie võimalused näiteks väljaande piiblit on piiratud juba sellega. Paberi Me saame riiklikest fondidest. Paber on limiteeritud ja nende fondide suurendamine ei ole meie võimuses. Trükibaasi meil endal samuti pole. Me sõltume riiklikes trükikodadest. Nende võimsust suurendada meie ei suuda. Küllap sama käib kirjastuste kohta, et kui eeldada, et neil olekski huvi piibli väljaandmise vastu, siis samuti paberi ja trükipaasi probleemid tulevad ka nende ette. Ja arvatavasti on need sama valusad probleemid kirjastustele, nii nagu meilegi. Aga siis veel võib-olla usukirjandusest. Kas usukirjandus on ju seegi, mis hiljuti ilmus Loomingu raamatukogust, teiedel? Mõtlete seda Peetruse Alfonso raamatukest, mis ladina keelest on tõlgitud ja selles mõttes võib seda muidugi kiriklikuks kirjanduseks nimetada. Et selle raamatu autor on arvatud, et olema ladina kirikuisadeväljaandes möödunud sajandist. Aga need inimesed, kes selle raamatu sisuga on tutvunud, need muidugi näevad, et see on väga ilusate vanaaegsete lugude õpetlikke lugude kogu. Nii et seal on juba liigitamise küsimus, kas seda pidada religioosses kirjanduseks või mitte. Need inimesed, kes õpetavad usuteaduse instituudis, kes on seotud kirikuga, peaksid olema kuidagi väga turvalised inimesed, sellepärast et nad mingil moel siiski püüavad sisendada seda turvatunnet teistesse. Ei, see ei ole alati nii, see peaks nii olema. Aga Meie aeg on väga kiire ja omamoodi rahutu aeg. Ja see avaldab vast mõju siiski kõigile inimestele. Teiseks, meie ülesanded on suured ja meie kaader on väike. Ma usun, et ei eksi, kui ma ütlen, et, et meie kirikus ka vaimulik töötab kahekordse koormusega ma mõtlen seda, et usuteaduse instituudi kõik õppejõud on samal ajal Meie luterliku kiriku koguduste vaimulikud siis noorematel vaimulikel on sageli vaja teenida kahte või kolme kogudust. Nii et seal väga suur luksus, kui mõni inimene saab ainult ühte tööd teha ja see avaldab mõju inimestele. Ja kolmanda põhjusena ehk veel seda, et meie kool ei ole selline nagu roomakatoliku kiriku või vene õigeusu kiriku vaimulikud koolid, kus õppe jooksul valitseb teatav vaimulik distsipliin, mis avaldab inimese sisemuses samuti mõju. Meie kool on kool nagu kõik teised ja isegi halvemas olukorras selles mõttes, et ruumide kitsikuse tõttu, seetõttu me ei saa oma kooli muuta päevaseks, nii nagu usuteaduskond Tartu Ülikoolis oli. Õppetöö toimub kaugõppe vormis ja ja kui me kord kuus neljaks päevaks kogunema ja need on väga pikad ja pingutavad, taevad, mis me koos oleme, siis pärast seda laiali sõites jääb igaüks omaenda hooleks nii-öelda oma probleemi krimisega vastamisi ja ma ei ütleks, et meist kaugele kiirgaks välja seda turvalisust ja rahu mida näiteks mõne vana suurte traditsioonidega kiriku vaimulikust on kaugemal tagant tunda. Nii et ka teie olete sageli sellised inimesed, kes otsivad teed iseendani. Nii nagu ma usun, paljud meie lõhestunud rahvast Me oleme oma aja inimesed ja selle vastu ei saa midagi parata. Me teame vast väga hästi, millised me peaksime olema, ja teame ka seda, mida me peaksime tegema. Aga mitmel põhjusel me suudame vähem, kui me tahame või soovime. Aga ometi võib loota siiski ilmselt, et eesti rahvas, teie südamel ja hingel on. Ja muidugi, kiriku on töötanud meie maal aastasadu ja see inimeste hüvanguks ja see on kiriku ülesanne olnud kogu maailmas ja alati, nii et selles suhtes me oma traditsioonilisest eestlase kõrvale kalduda ei tahaks. Aga millised on praegu Eesti sidemed muu maailmaga? Meiegi riik kuulub nelja rahvusvahelisse kirik kui organisatsiooni on liikmeks 60.-te aastate algusest luterlikus maailmaliidus, mis ühendab enamikul hitlerlikke kirikuid kogu maailmas. Sellest samast ajast on meie kirik kirikute, maailma nõukogu liikmeks mis ühendab väga suurt osa erinevaid kristlikke kirikuid. Meiegi riik on üks asutajaliikmeid, kristlikus rahukonverentsis asutati 1958. aastal rahas ja meie kirik kuulub neljandaks Euroopa kirikute konverentsi, mis ühendab ka väga erinevaid kirikuid Euroopas. Samas, ma tean, et te päris lähedaste naabrite soomlaste juurest ka alles tulite. Ja Soome kirikuga on meil erilised kontaktid selle tõttu, et mitmes suhtes on meie ajalugu sarnane olnud. Meie rahvused on lähedalt sugulased, meie keeled on sarnased. Vahemaa ei ole suur, nii et need on põhjused, mis meid eriti tihedalt seovad luterlikes kirikutes just nimelt Soome kirikuga ja ja Soome kirikuga on meil olnud mitmeid ühiseid üritusi ja koostööprogramme. Mõlema maa luterlikud kirikud on üheaegselt tegelenud kirikus tarvitatava lauluraamatu revideerimise uuesti väljaandmisega ja nendes asjades me oleme pidanud ühiseid istungeid ja meie töökomisjonid on ühiselt töötanud. Ja teine asi, mis üheaegselt meie mõlemas kirikus on toimunud. Piibli tõlkimine tänapäevasesse keelde. Asjas meie kirikute piiblitõlkekomisjonid on kord aastas tulnud kokku ja pidanud ühiseid istungeid juba 80.-te aastate algusest peale, kord Eestis, kord Soomes. Ja ma usun, et need on väga kasulikud ja viljakad mõlemale poolele olnud. Ja nüüd viimane jutuajamine oli ka siis põhjust selles eelnevas. Nüüd kui te Soomes käisid Aitäh, ja see puudutas eestikeelse piibli väljaandmise küsimusi ja piiblitõlkekomisjoni edasise tööasju, nii et see oli selsamal pinnal. Aga Prahakuste ka lausa tulite. Prahas toimus kristliku rahukonverentsi 30. aastapäeva tähistamine selle organisatsiooni, mille asutajaliikmete hulka meie kirik kuulub. Need on siis niisugused viimase diaolulisemad sidemed. Kas. On neid veel? Ja kindlasti meie kirikul on peale nimetatud rahvusvaheliste organisatsioonide tööst osavõtmise otsesidemeid olnud kui mitte pidada silmas Nõukogude liidus olevaid kirikuid. Kui väljaspoole vaadata, siis on olnud otsesidemeid saksa temaga raatliku Wabariigi lutajalgi kirikutega ning Luterliku kirikutega Saksa liitvabariigis, iseäranis Põhja-Elbe kirikuga selle luterliku kirikuga, mille tööpiirkonda jääb Põhja-Saksamaa kõik see, mis on Elbe jõest põhja poole kuni Taani piirini ja selle kirikuga Me oleme vahetanud delegatsioone ametlikel tasanditel. Meie instituut on saanud pakkumisi sellelt kirikult omaat spetsialistilt ideede väljakoolitamiseks Saksa liitvabariigis. Tõsi küll, teostunud need pakkumised veel ei ole, aga me loodame ehk juba järgmisel aastal ühe pakkumise realiseerida. Kui me oma jutuajamist alustasime, siis me kõnelesime palju usuteaduse instituudist ja mis seal kõik toimub, kui äkki keegi, kes meid kuulab tahaks ka sinna õppima tulla, ega tal ametisse keelatutele? See ei ole keelatud, aga tuleb rõhutada, et meie kool ei ole kerge, mitu vana keelt, mis on väga rasked keeled, tuleb õppida ära. Teiseks õppekirjandus on valdavalt saksa või inglisekeelne. Kolmandaks väga suur rõhk. Ja põhirõhk on iseseisval tööl. See aeg, mis meie käsutuses on neli päeva kuus loenguid pidada. Me saame erikursuseid lugeda ja eriküsimusi käsitleda, aga üliõpilased peavad õpikute varalise seisvat tööd tegema. Siis perspektiiv asuda tööle kirikus enamasti alguses, vähemalt maakohas, täiesti võõraste inimeste keskel. Ilma otsese toetuseta riigi võimude või ametiasutuste poolt, nii nagu noored spetsialistid neid toetusi ja abi tavaliselt saavad. Kõik see ei ole kerge, sellepärast ka meie koolist väljalangevus on suur olnud. Ja muidugi ei saa ma öelda seda, et ma ei soovita kellelegi meie kooli tulla, aga ma tahan seda rõhutada, et meie kool ei ole kerge. Aga samas, ega vist elu meil ka praegu kerge ei ole. Ja muidugi see on õiged elu ei ole ka kerge, igal juhul kool on kindlasti põnev, nii nagu meie elugi praegu põnev on. Ma tahaksin seda nimetada ka tingimata veel, et me oleme oma kaadrid saanud üksikutel juhtudel koolitada väljaspool Eestit, tõsi küll, need juhtumid on senini olnud 60.-te aastate alguses, kui hoopis teine õhkkond valitses meie maal ja aga neid juhtumeid on olnud siis praegusel hetkel õpib üks meie üliõpilastest Leningradi vene õigeusu kirikule Leningradi vaimulikus akadeemias, ta õpib seal aineid, mis on väga tugevad vene õigeusu kiriku vaimulikest koolides, mis meile tuleviku perspektiivis oleksid kasulikud. Aga millega traditsiooniliselt luterlikud kõrgkoolide tegelenud Pole ja me loodame siis saada Erlangeni ülikooli Saksa liitvabariigis saata järgmisel aastal ühe inimese, võib-olla ehk avaneb võimalus ka rohkem veel sotsmaadesse üliõpilasi õppima saata. See muidugi ei olene meist. Aga nii usk ja lootus peavad olema. Sest me oleme huvitatud õppejõudude järelkasvust, me oma vahenditega oleme kirikutöötajatele saanud küll järelkasvu koolitada, aga me tahaksime loomulikult võimalikult palju ja heatasemelisi õppejõude saada.