Nimelt on saate tähtsamad teemad. Tartu Ülikooli peahoone on ebaühtlase vajumise tõttu sattunud jälle keerulisse seisu. Komme tähistavad ungarlased oma riigi tuhandendat aastapäeva. Saame teada, et Ungaris on välja antud ka esinduslik eesti luule antoloogia millega tegeleb suur Eesti raamatuklubi. Siis setomaa alampalve Nende kohta on Tartus näitust ja saame teada, kuidas elab nukuteater Tallinna nukuteater diment saate lõpus nagu ikka muusikateated ja selle kultuuriga ja saate on kokku pannud Martin Viirand. Tartu Ülikooli peahoones kuulsa kella all samm. Vale on tõmmatud maapinna lähedale kolm punast joont. Ülikooli arhitekt Marty preem pillanud jooned näitavad alumine ehk põrandale kõige lähem joon, mis aga on põrandast ligi neli sentimeetrit kõrgemal näitab seda põrandaseisu, mis peahoones oli siis 97.-ks aastaks, kui lõpetati aula aluse osa tähendab siis tänavapoolse peahoone poole kindlustustööd. Ühesõnaga pärast seda kindlustustööd on siis nii-öelda õuepoolne osa, mis on kindlustamata selle kindlustatud osaga võrreldes vajunud üle nelja sentimeetri kõrgemad jooned, mida need näitame. Kõrgemad jooned näitavad seda seisu, kus oli nii-öelda geodeetiliste mõõtmiste järgi fikseeritud absoluutkõrgused aastal 65, kui veel hoone üldse ei olnud vajunud. Nii et sealt alates hakkas peahoone vajumine peale lihtsalt on üle 20 sentimeetri on peahoone maa sisse vajunud, sest nagu Tartu linna keskosa hooned, kõik, nii, ka peahoone on ehitatud kaheksa meetrisele turbal asundile. Parvede peale need parvede ajapikku hakkasid mädanema, kuna Tartu kesklinna osas põhjaveetase langes ja ris bakterid hakkasid tööle ja parved armastavad niiskust ja vett mitte võimust. Just nimelt eriti ei armastanud Niukest vahelduvat režiimi, natukene on niiskust ja siis jälle pääseb õhuhapnik ja bakterite töö juurde ja 72. aastal siis kindlustati ära ülikooli vana kohvikupoolne osa hoone osa, nii et üks pool on kindlustatud ja pärast seda nagu unustati see probleem ära, kuni siis 94. aastal järsku märgati, et aula seintes ja tuldi ka keldris, avastati, et ka võlvides on suured praod. Nii et ütleme, 25 aastaga olid siis märkamatult mingi 15 senti peaaegu vajunud ja siis alustati avariitöid. Esialgu leidis raha tolleaegne muinsuskaitseinspektsioon, nii et ütleme, kaks kolmandikku aula alusest osast on siis riigi rahadega ehk otse sihituse rahadega kindlustatud. Ülikool taotles muidugi kohe riigieelarvest järgmiseks aastaks spetsiaalraha kindlustustööde jätkamiseks, et ikkagi oli ülikooli peahoone püsiks 96. aastal aga selleks raha valdatud Ülikool jätkas kindlustustöid nii-öelda õpperahade arvelt lihtsalt tõmbas kokku ja leidis seda raha ja muidugi järjest taotletiga järgmistesse eelarvetesse juurde, aga kahjuks ei ole riik vahepealsetel aastatel leidnud sihtfinantseerimist. See, et seal fuajees Ülikooli peahoone fuajees põrandal on niisugune murdekoht, süda on täiesti silmaga näha ja jalaga kompides tunda, tähendab üks osa põrandast on nagu siis säilitanud oma asendi ja teine pool aegamööda vajuta nagu külje pealt alla. No nii, ta on jah, sedamööda võlvi tippu murdub nii-öelda maja poolekski oma pikitelge, tähendab tänava poolne osa Ülikooli tänava poolne osa on kindlustatud, hoovipoolne ei ole, hoovi pool vajub alla, no nagu ma ütlesin, et üle nelja sentimeetri, siis kahe poole aastaga ja noh, ta on niisugune, selles mõttes ohtlik protsess, et et kuigi jalaga tunnete, kuid noh, näidata siis on näha, et need ebatasasused on kolme aasta nelja aastaga tekkinud fuajeesse. Aga ohtlik on selles mõttes, et kui lahtimurdmine on võlvi kannast võlvi tipus, nii suur, siis lihtsalt võlv kukub kokku. Kusjuures väga raske on prognoosida, kas see toimub poole aasta pärast, kahe kuu pärast või kolme aasta pärast, sest see protsess ei ole prognoositav. Ja siis tekib siis viimane millimeeter tähendab seda, et lihtsalt võlvid kukuvad kokku ehk esimese korruse vahelagi suures osas langeb keldrisse. Kas te kujutate ette niisugust olukorda Tartu Ülikooli peahoones? Mina kujutan seda küll ette ja ma olen seda ka mitmeid nii-öelda aidanud märgukirju koostada, mida ülikooli juhtkond nii-öelda täis rektoraadi koosseisu allkirjadega ja rektori allkirjadega on läinud nii nii peaministrile kui riigikogu kultuuri- ja rahanduskomisjonile. Aga noh, seda ei kujutate ette, sest et tõesti see, see ohtlikus, et see saab olla nii edasi saaki tõsine olla, aga piltlikult öeldes praegust üle poole ülikooli peahoonest ripub õhus, mitte ei toeta vundamendile. Nii et võiks öelda, et ülemised seinad lihtsalt on suure jäigad alana riputanud üles ka need osad, mis siiski ära vajuvad. No nüüd peab küll ütlema, et Siimanni valitsuse viimane haridusminister tähendab endine EPA prorektor Sis Klaassen eraldas ülikooli peahoonele raha aga 97. 98. aastal oli nii-öelda avalikkuse lärm ülikooli narmendama, fassaadi üle nii suureks läinud, kusjuures ülikoolis spetsiaalseid tellin fassaadi, kuna vundamendid ei ole korras, maja vajub ikka siis eraldati siiski raha sihtotstarbeliselt ülikooli fassaadi parandamiseks. No nagu te näete, nüüd on taastatud tegelikult Krause Järgne värvilahendus ja täpselt nii-öelda originaalmaterjalid, lubikrohv, lubjaga, värvid. Fassaadiosa-le on riik raha eraldanud tänavuseks aastaks elades ka kaks miljonit. Millega siis siin teostatakse tööd treppide korrastamiseks, mis on puutrepp, mis on tuletõrjepoolt peaaegu et toone kinni pandud, kuna ei vasta evakuatsiooni leia klassikaliste muinasteaduste muuseumis remonditakse natukene ka rektoraadi ruume, kuid need, need rahad olid liiga väiksed, sest praegust veel tegemata vundamendid kindlustamiseks noositud kuskil 12 kuni 14 miljonit krooni. Oleme praegu keldris ja Need võlvlaed, nendes on ka suured praod sees nendesse pragudesse taotud kiilud. Noh, see on vist niisugune elementaarne võte, kui kiil alla kukub, siis tähendab, et pragu suureneb. Nojah, õnneks nad ei ole nüüd kukkuma ka siia mar plommi nii-öelda vundamendid alla valatud, niisukese, lihtsalt paari kuupmeetrised betoon känkradilisel pumbatud, aga nad ei ole korrektselt tehtud, aga noh, nii palju on ta siiski aidanud. Tänava poolne viimane auditoorium ja poolteist auditooriumit ei ole rohkem vajunud, mis lähiperspektiiv, kui te abi kiirelt? No eks me ikkagi loodame, et ülikooli juhtkond ja, ja vabariigi üldsus kultuuriüldsus teevad ka lobitööd ja saadakse siiski aru, et, et riigieelarvest tuleb anda otse sihitusega, olgu ta siis ülikoolile, muinsuskaitseinspektsioonile just nimelt summa stamendile kindlustamiseks, mitte abstraktselt, et, et noh, siis hakatakse jaotama küll õpe küll teaduste või muude remonttööde jaoks Vaideta sihitusega ja et kõik teavad ja nüüd sellisel olulisel sümbol objektil testament ebakindel. Siit tekib inetu paralleel kogu riigiga, et noh, mingipealse ehitus õilmitseb, aga, aga kus see vundament algse Mõni aasta tagasi tähistasid ungarlased nii oma kodumaal kui ka teistes riikides väga laialdaselt oma maa hõlvamise 1001 sajandat aastapäeva. Tähendab oma territooriumile jõudmisest oli möödunud 1100 aastat. Nad sattusid territooriumile, mida piiras Karpaadi mäestik. Nendel olid vaenulikud naabrid Läänes oli Saksa-Rooma keisririik ja idas ähvardasid neid. Bütsantsi väed. Tuli teha otsus, kas jätkata seda elustiili, olla karjakasvataja kest käib võõrsil retkedel rikkamate naabrite juures või muutuda euroopalikuks riigiks. Ungarlased tegid oma valiku ja nende esimene kuningas Istvan sai kuninga tiitlikuningakrooni täpselt 1000 aastat tagasi. Siit jätkab juba Ungari Instituudi direktor Tallinnas Urmas peretski. Eestlane sai krooni paavsti käest, kuna ta ei tahtnud Saksa-Rooma keisririigi salliks muutuda ja lõi Ungari liikluse alused, millega Ungari tegelikult võttis omaks Lääne-Euroopas kehtiva riigikorralduse. Sundi ja usund muidugi ei tähendanud lihtsalt usku meie tänapäeva mõttes. See oli ka maailmavaade. See, et selline riigimees sündis õigel ajal tänu sellele võib-olla. Alles, sest kui Ungari 1000 aastat tagasi ei oleks selle sammu astunud, siis võib-olla sarnaselt paljude stepi vastega tänaseks Euroopa kaardilt ära kadunud tema tegevuses oli väga mitmeid tahke Taligana tolleaegsete mõistete järgi ravitseja. Ta armastas kauneid kunste, kutsus enda juurde teadlasi, haritlasi, kunstnike muudest Euroopa riikidest. Et tema ise kirjutas ka tänapäeva mõttes ilukirjandusliku teose, mis olid kuninga manitsused oma pojale mida võib tänapäeval huviga lugeda, kutsus oma poja õpetajaks itaallasest õpetlase ja temaga koos. Leitud inimesi ja kirikuga koos tuli muidugi ka kirjaoskus, ristiusuga käisid koos ka kloostrid, kloostrites õpetati kirjutamist ja ka muid teadusi. Mungad ei õpetanud ainult kirjutama, vaid nad õpetasid talurahvast kuidas maad tuleb harida. Talupojad õppisid nende käest, et kuidas Marju tuleb kasvatada. Nii et munkade ja omaaegsete kloostrite tähtsus järgmisel kolme-neljasaja aasta jooksul oli palju suurem, kui me seda tänapäeval arvame. Pärast esimest maailmasõda saavutas Eesti iseseisvuse oma riikluses oli meile tähtis ja uus asi. Ungari jaoks olid esimese maailmasõja tagajärjed katastroofilised, võib öelda ka teie suursaadik nimetas seda Ungari koos Austriaga ja Saksamaaga jäi kaotajaks esimeses maailmasõjas. Aga erinevalt Saksamaast Ungarile sunniti peale veel palju ebasoodsamad rahulepingu tingimused. Ungari kaotas oma territooriumist kaks kolmandikku ja kolmandiku või peaaegu poole oma elanikkonnast. Ja omal ajal ka täiesti puhtalt etniliselt. Peaaegu protsendiliselt Ungari alad liideti naaberriikidega. Nii et 20. sajandil tänapäevani võib seda kõige suuremaks. Ajalooliseks lüüasaamiseks võid katastroofiks nimetada Ungari ajaloos. Ka suursaadik ütles välja mõtte, et kui Euroopa liit saab ka reaalsuseks Ungari jaoks siis on kõik ungarlased jälle ühe mütsi all. Koos Ungaris ei ole ühtegi tõsiselt võetavat poliitilist parteid mis tahaks kuidagi piiride revisiooni rahvusvahelisele areenile päevakorda tõsta. See ei ole reaalne, selleks ei oleks mingit toetust ja tänapäeval need etnilised piirid on palju segasemad kui 80 aastat tagasi. Nii et selleks ei olekski võimalust. Nii et ainuke lahendus tundub olevat tõesti liitumine Euroopa Liiduga juhul kui ka Ungari naaberriigid liituvad sellega sest sel juhul enam ei oleks takistavaid piire. Budapesti ja Ungari riigi ja naaber riikides elava kolme miljoni ungarlaste vahel. Hiljutise soome-ugri ülemaailmse kongressi ajal oli Tartus ka Mai peretski naine, kes on oma elu ja saatuse sidunud Ungariga pärilt olnud siis muidugi eestlane. Tal oli kaasas väärtuslik kingitus, kaheköiteline raamat. Aga mida see raamat sisaldab, seda räägib juba Maiveretski ise. See on 20. sajandi eesti luule antoloogia äsja ilmunud umbes kolm nädalat tagasi välja antud Lääne-Ungaris sombothi linna pedagoogikainstituudi kirjastuse poolt. Sellel kirjastusel on väga hea peatoimetaja professor Jaanus Pusday, kes on erialalt ise filoloogia soome-ugri filoloog ja tema on juba varem välja andnud palju eestiteemalisi raamatuid. Need on teaduslikud raamatud ja sõnastikud aga tema ja tema mõttekaaslased leidsid, et oleks õige aeg luua üks uus seeria ja selle seeria nimetuseks on minuritaates mundi maailma väikerahvad ja see antoloogia on ka selle seeria raames ilmunud. Põhimõte on klassikalised autod, Põhimõte ühel pool on siis originaal ja teisel pool on tõlge. Jutt on siis 20. sajandi Eesti luulest aga kuidas need tõlked on sündinud, tõlked on sündinud pikema aja jooksul osa tõlkeid, juba niimine, klassikaliseks muutunud tõlkeid, eesti kirjanduse tõlkeid, eesti autoreid sajandi esimesest poolest. Nii et ma võtsin üle GPS-i tõlkevaramust ja need tõlked omal ajal, kui kiisa GPS-Marie Underid ja teisi tõlkis, siis need on ka meil koos tehtud, tähendab, toortõlke, tegin mina ja mu mees ja istusime kolm korda nädalas kohvikutes ja, ja lugesime Osgiesas eitas enne sõda Eestis paar korda käinud ja ja lugeda oskas ka eesti keeles, aga luulet tõlkida on eriti raske, seal on ju väga palju sõnu, mida kuskil mujal sees ei ole. Nii et ma võtsin need klassikalised Underi tõlked üle-eelmises eesti luule antoloogia Okiastmis ilmus täpselt 25 aastat tagasi soome-ugri kongressi auks, mis toimus sel ajal Budapestis ja mõtlesin, et nüüd oleks õige aeg anda seda või näidata seda kirjandust ka järjepidevusest, sest 25 aasta jooksul on ka uusi luuletajaid juurde tulnud ja et Ungari lugejal oleks siis mingisugune pilt, et kas või subjektiivne pilt eesti luulest. Te nimetasite neid meistrile, klassikalisi tõlkijaid ja teiselt poolt olid siis noored ilmselt. Ja meil on Ungari eesti selts üsna aktiivne Ungari. Eesti selts on tegutsenud täpselt 10 aastat ja seltsis on kolm korda toimunud luuletõlkevõistlused. Tõlkevõistlustel on preemiaga märgitud üsna mitu tõlkijat noort briti, et nii, et nende tõlked on ka siia sisse võetud ja on rõõmustav näha. Nendest kõige noorem on vast 19 aastat. Nii et kokku on raamatus tutvustatud 40 eesti luuletaja tuntumaid luuleteoseid ja raamatus teevad tõlkijatena kaasa 31 inimest. Valik on minu töö selle tõttu, siis ma mõtlesin, et ma peaksin natuke siis põhjendama ka, miks ma ühe või teise luuletuse olen valinud. Ega ma iga luuletuse puhul seda ei tee, aga autorite puhul olen püüdnud anda eluloolisi andmeid, tutvustada loomingut lähemalt ja näidata eesti luule palet selle klassikalises mõttes tähendab 20. sajandil, sest nüüd on ju moevoolud ja igasugused uuemad nähtused ja mõjutused. Aga kuna meie kavatseme ja peatoimetaja üks põhimõte on, et seda luulekogumikku luulevalimikku saaks kasutada ka Ungari ülikoolides soome-ugri osakondades, Ungari osakondades, nii-öelda tõlkepraktika alusmaterjalina ja siis me pidime arvestama selliseid põhimõtteid, et need oleksid enam-vähem stabiilse taseme. Me räägime veel hea meelega raamatutest, nimelt tegutseb Eestis suur Eesti raamatuklubi ja seda tutvustab nüüd Marika vingist saar, kes on selle klubi turundusjuht, niisiis, mis klubis andma? Suur Eesti raamatuklubi on esimene seda tüüpi raamatuklubi Eestis mis tegutseb niinimetatud negatiiv oksjoni põhimõttel, et sarnaseid on hästi palju juba Ameerikas ja Euroopas ja see on see nii, kus lähemalt tutvustatakse nagu ühte raamatut, mida nimetatakse klubi raamatuks ja sellest peavad siis kõik, kes seda ei taha ära ütlema, see tähendab seda ära ütle siis see raamat tuleb mulle postiga koju ja matan ta välja maksma. See on nii jah, et siis tuleb see raamat koju, aga Öelda on meil imelihtne, nii et seda saab teha meelika telefoniga, kupongi saata, faksi saata, nii et see on nagu väga lihtsaks tehtud. Aga kuidas inimene, selle klubi liige, see teavet niisugune raamat on tulemas, kuidas see info temani jõuab, kõik klubi liikmed saavad iga kuu saavad meie klubi ajakirja, kus tutvustatakse siis lähemalt seda klubiraamatut. Ja siis on veel, lisaks on lasteraamatut mingi teema, kas kriminaalromaanid või kokaraamatut ja siis on meil lehekülje pikkune valik veel lisaks, kas küll uudiskirjandust, küll vanemat, mida saab siis tellida, siis on meil veel preemiaraamatut, nendele, kes on juba kuus klubi raamatut tellinud ja edaspidi mõtlema ühel välja igasuguseid boonuseid ja et oma klubi liikmetele head meelt teha ja nende arvu tõsta ja nende arvu tõsta. Kui inimene ei osta raamatut välja ja kui ta kipub seda mitte maksma, mis te siis teete? Asi on nii, et meil lähevad need pakid välja lunapakina, pakk läheb inimesele post kontorisse ja sealt ta maksab ja saab oma paki kätte. Nüüd tee klubi liikmete arv on umbes 15000, kujutan ette, et see Eesti kohta on küllaltki soliidne arv, Te olete tegutsenud ja vaid kaks. Mis on see põhi, müü või see nimekiri, mida te pakute, mida ta reklaamib, kas seal on ilukirjandusajamise, tarbekirjandusklubi raamatut, me püüame aasta lõikes hoida nii, et oleks nii ilukirjandust kui teabekirjandust kui tarbekirjandust. Et vastaks võimalikult laiale maitsele. Mis domineeriva, no domineerib kahtlemata ilukirjandus. Ja see läheb ka üldiselt päris hästi. Aga kui tuleb raamatuturule mingi raamat, te tahate seda võtta oma klubi nimekirja teiselt siis pöördute kirjastuse poole või kuidas see mehhanism käib? Mehhanism käib juba aasta aega ette, me teeme oma plaanid tavaliselt aasta aega ette, paneme paika järgmise aasta klubi raamatut ja siis arutame kirjastustega läbi, mis võiks sobida, mis neil plaanis on, mis nende plaanidest võiks meile sobida ja paneme need eelnevalt juba paika ja siis läheb juba täpsemaks tööks. Kas kirjastused on huvitatud olema, tee kliendid? Kindlasti on, kui suured on d tiraažid? Klubi raamatut me lööme ikka päris palju klubi, raamatu tiraažid on meil kuus ja 7000 ja rekord oli projekt, mis meil oli siin koduse ravi ABC, seda müüsime 10000, tiraažid on hästi, kohtlematleksin hämmastavalt suured. Jah, see ongi see klubi raamatu fenomen ilmselt, et kui see ajakiri tuleb koju ja seal on üks, üks raamat nagu lahti, tutvustatud põhjalikult, siis inimesel tekib huvi selle vastu palju suurem kui siis, kui ta vaatab leti tagant ja müüja selja tagant seda riiulit ja peab iga raamatut küsima eraldi lehitsemiseks. Aga aga seal on peatoimetaja Krista Kaera porttutvustus ja noh, pildid ja, ja lehekülgede arv ja tõlkija ja ja see raamat on nagu lahti räägitud inimese jaoks. Aga lõpuks tuleb see, et see on äriline ettevõtmine, mitte mingisugune heategevusorganisatsioon või ei või kultuuri levitamise ühing. Siin teenitakse raha, kes on selle firma taga? Firma omanik on meil suuri Sooma lainel kirja Gerho ja see on täpselt analoogiline raamatuklubi Soomes on toiminud juba seal 30 aastat. Ja nendel on kaks 150000 liiget oli, kui ma õigesti mäletan. Arvestades Soome rahvaarvu igal juhul suurem kui meil muidugi. Aga kui te nüüd Euroopat ja maailma vaatate levinud nähtus seal on ja mis seal on teistmoodi? Samasugusel põhimõttel töötab muidugi lugematuid raamatuklubisid ja Soomes ka neid mitte üks, vaid on neid kuus kuni kaheksa minu teada, kuna rahvast on rohkem, siis neid mahub ka sinna turule rohkem. Aga see analoogiliselt jaostele negatiiv põhimõttel on töötavad ka raamatuklubid kõik Euroopas. Nüüd teie raamatuklubi on seotud ka ühe ettevõtmise üritusega Ida-Eestis Pepsi. Rääkige sellest lähemalt, mida te seal kavatseta ja kes on asjalised, see on nüüd Eestis ka üks selline raamatuküla projekt. Pühapäeval 27. augustil avatakse Võtik veres, Eesti esimene raamatuküla ja raamatukülad on ka üle Euroopa levinud. Soomes on Süsma raamatuküla. Siis on neid veel Iirimaal, Šveitsis, Belgias, see on nagu selline projekt seal Võtik veres. Ah, on vana metskonnamõis mis on nagu pisut juba maha ajatud ja sinna lihtsalt puhutakse uut elu sisse juba seal tekkinud raamatutuba. Eesmärk ongi, et kas nädala aja jooksul suvel tekivad seal raamatulaadad, nii nagu me oleme harjunud Türi lille laatadega? Loodame, et harjuvad inimesed ka seal Võtikale raamatulaadal käima tulevad kirjastused oma uute raamatutega tullakse vana raamatuga ja edaspidi, kui, kui see Võtikale mõis korda tehakse, hakkavad seal olema raamatuteemalised, seminarid, kohtumised kirjanikega. Nimekiri on kohtia vana korda tehtud mõisapark. Ta on natukene niisugune kõrvaline koht, loodetavasti toob see sinna ka uut elu. Aga nüüd siis 27. augustil, mis siis toimub seal? 27. augustil toimubki Võtikale raamatuküla avamine, siis on seal kohal kirjastused. Suure raamatu kah näidatakse filmi Roela mõisa taastamisest. Rangelid tagasi ja toimub palju igasuguseid üritusi. Kohal on Raivo Adlas Palamuse teatriga etendusega ulgu Mölder tuleb kohale, kirjanike lubanud on tulla Ervin õunapuu Reini Andra Veidemann. Ja saab kirjanikelt raamatutesse küsida autogrammi ja kõik muud sellist. Ja alati see, mis juhib tähelepanu raamatule iga see üritus on teretulnud, ma arvan. Jah, seda küll. Kõige mitu intervjuud tänases saates on lindistatud Tallinnasse soome-ugri kongressi kongressi ettekannete vaheajal ja sellest ka siis sumin ja elav liikumine meie selja taga. Loodame, et kuulajad seda soovimatut tausta meile andestavad. Järgmine intervjuu tulebki Mare Piho ka, kes on Eesti Rahva Muuseumi teadur. Nimelt avati seoses kongressiga Tartus koguni kaks näitust, mis on seotud setode palvemajadega. Mis asi on siis setude palvemaja? Nende palvemajade nimetanud šašunud ürituse nimetus on siis ettumatsiasse ballemaat harilikult puust või siis väga harva kividest, need on sellised ehitatud endistele kurtesse kohtadele ja nad võimaldasid nagu selle õigeusu kombestiku vabamat olemist ja tänandile tsässon Natele osalise tekkiski setu kultuuris sümbioos siis usk ja ebausk, politseist jah, saadi saadi kõrvuti. Kuidas nüüd välimust kirjeldada tal mingisugust torni ei ole. Tornidele ei ole piisavad ühetüübilised, kõik need, sa saad, on viilkatusega nagu nunn ja väikesel eeskoda on eesruum mõnikord laudadega vooderdatud, mõnikord on ta vaba ja otse on alt tarkus on alati siis mõnes kohas ombuki vanad Kivilise, mõnes kohas on ikoonid. Küünlad pannakse põlema seal ja igal külal on mingi oma külapüha ja selle pühakule või selle pühalongisid Jason, nagu pühendatud need igal külal on oma palvemaja. Algselt, kui tihti oli ta käigust, oli vist tavaliselt kinni või kuidas seal olid enne tööd ja kõik vabad Need olid ikka käibes, Nõukogude ajal nad nagu purunesid ja need ei purustatud küll, aga remontida ka ei lubatud. Ja siis nad olid lukus ja tihti siis seal nagu inimesed ei pääse ligi. See, et nad olid vanades pühades paikades, kas siin mingid probleemid? No see oligi see aitaski nagu õigeusul tungida nagu küladesse, tänu nendele Chassaadi tekkiski selline sümbioos, kus siis usk ebausk olid kõrvuti, preestrid ei olnud, inimesed, läksid vist jah, see on asi, mis oli nende vanasse pühapaika ja nii selliselt toimubki kõik need osalised, paganlikud, osalised, kristlikud toimingud ja ja see on kestnud, need sõnad on piisavalt vanad ikka mitusada aastat ja, ja tänu sellele setud on need, kes nad on, et nad on oma vanausu säilitanud ja selle naise roll on kiriku nüüd kaugel. Asjanali kohe külas. Kas keegi viis läbi ka seda tseremooniat või toimus ühiselt mingi enesealgatuse korras? Inimesed käisid rahulikult, kui neil oli vajadus, aga nüüd, kui külapüha just millele või kellele, mis pühakul oli see pühendatud, siis tuli preester kirikusse sisulisi küll. Suur küla, püha just Jason juuresetsasse Annabeli palvus. Te olete selle näituse jaganud kaheks. Üks on muuseumis, teine on ülikooli raamatukogus. Kas nende vahel tähendab nendel, mis on praegusest piirist seal ida või lääne poolt, kas nende vahel on ka põhimõttelist erinevust? Mis sul vist ei ole nagu see, mis on idapoolne, seal on, on ka kivist, aga sinuga puust esitused, suund on võetud sellele tänapäeval kontrolljoone järgi see näitus pooleks tehtud. Kas märkad, et liikumine süveneb, kas nende populaarsus kasvab või nad hääbuvad aega mõelda? Ja loomulikult on juba uus, ehitatud, vanune, restaureeritud, see on alles algus, kindlasti taastuva sünniba näha. Kui see helilindid ei meile Anne Parksepp. Ta käis vaatamas etendust, mis Saarist on toodud suveõue. Niisiis Anne Parksepp, vahendab. Rikkaks saada on inimesed alati ta vanal ajal, sugugi mitte vähem kui tänapäeval. Mõni läinud oma tegemistes nii kaugele, et oma hinge kuradile maa müüs. Kuni kooliaasta alguseni mängitakse nukuteatri suveõues mitmeid mõnusaid lastelavastusi, nende hulgas ka krati, mille lavastaja on Tõnu Tamm. Secrotanuks päris omapärane tegelane, ikka ikka varanduse kokku kraapinud pankrot. Aga ta on inimese kätetöö. Ja selles etenduses näitlejad, ehitavadki krati, varastamine ja raha ohitsemine ja kerge vaevaga suure rikkuse tagaajamine ja ma leian, et seal praegu väga aktuaalne teema Ja kadunud Evald Hermaküla, läinud kevadel palus väga, et ma selle siis teeksin sulle juures ka sellesama etenduse ja siis sai sealt majast välja toodud see etendus ja natuke muudetud ja natuke vaba, olulisemaks tehtud ja seal küllalt suure huviga lapsed iialgi vaatasid. Muidugi on põnev, et mis asjadest kõik sa kratt on kokku ehitatud ja ta unustab, tähendab, olen kaugel sellest, et lõpuks kratt hävib ja ühesõnaga õnnelik elu läheb edasi. Ja Gretlus ei kao kuhugi. Paraku varastataks ja ahnitsenud Vakse teise vara nii rehitiga kunagi edasi ja, ja seda ma olen püüdnud etenduses kah nagu väljendada, natuke on öeldud mulle. Et lastel peab jääma ikkagi see illusioon, et kuri saab karistatud, hea pääseb võidule. Aga ma leian, et tõele tuleb näkku vaadata juba noores eas kuhugi paratamatult inimestega kaasas. Ja kui lapsed suureks kasvavad ja alles siis kurjaga kohtuvad, tugev õpetatud, et kõik hea võidab siis see Nendel palju suurem olla, kuna siis kuule aga kohtule, et loomulikult me tahame, et hea võidab. Et õiglus pääseb võidule ja see on kogu aeg elatud, aga paraku paraku tähendab ta veel muinasjutt, antitsel tungib Eisen kunagi kõrvanud rahva seast. Kuidas Läti mõistetud ja kuidas on kräkki tehtud, nii jääda, on väga mitmete mitmete lugude põhjal jälle uskumuste põhjal kokku kirjutatud. Ega ma siis targemale, kui, kui eestlane oleme olnud, tal olnud on ja ei, seal on selle kõik toredasti kokku korjanud ja sealt sealt lammutasin ideid ja materjali ja ja eks ta natukene muidugi niuke lihtsustatud õle ja siin ta siiski nagu vaatleja iga arvestama, et nad ikkagi aru saaksid, mis kuri laimuga siin tegemist on. Kratt, ma püüdsin seal atraktiivseks teha seda ehitamist, kui vähegi võimalik. Aga tähtsam minu jaoks. Kassas on siiski see, kuidas sellest see ja hoolikas Eesti peremehest saab raha hull. Ja see on, ma leian selle loo puhul kõige tähtsam, et, et inimesed püüaksid mitte niisugusteks muutuda ja sa tead seda au on armas paik. Aga suveõueaia taga käib oma elu ja siit sõidavad etenduse ajal kihtidega masinad mööda küll, miks ta ei sega, aga peakski teater ja selle peale tugevalt mõtlema, kuidas tänavamüra vähem kodaks näitlejaid ja, ja toredaid väikesi vaatajaid ja nende isasid emasid? Ma arvan, et hea tahtmise juures saab sellesse Mõnusa soovis palju ära teha. Aga sellist lugu oli keeruline lavale tuua, sest et ega siin ju väga palju ei saa neid tegelasi olla ja, ja tähendab muidugi me tegime seda kaua. Ja teatud põhjustel me ei saanud seda teha ühes Jeruusa jutisem, pidime teda teda mitmes jaos tegema ja lugeda, on huvitav teha. Ääretult ääretult huvitav teha ja muidugi suureks abiliseks oli rosida lahutusele seal tükki kunstnik, igatahes sellest julmast vaimustus ja leidis väga põneva kujunduse ja väga põneva nukkude lahenduse sellele loole. Tähendab need nukud on tõesti ilusad ja annaks taevas, et need nukud kaua säiliksid. Selles majas siin ja mängivad mängivad suhteliselt näitlejat tiin Adonis Riho Rosberg meelissek Aare Uder ja vahel siis are asemel olen naisega mänginud seda talu peremeest. Lisaks juba kõnes olnud Krattile on nukuteatris veel järgmised lavastused. Onu Remuse lood, Helle Laasi muinasjututund ning karjapoiss on kuningas. Tähtsam uudis aga on see, et nukuteatril on uus kunstiline juht Andres Dvinjaninov. Andresside staninoviga saate kuulata pikemat saadet järgmise kolmapäeva õhtul pool seitse maailmapildi saates. Ja nüüd veel kontserditeated meie healt sõbralt Ivalo randalalt. Jätkub kontserdisari Eesti mõisad 2000 nikkus vanadele instrumentidele mängib barokkansambel Corelli konsort ja mõisatest jutustab Jüri Kuuskemaa. Ja kui eelmisel nädalavahetusel olid solistiks Uku Joller, siis nüüd laule soolokantaat. Kaia Urb täna Hiiumaa kuulsas suuremõisa lossis homme Roosna-Alliku mõisas. Mõlemadõhtud algavad kell 19. Oodatud on nii muusik, ka ajaloo huvilised kui ka kultuuristseenid seest. Sarja eesmärk on toetada konkreetselt Roosna-Alliku mõisakooli stiilsete saali toolide fondi. Jätkuk, õigemini hakkab lõpule jõudma suurt elevust tekitanud Pärnu raemuusika fest. Jäänud on veel kolm üritust. Täna algusega kell 20 kõlab kojas 21. sajandi folkloor. Usutavasti on meil juba vilja eraldi igasuviste pärimusmuusikaürituste najal selge ainult vana, vaid samuti tänapäeva folkloor elab kõigi oma muutustega aiva edasi. Antud kontserdil koget, kuulete ja näete inimesi, kes taolistele arengutele lausa piitsa annavad. Kõigepealt ansambel Kirju Sydneyst. Nende lauluvara peamiseks allikaks on olnud tormise vastavad seaded. Nüüdseks on kujunenud kaks komponenti laule ja multimeedia menetlejad Olev Muska ja Kareli Suessi näol. Koori. Bella arvuti esitatakse keeldi Beuroopa klassikute ja originaalmuusikat ja tuntud on nad sellise repertuaariga nii Austraalias, Euroopas kui Ameerikas. Siin kuuleme nüüd mõistagi valdavalt eesti rahvast laule nende töötlusi, ka ingerisoome ja hübriidi viise. Ja nagu viidatud videotaustadega alustab Mirjam Tally mänd niriemenda looga müüt koos mis lühidalt öeldes kutsub inimeste oma ürgloomust tunnetama. Too kasutatud mõistet rändvõib mõjuda lõbusalt, sest koosneb ühelt poolt kahest tava kanneldajast pluss bass kanneldajas tütarlapsest, teisalt aga antud kõlavärve elektroonikaga Mirjam ise, nii et miks siis mitte bänd. Kuigi tegu pole Eileviga Chessiga tegu on? Jah, millega, ütleme ebatavalisega. Edasi pühapäeval Elizabethi ja esmaspäeval Tallinna Oleviste kirikus sörk Jon veneri suurteos reaalne ultimos, riitus, viimane rituaal. Esiteks mõni sõna heliloojast, ta on praegu parimas eas, 56 aastane 1965 kirjutatud kant Laat Kaini Aabel pälvis Monaco printsi Raineri auhinna. Tema sonkuratiin kalas printsess taia matustel ultimas reetos sai omal ajal peaauhinna Itaalias. Tõne veer on olnud aldis väga erinevatele mõjutustele. Olgu need Stravinski, keskaegne hümnoloogiat, bütsantsi, laul, kõrgromantismi harmooniat, Victoria ajastu hümnid, India trantsentanta reaalsus pool ees, mis jään või liigeti. Ühelt poolt seega äärmine klektilisus teiseta ja sellest kokku sulandatud omanäolisus ultimise koht. Ta on autor öelnud, et soovis sellest luua muusikalise ikooni et muusika on talle vahend edastamaks jumalikku tõde. Niisiis homme Pärnus, esmaspäeval Tallinnas algusega kell kaheksa õhtul esitab Eesti Muusikaakadeemia Sümfooniaorkestri Estonia teatri koor. Ka solist on neli eesotsas Helen pool, ma ka siis veel rida sõnakandjaid. Ja juhatab Andres Mustonen. Hoopis teises plaanis lõpetatakse Pärnus seeeffest samuti esmaspäeval, kuid algusega kell 20 30 rannahotelli katsus rõdul esineb Kaiv muusika viieliikmeline ansambel, metropolis projekt esitatakse 1890 kuni 1976 elanud Fritz Langi 20.-te algusel loodud kuulsast mammutfilmist Niibelongid selle esimene osa siig kurid. Tegu on tummfilmiga, mida muusikalised, too ansambel seisund, kommenteeribki ehk teisisõnu. Kokku saavad kaks kunstiliik, ehkki kahest täiesti eri ajastust. Väga põnev süntees. Ja tänaste kontserdivaadete lõpetuseks kolmapäeval programm Anssotsi juhatusel Estonias Veljo Tormise juubelit, õhtu nimeks tähenduslik tungla hoidja. See on läbilõige Tormise meeskooriloomingust, mis jaguneb samuti tähenduslikku. Kahte ossa. Tuleks võtta see tuletungal. Ning kordne ju tuleneb tagasi. Eto kava viiakse kuu lõpul ka Tartusse Pärnusse tuleme järgmisel laupäeval selle juurde veel meiegi tagasi. Nüüd aga on veel üks kirjandusega seotud teade nimelt järgmise nädala laupäeval, täpselt nädala pärast, siis korraldab Käsmu meremuuseum Käsmus algusega kell 12 null null kirjanduspäeva pealkirja all kirjanikud Käsmus ja Käsmu kirjanduses. Esinevad seal Aksel Tamm, Rein Veidemann, Piret Norwick. Saab vaadata raamatunäitust, siis ka filmi Ühe suve akvarellid ja fotonäitust toimub kontsert on piknik. Kõik on kutsutud. Järgmine laupäev kell 12 Käsmu. Niisugune sai siis seekordne kultuuriga ja saade saate panid kokku pilli tülija. Martin Viirand uued kultuuriuudised nädala pärast.