13. ja 14. aprillil toimus Türi kultuurimajas vabariiklik kammerkooride mõõduvõtmine. Kahe päeva jooksul käis lavalt läbi üle 400 koorilaulja. Kahes kategoorias osales 15 koori. Žürii hindas kooride kava, selle tehnilist teostust ja interpretatsiooni. Žürii esimees oli Stockholmi kuningliku muusikakooli õppejõud ja Maria-Magdaleena kammerkoori peadirigent Mats Nilsson. Žüriiliikmed olid RAMi peadirigent Mikk Üleoja, vabakutseline dirigent Erki Pehk, teater Vanemuine peakoormeister Piret Talts ning laulja ja vokaalpedagoog Vivian Kallaste. Kahelt viimaselt palusin kommentaari kooride esinemise kohta vahetult pärast B-kategooria kooride ärakuulamist. Ma pean ütlema, et ma ei ole väga-väga palju amatöörkoor viimasel ajal kuulnud, aga minul selline mulje on küll väga hea, nii et millegipärast nagu muretsema küll ei, ei peaks minu arvates, et see Ta on väga, väga tore ja isegi ütleme tänasel päeval on B-kategooria koorid, siis vaatan, et mõni oleks võinud A-kategoorias esineda vabalt, väga tore pilt on huvitavaid kollektiive, huvitavaid dirigente on seda tunda. Ma tahaks veel kõpitsemist ja lähemalt vaatamist. Kõpitseda võib alati, aga tihtipeale selline muusika, mida amatöörkoorid viljelevad, on näiteks ooperikooritegemisest palju raskem. Keerulisem, et ooperikooril on oma spetsiifika, aga näiteks muusikaliselt helikeelelt nad tihtipeale üldse nii raskeid teoseid esitage, võib-olla ainult kui mingites vokaalsümfoonilised suurvormidest tuleksid. Et igapäevases töös ooperikooritöö palju lihtsam sellises mõttes, kuigi neil on hoopis teised ülesanded, mida nad peavad täitma, millega amatöörkoori tegeleb ses mõttes seda muusikat, mida siin kuulda ja missuguseid raskusastmest seda siin kuulda oli, siis see on ju minu meelest täiesti suurepärane. Huvitav, aga huvitavat muusikat oli kuulda. Öeldakse, et kuur on dirigendi nägu, on näha, kellel on olemas, aga dirigent on nõrgem kui koorilaulja. Kas olete seda ka pannud tähele? Jah, võib-olla paari koori puhul, aga ma pean ütlema, et ma olen ka tähele pannud, et koor on vägagi oma dirigendi nägu. Just need koorid, kes eriti silma paistsid, et see on kohe see on kohe näha, et ees on andekas inimene ja ta tuleb ka see, mida soovitakse. On meie kooridel. Kultuurne vokaal ja ma arvan, et on kultuurne ja ma arvan, et läbivalt välja arvatud mõned väga erilised koorid, kelle kõla koori üldise kõlaülema üldse kohe ühtegi paha sõna ei ütleks, siis siis enamjaolt ütleksite, sopp, brännid kipuvad olema ülesse minnes õhukesed ilma toeta ja tänu sellele võib juhtuda ka, et natukene läheb, tahaks ja kõik, need ebakindel toon kõrgregistris ja see on nagu läbivalt isegi ma ütleks mõlema päeva puhul nii. Aga mis siis teha selle igipõlise probleemiga, Need soprani, ülemised noodid, kas dirigent Saabi ise kuidagi aidata või on ikkagi vaja professionaali abi, kas teie soovitate võtta Talle seadet juurde? Kui selline võimalus peaks olema, siis noh, muidugi soovitan. Sest et inimesed, kelle igapäevatöö ei ole laulmine, ega siis nemad laulavad ju rõõmust mitte nad ei tea ega peagi teadma mingisuguseid võimalusi, kuidas nüüd julgemalt registrit kasutada. Aga hääleseadja oskaks võib-olla lihtsalt võtetega nõu anda ja ja seal on kõigepealt julgust, aga ma tean, et kui on eriti esinedes on närvikõikkonnerveerivad konkursi seda enam veel. Ja selle mure ja hirmuga minnakse äärmiselt ettevaatlikuks ja siis kaob kuju hääles ilus toon ära ja kõik, et et julgustan vaja aga julgust treenida ja siis ma pean ju teadma, kui ma nii laulan, mis äärmul siis suust välja tuleb ja kui ma juba tean, sest ma kardan vähem. Kas te ise tundsite praegu ära ka, millisel kooril oli tunda vokaalpedagoogi abi ja, ja millisel oli näha, et dirigent saab kõigega hakkama saama? No oli küll, oli küll, täiesti siin oli ka kirjas koor kreede väga, väga kaunis kõla. Siis mulle meeldis väga Solare, kuigi neil olid momendid, salmi algus, et siin mul on märgitud, et olid natuke arglikud, aga üldiselt oli kooril väga ilus, kompaktne kõla. Noh, need on tänase päeva sellised kõige paremad leiud. Oi siis mulle mulle meeldis väga mitu koori. Mulle meeldis EBS-i koori, seal on kohe kirjutanud, et sopran oli ilus täistooniga kohe midagi ei ole siin kurta, on parem maid natuke kehvemaid ja põhiliselt on see närvist ja oskamatusest kõrgregister, ma arvan, et laulmine algab alati sissehingamisest, see tähendab lihaste valmis panemisest ja siis hakkan laulma ja hakkan välja hingama. Et see, vot see teeks brannil kõrgregistri mugavaks, kui ta seda alati silmas peaks ja ma panen seda tähele ka mitte ainult siin konkursil, vaid ka nende kooride juures, kus ma töötan, et laulja on üks tubli inimene, kui dirigent ainult näppu tõstmata kohe hakkab laulma ja ta enne, kui ta mõtleb, mis nüüd vaja selleks teha, on need hääl suust välja tuleb ennem, tal tuleb jube hääl ja heal juhul ta pärastpoole tuleb meelde, et oh, ma jätsin nüüd jälle selle olulise asja tegemata, sellest tuleb see piiks-piiks-piiks Openil lõugu püsti, kael on kange ja see on nii lihtne, elementaarne, niisugune laulmine, põhialus, hinga sisse, siis on sul mida välja hingata. Tundub küll hästi lihtne, tundub tõesti läheb ära meelest jah. Ja lõpetuseks meil on hästi palju kogemust, kas eesti keel on kergesti lauldav? Mulle tundub, et ta ei ole väga kergesti lauldav. Ja eesti keeles lauldes on minu meelest see vastutus alati palju suurem kui võõrkeeles lauldes. Mitte et me ei tee endale selgeks, kuidas võõrkeelt hääldada ja kõik see, me teeme selle tööga ära. Aga meid siiski lauldes ennast nii palju ei häiri, kui miski ei tule nii õige, aga eesti keeles on see vastutus hästi suur, seetõttu on ka raske. Minu meelest need kaks asja eesti keel ongi raske laulda. Mulle tundub, see keele positsioon on noh, võrdleme itaalia prantsuse keeles. Ta on kuidagi selline natuke madalam, madalama koha peal, seetõttu peab kõiki neid häälikuid sättima natuke ja ta on raske. Jah, ma arvan küll. Rapla koorijuht Urve Uusberg jälgis sel korral konkurssi publiku hulgast. Mulle üldse meeldib väga vaadata, kuidas seda tööd on tehtud ja kuhu on jõutud ja see on selline nagu tänuväärne hetk olla selle juures. Ja ma ei ole nii pädev, et nüüd hinnata, aga mida, mida ma küll täna mõtlesin bee kooride juures, toonid on väga nägusad kooridel. Et võib-olla kasutatakse üldse hääleseadeid rohkem, et, et kuidagi see fraas ja kõik see maitse ja dirigentide taotlused on nii hästi nagu välja töötatud, lihtsalt väga-väga nauditavad dirigendid. Teie ise töötate ka noore materjaliga noore lauljaga, ka siin oli tähele panna dirigendi taotlused tulid kõik nagu koorilt välja minu lemmikutel kindlasti olid ja ja võib-olla mõned koorid olid ehmatunu maad, et see saal ei ole ka lihtne. Siin on laulda raske, et parema, väga sügav veendumus sellest, miks ma suu lahti teen, et siin seda Eliseda. Et küll ikka dirigente, kes olid kooriga nii heas sünkroonis ja kuidagi see energiavahetus neid oli palju ikka, ma ütleksin, suur osa nendest koolidest olid just koos oma dirigendiga kuivõrd hoitud ja kuivõrd toetab, kui on hea sool nõika tähendab, et see mahatuleku tunne on siiski erinev, et kui tulla Miina härma saalist kooriga maha, isegi kui on mingid apsud ja satub ja kõike konkursil. Aga see üldine tunne, kuidas nagu toetada see koor ja see kooskõla ju põimub kuidagi akustiliselt. Et see enda tunne on kordi mõnusam, aga noh, ega konkusse klassi pea nii mõnus koht olemas. Ma ei pea, siin on nad kõik võrdses seisus ja, ja tõesti, kõik on kuulda, mis vähegi veel tööd tahaks. Sellel konkursil ei ole osaleja, aga kui te ise olete konkursilt ära tulnud oma kooriga just nimelt lavalt, mis on need esimesed sõnad, mida te oma lauljatele olete öelnud? No, mul on üks erand, aga muidu ma väga tänulik olen täiesti juba laval, tahaks neid kallistada, et mul on olnud nii pikk see periood, et Me oleme laulnud ka tegelikult täitsa nagu, mitte liiga hästi, aga me enda enda ületusena oleme alati teinud selle konkursi enda enda mingi tasemest, et see, mis maksimaalselt olemas on, et see tuleb. Aga mul lihtsalt sattus ka üks konkurss, nüüd hiljuti, kus juhtus ikkagi päris korralik aps, et see oli ka uus kogemus, et pean ma nüüd nii vanalt seda kogema veel, kuidas ikkagi. Lihtsalt ka juhtuda, konkurss ongi, hetkesituatsioonis on, selles mõttes on ta väga karm, et kur võib olla väga hea, aga vot mingi situatsioon, mingi tähtede seis või õues. Nad vajavad, solist, alustas, toon madalamalt. Et see ehmatas mind ära, koor tegelikult vedas välja, aga mina ehmusin sellest nii ära, sest ma ei teadnud, kas võit tagasi võtta või, ja siis pärast, küsi siis õieti, et oleks võinud jah tagasi võtta, aga noh, nii see läks. Ja mis toimub dirigendist pärast seda, kui on konkursil osaletud, kas dirigent suudab kuulata kõiki ka samas kategoorias, kes veel pärast teda? Mina ei kuula kunagi, et mulle nagu meeldib usaldada just neid TV3 inimest, kes parasjagu panevad neid punkte ja reastavad ja mul on puhas tunne siis, et ma ei pea üldse tegelema mingi kõrvalise asjaga. Et loomulikult on ju enda arvamus võib erineda mistahes, et siis on nagu selline hea kerge olla, et selle ma olen aastatega õppinud, aga on dirigent, kes kuulavad rataste ja ja mina muidugi ei saa maha, mul on endal vaja, see on nagu noh, näitlejatel näiteks ikkagi, kas kõik iga etenduse järel, neil on aega vaja sellist, et mul on ka sellist aega vaja, et ma ei taha midagi, et ma tahan nagu olla milleski. Sest see on suur töö, tulla konkursile, korja välja, see on, see on tõesti väga, väga suurt pühendaminega lauljatelt, eriti tänapäeval, kui on tööd ja asjad ja mis tunnetega kuulate oma oma lapse loomingut, minul olid pisarad silmis, minu meelest see koor tegi seda muusikat, tõesti, on nii värd, nii äärt tundlikult ja väga ilusad hääled ja üldse minu lemmikkaar sellel tänasel päeval püha vaimu ja nii too noor dirigent ja sellise tunnetusega lihtsalt väga-väga puudutas kastma ära selle, mis Pärturest minu meelest küll noh, ega mina pole, kes ma olen ja ma ei tea ju kõike, aga see, kuidas minuni see tuli ja kuidas nende inimeste hääled ehitasid ja see sõnum ja selgelt nad ütlesid, mingid asjad, mida Pärt on seal mõelnud ja mulle väga meeldis esitus. Jutt on siis, et inimestele jääks arusaamatuks, jutt on Pärt Uusbergi laulust muusikale. Jah, ma jäin väga erakordselt rahule selle esitusega. Me oleme Türi kultuurimajas, hetk on selline, et lõppenud on B-kategooria kooride esinemised söödud, lõuna jalutatud mõnus jalutuskäik ja kuuldud on esimesed emotsioonid, üldine tonaalsus on positiivne, aktiivne, energiline, heatahtlik. Aivar režinski kammerkooride liidu juhatuse liikmena kuidas te kommenteerite seda, et üllatus-üllatus, tänavu aasta ei olegi võimalus laulda C kategoorias? Pärast möödunud konkursi, mis toimus Haapsalus, siis pärast arutelusid žüriiliikmetega jõuti arusaamisele, et mõistet kammerkoor, nii et see kategooria tegelikkuses nagu 11 välistavad ja siis tegimegi reglemendi ümber. Kuna kammerkoori mõiste eeldab vokaalses mõttes nõudlikumad taset ja repertuaari mõttes ka väga nõudlikku taset siis jäidki alles ainult A ja B-kategooria ja veel niisuguse otsusega, et edasi Grand Prix vooru pääseb ainult A kategooriast. Nüüd sellele konkursile siis kõik koorid, kes ennast pakkusid, võistlustulle esitasid kõigepealt siis ka ühe lindistuse, mis pidi olema mitte varasem kui 2011. jaanuarikuupäevadega ja pärast seda siis toimus pime kuulamine kõik pakutud lindistused kuulati üle ja lahterdati koorid siis kahte kategooriasse. Ja minu meelest see üldpilt tänaseks ikkagi ennast väga õigustab. Tõepoolest, meil ongi siis kooride koorekiht on kohal. Ja seda oli siis tunda nii eilse kui ka tänase päeva järgi. Ka eile oli väga põnevaid muusikalisi leide ja väga tublisid koosseise siin, keda veavad meie noored dirigendid ja ka täna minu meelest ka täna oli mitmeid toredaid üllatajaid, nii vokaalselt kui ka repertuaari mõttes. Ja Need, koorid, kes nüüd on võib-olla varasematel aastatel käinud, ei peaks küll kurvastama, sest Tuljaku võistluse laulmine ja juba järgmisel aastal siis 2013 on see ju tulemas ja ma usun, et kõik need koorid, kes tahaksid mõõtu võtta üksteiselt ja ennast korraks niimoodi nagu võistlustules katsuda, saavad seal seda teha ja Tuljaku võistulaulmine onju väärikas ja samamoodi väga nõudlik ülesastumine kus on ju kõikides kategooriates ka oma kohustuslikud laulud ja ja üldine tase on ikkagi olnud väga, väga kõrge, viimastel aastatel. Teisisõnu, see, et laulavad ainult A ja B-kategooria koorid see tähendab seda, et kammerkooride liit teadlikult püüab tõsta kammerkooride vokaalselt ja kunstilist taset. Päris kindlasti hea, sest nii nagu üldse viimastel aegadel võib-olla ka Tallinna koorifestivalil on ilmnenud, et hetkel Eesti kooride muidu täitsa tublide kooride kõige suuremaks puudujäägiks ongi tõusnud just vokaalne töö. Vokaalne töö, on nüüd see suur lõik, siis millele me peaksime tegelikult nagu kõik keskenduma. Ja siit ka see kvaliteedinõue, et me siis tõesti kutsume nii-öelda kammerkooride liidu egiidi all toimuvale võistulaulmisele tõesti selle kooride tuumiku ja paremikku, kes siis kvalifitseeruvad A ja B kategooriasse. Konkursile sisenemiseks oli vajalik eelnev lindivoor Eesti tingimustes üsnagi selline krõbe lävepakk, millest tuleb üle astuda või kõik olid nõus kohe saatma oma lindi, et sinna tekkinud probleeme üldse. Väga tore oli just see, et absoluutselt kõik kohe selge nõusolekuga reageerisid nii-öelda sellele uuele nõudele. Lihtsalt täpsustavaid küsimusi oli küll, aga põhimõtteline, kui niisugune ei tekitanud küll mitte kelleski küsimusi. Sellega oldi üheselt absoluutselt nõus. Ja just võib-olla see uudsus, isegi, mis nüüd nagu tekkis tänu sellele lindivoorule see lõi veel seda nihukest toredat nagu pinget või ootust kogu sellele võistulaulmisele. Kas kõik koorid, kes saatsid lindid, kas nad kõik pääsesid edasi? Ma võin nüüd eksida tõepoolest, aga minu meelest üks koosseis jäi välja? Jah, oli üks koosseis, kelle lindistus ei kvalifitseerunud, aga ülejäänud pääsesid absoluutselt kõik pimekuulamist tegi festivali korraldustoimkond, sealhulgas ka mina ise. Meil olid siis kõik need lindistused lihtsalt nummerdatud ja meie sekretär täiesti enda suva järgi pani järjest neid CD-sid siis nii-öelda masinasse ja kuulatava episoodi järgi meie pidime siis otsustama ja oligi. Ja ikkagi tõde on olemas selles mõttes, et mingisuguseid põhimõttelisi, väga suuri lahkarvamusi üldse ei olnud isegi täheldatav niisugune tendents väga selgelt, et nii-öelda lahterdusid koorid ja meile ei tõlkinud isegi ühtegi niisugust nagu arutelu kohta, et et kus oleks mingid arvamused või tõekspidamised nagu ristunud nüüd väga teravalt. Ei kõik lahenes väga selgelt konkreetselt ja ja ühemõtteliselt. Nüüd, kui te täna olete ära kuulnud selle A ja B-kategooria ehk kas see lindivoor oli õigustatud, kas mõni B-kategooria oma oleks võinud olla kategoorias või vastupidi? Kui siis võib-olla ainult mõni üksik siin nii-öelda tekitab küsimusi. Aga eks see on ka ikkagi suhteliselt subjektiivne jälle sest see ikkagi ju johtub väga sageli konkreetsest repertuaarist, konkreetsest interpretatsioonis, dialahendusest ja ja hakkavad mingisugused muud detailid veel mängima, võib olla ka, keegi on nii-öelda siin koondanud mingisuguseid abijõude kuskil ühte või teise koosseisu, mis ütleme lindistused, mida me siis kuulasime 2011. aasta septembris, et kusagilt seda sealt nagu lindi pealt vastu ei kuma. Ja täna see koosseis siin kõlab võib-olla märkimisväärselt paremini. Aga minu meelest jälle see ei ole nagu halb selles mõttes, et palju halvem oleks see vastupidine tulemus. Et keegi, kes on tugevam tegelikkuses, siis pretendeerib hoopis nõrgemas kategoorias kohale, et sedapidi ei ole küll ühtegi kogemust praegu. Ma olen kuulnud mitmetelt Eesti-sisestel konkurssidel, et lindivoor on juba välistatud seetõttu, et inimestel ei ole võimalik lindistada, mis situatsioonides oli salvestatud. Situatsioon oli tõesti väga erinevaid, keegi teeb puhtalt koori enda tarbeks mingisuguseid nii-öelda proovisaali lindistusi, kus pannakse täiesti tabada säärane tehnika, käima ei ole üldse tegemist mingisuguse spetsiaalse või ekstra selle jaoks tellitava tehnikaga vaid on täiesti tavaaparatuuriga tegemist ja see võis olla ka proovi jooksul tehtud mingi üles. Ja oli ka lausa lihtsalt kontsertvõtetelt, sest koorid teevad ju kõik, jäävad kontserte reeglina kevade poolaastal ikkagi on üks või teine olulisem ülesastumine, kus siis on ka koor tegelikult vokaalselt suhteliselt heas vormis ja täiesti elusalt kontserdilt võetud lindistusi oli ka väga palju ja, ja südamega rõhutasime kõik need küsimused siis, mis tulid veel seoses lindistustega meie nii-öelda julgustasime inimesi, aga täiesti tavaaparatuuriga ühel õnnestunumalt kontserdil tehtud lindistus on igati sobilik esitamiseks see jää midagi tehnika taha päris kindlasti minu meelest kõik kooriühingu alaliidud peaksid sellest nagunii-öelda õppust võtma või, või seda metoodilist lahendust kasutama, sest et küsimus ongi ju selles, et nii või teisiti kiirgav sellest lindistused sellesama koori, energeetika, sellesama dirigendi tõekspidamised, tema musitseerimine, tema loomupärast, fraas sealt tuleb välja koorivokaalne kultuur või selle üldine niisugune tase. Ma igal juhul olen veendunud, et see annab ikkagi küllalt tõese pildi. Nüüd me rääkisime kahest uuendusest, mis on nüüd sellel konkursil juba peaaegu seljataha jäänud, ehk siis et lindivooru alusel sai konkursile osalema. Ja teiseks see, et osaleda sai kahes kategoorias ja kammerkooride liit on selles mõttes nagu suunanäit ja et te püüate neid traditsioonilisi ja üsna raskepärased ja suhteliselt konservatiivseid reegleid natukene lõhkuda. Et konkurss oleks põnevam, pinevam ja et osalejatel endal oleks nagu suurem muusikaline elamus, mis nad siit konkursilt saavad. Kas nüüd on juba tänaseks teada ka mõni selline asi, mida te järgmisel konkursil korralduslikult kindlasti silmas pead? Nojah, eks neid mõtteid ole olnud siin erinevaid ja nüüd me korjame pelga kõikidelt osalenutelt ka tagasisidet. Räägime siin kolleegidega, kuulame ära ka nende arvamused, et siis nii-öelda summeerida. Kõik need erinevad mõtted ja hetkel on veel nagu raske prognoosida, kindlasti midagi muutub veel ka järgmine kord, sest et kogu see kooriliikumine on ikkagi meil pidevas muuta tumises ja minu meelest ongi nagu kammerkooride liidu kui ühe kooriühingu alaliidu missioon ja ülesanne tegelikult nagu tajuda neid muutusi, mis siis hetkel toimuvad meie koori elus ja olla piisavalt paindlikud, kohandada siis ka neid konkreetsete festivalide või konkursite reglementi niimoodi, et et see oleks tõesti väljakutse koordi jaoks ja et sellest ikkagi võidaks nagu muusika ja musitseerimine. See on ju eesmärk, et küll tore on sportlik moment, rahalised auhinnad ja edu ja au ja kuulsust, aga tegelikkuses üks ja ainuke eesmärk, mille pärast seda kõike tehakse, on muusika, koorimuusika, siis konkreetsel juhul seda muusikat kuuldaks võimalikult palju, et temaga tegeldaks võimalikult aktiivselt. Et koor kui sotsiaalne fenomen ja terviklik sotsiaalne keskkond areneks seeläbi mõtestaks oma olemist seeläbi võib-olla veel põhjalikumalt ja ja mitmekesisemalt ja elu oleks sisukam, põnevam ja täis niisuguseid toredaid väljakutseid. Ma pean siiski musta kärbse leidma, sellest meepotis on just seesama, mida ma märkasin, kui toimus vabariiklik naiskooride võistulaulmine, et on tekkinud mingi selline suundumus või tendents et on häälestatud koorid ainult võidu peale. Ma ei saa nüüd öelda, et Eestis on mõni selline kollektiiv, kes liigub ja ainult konkursilt konkursile. Küll aga ma märkasin. Ja ma märkasin seda ka praegu käimasoleval konkursil, et koorid, kes esinevad, ei ole nagu päris omas koosseisus või nende koosseisule on lisandunud abijõud. Kuidas sellist probleemi saaks vältida. Pidime jah, eks see on olnud siin läbi aegade noh, mingil hetkel suuremaks mingil hetkel väiksemaks probleemiks nii-öelda abijõud või lauljate, kes siis tulevad viimasel hetkel ühte või teist koori koosseisu päästma, lavalist enesetunnet natukene kindlustama. Ja hetkel on ka tõesti niimoodi tõepoolest on teatud hulk lauljaid, kes teevad kaasa väga mitmetes koori koosseisudes ja see teeb natuke ettevaatlikuks esimesena tegelikkuses see puudutab ikkagi koorijuhti ja koorijuhi kutse-eetikat. Et vot see on küsimus jah, nähtavasti, mis tahab siis nagu laiemalt lahtirääkimist sest kõik hakkab ikkagi koorijuhist enesest ja tema aususest iseenda ja teiste suhtes. Ja ma arvan, et me saame siin me veel nüüd kolleegidega arutame seda ka, aga ma arvan, et me siiski saame ka siin sisse viia reglementi lihtsalt ühe korrastava nõude. Et siiski jah, koorilaulja tohib kaasa teha, ütleme konkreetse võistulaulmise käigus maksimaalselt kahes koosseisus mis tundub mulle ka tõene ja tuttav. Et inimesel on võimalik ennast jagada kahe kollektiivi vahel. Aga sealt edasi, isegi kui ta on väga tubli ja tõesti seal üritav käia selles kolmeses kollektiivis siis konkreetse võistulaulmisel raamesse lihtsalt kõne alla ei tule, ta peab tegema omad otsused ja siis enda jaoks nagu need eelistused paika saama. Vastasel juhul tekibki meil see illusioone. Oi, meil on nii palju toredaid, erinevaid võimekaid koosseise ja siis tegelikkuses, kui me hakkame vaatama, siis selgub, et vähemalt 70 80 protsendi juures need koosseisud on kattuvad, et meil on tegelikkuses tegemist ainult ühe väga võimeka koosseis. Aga pisikeste variatsioonidega seesama koosseis siis nii-öelda varieerub kolmes või neljas erinevas variatsioonis, mis ei ole ju tegelikult siis tõene pilt, et see on niisugune nii-öelda virtuaalne reaalsus. Aga meil on vaja ikkagi päris koorilaulu ja, ja koore, kes on pärit tegelikust elust, reaalsusest. Aga miks te arvate, miks selline situatsioon on üldse tekkinud, oskate te oleta? Toda ma tõesti võin siin ainult oletada. Ma arvan, et neid põhjuseid on väga palju ja väga erinevaid, täpselt nii palju, kui on erinevaid koorijuht ja erinevaid koori koosseis. Me kõik oleme ju inimesed, me kõik vajame tunnustust oma tööle, kindlasti on siin teinud oma karuteene edukalt, mis on võtnud maad ütleme, viimase 20 seda jooksul kogu Eesti tegemistes, me üritame kohati ennast võib-olla kunstlikult upitada seal, kus tegelikkuses nagu ei ole selleks väga palju põhjust. Nii et mingisugune kajastus selles on tegelikult siis olemas ka meie kooriliikumises ja ma arvan, et jah, neid motiive võib olla väga erinevaid, aga nagu ikka samamoodi kooriliikumine peegeldab meie terve Sootsiumi elu ja terve Sootsiumi hetkeseisu, nii et põhjuseid on kindlasti sügavamad ja, ja niisugused nagu rohkem peidus, neid kohe siin niimoodi väga selgelt üles loetleda meil vast ei õnnestu. Türi kultuurimaja saal oli uus kogemus paljudele lauljatele kiideti laideti saali akustikat ja üksmeelselt kinnitati siiski, et laulda oli raske. B-kategooria kooride esinemise vaheajal koguneti kultuurimaja fuajeesse emotsioone vahetama. Mis kooriga tabasel kammerkoorid esinesid äsja kuidas läks? Hästi läks nagu publikust juba seast ka öeldi, et hästi läks neil. Raske öelda mingit kommentaari, ma arvan, et meil tuli enam-vähem päris hästi veel. Kas dirigent oli täna natukene närvis ka või? Dirigent oli kindlasti närvilised ega tavaliselt igas igas proovisin nii tähtsat üritust. Kuidas lauljad ise tunnevad ennast sellisel hetkel konkursil laulmine? Väga hästi, see on, see on tore üritus, selline, mis, mis annab motivatsiooni pikaks pikaks proovide ajaks. Kas selline konkursi repertuaar jääb nüüd koorile kavva ka või ma arvan, et see jääb ikka pikaks ajaks kava, kuna seda nii palju harjutatud, et siis võiks seda kuskil mujal käsitada. Meil on kaks dirigenti ja nemad jäid väga rahule, nii palju, kui me juba siin ukse taga kuulsime, et mõned lood olid paremad kui kunagi varem. Mõned lood natukene siit-sealt ikka pisikesi apsakaid tuli, aga, aga üldmulje oli hea. Nii et siin ei saa aga üldmulje päevikusse viis, jah, täpselt nagu selliseid konkursil laulmis Jon kooridele vaja. Eks ikka on vaja, see on, see ongi just see, et sa, sa saad hooajaks mingi eesmärgi panna lauale, et kuhu püüelda või kuhu minna, et noh, iga iga aasta ei õnnestu minna väliskonkursile, et pigem siseriiklikult ikkagi väga hea on selline selline üritus, saad teada ka ise, kus, kus sinu tase on näiteks kooritase Kas teie etteaste alles tuleb ja meeskooriga on tegu, kammerkoor, kas kammerkoor on natukene abistamas ka praegu, et ei ole küll veel mitte tund aega ratastel aega? Lavanärv peab tulema ikka 10 minutit enne mis, mis ma siin praegu ikka pabistan, kas sa oled kõvasti rohkem ka pingutanud selle konkursi tarvis tänavusel aastal ja meil peaks olema vist üks üks lugu suisa seesugune, mida Ma ei tea, kas Eestis on üldse ette kantud veel või ei ole. Sellel aastal on nädalastest pisut tõsisem olnud kui varasemalt. Garderoobis osad lähevad ära, väike vaheaega. Osad liiguvad teise kohta. Tere, Lembit, tere. Küsin Kuleppis kooris, sina laulad, solaar Rakvere, pealegi, lähete esinema. Närv on väike, sees loomulikult. Ilma närvid päris ei saa. Sa oled tegelikult nii palju muusikuna esinenud väga erinevates koosseisudes, kuidas kooris laulda? Ütleme niimoodi, et nii kõvad koosseisu kui Solares ei ole mul varematel aegadel päris olnud. Tore on. Kooris on hea lauda, fantastiline. Oskab ta kirjeldada klassikaraadiokuulajale, mis asi see on, see tunne, et tõsine pereisa läheb sinna kooriproovi, teda seal saab. Seda on lihtsalt liiga palju, mida, mida, mida, mida tõesti saab, et see ütleme, et kui päevatöös sa oled väsinud ja lähed proovi, siis on energia, mis sealt tuleb, on, on tohutu. Kui kõik inimesed ühise eesmärgi nimel midagi teevad, siis sellest vallandub energia, mis, mis iganes igasse inimesse jätab ka jälje. Et ei ole midagi teha, et ükstapuha, milline see koor on, kui koos midagi tehakse, on see fantastiline ja, ja selle nimel tasub elada. Kui tähtis on koorile, et saaks edasi sinna Grand Prix kontserdile ja kas üldse on? Loomulikult loomulikult on, kas nüüd esimene asi on, aga tähtis on kindlasti ennast näidata ja käia esinemas? Kui lihtsalt iseenda jaoks laulda, siis on ka kena muidugi, aga alati on ikkagi iga inimene, kes midagi teeb, tahab, et see tegemineiga saaks tunnust. Tanda endasse muusika välja absoluutselt. No ütle mulle, kas dirigent on teinud lisaproove ka teiega praegu ja on olnud ka luukambreid? Ei ole, elukutse on meil hästi läinud, kas kogu koosseis on täna laval? Jah, välja arvatud mõningad isikud, kes kevad, nuhus on, need, sinna ei ole midagi parata. Edu teie koorile ja ots kurku. Klassikaraadio küsib korra, tere. Tere. Mis Koron? EBSi kammerkoor. Nonii, see on enesetunne, teemiast lähete kohe lavale ja meie lähme kohe. Enesetunne on päris hea, sest meil oli natukene lisaaega, teeme ennast natuke veel rohkem lõdvaks lasta, õieti lõdvestasime ennast enne vaid midagi lõdvestad, täpsemalt. Hääled, keha, meele ja meil on kõik. Oi. See on nüüd küll, aga kuidas saab jälle traksinast? No praegu kohe võtame rivvi ja traksid püsti ja kohe tuleb väike närv ikka peab olema. Jah. Aga miks peab olema väike närv, räägitakse, et jube hea on. Korralikult võtame ennast korralikult, kui siis seal püsib ilusti õigel kõrgusel ja kas see kohustuslik laul on, on hea valik. Ja. Oi kui laul ilusti selgeks sai, siis hakkas hästi kõlama. No kuidas teile tundub, kas lauljad nagu pikemaks ajaks repertuaari või hakkate meeldivate asjadega nüüd edaspidi tegelema? Me võtame niikuinii meeldivad asjad on alati kavas, ka seekord on kavas ja see laul võib ju ka meeldida. Kindlasti meeldib Mart Laar ja puha eesti klassika. Pole siin häda midagi. Kas tegite lisaproove ka? Kusjuures mitte täna tegema hommikul eile õhtul tegime lisaproovi, siiski tegime, kõik on laval, et kohe peaksime peale minema. Närvipinge on juba suur. Kindlasti ma usun, et see ongi minu arust väga alatu, tõid siin niimoodi torkida, aga te paistate. Ei ole kusjuures, aga see on väga tore ja mis seal veegaason? Tore Erko Niidu Erko Niit on kirjutanud kauni laulupeo 100 viieteistaastane vist ja seal laule, nii see kõik ikka on Juhan Liivi tekstile, kui ma õieti mäletan äärselt kaunist noore ruumile, Tarmo Sillaots tegi sellele seade ja siis on meil siks teinud, on see on väga raske lugu, nagu pealkirigi ütleb, ja ö haljas õige ja Kersti seitsme enda lugu öö haljas väga kaunistavad aias on, tähendab seda nagu kantud näiteks seitse aastat, mina põhimõtteliselt dirigent ja helilooja on siis kõrval, jagab näpujuhiseid. No ma arvan, et ta enam ei hakka midagi ja nüüd on nii nagu on. Kuulge, ärge mulle, milleks selliseid konkursse vaja on? See annab positiivse energialaengu aastaks ajaks. Kammerkooride konkursi üks tänavusi uuendusi oli Grand Prix vooru pääsesid vaid A-kategoorias osalenud koorid. A-kategoorias laulis tänavu kuus koori, edasi neist pääses neli. Kammerkoor, head ööd vend ees, stuudio kammerkoor, segakoor, suisa päisa ja segakoor. Viimase esineja üks dirigentidest, Kaspar Mänd kinnitas vahetult lavalt tulles, et enesetunne Grand Prix kava esitades oli hea. Ja ausalt öeldes väga hea tunne on, et ühelt poolt sai elal Privoolil tehtud ja samas ka kergendustunne, sest et seal laval olles kooriga õnnestus realiseerida kõik, mis oli plaanis. Ja ja muusikaliselt oli samuti väga nauditav laval olla. Täna kurdetakse, et lava on väga raske, tõepoolest see saal on üsna kuiva akustikaga, siin sellist kajamomenti ei ole, nii et väga palju see saal kaasa ei aita, mingis mõttes konkursi jaoks on jällegi hea, et ta on niisugune väga aus ja toob kõik halva esile. Aga, aga või võiks tõesti olla ka midagi, mis tooks seda head rohkem esile, aitaks selles kaasa. Aga, aga lauljad kohanevad sellega ja, ja ikkagi peab küll rohkem ise panustama, aga, aga siiski täitsa korralik, uhke uus, ilus saal. Meil anti alguses 20 minutit saaliga tutvumiseks ja ja see aeg läheb väga ruttu ja alguses ongi pigem selline ehmatus. Aga ei, kõigega harjub ja ses suhtes saab, saab ju laulda igas ruumis. Need laulud, mis te täna siin laulsite, need on teil olnud varem repertuaaris, kui ma nüüd ei eksinud, kogu kategooria esimese vooru lood olid meil uued, kaasa arvatud kohusliku looga ja, ja paraku, kuna meil oli eelnevalt siin varakevadel oli teisi põnevaid projekte ka käsil, siis me siis asusime üsna üsna hilja konkursi lugudega tegelema ja selles suhtes ma südamest olen tänulik tervele koorile ja kõikidele lauljatele, kes suutsid sellise üsna lühikese ajaga väga intensiivselt tööd teha. Ja see areng selle ajaga ma ise tunnen, on kollektiivile olnud väga-väga suur, nii et see on tekitanud kuidagi sellise hea energia, et siit nüüd edasi minna teise järgmise repertuaari peale, on on kuidagi hoog on sees. Teil on väga hea materjal koori näol, mis võiksid olla need teie Kõige suuremad trumbid? No tõepoolest, meil on sattunud kokku suurepärane seltskond inimesi, tuumiku sellest koorist moodustavad vanalinna hariduskolleegiumi vilistlased ja, ja suur suur tänu sõna tuleb siin edasi öelda maarjasoonele ja Pille Rait maale, kes on vanalinna hariduskolleegiumis tütarlastekoori ja kammerkooriga eelnevalt tööd teinud ja selles suhtes meil pärast gümnaasiumit jätkata on ikkagi lauljatel olemas üsna tugev põhi ja paljud neist on ka varem koos laulnud, et selles suhtes nendega on tõesti väga, väga mõnus muusikat teha. Kui te tulete konkursi lavalt maha, mida te oma lauljatele ütlete või olete sõnatu? Ma pole seda jah, sõnades tavaliselt suutnud edasi anda, ma võtan järgemööda ette ja kallistan nad kõik läbi, sest et see emotsioon, mis seal laval on ja sealt tulles ühendab nii tugevasti, et seda pärast nagu paari sõnaga kokku võtta, ongi keeruline. Aga, aga see on jah, super, kuidas laval tekib koos selline aura, atmosfäär, teineteise tajumine, see, see on jah, selline, mis ainult läbi muusika minu jaoks siiamaani on avaldunud. Mida selline konkursil osalemine teile kui dirigendile annab konkursid alati motiveerib mitte ainult dirigenti kollektiive, kõiki konkursid motiveerivad alati võtma nõudlikumad repertuaari mis vajab detaili täpsemalt, ettevalmistust nõuab aega ja pühendumust ettevalmistuseks rohkem, kui ütleme tavaelus vahel selleks aega või võib-olla konkursis ettevalmistumine, pidev eneseanalüüs, põhjalikum läbimõtlemine, läbitöötamine, kus iga sekundi murdosa on tegelikult oluline. Ja mingis mõttes on ka ebaõiglane konkursi asi muusika osas, sest et muusika ei peaks olema sport, see seal on midagi muud, kuid samas aeg-ajalt ette võtta niimoodi konkursse mõjub. Mõjub hästi. Kas teie olete sellest puust dirigent, kes oma konkurente absoluutselt ei kuula, või pigem kui olete, kas ise esinenud või isegi enne enda? Te suudate neid kuulata ma absoluutselt kogu hingest elan kaasaga minu kolleegidele väga headele sõpradele, Pärt Uusberg oma heade Vend kammerkooriga, meil on huvitaval kombel need kaks koori huiki head ööd, vend on viimasel ajal väga palju koostööd teinud ja, ja need inimesed on ka kuidagi sarnased, nii et meil on väga hea klapp ja ma olen neile alati pöialt hoidnud, samamoodi suisa päisa ja Kuldar suits ja Ksenia kraabova. Et nad kõik on, on mu sõbrad, nii et ma elan neile alati kaasa. Paraku tõesti, kui vahetult enne nende koolid peaksid laulma nii, nagu juhtus täna, siis ma siiski ei ole saalisega, kuula vaid, ma mõtlen ikkagi selle peale, mida meie lähme sinna lavale tegema pärast otse loomulikult kuulan, elan kaasa, kuid vaja siiski mõni hetk enda asjade üle mõelda ja keskenduda. Dirigent Erki Pehk andis lühikese kommentaari võistulaulmisele enne žürii lõplike otsuste tegemist. Erki Pehk, Just lõpet kraam, Bay voor, millised on emotsioonid, kas võite kommenteerida, palun? Muidugi. No palun neli koori suurepärane röstida sellise koorida. Missugune on praegune kammerkooride üldpilt, kui minul on seda väga raske hinnata, selles mõttes olen natukese nagu eesti koorimuusika seisukohal mees metsast, aga võib-olla tänu sellele on mu pilt ka objektiivsem võiks sellele muusikakoolide tasemele. Ma arvan, et see on kõvasti parem kui meie omal ajal kordagi aastat 20 tagasi, kõige sama feeling tuleb peale, noored laulad ja väga hästi. Aga on olemas siukene, vaimsus on olemas, selline esimene grupitöö on, on näha, et inimesed tõesti, noored tõesti armastavad seda, mida nad teevad seda nende silmadest, seda näha dirigentidest ja uus noor põlvkond, dirigente tuleb peale, see on tervitatav. Loomulikult kriga tahe. Milleks siis muidu neid koolitada? Aga see muusika, mis on nüüd esindatud, on see vastanud mingisugustele ootustele, te olete ju ise niivõrd aktiivselt kunagi just kooridega tegutsenud? Eks ma tulin ja mul on, mul on tegelikult nagu hea meel, et, et ma arvan, et see üldine tehniline tase ja üleüldse ütleme selline muusika keerukuse, omandamise tase, see, ma arvan, ikkagi tegelikult üldiselt tõuseb. Muidugi, ma mäletan sellise Koorona, Mainori kammerkoor ja, ja Eesti projekti kammerkoor ja Tallinna raekoja kammerkoorimuusikakeskkooli kammerloomulikult, aga ma arvan, et üldiselt ütleme, kui nüüd nagu laiemalt vaadata, siis, siis see tase on kindlasti kindlasti tõuseb. Nii vähemalt tundub mulle. Kas žürii töö on üksmeelne või on teil erimeelsusi, võite natukene paotada 100 usd küll. Me oleme üllatavalt samadel ammustel väikeste nüanssidega, seda ongi nagu väga keeruline teha, sest erinevate kooriuna erinevad tugevad küljed ja kui siis võrrelda ühe koori tugevamat külge, mis on ühel ühes aspektis teisel koorile kuskil teises aspektis, see on väga raske öelda, kumb nendest aspektidest on olulisem, sest tegelikult nagu kõik on oluline. Et aga see puudutab põhiliselt küll nagu rohkem nei koore, kes ei ole võib-olla kõige paremat ei ole ka võib-olla kõige kehvemad kuskil seal vahepeal on väga raske hinnata, kes on nüüd kes sinna keskele jäävad, et kes nendest nagu kehvem või parem, et seda, seda on tõesti keeruline teha. Aga üldine tase, ma arvan, on ikka selline kõrgemapoolne. Ja žürii osutusel moodustus pingerida. A-kategooria esimene koht, segakoor, huik, teine koht, kammerkoor, head ööd, vend, kolmas koht, segakoor suisa päisa, B-kategooria esimene koht, püha vaimu, kiriku kammerkoor kreede ja kaks kolmandat kohta, EPS-i kammerkoor ja kammerkoor sulaare. Eripreemia parima kohustusliku laulu esitamise eest B-kategoorias sai püha vaimu kiriku kammerkoor, kreede ning A-kategoorias stuudio kammerkoor. Parima dirigendi eripreemia sai Sander Tamm, kes juhatas püha vaimu kiriku kammerkoori kooriühingu eripreemia sai segakoor huik, klassikaraadio eripreemia, samuti segakoor huik. Jaga Grand Prix anti välja segakoorile huik. Palju õnne kõikidele osalejatele ja võitjatele.