Tere õhtust, võtame mõned tänased sündmused veel kord lühidalt kokku, mina olen Mall Mälberg. Riigikohtu üldkogu ei rahuldanud eelmise õiguskantsleri Allar Jõksi taotlust tunnistada parteide rahastamist käsitlevad erakonnaseaduse sätted põhiseadusega vastuolus olevaks. Allkirjastati riigikaitse õpetuse arendamise tegevusprogramm, leiti, et kõik koolid peaksid õpetama riigikaitset. Välisminister Urmas Paet ja tema Rootsi kolleeg Carl Bildt kinnitasid pärast kohtumist Stockholmis, et peavad oluliseks Euroopa Liidu tuge Gruusiale. Gruusias suleti tund aega tagasi valimisjaoskonnad, kella viieks olime valimas käinud 41 protsenti kodanikest. Gruusia-Abhaasia piiril sai tulistamises haavata neli inimest, kes oli teel naaberkülla valima. Meil on kergelt pilves, enamasti kuiv ilm. Sooja tuleb 13 kuni 18 kraadi. Riigikohtu üldkogu ei rahuldanud eelmise õiguskantsleri Allar Jõksi taotlust tunnistada erakonnaseaduse sätted erakondade rahastamise osas põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks. Lähemalt Vallo Kelmsaare vahendusel. Riigikohus leidis, et olemasolevat kontrolliorganid on erakondadest sõltumatud ja nende pädevus kogumis võimaldab jõuda erakondade rahastamise tegelike Allikateni. Samas märkis riigikohus, et probleeme võib põhjustada haldussuutmatus, selgitas riigikohtu otsust pressiesindaja Evelin kuklane. Ehkki seadused on loonud selle võimaluse erakondade rahastamise kontrollimisel tegelik Allikateni jõuda sõltuvusse igal konkreetsel juhul ikkagi rohkem nende kontrolliorganite haldussuutlikkusest, mitte nii väga õigusnormidest, aga õiguskantsler, nende kontrolliorganite tegeliku haldussuutlikkuse küsimust ei tõstatanud. Kuigi poliitikud hindavad riigikohtu otsust erinevalt, on nad üksmeelel, et nüüd saab edasi minna Urmas Reinsalu Isamaa ja Res Publica Liidust. Jagan viie riigikohtuniku seisukohta, kes jäid ühemõttelisele täiesti vastassuunalisele eriarvamusele. Et õiguskantsleril oli osaliselt õigus, jah, see süsteem täna on põhiseadusevastane, kuna ta võib soodustada poliitilist korruptsiooni ja teeb seda praktikas ja seetõttu ei ole kooskõlas õigusriigi põhimõttega. Alles hiljuti tuli ju meile Euroopa nõukogu korruptsioonikomisjoni Greco raport, mis ütles kuna Eestis ei ole piisavalt seadusandlikud asjad reguleeritud ja teiseks need seadused, mis olemas on, neid ei täideta. Õiguskantsleri ettepaneku üleskutse on eraldi välise kontrolliorgani moodustamisele. Seda tuleks reguleerida erakonnaseaduse tasemel. Reformierakondlane Jürgen Ligi Kui olukorda hinnata, siis on see vahele pandud õiguse võit tunnete üle. Riigikohus ütles küll, et seadustega vastuolu ei ole, aga samas vihjas, et süsteem ei ole täiuslik ja ei ole ka meie haldussuutlikkus vajalikul tasemel. Jah, loomulikult süsteemi täiustada tuleb aga just need emotsioonid ja selline silmakirjalik viimude halvustamine on, on see, mis on probleemi lahendamist takistanud. Riigikohus võttis selle takistuse nüüd ära ja me saame langetama hakata otseselt. Ja meie ettepanek on olnud siis pakkuda see kontrollimehhanism kas riigikogu korruptsioonivastasele erikomisjonile või siis valimiskomisjonile. Riigikohtu poole pöördunud endine õiguskantsler Allar Jõks peab positiivseks, et konkreetne vaidlus on nüüd lõppenud ning enam ei saa keegi väita, et erakondade rahastamise kontroll ei ole põhiseaduse nõuetega kooskõlas. Samas leiab ka Jõks, et erakondade rahastamise kontrolli küsimusega tuleb edasi tegeleda. Haridus ja teadusminister Tõnis Lukas ning kaitseminister Jaak Aaviksoo allkirjastasid riigikaitse õpetuse arendamise tegevusprogrammi aastani 2013. Tänavu saab 31 kooliga laskesimulaatori, jätkab Kai Vare. Haridus- ja teadusministri Tõnis Lukase sõnul on riigikohus luua kõigile nii noormeestele kui neidudele võimalus saada riigikaitse õpetuse algteadmisi. Praegu me jõua kohustusliku riigikaitse õpetuse nii kõigi jaoks, me isegi räägi sellest. Aga järgmine samm, lisaks sellele, nii nagu allakirjutatud leppes on püüame riigi poolt toetada kaitseministeeriumi rahade eest igal aastal täiendada riigikaitse õpetuse avamist vähemalt 10. koolis. Ka kaitseminister Jaak Aaviksoo on veendunud, et noorte kaitsetahte kasvatamist peab toetama. Eelkõige rõhutas ta praktilise poole tähtsust. Üheks ülesandeks on näidata Eesti kaitseväge ja kaitseväes toimuvat niisugusena, nagu ta on just niisugused praktilised õppused, praktiline osalemine välilaagrites, ekskursiooniga visiidid kaitseväeosadesse praktika kohaselt, need, mis on kõige rohkem huvi äratanud, nii et ma loodan, et me suudame teha koos kaitseväe ja haridus teadusministeeriumiga selle õppekavaga atraktiivseks. Praegu õpetatakse riigikaitset ligi 80. koolis, neist kuus on venekeelsed. Minister Lukas kinnitas, et koolijuhtide huvi on praegu suur. Reaalkoolis riigikaitset õpetav kapten Sten Allik peab vajalikuks seda ainet nii õpilastele kui õpetajatele rohkem tutvustada. Ma arvan, et tongi atraktiivne küsimus on selles, võib-olla ilusaid ei pea sellest kuigi palju, tihti osaga õpetamise küsimus, sellepärast et konkreetsemad raamid hakkavad riigikaitse õpetuse ümber alles tekkima ja kooli paljuski viivad seda õpet läbi nii nagu kuskil heaks vähendatakse, või kuskil võimalusena, et tõenäoselt ka teatud ühtlustamine tule siin asja juures kasuks. Tallinna reaalkooli 11. klassi poisid, kari Taaniel ja Markus peavad riigikaitseõpetust vajalikuks ja on sellega rahul. Väga hästi kõik ja saanud informatsiooni teada näiteks relva lahtivõtmine ja kokku aeg üldiselt jah, et igas koolis ei ole riigikaitseõpet näiteks et see on ja kogemus ikkagi enne ajateenistust näiteks igastahes on vaja. Esiteks relva käsitlemine on vajalik põhimõtteliselt ikkagi igale inimesele igaks juhuks. Edasi välisuudiseid Indrek Kiisler Gruusias suleti tund aega tagasi valimisjaoskonnad ning lõppesid parlamendivalimised, mis möödusid väga pidevas olukorras. President Michal Elsa šviili ühtne rahvuslik liikumine võitis parlamendivalimistel enam kui 63 protsenti antud häältest, ilmnes juhtivate telekanalite avaldatud lävepakuküsitlustest. Gruusia-Abhaasia piiril toimunud rünnakus saiaga haavata neli kali rajooni elanikku, kes olid teel Kaber külla valimisjaoskonda. Gruusia välisminister Eka Geschella šviili nõudis aru Venemaa rahu valvuritelt, kelle kohus on tema sõnul kaitsta konfliktitsoonis elavate inimeste turvalisust. Vene rahuvalvejõudude komandöri abi Aleksander Diordjev teatas, et valijaid sõidutanud bussi rünnati umbes poole kilomeetriga kui seal rahuvalvevägede vaatluspostist. Tema sõnul laabusid intsidendi paikaga ÜRO missiooni esindajad ning üheskoos asutakse juhtunu asjaolusid selgitama. Rajooni miilitsa hiljem süüdistas juhtunus omakorda gruusia eriteenistusi. Gruusia opositsioon nimetas aga tänaseid valimisi ebaausateks, kus esines massilisi rikkumisi. Valitsuse kinnitusel on reegleid rikutud vaid mõnel üksikul juhul. Viieks pärastlõuna oli hääletamas käinud 41,53 protsenti valimisõiguslikest kodanikest. Esimesed tulemused hakkavad selguma homme varahommikul. Euroopa Liidu liikmesriigid suutsid täna lõpuks kokku leppida Venemaaga peetavate partnerluskõneluste mandaadist, teatas ühenduse eesistujamaa Sloveenia. Kokkulepe saavutati suursaadikute kohtumisel Brüsselis ning selle peavad välisministrilt veel tuleval esmaspäeval allkirjastama. 27 liikmeline ühendus vaidles kõneluste mandaadi üle poolteist aastat, viimasena rajal takistas läbirääkimiste alustamist leedumi, sõitis Moskvale ette selle energiapoliitikat ning naabrite halba kohtlemist. Välisminister Urmas Paet visiidil Rootsis, kus avas näituse Eesti vabariik 90 ja kohtus Rootsi välisministri Karl pildiga. Arutlusel olid Euroopa Liiduga seonduvad teemad ennekõike suhted Venemaa, Gruusia ja Kosovoga. Meie seisukohad Rootsiga on vägagi kattuvad, Rootsi on riik, kellega nendest asjadest väga lihtne rääkida, sest meie arusaamad on, on sisuliselt üks-ühesed nii Gruusia küsimuses, kus me mõlemad oleme seda meelt, et on asju, mida Euroopa Liit peaks kohe ja nüüd tegema näiteks viisalihtsustuse kehtestamine, Gruusia kodanikele vabakaubanduslepingu sõlmimine, samuti aktiivsem roll Abhaasia ja, ja Gruusia eraldusjoonel vaatlusel selle üle, mis toimub, sest paraku ka viimased uudised sealsest piirkonnast on ikka väga murelikuks tegevat ka täna on on teateid tulistamisest üle kontrolljoone, mis on kindlasti äärmiselt negatiivne uudis. Või kui me räägime ka Kosovos, siis ka siin meie vaated on ühesugused. Me mõlemad oleme Kosovo nii-öelda tulevikku kujundada aitavas rühmas nende riikide seas, kes siis selle piirkonna tulevikust hoolivad ennekõike ja nimelt siis, et Euroopa Liidu tsiviilmissioon peaks tähtaegselt ehk 15. juunil Kosovos algama ja ikkagi Kosovo kogu territooriumil. Ja ka mis puudutab Euroopa Liidu-Vene suhteid, ka siin on meie hoiakud täiesti ühesugused. Mõlemat leiame, et raamlepingukõnelused Euroopa Liidu siis Vene suhete osas peaksid algama tippkohtumisel juunis ja, ja kindlasti tuleks seal käsitleda ka kõiki neid keerulisi punkte, mis täna Euroopa Liidu-Vene suhetes on. Täna Järvamaa-visiidil käinud president Toomas Hendrik Ilvese üks huvi oli kuulata, kuidas endise kihelkonna piire mööda omavalitsuse taastamine on õnnestunud. Meie Kesk-Eesti korrespondent Olev Kenk jätkab. Küsisin presidendi tänast huvi silmas pidades Oisu kandi ja Türi linnaelanikelt, kuidas valdade ühinemine on nende elu mõjutanud. Eino rahulik, midagi hullemaks ei ole läinud. Millal teil viimati valla keskusesse asja oli? Ausalt öelda ei ole olnudki. Sellist ei kellelegi mõjutanud. Täitsa normaalne, et nii nagu oli ikka samamoodi edasi kui eraettevõtjad, asutused ja võib-olla neile kuigi palju mõjub, aga inimese kohta ma ei oska küll öelda, et sul oleks mõelda. Kui tavakodaniku jaoks polegi ehk midagi muutunud, siis Türi vallavanem Toomas Marrandi oskab näha ühinemisest ka positiivset poolt. Tunnetame, et Türi vald on võimeline andma kvaliteetset omavalitsuslikku teenust kodanikele kõikides küsimustes. Tänasel päeval. Kindlasti said endised piirkonnad investeeringuid juurde oma eluolu parandamiseks. Potentsiaal Euroopast rohkem raha saada, meil on omaosaluse võimalus olemas. Ma arvan, et ei olnud seda meelt, et ka Järvamaa ülejäänud piirkonnad võiksid ühineda kihelkondliku printsiibi mööda. Nii tekiks maakonda neli kuni viis omavalitsust säärast haldusreformi näis toetavat ka president Toomas Hendrik Ilves. Tegelikult see vanaüksus nimega kihelkond kuidagi püsib edasi. Kas siis me võime teha järelduse, et Teie toetaksite k umbes sedalaadset haldusterritoriaalset jaotust Eestis? Kindlasti on see efektiivsem. Olles Euroopa liidu sees ränn haldussuutlikkus ja need eeldused osaleda suuremates projektides on olemas suurematel üksustel kui väiksematel. President ütles veel, et omavalitsusi ülaltpoolt vägisi ühinema sundida ei saa. Seda peab tahtma kohalik rahvas. Olev Kenk paidest. Juba neljandat aastat Pärnupõhine kunstirühmitus Non kratta kokku kireva rahvusvahelise seltskonna tegevuskunstifestivalile diversiooni päevas. Muuhulgas näeb Eestis esmakordselt vanast autorammust meisterdatud liikuvat Aatchari üle halliku lugu. Palun tähelepanu alustada. Kirevavärviline moodustis, mille külge autorid hulga pigem mittevajalikke lisasid olid kinnitanud, liikus Tammiste hooldekodutubadest välja uudistama tulnud püsiasukate ning alale saabunud kunstisõprade rõõmuks üsna päris auto moodi. Rohkem värvi maanteedele sõnumit kandev taies valmis üheks õppi käigus, mida eestlaste Erkki Alalooga ja Meeland Sepa kõrval juhtis USAst Sacramento pärit Steve banaani. Eestis tuleb maanteele värvi lisamiseks esialgu aga heri luba taotleda diversioonivers festivali kunstiline juht all Paldrok. See on esimene Aart kaardis üldse Eestis, läänerannikul Californias, seda tehakse nagu kõik teevad oma autodega niimoodi ja seal on ka lubatud sellega tänaval ringi käia. Meie saime praeguselt eriloas, kui neid autosid tuleb palju, tuleb luua pretsedent ja siis saavad kõik oma autodega. Art kaari demonstratsioon oli esimene ligi 60-st tegevuskunstietendusest, mida kuni 29. maini saab näha lisaks Pärnule ka Tallinnas ja Helsingis. Siia on saabunud siis performance'i plahvatuse egiidi all kokku 50 kunstniku ja ligi 60 perfomance. Tegevuskunstnike gruppe on Pärnusse saabunud pea kõigilt maailma Mandritelt. Neist üks värvikamaid on alternatiivteatritrupp Goga Udras Saksamaalt, kes saabus siia kohale toiduõlil töötava mikrobussiga ning esitleb oma etendustel prügist valmistatud kostüüme. Rahvusringhäälingu Pärnu stuudiost. Ülle Hallik. Ja ilmateade öösel on meil vähese pilvisusega sajuta ilm, puhub valdavalt kirdetuul üks kuni seitse meetrit sekundis ja õhutemperatuur on miinus üks kuni pluss viis kraadi. Homme päeval on vähese ja vahelduva pilvisusega peamiselt kuiv ilm. Puhub kirdetuul kolm kuni üheksa meetrit sekundis ja sooja tuleb homme 13 kuni 18 kraadi. Te kuulsite kella kaheksast. Päevakaja toimetaja oli Mall Mälberg, kena õhtut.