Tere hommikust kõigile, kell on üheksa ja 19 minutit ja Vikerhommikul on nüüd külas hea kolleeg Urmas Vadi, tere hommikust. Tere hommikust. Urmas on meil multitalente, teeb meil toredat raadiosaadet, kirjutab raamatuid, näidendeid, lavastab neid ja nüüd on otsustanud ka ise püünele astuda. Oma uues lavastuses Rudolf Allaber testament, mille esietendus eile Tartus oli. Oled sa siis otsustanud ka lavale minna, ülekantud tähenduses põhimõtteliselt nagu lava ei ole, olete vaatajatega ühel tasandil koos kaasnäitlejanna Piret Lauri maaga aga laval on ka meile raadio inimestele väga armas lintmakk, kust võib siis ka kuulata Rudolf Aller, tee ennast, keda meie seas siis enam kahjuks ei ole, Urmas, kas see oli karma võlg, mis sundis sind seda lugu kirjutama? Ei olnud mingit karmavõlga või sellist mingit meeletut tänulikkust või mingisugust asja, mida me nagu Allaberdiga Me teame, et seda, seda ei ole, et ma ikkagi loodan, et et see lugu on natuke laiem või kui, kui see konkreetselt Allaberdiga seonduvat, kuigi noh, mingid naljakad asjad hakkasid kokku jooksma küll, nagu seal lavastuses, kui tuleb välja, et et ma ei saanud minna tema juubelile, kuigi ta kutsus mind sinna. Ja kui olid tema matused, siis olid täpselt, et mul üks esietendus, Rein Pakk otsib naist. Esietendus ja need asjad hakkasid kuidagi kokku jooksma. Ja tõepoolest, kui ta pensionile jäi, siis ta hakkas mulle helistama. Rääkisin unenäost ja kuidas ta kaotas ta proteesid unenäos ära. Ja siis ta ütles, et naeris seal teisel pool ja mõtlesin, et ma võiksin sellest näidendi kirjutada. Mul läks muidugi meelest ära, mis nali see oli või noh, see ei olnudki väga naljakas, minu meelest. Siis aga mõtlesin, et nüüd võiks, võiks seda teha. Aga seda näidendit, aga, aga iga asi ei ole olla Pärdis, vaid pigem ikkagi ehkki minus ja Piret Lauri maas. Et see fookus või see kurss on ikkagi seotud tänase päevaga. Et ja see minu nii-öelda nagu sa ütlesid, püünele astumine ei ole seal ka muidugi mingi näitleja või pigem ikka nagu selline jutuste või noh, ühesõnaga ma olen seal nagu ma praegugi olen või siis ma püüan niimodi olla seal. Ja see on ka tegelikult selline isiklik asi, see lugu on hästi isiklik. Ja, ja see minu olek ka seal, sest mulle tundub, et noh, ma olen alati kartnud sellist kooliajal, kui valla perede juures nagu õppisin, siis kõige jubedam oli see avaliku üksioleku tunne. Noh, see on siis see sealt sa oled lava peal ja sa pead seal olema väga vabalt tundma ennast hästi. Aga samas kõik vaatavad ja sellest ebamugav. Et, et see oli nagu selline asi, et nüüd võiks selle siis ära proovida. Aga kuidas siis oli, neile oli esimene kord täitsa normaalne, et ma kartsin, et mul jalad värisevad ja häält ei tule välja, aga täitsa normaalne oli, ei olnud viga midagi. Aga, aga veel, see, et miks ma seal ise olen, et ta on, ütleme noh, minu ja Pireti lugu, et me peame seal olema, keegi teine ei saa seal olla meie asemel. Aga aga veel see asi ka, et kui ma olen mingit päriselt elanud, inimeste eludega mänginud, ütleme noh, et, et seal triloogia Volkonski oli esimene Peeter Volkonski viimane suudlus, teine oli Rein Pakk otsib naist, siis mul on tunne, et noh, et kui ma nendega olen mänginud, et siis oleks aus ise ka nagu ennast paljastada või paljastamine ei ole mingisugune paljastamine selles mõttes, et tooks mingisuguseid enda hingehädad ja mingisugused asjad esile, et see on ikkagi lugu. Aga Rudolf valla, Bert seepärast, et ta oli ikkagi teie õppejõud, kes on jätnud nii sinu kui arvatavasti ka paljude teiste hinge ikkagi sügava jälje. Nojah, et muidugi ja see, see konkreetne lugu ongi ikkagi Allaberdist. Aga ta ei ole lavastas, mida me ise või kuidas, ma tahaksin näha seda, et ta ei ole selline romantiline meenutus või selline nostalgia nostalgia pärast või et seal on ikkagi läbi tema elu ja selle loomingut, mina tundsin teda tema elu eelõhtul. Ja siis minule jäigi selline pilt mehest, kes, kes on nagu näitlemise lõpetanud töötamise lõpetanud on pensionil. Aga et mida sa, mida ta seal pensionil siis teeb? Et ei ole üldse, et, et mida me siis nagu teeme, kui me pensionil olema, et et kuhu me siis enda need põhiväärtused suurem, et noh, põhimõtteliselt, et kuidas me elame, et mis meil siis lõpuks lõpuks jääb, et et mis see testament siis on, kui me seda vaatame? Tõepoolest, meie mäletame teda rohkem ju filmilinal taastate tagant ja ta kui ta oli ka näit leia lavastaja noorsooteatris, aga viimased aastad ta siis põhiliselt õpetaja õppejõuna tegutses, aga nagu sa mainisid, siis laastus on viimane osa sinu isikunäidendite triloogiast ma esimest Peeter Volkonski viimane suudlus olen näinud teist. Rein paku lavastus ei ole näinud ja nüüd siis kolmandat ka eile nägin nende kahe põhjal ma julgen teha järelduse, et neis on autobiograafilisi jooni, aga siis ühel hetkel ikkagi tormab nagu sisse selline sinulik fantastika, mis sinule nagu ainuomane, et ma viin otse, et kas, kas sa teed nagu seda teadlikult, et sa keerad vindi üle või tuleb see loomulikult sulle omapärane viis niimoodi mõelda. Et see vist tuleb ikka loomulikult jaa. Ja kui sa seda Volkonski mainisid ja nüüd seda eilset eile esietendunud Rudolf vallaberdi testamenti, siis mulle tundub, et et selles alla Pärdi asjas on tõesti, seal on see fantaasia pool sees ka, aga me nagu ei passi seal, et seal on kõik nii nagu nagu on või Mei Vassi mingite andmetega või et seal on nagu sellised kujutelmad, et, et mis siis, kui ma oleks nagunii teinud nagu ma oleks teinud, aga, aga, aga me ei näita teda kuidagi nagu valesti või, või noh, ütleme me. Me ei passi tema isikuandmetega või mingi taustaga või tema tema loominguga, et ja ta ise on ka tõepoolest seal lavastuses teeb kaasa, teeb ka enda viimase osa, nii et et selles suhtes mulle tundub, et et jah, võib-olla see kõige sellisem isiklikum lugu ja kõige vähem sellist fiktsiooni või noh, mängu noh, ütleme, et mingeid asju kõveraks keerata või et need asjad lihtsalt on kõverad vä. Kui ma selle näidendi üle pärast lõpumatk mõtlesin, tuli mulle meelde üks kunagine noor telekangelane Vinski, kes ütles, et unenägu on elu ja teiegi ju siin näidendis päris mitmeid kordi räägite unenägudest kallaberdi omadest. Kas sul ka mõnikord tundub nii, et unenägu? Ei tea, viimasel ajal nagu ei tundu viimasel ajal mõtlen just vastupidi, et, et tahaks olla nii-öelda kohal, et olla ka noh, nii-öelda oma lavastuste või tekstidega kohal tänases päevas ja isegi, kui nendest unedest rääkida siis ikkagi mõelda ka mingite sotsiaalsete või poliitiliste või, või noh, üleüldse mingite asjade üle, mis praegusel hetkel noh, siin ja praegu Eestis meie kultuuriruumis toimuvad, et et need asjad on hästi olulised, aga noh, need, need uned on ka muidugi olen viimasel ajal ka mingisuguseid näitlejatega seotud, õudusunenägusid näinud. Olen muuseas viimasel ajal Peeter Volkonski tules näinud väga õudsed unenäod, on need olnudki? Ka selles etenduses on päris omapärased unenäo seletused, aga niisiis kõik tallinlased saavad seda näha juba ülehomme kell pool kaheksa Kanuti Gildi saalis Tartus mängite veel kolm korda ja kolmandal mail olete ka Pärnus Endlas. Sulle laval meeldib? Ei meeldi või noh, selles suhtes noh mul ei ole seal midagi vastu, aga ma nagu ei naudi seda, et oi, et nüüd ma saan esineda ja see on minu tähetund, et aga noh, samas on nagu. No praegu tõesti tunnen, et, et see on nagu väga õige asi. Et keegi seal teine ei saa minu asemel olla, et ma pean seal olema kuidagi ega, ega seal väga halb ka ei ole, sest et nagu see tunne, et kui sa nagu täpselt tead, ma arvan, et noh, seda on kõik näitlejad rääkinud, et kas täpselt tead, mis sa seal tegema pead siis tegeledki sellega, mida sa seal teed. Ei tunnegi, et siis ei olegi aega mõelda, et kuidas sa seal nagu tunned ennast. Et noh okei. Aitäh sulle, Urmas ja jõudu, jaksu.