Ei. No tere kõigile kommetest, rituaalidest ja uskumustest. Tekkiva sarja tänases saates teeme tutvust rastafaariga 1930. aastal Jamaical sündinud usuliikumisega, mis on omal moel jõudnud ka läänemaailma popkultuuri. Mingit aimu oleme sellest saanud ka siinsamas Eestimaa pinnal. No vähemalt rastapatsikandjaid kuule siin-seal ikka nägema juhtunud ja võimalik, et kui oleme ära kuulanud bioloogiadoktor Ringo ring, avastame enda jaoks veel midagi tuttavlikku omast. Esimese hooga nii kummalisest ja võõrastavalt religioonist, nagu seda on rastafaari. Olen saatejuht Haldi, Normet-Saarna, Ringo, miks te otsustasite just sellisest usundist nagu rastafaaridena rääkida? Põhjusi selleks on mitmeid, sellepärast et see on selline kummaline religioon on sündinud täiesti puhtalt religioosse liikumise enam ja siis ta on aja jooksul saanud osaks populaarkultuurist. Temast on saanud sotsiaalne liikumine, temast on saanud teatud laadi eluviis. Et sellest küljest on ta nagu mitme kihiline mitmekülgne religioosne nähtus, mis on tekkinud rahvuslikult nii-öelda maailma nii-öelda äärealal mitte mingisuguses metropolis, vaid täiesti kaugel, kaugel Kariibi mere saarel. Ja ma arvan, et saate jooksul me sellest saame ka teada, miks, miks just seda ja miks just sellest religioonist maksab rääkida ja mida sealt maksab tähele panna ja nii edasi. Tulemegi siis selle juurde, et miks ta sündis, mis seda põhjustas, ehk teiste sõnadega. Läheme põgusalt tagasi ajalukku rastafaaria ajalukku. No see usuliikumine sündis 1930. aastal Jamaical ja põhjus, miks ta sündis nagu vaadata, nab ajas tagasi, siis kogu Kariibi mere piirkond on valdavalt või elanikkond valdavalt koosneb nii-öelda orjade järeltulijatest, kes siis varasematele. Tänan teid, tänan Aafrikast viidud uude maailma kus nendest on orjad tehtud ja 19. sajandi lõpus 20. sajandi alguses sealse elanikkonna sees elanikkonna seas levis noh, kõikvõimalikke erinevaid uskumusi. Ja üks sellistest uskumustest, mis tekkis aja jooksul, oli see, et ühel päeval bow viiakse meid tagasi ajaloolisele kodumaale. Seal oli mitmeid liikumisi, millega võiks nagu leida paralleele ka Eestis, nii nagu prohvet Maldsveti järglased. Lasnamäe narval ootasid valget laeva. Samamoodi oodati Jamaical aeg-ajalt valget laeva, mis tuleb ja viib siis inimesed tagasi Aafrikasse. Seda laeva kunagi ei tulnud. Ja selle liikumise juures on üks tähtis mees, kelle nimeks Marcus, Garvey ja kes on olnud kui nagu ajalugu vaadata siis sellise musta rahvusluse või musta natsionalismi. Üks esimesi eeskõnelejad, kes on inspireerinud palju tuntumaid inimesi, Malcolm miksija Martin Luther kingi ja paljusid teisi, nii-öelda laiemalt tuntud aafriklaste või afroameeriklaste õiguste eest võitlejaid ja elukutselt olid ajakirjanik, elukutsel tulid ajakirjanik. Ta oli ametiühingu tegelane, selline sotsiaalselt ja poliitiliselt väga aktiivne inimene ja asutas ühe organisatsiooni, mille eesmärgiks oligi siis tagasipöördumine Aafrikasse, et korraldada nii, et kõikidel inimestel oleks siis võimalik tagasi pöörduda oma ajaloolisele kodumaale. Temalt pärineb loosung Aafrika Aafrika lastele ja muud sellised. Võiks öelda natsionalistlikud või rahvuslikud, sellised hoiakud või sellised loosungid. Ja muuhulgas oli ta kirjanik, kirjutas näidendeid ja siis näidendis. Tal oli lause, et vaadake Aafrikasse, kui seal kroonitakse must kuningas, siis on lunastuspäev lähedal. Võrreldes nüüd Kariibi mere piirkonnale, siis seal piibel ja kõik piiblit kuvandit on olnud alati märgatavalt aktuaalsemad, kui see võib olla meie sellises kultuuriruumis on piiblit on tuntud väga hästi, seda on loetud seal olnud tähenduslik. Ja siis, kui 1930. aastal Etioopias krooniti uus keiser, kes siis sai endale nimeks Hailasse lassi, siis osal usu inimestel Jamaical nii-öelda plõksas kokku, et see ongi nüüd see keiser, kelle eest tarkus karvi kümmekond aastat varem oli oma näidendis kirjutanud, et see oli nagu selline prohvetlik sõnum. Aga Aafrikasse vaadata, kus kuningas kroonitakse ja nüüd on see hetk käes, see mõjus elektri leegina. See mõjus elektrile söögina jah, sest et selle kohta võib ka öelda, et tegemist oli omaaegse meediasündmusega, sellepärast et tüüp Etioopia kuningakoda, ta oli tollal ainus iseseisev riik Aafrikas oli Etioopia. Ja seda kuninga suguvõsa või dünastiat viiakse tagasi kuningas Saalomoni aega. Et Seeba kuninganna sai koos kuningas Saalomoni ka lapse ja sealtpeale sisse dünastia valitsenud järjepidevalt kuni tänase päevani. Et tegemist on sellise müstilise piibel elliku ajalooga, mis hõlmab eneses see kõikvõimalikke müstilisi kujuta, ilmasid ja nii edasi. Ja tol hetkel, kui me tänapäeval räägime kaabeltelevisiooni ja kõikvõimalikest globaalsetest uudiskanalitest, siis tollal selline uudiste vahendamine. Vanemad inimesed ilmselt ka Eestis mäletavad seda aega, kui näidati kinoringvaateid, mis on maailmas uut ja huvitavat juhtunud. Ja seda kroonimist näidati siis samamoodi Jamaical kinodes ja inimesed nägid seda, et tõepoolest must kuningas, nüüd ilmselt on see aeg lähedal ja bow religioosselt aktiivsed inimesed, kellel oli selline nagu soodumus, tähendab kuskil nii-öelda aju tagasopis tuksus see, et Marcus Garvey ankur saage öelnud midagi taolist. Siis nad lugesid piiblit ja ennäe imet, kõik ongi täpselt nii. Sellepärast. Haylesi lassi kandis ennersis tiitli trass ja nimetafaari, sealse rastafaari nimetus tuleb kogu selle religiooni puhul. Ta sai mitmeid tiitleid, mis käisid nii-öelda kuninga tiitlite juurde maailma algus, kuningate kuningas, isandate isand ja nii edasi, mida uues testamendis kasutatakse Kristuse kohta, kui ta teist korda tuleb ja tähendab selline nii-öelda elav usk piiblitekst, ajalooline sündmus ja siis teatud asjad lihtsalt nagu noh, kuidas öelda, sobitusid kokku, et nii see järelikult ongi. Ja nii see usk alguse sai. 1930. aastal. Nii palju kui mina aru sain, see kuningas ise nagu väga endast ei arvanudki kõike seda, mida teised temast arvasid. Või pidas ta ise ennast pühakuks, et ta päris ennast taassündinud Kristuseks siiski ei pidanud. No ise ta ennast taassündinud kristlaseks jah, ei pidanud aga inimestest ikka sageli arvatakse rohkem, kui nad nad iseendast arvavad. Ja tema puhul on muidugi ka see, et ta käis 1900 kuuekümnendatel aastatel ja ma ikka riigivisiidil ja, ja siis nii nagu traditsioon räägib, et ametnikud või, ja maika nii-öelda siis riigivõimu esindajad olid palunud tal seda, et Öelge oma järgijatele või nendele, kes teid jumalaks peavad, et seda tegelikult ei ole. Ja siis tema olevat vastanud, et kes olen mina, et seda neile öelda. Et nad otseselt ei eitanud seda, mida temast arvati, aga ta ei kinnitanud seda, mis loomulikult järgijate jaoks on ainult nagu selge märk sellest, et järelikult ta siiski on kui teised ja on nii tagasihoidlik, et ta ei ütle, et tema on see siis, siis ilmselt ta peab see olema. Tundmatu rastafaariga. See usuliikumine tegelikult olid aga poliitiline liikumine, sellepärast et esimesed jutlustajad esimese prohvetit selle traditsiooni puhul Jamaical ütlesid ka seda, et nüüd on meil kuningas. Tähendab, nüüd on meil mustanahaline kuningas, me ei pea, anname inglise kuningale makse maksma ja osa nendest olid siis varmad ise nendeks maksukogujat, eks hakkama. Ja sellega seoses siis sündis ka kõikvõimalikke konflikte ja esimeste nende juhtide puhul noh, võib ka öelda, et veetsid suure osa 1930.-test ja 40.-test aastatest vanglasse ja vanglast välja vaimuhaiglasse vaimuhaiglast välja tähendaks selline tagakiusamine nende puhul täiesti täiesti reaalne mees nimega õuel, kes oli üks, üks esimesi, selle traditsiooni nii-öelda jutlustajaid teda paigutati korduvalt vaimuhaiglasse, süüdistati turluses ja kõiges muus. Sest et lihtsad inimesed, nagu nad olid, mida nad tegid, eks ole. Huvel müüs Haylesi lassi näopilt aitäh, öeldes, et tegemist on laevapiletitega, et kui tulevad laevad, kes võtavad teid pardale ja viivad Aafrikasse, siis ahtrinäitajate selle pileti ette ja saatelaeva peale. Et usk sellesse, et kusagilt tuleb mingisugune laev, kes viib meid, et ära kuskile kaugele maale. Ma ütlen, et see võib meile tunduda nagu mingis mõttes kummaline, aga, aga need on sellised asjad, mida me võime ka Eestis kohata. Sedasama malts, õieti valge laeva ootamine tuleb midagi ja viib meid kusagile. Samamoodi oodati seda. Aga mingi suur väljaränne toimus? Selliseid väljarännakuid jah, loomulikult on olnud Etioopiasse Etioopiasse algselt, kui vaadata nagu seda Aafrikasse rändamist, koskarvi tema rajas ka ühe laevaettevõte selleks, et neid soovijaid siis Aafrikasse tagasi viia. Ja väidetavalt Ta olevat isegi saavutanud mingisuguse kokkuleppe tollaste Libeeria valitsejatega, et uuest maailmast siis nii-öelda orjade järeltulijad võiksid siis Aafrikasse elama asuda ka jällegi kas siis poliitilistel või majanduslikel põhjustel. See plaan ei teostunud. Aga hilisema rajal jah, sellist väljarändamist Etioopiasse ja samamoodi, kes Aafrika riikides on aset leidnud. Ja Etioopiasse rünnaku puhul on kindlasti oluline see, et pärast oma visiiti ja maikale Haylesi lassi andis Nendele tagasipöördujate-le, kui nad tahavad tagasi pöörduda, siis Etioopias on see üks piirkond tšemmane, kuhu nad võivad siis kolida ja nii-öelda saada seal maad ja siis seal elama hakata ja teatud hulk inimesi sinna kolis ja see kogukond elab seal tänase päevani. Kuidas neil läheb ja kuidas nad elavad? Kuidas neil läheb ja kuidas nad elavad, no peale seda, kui Bailise lassi kukutati Etioopias, siis loomulikult muutusid selliseks anakronismiks tähendab alates sellest, et nad riputavad igale poole keisripilte ja peavad teda jumalikuks ja nii edasi. Et nad elavad seal. Tänasel päeval võib öelda, et nad elavad sellist vaikset, tagasihoidlikku elu, üks asi, millele on uurijad tähelepanu juhtinud, on see, et seal sündinud inimesed tähendab, sest sinna koliti juba seitsmekümnendatel aastatel siis need, kes on seal sündinud, Nad sageli samastavad ennast rohkem sellega, et nad on jamaikalased nende, mitte sellega, et nad on aafriklased veetnud etiooplased. Et seal on tõenäoliselt ka selline nagu identiteedi konflikt mingis mõttes, et noh, kui nad siiski ei ole ju nii-öelda põlisetiooplased, nad on välja poolt tulnud, neil on teistsugused arusaamad, neil on teine keel ja nii edasi ja nii edasi, et, et kindlasti ei saa öelda seda, et nad oleksid nüüd sulandunud täiesti sellesse keskkonda, et nad on jäänud selliseks omaette nähtuseks. Ja mõeldes nüüd sellesama peale Saliasse lassi mingil hetkel kukutati, siis on olnud perioode, kus nad kindlasti ei ole olnud mingisuguses soosingus. Kas võib nii öelda, et rastad kani, tohib neid nimetada selle usuliikumise jüngreid et rastad on siis kõige massilisemalt esindatud tänasel päeval Jamaical ja Aafrikas Etioopias ja siis juba natukene ka mujal maailmas? Ma arvan, et ilmselt küll, et ja vaika no kui me räägime Aafrikasse, Aafrika on nii suur et, et kus piirkonnas rohkem aga Jamaika ja globaalne populaarkultuur, sellepärast et selle religiooni üks võib-olla kõige kummalisemaid eripärasid on see, et tema levik on olnud seotud väga otseselt populaarkultuuriga ja popmuusikaga. Ja seda, kui vaadata näiteks selle traditsiooni ajalugu, siis kuni 70.-te aastate tee esimese pooleli oli tegemist suhteliselt tundmatu väikese sellise usurühmaga marginaalse usurühmaga, mis tekitas murrangu, mis tekitas murrangu, murrangu tekitas see, et 60.-te aastate lõpul pealegi vaadata nagu sellist, kuidas nüüd öelda, nagu laiemalt või sellist globaalsemat pilti 60.-te aastate teises pooles kogu nii-öelda globaalses Globaalse musta elanikkonna seas Aafrika päritolu inimeste seas tekkis liikumise black power liikumine, sellise musta eneseteadlikkuse tõus. Ja Me võime vaadata Ameerika Ühendriike, rääkida seal Malcolm miksist ja Martin Luther Kingist siis Jamaical oli üheks sellise nagu sellise musta eneseteadvuse tõusu väljenduseks, sama rastafari liikumine, sest nemad rõhutasid seda, et me oleme mustad muistsete iisraellaste järeltulijad. Ja kõike muud taolist, aga ka sellist iseteadvust tähendab, et must olla nuhke sellepärast et kui vaadata kas või näiteks Jamaica sellist koloniaalajalugu. Need inimesed, kes on heledama nahaga, Nendel on olnud ühiskonnas lihtsam sellepärast et nad on kas kellelegi on ta olnud kellelegi vallaslaps või on ta olnud nii-öelda segaperekonnast pärit, et seal sageli see sotsiaalne staatus on olnud seotud nahavärviga mida mustem, seda madalamal ja nende või see rasta fari ideoloogia on rõhutanud sellist teadlikkust või tähendab, et on olla uhke, must on olla uhke, hea nii nagu eestlane olla on uhke ja hea, et need on selles mõttes rahvuslus on sarnane ükskõik siis, kus ta esineb. Ja 60.-te aastate lõpus paljud ja ma ikka muusikud liitusid selle liikumisega see kuidagi nagu resoleerus selle üldise aja vaimuga ja noh, me võime seal rääkida teatud sellistes kultuuripoliitilistest eripäradest. Kuuekümnendatel aastatel see traditsioon 60.-te aastate alguses oli pöörelda, elas oma kommuunides otsustas riigi võimet, nad on selline ebameeldiv, ebamugav ühiskonnakiht, lükkame kommuunid laiali või tähendab, ajame kommuunid laiali, mis tähendas seda, et see liikumine levis paks, palju laiemalt levima nii-öelda väljapoole nei kommuune. Ja siis 60.-te aastate lõpus Jamaica muusikas sündis see, mida me tunneme rege muusikana ja paljud muusikud liitusid selle noh, kas siis ideoloogilise või filosoofilise või religioosse nii-öelda selle maatriksi, igavest selles traditsioonis oli ja siis miks usuliikumine levis nii-öelda globaalselt, põhjus on selles, et tekkis selline muusik nagu Bob Marley, kes sai maailma kuulsaks ja kes oli ka esimene siis Jamaica artist, keda purustati näiteks selliselt nagu tol hetkel rokkmuusikuid turustada võttes nagu arvesse noh, kõiki neid, ta nagu selline mässuline ta nagu rokkartist kolmandast maailmast. Kogu see turustuskampaania, mis, mis temaga kaasas käis, oli selline nagu teistel rokkansamblitele dollar. Üks maa. Eks. Täna räägime Jamaical sündinud usuliikumisest rastafaarist, stuudios on bioloogia, doktor Ringo Ring. Loomulikult teatud sellele usutraditsioonile nagu iseloomulikud nähtused, noh, seesama aedne kandsid, mida me tänapäeval nimetame rastapatsidega või et nad suitsetasid marihuaanat. Tähendab, need olid need asjad, mis ületasid uudisekünnist niimoodi ta saidi populaarseks, nii ta muutuski korraga 70.-te aastate keskel. Ta sai osaks sellisest populaarkultuurist Ja loomulikult andis rastafaari liikumisele kõvasti hoogu juurde see, et ka terve hulk valgeid inimesi võttis omaks selle mustade religioon, oni, tõekspidamisi, filosoofiat mitte ainult rastapatse, vaid kõik, mis selle usuga kaasnes, nii palju, kui nad sellest aru said. Ja sest, et see ka see hetk tähendab, millal see liikumine nii-öelda laiema avalikkuse ette jõudis, tähendab, see oli see hetk, kui nii-öelda selline hipikultuur oli kadumas või tähendab, see hiilgeaeg oli läbi ja siis oli midagi taolist, mis pakkus nagu järgmise alternatiivi, sest et selle traditsiooni juures me võime rääkida ka sellisest looduslikust eluviisist ja paljudest muudest asjadest, mis selle traditsiooni juures on oluliseks ja mis siis nii-öelda kajas või leidis sellise kajapinna valge valgete inimeste seas? No siin on need möödaminnes juba jutuks tulnud, üks teine tava või komme aga aga räägiks nüüd siis põhjalikumalt restafaari kommetest, rituaalidest mida nad endast kujutavad ja mida nende läbiviimisega neisse uskumisega loodetakse saavutada. Nende läbiviimisel? Ka soovitakse saavutada muutust nii nagu kõikide muude rituaalidega, et, et selles suhtes rastafari traditsioon erinev. Mis selles traditsioonis ehk oluline on, või üks selline isepärane asi, see on trummimäng, tähendab trummimine omane kõikidele Aafrikast, pärinevatele, religioossetel, traditsioonidele ja usk sõnaväkke tähendab, on selline kontseptsioon pöördsaundend power tähendab siis sõna heli ja vägi, et kõikide sõnal on vägi, selline sõnaväkke uskumine ja trummimäng, mida ka tänases saates kuulda on, selline südamerütm nii-öelda tähendab sihuke Tõmptom tõmmata mis viitab sellele, et see on see kõige universaalsem rütm üleüldse, mis on, sest et kui juba laps on oma ihus juba, siis süda lööb sellises rütmis ja nii edasi, see on alguste algus, oli just nimelt see on alguste alguse, rütmi ja seda rütmi mängides, noh siis võib saavutada harmooniat, laul on kindlasti oluline. Laulusid. Me võime ka öelda, et ta on väga erinevaid laule, aga, aga on usk sellesse, et kui lauldakse ka nii-öelda Leelutatakse maha näiteks noh, kurjust selles traditsioonis on arusaam, selline dualistlik maailmapilt, et ühel pool on selline ideaalne olukord, mille kohta siis öeldakse, käsitlus on kas Aafrika või see on siia nii nagu piibel. Traditsioon põhineb piiblil. Ja siis teisel pool on see paabel või paabel, on, mis on selline kurnav ja ebainimlik süsteem, mis kõiki inimesi ümbritseb. Ja kui lauldakse hävine, kui paabel on, siis on veendumus selles, et sellel on nagu reaalne mõju seal kaheksakümnendatel aastatel viidi läbi paar sellist suurt nõiapingirituaali, mille käigus siis noh, selles traditsioonis on veendumus, et selle tulemusena Ühe tulemusena suri paavst ja teise selle rituaali tulemusena tehti atentaat Ronald Reiganile, no tähendab, et sellel on nagu reaalne tagajärg, et kui me mingisuguse rituaali läbi viime, siis see kurjus seal kusagil hävib mida, mida siis nad kurjuseks ebainimlikkuseks peavad? Nii et vahel on see asi niimoodi nagu noateral või klaasikildude käimine balansseerimine, et võib keerata ka päris ohtlikuks. No pikka asjal on reaalne tagajärg, mitte niisama trummimängija laulu laulu Leelutamine, vaid et sellel on, tähendab usk sellesse, et välja öeldud sõnal on jõud, seesama, mida me kohtame väga paljudes erinevates religioosses, dress traditsioonides. Tulles nüüd selle kanepi ehk marihuaana suitsetamise juurde, siis see ka päris ohutu tegevus ei ole. Jällegi, kui vaadata nagu erinevaid religioosseid traditsioone, siis see, et püütakse oma teadvust muuta, tähendab see ei ole midagi ainulaadset. Pindia traditsioonides suitsetatakse kanepit, Šomanistlikes traditsioonides süüakse seeni, teistest traditsioonidest, süüakse mingit puud, mis nii-öelda teadvust muudab. Mille poolest see rasta fari traditsioonis võib-olla eriline on just nimelt see tähelepanu, mida ta on saanud või mis on sellele nagu osaks langenud ja mis on seotud väga otseselt sellega see traditsioon jõudis nii-öelda populaarkultuuri ja sedakaudu siis nahka, see vastav tähelepanu sellele, see oli vist üks esimesi artikleid, mis rasta Farry traditsioonilist kirjutati ajakirjas Rolling Stones. Oli see, et see usurühm suitsetab rohkem marihuaanat päevas kui terve aasta jooksul. Kriin vičvilliš või no tähendab midagi taolist. Üks linna jagu Ameerika Ühendriikide seal nagu midagi täiesti uskumatut. Kujutage ette, et see on selline usutraditsioon. See on viis, kuidas nad on näinud nii-öelda jumalaga kontakti saada, tähendab, sellist vahetut jumalakaemust, nii nagu mainitud teistes traditsioonides on seesamamoodi, polnud üks asi, mida ka ei maksa ära unustada, et kui vaadata Jamaika sellisele rahvameditsiinile, siis kanepil on seal olnud oma osa nii-öelda osana rahvameditsiinist, kõhuvalu puhul või mingite muude valude puhul. Ka see on vahend, kuidas inimesed abi saavad, aga seda mõõdukal kujul suitsetamisest, kus ilmselt mõõdukus unustatakse. Tähendab jah, see on, see on kindlasti nagu erineva, aga on ka see erinev, et mis eesmärgil seda tehakse, kas see on nagu religioossed eesmärgid või see on lihtsalt nii-öelda meelelahutuslik tarbimine ja, ja veel, tähendab, kui vaadata nagu seda valdkonda, siis see on ka üks põhjus, miks seda usutraditsioone näiteks ema ikka olema väga tõsiselt aeg-ajalt tagakiusatud, eriti varasematel kümnenditel, olgu see neljakümnendatel viiekümnendatel kuuekümnendatel aastatel. Et see on olnud nagu üks selline hea hea põhjus või tähendab noh, see on otseselt olnud seaduse rikkumine ja, ja selle vastu on siis võimalik ka meetmeid kasutada. Õpetlased väitnud, et, et see on sellel religioonil ka nagu selline öelda keskne inspiratsiooniallikas ja oma iva selles tõenäoliselt on pärast, et kui vaadata nagu rasta fari traditsiooni, siis seal on tähtis piibel, seal on tähtis nii hästi uus kui vana testament, sealt tuleneva paljud ka selle usutraditsiooni sees olevat tavad. Aga seda loed, tehakse nii-öelda inspireeritud seisundis või tähendab, seda tõlgendatakse vastavalt siis oma arusaamadele ja millel võib olla nagu tõepoolest siis oluline osa ka sellel nii-öelda teisenenud teadvus seisundil. Jah, ja mis seisundisse seda teed, sa oled seejuures suitsetanud või suitsetamise ajal või juhtima ja nii edasi. Et need on sellised asjad, aga seda ei maksa nagu noh, selles suhtes üle tähtsust, tähendab see on üks nendest valdkondadest, mis pälvib nagu ebaproportsionaalselt suurt tähelepanu ja kindlasti ongi selline noh, kuidas nüüd öelda, mis inimestele seostub selle traditsiooniga ja need on tavaliselt need rastapatsid siis punakollane, roheline värv ja siis marihuaana, et noh, aga kui seda traditsiooni nagu vaadata ja vaadata seda, millest ta räägib, mida ta õpetab kuidas ta maailma näeb, siis ta on nagu märgatavalt siiski laiem ja miks jällegi tähendab, et miks kasutatakse marihuaanat või kanepit selles traditsioonis mitte lihtsalt sellepärast, et kellelgi tuli selline mõte vaid nad põhjendavad, võiks öelda kõiki asju, mis selles traditsioonis on piibliga. Ja piiblis on juba niimoodi öeldud. Juba esimeses Moosese raamatus on öeldud, et jumal lõi haljendavad rohtu ja mis see muu ikka olla sai? Samas muidugi see marihuaana ja rastapatsid ja nii edasi tekitab ahvatlust lihtsalt võtta rastadelt üle nisukesed välised jooned ja siis teha tähtis nägu ette, et mina olen nüüd ka süvenemata absoluutselt sellesse, mis selle kõige taga on. Täiesti õige tähendab nii see valdavalt ongi sellepärast et kui vaadata kas või näiteks läänemaailmas inimesi, kes ütlevad, et nad on rastana sageli see ongi teatud välised elemendid. Et selles suhtes noh see võrdlus ei ole võib-olla nagu päris õige, aga samas üsna asjaga on, see on nii nagu satanismiga, tähendab, et on, kui panen mustad riided selga paned tagurpidi pentagrammi kaela, siis sa oled satanist, eks ole, ilma et sa pruugiks nagu üldse midagi sellest sattalismist või saatanast või millestki muust. Rastafarei traditsioonid on täpselt sama asi, paned endale bareti pähe, kasvatad juukse või veel parem, käid juuksuris, lased, et teha endale rastapatsid ja suitsetavad kanepit. Olen, olen rasta ja see on võib-olla see probleem, mis tekib siis, kui see seos selle populaarkultuuriga muutub nagu esmaseks vaid inimeste jaoks. Aga kui me räägime rastas, siis sageli seal seostub rege, eks ole noh, nii-öelda populaarkultuur ja kõik muu taoline samal muusika, ma jätsin ütlemata, eks ole, ja kuulata kõige selle juures Bob Marley, siis oled sa nii rasta, kui üldse olla võib, just, aga samal ajal all vaadates seda traditsiooni on paljud, seal on see traditsioon nii-öelda rasta vanemate traditsiooni nii-öelda moraalsed eeskuju ütlevad igasugune meelelahutusosa paablonist. Osa sellest paberisse on see, mis inimesi vangistuses hoiab, see, mis imeb nendest vere välja, sellega ei pea üldse kokku puutuma. Miks Bob marli nii vanalt ära suri, kui ta suri sellepärast et ta hakkas elama sellist elu? Aga läks nii-öelda laiale teele, ei pea tegema muusikatööstusega koostööd ja elama sellist väljapoole. No inimene on nõrk Rastafari traditsiooni kohaselt inimene võiks elada igavesti, see on igal inimesel võimalik, kui ta elab oma elu õigesti. Kui vana Bob Marley oli, kuidas oli? Kui ta suri, ta oli, kus ta oli alla neljakümneaastane. Et kui inimene elab kõik oma elu õigesti, ei peksi mingite reeglite vastu, elab nii-öelda harmoonilist elu, siis ta peaks elama igavesti. Miks Bob Marley suri? Järelikult ta tegi midagi valesti, mis on patu palk? Patu palk on surm. Aga samas rastad ei usu surma, nad nimetavad seda teiseks mingiks tasandiks, jah. Ei tähendab siiski see surm, milles inimene sureb nii-öelda kõlab küll väga loogiliselt see surm, milles inimene sureb. Ikkagi väga reaalne, tähendab kui inimene sureb, siis ta, siis ta sureb, tal on võimalus elada igavesti. Kui me räägime Haile sel assist ja tema surmast, siis seal on tegu teistsugune. Sellepärast et, et nii nagu vabaajalugu väidab, haljas elassi, suri 1975. aastal või tapeti 75. aastal brasta fari traditsioonis seal midagi samasugust, et nii nagu Jeesusega ei surnud, ta tõusis surnuist üles, läks kusagile mujale, ta on nii-öelda teistsuguses maailmas, ta on elav edasi ja haljas elassi, surnukeha või see, mida eeldatakse, et on Hayley surnukeha leiti alles mõned aastad tagasi, et varasemal ajal oli veel seegi tõendus, et no aga keegi ei ole ta surnukeha leidnud järelikult noh, ta läks kuskile mujale. Legendid sellest, kuidas teener oli, tema teenija oli näinud, kuidas tuli sellisesse seisnud ja siis kuidagi ennast nagu kokku tõmmanud ja muuta nagu hästi-hästi mustaks, siis ära kadunud. Läks kusagile teise dimensiooni. No sisuliselt nagu on ka väidetud, et see on tõepoolest selline usk, kus üks müstifikatsiooni ajab teist taga, ehk siis väga palju väärtustatakse sellist isiklikku kogemust ja arusaamist asjadest. Just nimelt, et tegemist on selles suhtes nagu väga individuaalse religiooniga, et seal rõhutatakse tähendab jällegi selliste religioonide puhul tuleb nagu vaadata seda ajaloolist tausta. Et kui on orjad, siis räägitakse nii-öelda kollektiivselt nemad või nii, nagu mida meie arvame, aga see traditsioon on rõhutanud just seda mina, et iga inimene on nii-öelda üksikindiviid, mida mina arvan, mida mina tean. Seesama inglise keelepõhiselt aiend ai, eks ole, ja mina jumal seal, mina, mina ja mina, meie oleme mina, mina ja mina ja mina paljude minade kogum. Ja see oli üheksakümnendatel aastatel üks selline rasta, vanemate rühm käis Ameerika Ühendriikides ja siis üks selle rühma esindajatest sõlmis lepingu plaadifirmaga, et välja antaks autentse rastamuusika plaat mille tulemus oli see, et mehed ja naised pöördusid omavahel tülli sellepärast, et kuidas keegi võib esindada teisi inimesi, kuidas keeglinud teiste inimeste eest kirjutab mingile lepingule alla, et see ei ole võimalik, iga inimene peab ise selle nõusoleku andma. Ja see, et need arvamused uskumused on erinevad selle puhul on ka öeldud, et see on ühelt poolt selle liikumise tugevus ja teiselt poolt selle nõrkus, noh, ta on jäänud selliseks väga heterogeensed, eks. Aga samal ajal igaüks võib uskuda nii nagu talle parem tundub, et ühtede jaoks on Haylese lassi, kes ütlevad, et nad on rastafaarid. Ühtede jaoks on haljas elassi jumal, teiste jaoks on ta taastunud kristus. Kolmandate jaoks on ta selline ideaalne inimene või ikoon, kelle järgi oma elu seada. Meenutame hetkeks, et jutt käib tollest samast Etioopia kuningast, kes siis ühel hetkel krooniti ära ja kelle eelmine nimi oli ras trafaari just, ja sellest kõik see hakkas, sest usk, mis siis sellega kaasnes pöörane ja seda võib siis lugeda rasta foori alguseks. Jah, tähendab, kas saab pööraseks nimetada, aga kindlasti oli see uskumatu paljudele inimestele veedeet, sellised mõtted, nagu inimeste peas käima hakkasid. Aga see on jällegi, et kui vaadata nagu sellist religioosset dünaamikat nagu sobilik nii-öelda pinnas sobilikud tingimused siis ühest uudisest võib sündida mida iganes. Üks väike naljakas detail veel, ehkki rastad endi jaoks pole see kindlasti üldse naljakas, vaid jälle taaskord midagi väga pühalikku, et mis on siis nendesamade rastapatsid taga, et miks nad peavad sellised olema, seal on oma kindel usk taga jälle. Ja sest, et ega religioonis ei tehta midagi niisama, lihtsalt niisama nalja pärast. Seal taga on ühelt poolt uskumus sellest, et see sümboliseerib lõvilakka tähendab selline religioosne sümboolika, lõvi kui aafrika sümbol kui haljaslassi, lemmikloomad kui pruse, sümboljõud, jõud, loomade kuningas ja, ja kõik muu taoline siis seal taga on ka seda nähtud, et see on nagu antennid, kui nendega see on viis, kuidas nagu kommunikeeruda maailmaga, kuidas võtta sellist vibratsiooni maailmast vastu signaale, signaale tegelikult ilmselt põhjused on mingis mõttes nagu palju proosalisemad, miks see tava sündis? Vesimesed, rastad ei kasvatanud endale selliseid juukseid, agara kasvatasid habemed, mis 30.-te aastate sellises Jamaica kultuurilises kontekstis, no see oli ka midagi aktsepteerimatut, nende mehe lõug pidi olema sile ja juuksed pidid olema lühikesed. Nemad kasvatasid endale habemed, aga siis neljakümnendatel aastatel väidetakse, et Jamaica ja kas õitsema ikka kliiner nimelises ajalehes ilmusid pildid Masay sõduritest vabadusvõitlejatest Aafrikas, kellel olevat olnud siis sellised juuksed. Ja seal, et siis nii-öelda radikaalsemad noored rastad leidsid, et noh, see on see, kuidas me peaksime välja nägema nii nagu aafrika sõdalased. Ja sealt on tulnud see traditsioon ja siis loomulikult tähendab kõik, mis seal on, sel kõigel on oma alus piiblis piiblis on vanas testamendis nõndanimetatud Naziri tõotus, tähendab jumalale pühendunud mees ei lõika oma juukseid, ei lõika oma habet. Ja tähendab, see on nii-öelda selline pühendumise märk, et nii nagu vanas testamendis juba muistsed iisraellased, kelle järeltulijad on tänapäeva rastafarid. Need juured on sinna kaugele aega tagasi viidavad. Ja meenutades seda, et nad suitsetavad kanepit, eks ole, millesse võib suhtuda nii ja naa ja mille tervislikkus on ka selline. Ükski liialdus pole hea ja seda ei tasu lihtsalt niisama üle võtta, aga kõige seejuures on rastad üsna tervislikud toitujad. Ja tõepoolest, et kui vaadata nagu seda rastabaari traditsiooni laiemalt, siis kindlasti on väga olulisel kohal nii-öelda tervislik toitumine. See kõlab võib-olla meie tänases maailmas isegi veidi kummaliselt, aga võiks öelda, et algusest peale on nad rõhutanud seda, et no kõikvõimalikest säilitusainetest tuleb hoiduda, seal on jällegi omad sellised psühholoogilised ajaloolised põhjused, orjadele anti soolatud liha ja kõike muud taolist. Soolast tuleb hoiduda, tähendab, sool on mürk, nii nagu valge suhkur on mürk, tähendab, neid on miskid, sellised asjad, millega inimesi noh, kuidas siis öelda orjastatakse või aheldatud tehakse, kõikvõimalikest säilitusainetest tuleb hoiduda, sealihast tuleb hoiduda, väga paljud neist on täiesti taimetoitlased. Noh, kui vaadata nagu sellist nagu tervisliku toitumise perspektiivis lisad on kindlasti olnud nagu pioneerid selles vallas, et kui me tänapäeval räägime, et tuleks tarbida võimalikult vähe säilitusaineid toitained, kus neid säilitusained on võimalikult vähe, siis see on olnud see ideoloogia kogu aeg, tähendab, tuleb siia loomulikke asju tuleb siia naturaalset toitu või orgaanilist toitu, siis meie tänapäevases mõttes soovitavalt ise kasvatatud. Sest see on üks selle traditsiooni iga kividest olnud. Et inimene ei pea olema kellelegi ori. Nende ka palgatöö. Kas see on tähendab mingis mõttes nagu orjuses olemine, et inimene peaks ise endale tööd andma mis ideaalis oleks see ise sa kasvatad? Sa oled talupoeg, kes ise kasvatad endale toidu ja sööd seda ja nii edasi. Jah, kõlab väga üllalt, aga laias laastus on see ilmselt üsna problemaatiline kõike seda järgida, siin. Ma arvan, et see. Problemaatiline, et see tegelikult ju, kui vaadata nagu kaasaegset maailma, siis selle suunas püütakse liikuda. Ja paljud asjad sõltuvad sellest, mida me peame nagu normaalseks või mida me ei pea normaalseks. Et, et seesama puudutab, noh, olgu see siis toitumist samamoodi alkoholis, brastafaari traditsioonis, põletatud alkohoolse on olnud tabuks, sest et see on viis, kuidas inimese orjuses hoitakse Need on sellised asjad, mida võiks ideaalis järgida ja mida võiks omaks võtta, mõeldes rastadele. Ma arvan küll, et see on kindlasti üks sellistest asjadest, et need teatud eluviisi puudutavad põhimõtet mõelda sellele, mida süüakse, miks süüakse ka, sest et kui me vaatame ju ka tänapäeval seda, mida toiduna müüakse kas see kõik ei ole siiski söömiseks mõeldudki maiustused mille koostist me ei tea, ja nii edasi, mis teevad suu siniseks või teevad suu punaseks, lööve nahale. Et see ei ole kindlasti söömiseks mõeldud, et selline noh võib-olla oleks seda öelda õige mahepõllumajandustoodangust elatumine, see ei ole kindlasti kerge, aga kindlasti otstarbekas nii-öelda nii tervise kui ilmselt paljudel muudel põhjustel. Selline oli tänane saade Jamaical sündinud usutraditsioonis, trastafaarist stuudios olid Ringo ringvee ja Haldi Normet-Saarna. Helirežissööritöö tegi Maristomba. Nädala pärast kohtume folklorist Marju Kõivupuuga kuulmiseni.