Tere õhtust, kell sai kuus, uudistetoimetus teeb kokkuvõtte neljapäevast, kolmandast aprillist, stuudios on Vallo kelmsaar. Rahandusministeerium kärpis tänavust majandusprognoosi pooleteistprotsendi võrra. Uue majandusprognoosi järgi kasvab Eesti majandus sel aastal 3,7 protsenti. See tähendab riigieelarves kavandatud kulusid tuleks vähendada 3,1 miljardi krooni võrra. Eesti pank teatas, et rahandusministeeriumile majandusprognoos kajastab majanduses toimuvaid olulisi arenguid. Oma kevadprognoosi avaldab keskpank kahe nädala pärast. Valitsus otsustas alustada ettevalmistusi Eesti osalemiseks maailmanäitusel Expo 2010, mis toimub Shanghais. Esialgsel hinnangul kulub sel näitusel osalemiseks umbes 60 miljonit krooni. Ta kiitis Makedoonia edusamme, kuid Kreeka vastuseisu tõttu skoopile liitumiskutset ei esitata enne, kui nimetatud tüli on lahendatud. Gruusia ja Ukraina jäid liikmelisuse tegevuskavast praegu ilmuma, kuid juba detsembris on neil järgmine võimalus. Peaminister Andrus Ansipi kinnitusel ei olnud Venemaa vastuseis Gruusia Ukraina puhul tänastel kõnelustel argument. Leedu peaminister Gediminase Kirkilas võitis seimis usaldushääletuse, valitsusjuhile heideti ette inflatsiooni kasvu, riikliku investeerimisfirma loomist ja õpetajate halba majandusolukorda. Hiina teatas, et avab Tiibeti pealinnas lausa uuesti välisturistidele esimesel mail. Hiina võimud mõistsid aga kolmeks ja pooleks aastaks vangi tuntud inimõigusaktivisti ja tiibeti poliitika kriitiku. Pärnu linnavalitsus lubas kõrvaldada sõnastusvead määruses, mis käsitleb õpilaste minekut esimestesse klassidesse. Määruse puudustele on tähelepanu juhtinud ka õiguskantsler. Täna algavad Eesti muusika päevad panevad rõhu lastele ja noortele ning mängulisusele. Ja ilmast. Öösel võib õhutemperatuur kohati paar kraadi alla nulli langeda, homme päeval tõuseb kuni pluss 12 kraadini öösel, kui päeval võib kohati sadada veidi vihma. Rahandusministeerium kärpis tänavust majandusprognoosi 1,5 protsendi võrra. Uue majandusprognoosi järgi kasvab Eesti majandus sel aastal 3,7 protsenti mis tähendab, et riigieelarves kavandatud kulusid tuleks vähendada 3,1 miljardi krooni võrra. Järgmiseks aastaks prognoosib ministeerium 6,4 protsendilist majanduskasvu. Kõik need numbrid olid kõne all ka valitsuse tänasel pressikonverentsil. Kohal käis Mall Mälberg. Rahandusminister Ivari Padar rõhutas, et majanduskasvu aeglustumise olukorras tegutseb valitsus parema võimaliku stsenaariumi järgi. Kui plaan A oli riigieelarve ülejäägiga 3,6 miljardit, siis plaan B nägi ette võimalikke muutusi majanduses ja seega ka kulude kokkuhoidu. Seda plaani B valitsus nüüd rakendab. Ivari Padar. Valitsuskabinetile tegin ma ettepaneku, et kulude kärpimisega võiks toimida küllalt operatiivselt ja on ettepanek, et erinevalt ministeeriumist kulude kärpimine võiks olla seitsmest kuni üheksa protsendi. Ja valitsuskabineti seisukoht oli, et teema vajab lendavat analüüsid ja järgmise nädala esmaspäeval koguneb valitsusliidu eestseisus järgnevaid samme edasi analüüsima. Mis puudutab võimalikke prognoose ja seda, mille pealt alustatakse uue riigieelarvestrateegia tegemist, siis analüütikute välja pakutud variant majanduskasvuks järgmisel aastal 1,4 protsenti, mille pealt ütlen mina kohe välja sellise poliitilise seisukoha, et kui me võtame 6,4 protsenti isegi baasaluseks, et teha uut riigieelarve strateegiat, siis selle pealt konkreetse eelarve tegemise aluseks võetakse sellesse maalimine ja kõige alalhoidlikum variant, mida see tähendaks, nagu need on majanduskasvunumbrina ehk siis võimu, ütleme ümmarguselt kolm poolprotsent. Mis on rahandusministri sõnul hea, on see, et inimesed ei võta arutult turult raha ega kütta seda tarbimisse. Hoiuste kasv on suurenenud ja väliskaubandusdefitsiit vähenenud. Milline on aga mõju mõneks ajaks? Kindlasti paneb riigieelarved ja kulutused sellisesse säästurežiimil, ehk siis kulusid tuleb piirata, igal juhul tuleb seda teha aga taolise arvestusega, et me ei lõika tuleviku arvelt. Kulude kärpimise vajadusega seoses on juba mainitud koalitsioonilepingu võimalikku muutmist, mille kohta haridusminister Tõnis Lukas leidis, et see on võimalik. Koalitsioonileping tuleb üle vaadata kindlasti ja mõned punktid, mis seal kirjas, aga on hakanud siin oma elu elama või millele on antud konkreetsed tähtajad, juba siis võib-olla need tähtajad tuleb näiteks üle vaadata. Ma arvan, et nende põhisuundade osas koalitsioonileppe muutmiseks põhjust ei ole. Samas kulude kärpimise kontekstis oli juttu ka niinimetatud puutumatutest ministeeriumidest, mida kärped just nagu ei tohiks puudutada, mille peale justiitsminister Rein Lang ütles, et tema hoiduks sellistest avaldustest asja tuleb arutada. Ma soovitan kindlasti kõigil, mitte nagu kapselduda iseenda kohaliku konnatiiki, vaadata, mis toimub maailmas. Arengut ei ole väga positiivsed, ei julgeolek oli sellest aspektist ega ka maailma majanduse aspektist. Ja julgeolek oli sellest aspektist kindlasti, saame vähendada ei oma välisega sisejulgeolekualaseid võimekusi. Et kaude on kärbetega seoses juttu olnud puutumatust haridusministeeriumist, siis kinnitas Tõnis Lukas, et ta ei välista kärpeid ka haridusministeeriumis. Minule. Midagi selle vastu, et üldisest Tõnis, kui on vaja administratiivhalduskulutusi vähendada, saab seda teha ka haridus teadusministeeriumi all, mis on ka tehtud rasketel aegadel, on investeeritud tulevikus, nii et niisugune stardipositsioon järgmiseks tõusuks võetakse sisse tavaliselt rõhutades hariduse ja teaduse ja arendustegevuse tähtsust. Eesti pank teatas rahandusministeeriumi täna avaldatud majandusprognoosi kommenteerides, et selles prognoosis kajastuvad kaks olulist arengut. Esiteks toimub Eesti majanduses kohanemine liiga kiire sisenõudluse kasvukeskkonnast normaalsema kasvu suunas. Selline kohandamine on ühtaegu nii paratamatu kui ka Eesti majandusele pikas perspektiivis kasulik ja teiseks võtab prognoos arvesse viimase poole aasta jooksul halvemaks muutunud olukorda nii eksportturgudel maailma finantssüsteemis. Majanduse kohandumine muutunud väliskeskkonnaga on seni toimunud sujuvalt. Rahandusministeeriumi prognoosile tuginedes võib öelda, et valitsuse ja rahandusministeeriumi sammud riigieelarve korrigeerimiseks on vajalikud, et hoida majanduspoliitika usaldusväärsust ning seeläbi toetada majanduse sujuvat kohandamist, teatas Eesti pank. Majandusprognoosi avaldab Eesti pank 16. aprillil. Isamaa ja Res Publica liidu aseesimehe Tõnis Lukase hinnangul tuleb koalitsioonileping üle vaadata ja osa seal määratud tähtaegadest edasi lükata. Oma sõnu põhjendas Lukas majandusprognoosiga, mille rahandusministeerium täna avaldas. Koalitsioonilepingus on asju, mis on hakanud oma elu elama ja osa asjade puhul tuleb nende tähtajad üle vaadata, ütles Luukas. Valitsus otsustas ja määrata suursaadik Toomas Tiiveli Eesti peakomissariks Hiinas Shanghais toimuvaks maailma näituseks Expo 2010. Peakomissar on Eesti kõrgeim esindaja maailmanäitusel. Ta koordineerib ettevalmistustöid. Järgmisena sõlmib majandus- ja kommunikatsiooniministeerium näituse korraldajaga lepingu ning kutsub kokkukorralduskomitee. Esialgsetel hinnangutel kulub maailmanäitusele 2010 osalemiseks ligi 60 miljonit krooni. Näitus toimub siis aastal 2010, Shanghais maist oktoobrini ja näitus hea teema on parem linn parem elu. Põhja-Atlandi nõukogu otsustas Rumeenias Bukarestis toimuval tippkohtumisel Makedoonia NATO liikmeks mitte kutsuda Ukrainale ja Gruusiale. Liikmelisuse tegevuskava lükati aga edasi, jätkab Kai Vare. Null ööselgi pidasid kreeklased makedoonlased kõnelusi, et jõuda kokkuleppele Makedoonia nime suhtes, millele Kreeka on vastuseisu avaldanud. Lõppotsus oli ikkagi, et nato esitas liitumiskutse Horvaatiale Albaaniale Makedooniale, aga mitte NATO peasekretäri Jaap de hoop. Scheffer sõnul tunnustab allianss endise Jugoslaavia vabariigi Makedoonia tõsist tööd ja pühendumist NATO väärtustele kuid kahjuks ei ole nimevaidluses õnnestunud edu saavutada. Leppisime kokku, et endise Jugoslaavia vabariigile Makedooniale esitatakse kutse niipea, kui nimeküsimuses on jõutud mõlemale sobiva kokkuleppeni soovitas pooltel viivitamata kõnelusi jätkata. Selle teate peale lahkusid Makedoonia ajakirjanikud kärarikkalt saalist. Teised riigid toetavad. Makedoonia liikmeks saamist suhtuti Makedooniast emotsioonidesse mõistvalt. Makedoonia delegatsiooni pressikonverentsiruum oli rahvast täis. Välisminister Antonio millessoski sõnul asustus NATO oma tänase otsusega ise oma põhimõtete vastu. Nato sisu seisne riikide nimevalikus, vaid stabiilsuses koostöös julgeoleku tagamise koormuse jagamises ning Makedoonia on näidanud, et suudab seda koormat jagada, ütles minister. Makedoonia sai karistada mitte selle eest, mida me oleme teinud, vaid selle eest, kes me oleme. Me oleme makedoonlased, meie maanMakedoonia vabariik ja nii jääb see igavesti, ütles välisminister millažovski. Peaminister Andrus Ansip kommenteeris NATO otsusteni. Mõned erimeelsused ei ole seotud mitte Makedoonia tehnilise ettevalmistusega, leitakse, et Makedoonia vastab nii poliitilistele kriteeriumitele, tehnilistele kriteeriumitele. Ta võiks saada NATO liikmeks kohe, kui on lahenduse leidnud Makedoonia nime. Küsimus. Teine Eestile võib-olla südamelähedasem teema oli liikmelisuse tegevuskava ehk Mäpi andmine Gruusiale ja Ukrainale. Andrus Ansipi sõnul anti neile väga tugev NATO liikmelisuse perspektiivi rõhutava avaldus. Öeldakse otsesõnu, et Ukrainast ja Gruusiast saab NATO liikmesriik on antud volitus välisministritele detsembris liikmelisuse tegevuskava läbi rääkimisi alustada ja põhimõtteliselt ei ole välistatud ka see, et juba esimesel kohtumisel leitakse, et Ukraina ja Gruusia on küpsed selleks, et saada liikmelisuse tegevuskava staatus. Gruusia on öelnud, et näpist ilmajätmine oleks igal juhul Venemaa võit. Peaminister Andrus Ansip nii ei arva. Praeguses sõnastuses kindlasti ei saa pidada mingisuguseks Vene võiduks ja, ja Venemaa kindlasti ei ole annad argument praeguse formuleeringuga sünni juures peetakse silmas eelkõige NATO tulevikku ja mitte kolmandaid riike, kes NATOsse ei kuulu. Nii Gruusia ega Ukraina poolelt täna tuliseid avaldusi ei tehtud, nemad paistsid otsusega üsna rahul olevat. Välissõnumitega jätkab Nele Meikar. Leedu sotsiaaldemokraadist peaminister Gediminase Kirkilas võitis seimis toimunud usaldushääletuse. Kirkilase ametis jätkamise poolt hääletas 68 seimi liiget, 63 oli vastu ja üks jäi erapooletuks. Leedu seimis on 141 saadikut peaministri tagandamis, eks oleks vaja olnud 71 häält. Kirkilasele esitasid enne umbusaldamist järelpärimisi opositsioonilised konservatiivid, liberaalid, tööerakondlased ja erakonna kord ja õiglus fraktsioon. Talle esitati terve rida etteheiteid, kaasa arvatud kasvav inflatsioon, riikliku invest veerimisfirma loomine ning õpetajate halb finantsolukord. Hiina Tiibeti pealinna Laasa uuesti välisturistidele esimesel mail, teatasid ametnikud. Esialgu pole aga selge, kas turistid võivad sõita ka teistesse Tiibeti piirkondadesse. Tiibeti pealinn suleti turistidele eelmisel kuul toimunud meeleavalduste mahasurumise järel. Samas mõistsid võimud kolmeks ja pooleks aastaks vangi tuntud inimõiguste aktivisti Tiibeti poliitika kriitiku Uutšea, kellele pannakse süüks riigivõimu ja sotsialistliku süsteemi õõnestamist kohtuotsust. Pärast seda, kui mitu inimõiguste rühmitust kritiseeris Hiina võime, et need üritavad pekingi olümpiamängude eel teisitimõtlejaid vaigistada. USA ja Euroopa liit mõistsid Uutšea vangistamise hukka. Saabe valitseva partei poliitbüroo koguneb homme, et arutada riigis toimunud parlamendi ja presidendivalimisi. President Robert Mugabe partei kaotas napilt Parlamendi alamkoja valimistel, kus opositsiooniline Emmdeezzee sai 99 kohta ja Mugabe partei 97 kohta. Eks väiksem opositsioonipartei sai 10 kohta. Tegemist on esimese korraga pärast riigi iseseisvumist, kui Mugabe partei kaotas alamkoja üle. Kontrollivalimiskomisjon teatas, et ülemkoja tulemused avaldatakse tänaseks päeva jooksul. Labaste presidendivalimiste tulemusi ei ole veel aga teatavaks tehtud. Arvatakse, et võimupartei arutab, kas president Robert Mugabe peaks võimalikuks teises voorus opositsioonijuht Morgansvangi rai vastu kandideerida. Vene siseministeerium lükkas ümber ajalehe kommersant väite, nagu oleksid Vene võimud esitanud maksupettuse süüdistuse ühe suurima riigis tegutseva välismaise investeerimisfondi Hermitage Capital Management juhile Rauderile. Kommersant teatas, et siseministeerium algatas möödunud aastal uurimise Browderi maksulaekumiste kohta ning on samuti sihikule võtnud hüümiti džiga seotud Vene firmad, mis on maksnud dividende Küprosel paiknevatele offshore-firmadele. Miilitsas öeldi kammersandile, et siseministeerium esitab kohtule taotluse Lauderi ning hüümiteetsi kohalikku kontorit juhtinud Ivan Tšerkassova vahistamiseks. Pärnu linnavalitsus lubas kõrvaldada sõnastusvead määruses, mis käsitleb õpilaste minekut esimestesse klassidesse. Määruse puudustele on tähelepanu juhtinud ka õiguskantsler Toomas šalda jätkab. Sügisel kehtestati Pärnus uus kord, mille kohaselt peavad Pärnu linna munitsipaalüldhariduskoolide esimestesse klassidesse minevate laste vanemad esitama vormikohase avalduse, kuhu märgivad kõige eelistatum kooli. Kui mõnda kooli laekub rohkem avaldusi kui esimeses klassis kohti otsustab määruse järgi vastav komisjon, kus laps oma kooliteed alustab. Kuigi reaalsuses päris nii ei ole, on teoorias võimalik olukord, et kui vanemad ei soovi last panna kodule kõige lähemasse kooli, pole kindel, kuhu ta õppima saadetakse. Eelmise aasta novembris pöördus õiguskantsler Allar Jõks Pärnu linnapea poole kirjaga, kus palus selgitada, millisel õiguslikul ja sisulisele Mul on selle eelpool kirjeldatud määruse vastu võeti ja kuidas on tagatud põhiseadusest ja põhikooli ning gümnaasiumiseadusest tulenev lapsevanem õigus valida lapsele isekool. Kui esimesena eelistatud koolis pole vabu kohti. Et Pärnu linnavalitsus midagi ei muutnud, võttis märtsis teema üles uus õiguskantsler Indrek Teder, kes rõhutab, et põhiseadus see paragrahv 37 sätestab. Igaüheõiguse haridusele ja laste hariduse valikul on otsustav sõna vanematel. Ükski seadus ei anna kohalikule omavalitsusele pädevust otsustada, millisesse kooli laps läheb. Pärnu linnavalitsusel oli Tederi kirjale vastamiseks aega tänaseni. Vastuses leitakse, et asi on pigem kõnealuse mitmeti mõistetavas sõnastuses ja see viga on kavas parandada. Pärnu linnasekretär Tiina Roht. Mööname, et see määrus vajab täpsustamist ja võib-olla selgemalt lahtikirjutamist seda mõtet, mida me selle määruse vastuvõtmisel silmas pidasime, aga samas ütleme ka õiguskantslerile, et õige ei ole seda teha nüüd siin lähiajal, kuna õppeaasta lõpeb ja tegelikult esimesed klassid on komplekteeritud lapsevanemad oma avalduse esitanud ja me oleme valmis seda sõnastust täpsustama ja tooma sisse selgelt selle mõtte, et lapsevanemal on õigus teha ise koolivalik loomulikult siis vabade kohtade olemasolul, aga me teeme seda enne järgmise õppeaasta algust või siis kohe selle alguses kirjas õiguskantslerile. Meil rõhutame seda, et mitte ühegi lapsevanema õigused ei kitsenenud määruse mõttes võimalustest parima. Siiski valis lapsevanem ise probleeme, justkui nagu ei ole. Normitehniliselt ei olnud see määrus üheselt arusaadav, andis tõlgendada mitmet viisi. Täna algavad Eesti muusika päevad Tõnu Karjatse vahendusel saate kohe natuke rohkem teada. Nõnda kõlab tänapäeva ühe tuntuma eesti helilooja Erkki-Sven Tüüri paladedikassioon, mida saab kuulda ega näha täna õhtul festivali avaüritusel Kinos Sõprus erikavas sensatsioon. Kossellilooni lühendatakse visuaaliga. Mängulisusest ongi kantud kogu tänavune Eesti muusika päevade kava, räägib festivali kunstiline juht Ülo Krigul. Mänguga seostub ka suurema tähelepanu pööramine lastele ja noortele. Seekordsel festivalil, mis on tavapäraselt, on festivali olnud ikka noorte heliloojate esiettekandeid, sel aastal on neid rohkem, aga lisaks on hotellitöötaja muusikale on harilikust rohkem kaasatud noori muusikuid. Et Eesti muusika päevad ei ole mitte selles mõttes eesti muusikat eesti heliloojate muusika, vaid ka eesti muusikute muusika ja kas või tänane päev sisaldab Tallinna muusikakeskkooli sellist ilusat tõele vaimus Kaala kontserti eesti muusikast siis klassikast kuni kuni tänapäevaste esietendus. Eesti muusika päevad aitavad meelde jätta avastada uusi nimesid meie muusikamaastikul, nagu näiteks Kristo Matson või Evelin separ. Ülo Krigul kinnitusel on Eesti uuel muusikal täheldatav ka oma äratuntav suund. See erinevus võib olla väljendub mingisuguses teatud vabaduses katsetada otsida just nimelt, et see festivali programm on selles mõttes heaks lakmuspaberiks võinud näiteks, et see kirjusus, mis siin valitseb, et ega see tekkinud kuidagi kunstlikult või festivalikorraldajate poolt otseselt paika panda nõelteta festile koguneb ikkagi kokku sellest, mis parasjagu siin õhus on ja mis, mis erinevad, kirjutavad ja mida, mida muusikud mängivad. Ja see pilt on üsna kirju ja neid, neid suundi on palju. Eesti muusika päevad toovad nädala jooksul vaatajateni siis kogu tänapäeva eesti muusikas sümfooniaorkestrist ja tšello ansamblist kultuurikatlas kuni elektroonika ning džässi pidudeni heliloojate maja keldris. Üheks festivali tähiseks on mitmekülgse helilooja Jüri Reinvere loomingule pühendatud autoriõhtu eeloleval laupäeval Nigulistes. Ka seal kohtuvad helipildi ja sõnakunst lähemalt Eesti muusika päevadega kohta veebiküljel www punkt. Helilooja punkti. Ja ilmast öösel on Eestis vahelduva pilvisusega ilm, vaid mõnes üksikus kohas võib veidi vihma sadada. Paiguti tekib udu. Puhub põhjakaarte tuul üks kuni seitse meetrit sekundis, õhutemperatuur on miinus kaks kuni pluss neli kraadi. Homme päeval. Mul on samuti vahelduva pilvisusega ilm, paiguti võib sadada veidi vihma. Tuul on muutliku suunaga, tuule kiirus üks kuni kuus meetrit sekundis. Sooja tuleb päeval kaheksa kuni 12 tuulepealsel rannikul aga neli kuni seitse kraadi. Niisugune tänane Päevakaja, mis kandis järjekorra numbrit 17140 kuulmiseni.