Maks ja Moorits. Viimane koerustükkmaks ja Moorits kole küll ette, lõpp saab karm ja külm. Talu aita põigata, kotid katki lõigata. See on teie viimne aps. Talumees üks vana paps tõstis selga jahume. Peagi märkab ta enne jahust tühjaks jooksvat koti jahu sees kaht väikest krati. See mu hinge küll ei mahu. Ära narrivad mul jahu, haaras poisid kinni, krauhti pistis jahukoti mauhti. Koti kelmidega, riis, otsi veskis. Seda siis mölder Mölder, kulla mees. Kähku kõik see jahuks, tee. Mölder haarab koti, kallab kogu täie kolust alla. Veski hakkab nagistama poisse peeneks ragistama. Juba Maidad kuripatud ongi läbi jahvatatud. Lõpp sel lool on õudselt täbar. Poistel sandisti, käib käbar. Enam need kaks kurikaela headele ei pane paela.