Tere õhtust, kell sai kuus. Uudistetoimetus teeb kokkuvõtte teisipäevast, seitsmeteistkümnendast aprillist minale Mall Mälberg. Riigikogu komisjonid on ühte meelt, et Eestis on vaja uut korruptsiooniseadust. Erimeelsused on näiteks selles, kui paljud isikud peavad esitama majanduslike huvide deklaratsiooni. Nonii seaduse esimene lugemine on homme. Kultuurikomisjon hääletas läbi parandusettepanekud kõrgkooli seadusesse. Seadus on suures saalis teisel mail. SEB balti riikide majapidamiste analüüsi põhjal on Eesti elanike keskmised säästud Balti riikides kõige suuremad, kuid samas on Eesti peredel kõige suuremad finantskohustused elaniku kohta. Tallinnas oli märtsi lõpus umbes 6000 töötut vähem kui eelmise aasta märtsi lõpus. Pikaajaliste töötute osakaal püsib aastataguse ajaga võrreldes enam-vähem samal tasemel, ulatudes üle 50 protsendi registreeritud töötutest. Töötukassa hinnangul on üks tõhusam abinõu pikaajalise töötuse vähendamiseks. Pidev koostöö töötu ja töötukassa vahel. Poola ja Baltimaad väljendasid muret seoses Venemaa raketitõrjeplaaniga Kaliningradi oblastis. President Toomas Hendrik Ilvese sõnul on Venemaa kasutanud NATO Iraani-vastast raketikilpi ettekäändena raketisüsteemide paigutamisel Kaliningradis. Oslo ringkonnakohtus jätkus kohtuprotsess massimõrvar Anders Behring Breiviki üle. Kurjategija kinnitas, et ta teeks sedasama uuesti ega tunnistanud end süüdi. Luksemburgi kohtus toimub protsess Eesti kodaniku Rainer Umda üle kahtlustatakse kolme inimese mõrvas 2010. aastal flaks väileri linnas Luxembourgis. On see kaitse, ütles, et Raine rumba karistust võivad kergendada asjaolud, et ta tunnistas tehtu kohe üles. Eeloleval ööl on meil pilves ilm, mõnel pool sajab vihma või lörtsi. Õhutemperatuur on pluss kahe ja miinus kahe vahel. Päeval on ilm ka enamasti pilves, kohati võib hoovihma sadada ja sooja tuleb viis kuni 10 kraadi. Riigikogu komisjonides oli arutusel nii korruptsioonivastase seaduse, kõik kõrgkooli seaduse eelnõu. Uku Toom jätkab. Korruptsioonivastane seadus on riigikogu suures saalis homme, täna arutasid seda ühisistungil põhiseaduskomisjon ning korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjon. Põhiseaduskomisjoni liige Väino Linde ütleb, et mõlemad komisjonid olid ühel meelel selles, et uut seadust on vaja. Küll aga ollakse eri meelt üksikute sätete osas. Seal oli küsimus selles, et kas kõik deklaratsioonid peaksid olema avalikud, kantud selle uue seaduse mõtte kohaselt avalikust registrist või mitte. Näiteks on küsimus siin kaitsejõudude ametnikest küsimus kaitsepolitsei üldse politsei töötajatest praegu on eelnõu näeb ette, et need siiski avalikustata. Nii et noh, meil oli arutelus mitmeid erinevaid küsimusi. Üks küsimus, mille üle on vaieldud, kas neid deklaratsioone peab nii palju olema? No mõnevõrra on võimalik seda ringi muuta. Tuletan meelde, et see eelnõu, mis riigikogu eelmise koosseisu menetluses ja mis jäi lõpuni menetlemata see ahendas seda deklaratsiooni esitajate ringi tegelikult päriselt oluliselt kümneid kordi, täna on see ring mõnevõrra suurem jälle ja see ongi tegelikult sellise poliitilise otsustamise koht. Kuigi mulle tundub, et kui meil seal ringi väga kitsaks teeme ainult piirneks riigi kõrgemate ametiisikutega, siis oleks nagu signaal võib-olla ühtepidi avalikkusele, et nii-öelda sealt tulekski korruptant otsida. Aga teistpidi me ju teame, et tegelik elu ja mitut kohtulood on näidanud kahjuks ka seda, et see korruptsioon, toon ei küsi päris sõda, kui kõrgel üks ja teine ametiisik on vaid seda on Eestis ju tuvastatud päris nii kohaliku võimu tasemel kui ka märksa kõrgemalt. Kultuurikomisjonis arutati täna taas presidendi poolt tagasi lükatud kõrgkooli seadust. Komisjoni liige Aadu Must. Arutati kõikvõimalike parandused, panekuid ja vaidlus on muidugi käinud läbi paljude koosolekut on konsulteeritud küll ülikoolide üliõpilaskondade, ka erinevate osapooltega ja täna jõuti nii kaugele, et siiski toimus lõplik hääletamine. Peab ütlema, et see ei olnud lihtsalt mingi formaalne arutelu tähendab presidendi tagasilükkamise põhjus ei olnud mitte see, et mingi punkt oli täitmata või seadus ja määrus proportsioonist väljas vaid selles väljendus presidendi kantselei sügav mure selle üle, et ülikoolidel oleks tagatud seadusega nende ülesannete täitmiseks piisab ja keskvalitsuse või tähendab siis valitsuse suvast sõltumatu tulubaas. Ja praegu jõuti tõepoolest nii kaugele, et enamus parandusettepanekuid läks läbi konsensuslikult. Tõsi, säilisid ka erimeelsused, needsamad erimeelsused, mis olid juba seaduse esimese redaktsiooni juures komisjonis õhus nende juurde eriti sügavalt tagasi tuldud. Kõigil olid ühe või teise poole põhimõtteliselt selged ja neis kompromisse ei sõlmitud. Seadus on suures saalis taas teisel mail. Tallinnas oli märtsi lõpus 6000 töötut vähem kui mullu märtsi lõpus. Pikaajaliste töötute osakaal aga püsib töötukassa Tallinna ja Harjumaa osakonna juhataja Siim Sarapuu sõnul aastataguse ajaga võrreldes umbes samal tasemel, ulatudes üle 50 protsendi registreeritud töötutest, jätkab Janek Salme. Töötukassa andmeil oli kogu Eestis eelmisel nädalal töötuna registreeritud 49000 inimest. Registreeritud töötud moodustasid kogu tööjõust 7,5 protsenti. Tallinnas oli märtsi lõpus töötuna registreeritud 13884 inimest. Võrreldes eelmise aasta märtsi lõpuga oli registreeritud töötuid ligi 6000 vähem. Töötukassa, Tallinna ja Harjumaa osakonna juhataja Siim Sarapuu ütles, et jätkuvalt on tõsine probleem pikaajaline töötus. Tallinnas ja Harjumaal me võime öelda, et kusagil 50 protsenti natuke peale 50 protsendi moodustavad siis need, kes on rohkem kui aasta aega olnud ilma tööta. Kui me vaatame, et muidu töötuse tase langeb, siis kui me võtame just pikaajalise töötuse, siis see tase ei lange nii palju, kui see võiks langeda, nii et see on siin järgnevatel aastatel kindlasti probleemiks. Pikaajaliste töötute osakaal püsib Sarapuu sõnul aastataguse ajaga võrreldes umbes samal tasemel. Ta märkis, et üks tõhusam abinõu pikaajalise töötuse vähendamiseks on pidev koostöö töötu ja töötukassa vahel. Need on inimesed, kes üldjuhul kas on kaotanud harjumuse tööd otsida või neil on mingisugused takistused, mis vajavad pidevat koostöö tegemist töötukassa ja tööotsija vahel siin Me olemegi liikunud selle peale, et need, kes on pikaajalised töötud neid nõustavad konsultandilt, kellel on rohkem selleks aega ja ka meetmed, mida me kasutame, selleks on sellised kolmekuulised neljakuulised, töö, harjutamised, kus inimesed saavad grupis tööd teha, tööd otsida, samas ka harjuda sellega, kuidas oleks muidu, kui tööl käia on vaja. Tööpakkumisi laekub töötukassa Tallinna ja Harjumaaosakonnale praegu päevas umbes 50 kuni 100 ning kevadel on taas rohkem lisandunud tööpakkumisi teenindusvaldkonnas üle Eesti, kokku hoone töötukassal praegu vahendada umbes 3400 tööpakkumist. Tänasel Tallinna infopäeval tööotsijale hoiatas finantsinspektsiooni tarbijahariduse spetsialist Heli Lehtsaar, et kindlasti ei tohi ajutises rahahädas inimesed mõeldagi SMS-laenude võtmisele. Nende kättesaadavus on praegu väga lihtne aga SMS-laenude aasta intressid on röögatud onni, 250 protsendise aastaintressiga on ka kuuesajasega ja üks minu kolleeg leidis ka 1000 protsendise aastaintressiga SMS-laenu, rõhutan, ei tohiks sellele laenule isegi mõelda. Homme Riias tutvustatav SEB balti riikide majapidamiste analüüsi põhjal on Eesti elanike keskmised säästud Balti riikides kõige suuremad kuid samas on Eesti peredel kõige suuremad finantskohustused elaniku kohta. Inimesi, kellel on ootamatute väljaminekutega näiteks raha vähem kui nende ühe kuu sissetulek on Eestis 43, Lätis 78 ja Leedus 62 protsenti. SEB Eesti eraisikute suuna arendusjuht Triin Messimase ütles Indrek Kiislerile, et valmidus kulutada on suurem Lätis ja Leedus. Eestis küll esimeses kvartalis, näiteks jaekaubandus kasvas kõige rohkem võrreldes Läti ja Leeduga aga valmidus kulutada on suurem läbisele Leedus ja täiesti üllatuslikult. Eestlased jäävad siin suhteliselt tagasihoidlikuks, et kuigi võimalused, kui me vaatame inimeste sissetuleku muutus ja vaatame, kuidas üldse majapidamiste läinud on, siis peaks nagu Eestis olema suuremad. See on ilmselt põhjustatud sellest, et üldiselt Eesti inimeste finantskäitumine on olnud kogu aeg natuke teistsugune, kui me võrdleme ennast oma lõunanaabritega, esiteks on eelistatud elada rohkem omavahenditest, et näiteks mittetarbimiseks kasutada tarbimislaene või elada siis kasvõi lühiajaliselt üle võimete. Ja teiseks, et kui ikkagi ümbritsevas keskkonnas on signaalid, et ei pruugi kõige paremini minna edaspidi ja eestlasi siin ka päris palju mõjutas aasta lõpu senine Euroopa võlakriisitemaatika ja kõik, mis saab juurest ja nii edasi siis lihtsalt ei julgeta teha niisuguseid otsuseid, et nüüd hakkame ostma palju kestvuskaupu, hakkame palju tarbima. Pigem ei säästa, et jäädakse selliseks konservatiivseks, isegi kui oleks võimalus kulutusi suurendada. Milline on reaalpalkade vahe? Reaalpalkade vahe on selline, et praktiliselt Lätis-Leedus on seal veerand kuni kolmandiku võrra väiksem. Et Eestile reaalpalk hetkel võrdles. Netopalka 2011 oli 700 eurot Lätis Leedus 500 eurot et ilmselt reaalpalk inflatsiooniga korrigeerida. Noh, vahe on natukene väiksem, aga ikkagi vahe on põhimõtteliselt sama suur. Lätist ja Leedust on väga palju inimesi kolinud välismaale, Eestist on ka inimesi läinud, kuid siiski oluliselt vähem, et kuidas see hakkab meie majandusi tulevikus? Jah, see immigratsiooni mõju on tegelikult päris märkimisväärne, on täheldatud. Tavaliselt võib see olla majandusele positiivne ja eriti positiivne on põhimõtteliselt see efekt Eestis, sest Eesti välismaale kolinud või välismaal töötavate inimeste käed jäävad sageli siia. Et kui siirdutakse näiteks Soome tööle, siis pere jääb Eestisse, mis tähendab seda, et suur osa teenitud sissetulekust tuleb ka Eestisse. Aga muidugi pikaajaliselt negatiivselt on siis nii-öelda see ajude väljavool. Ja muidugi mõjub halvasti, kui jutus kodumaaga jääb üldse ära, tähendab kui ka perekooli välismaale ja see probleem on suurem Lätis ja Leedus, sellepärast et nemad siirduvad siis pigem Inglismaale, Iirimaale, viimasel ajal ka näiteks Saksamaale. Jätkame välisuudistega Tõnu Karjatse. Poola ja Baltimaad väljendasin muret seoses Venemaa raketitõrjeplaanidega Kaliningradi oblastis. Mascan nimelt aktiviseerinud tegevust regioonis vastuseks USA raketikilbi projektile Ida-Euroopas, milles Moskva näeb ohtu oma julgeolekule. Eesti president Toomas Hendrik Ilves ütles, et NATO raketikilp on suunatud lõunast, täpsemalt plaanist lähtuvate ohtude vastu ja seda on kasutatud ettekäändena nii raketisüsteemide kui ka teiste rajatiste koondamisele. Just meie regiooni. Oslo ringkonnakohus jätkas Anders preedi ring Breiviki kohtuprotsessi süüdistatav avalduse kuulamisega. Breivik esitas oma nägemuse, miks ta ründas valitsus kvartalit Oslos. Tai noortelaagri tutajal. Kredik ütles, et tegutses laste hüvanguks, et need ei jääks riigis vähemus, eks ja et ta pole hull, kuna tal on palju pooldajaid. Tema sõnul teeks ta seda veel ja ei pea end süüdlaseks ei terrorismi, segage massimõrvas. Ta viitas ka kuulumisele salaorganisatsiooni templirüütlid, kelle ühe inimese rakukesi on tema sõnul Norras. Veel kaks. Enne avalduse lugemist otsustas kohtupaneel kõrvaldada kohtunikuprotsessile, sest ta kirjutas sotsiaalvõrgustikus, et õiglane karistus oleks Breivikile surmanuhtlus. Briti politsei vahistas äärmuslikult meelestatud islamivaimuliku Abu katada ja püüavad nüüd ta riigist välja saada. Katada on viidud immigratsiooniküsimustega tegeleva apellatsioonikohtu. Euroopa Inimõiguste kohus peatas tänavu jaanuaris tema väljasaatmise Jordaaniasse, kuna leidis, et vaimuliku võidakse seal piinata. Jordaania on mõistnud katada süüdi tagaselja terrorismis. Rahvusvaheline valuutafond ehk IMF korrigeeris maanduma majanduskasvu aasta prognoosi 0,2 protsendi võrra ülespoole, 3,5 protsendini. IMFi hinnangul on head uudised kriisi möödumisest ja tööpuuduse vähenemisest USA-s lisanud optimismi. Samas märkis IMF, et uus euroala kriis on võimalik ja paljude suurte majanduste kasv võib pidurdada. Ühiskonna kitsaskohtadel teravalt silma peal hoidval ajakirjandusel on Ameerikas jätkuvalt hindamatu roll. Nii rõhutati eile New Yorgis toimunud USA kirjutava meedia kõrgemate preemia Pulitzeri täht tänavuste võitjate teatavaks tegemisel. Samas näitas Ameerikas tehtud tööturu-uuring, et ajakirjanikutööd peetakse raskemaks ja ebameeldivamaks ametiks. Neeme raud jätkab New Yorgist. Ajakirjandus on Ameerikas jätkuvalt ühiskonna valvekoer, märgiti New Yorgi Columbia ülikooli ajakirjandusteaduskonna 90 kuuendat korda toimunud selle rajaja, ajakirjandusmagnaat Joseph Pulitzeri nimeliste preemiate teatavaks tegemisel. Preemiate administraator Siim Kiisler. Praegu on ajakirjanduse, eriti ajalehtede jaoks keerulised ajad kuid tänavused Pulitzeri preemiate võitjad rõhutavad taas, kui olulist valvekoera rolli ajakirjandus endiselt mängib. Võite küsida, kes muu seda teeks, kui meil ei oleks ajalehti ja uudisteorganisatsioone. USA tööturul äsja tehtud uuring näitas samas, et uudistereporteritööd peetakse Ameerikas üheks ebameeldivamaks viiendaks halvemaks ametiks riigis. Sellest allapoole jäid vaid näiteks naftapuuraugu töötajad ja metsatöölised. Pidev stress pidevat kohe-kohe kukuvad tähtajad, pikad ja ebaregulaarsed töötunnid ning madal palk. Olid põhjendused, miks ajakirjaniku töö paljudele ei meeldi. Parimaks ametiks peeti muide tarkvara insenerikutset hea palk, vähe stressi ning palju võimalusi tööturul põhjendati seda valikut. Columbia ülikooli ajakirjandusteaduskonnas õppiv Maia ütleb, et ta teab probleeme, millega silmitsi seisma hakkab. Kas sa ei karda madalat palka, stressi, uurisin majalt, oh loomulikult kardan, kuid olen nõus sellest mööda vaatama, et teha tööd, mida armastan. Tahan olla ajakirjanik, sest mulle meeldib lugusid rääkida. Ma arvan, et meie ümber on palju lugusid, mida ei ole märgatud, millest ei teata, kuid mis tuleb ära rääkida, vastas kuu aja pärast. Ajakirjaniku diplomi saab majja Pulitzeri taga eile pärjatud reporterid, kes paljastasid muuhulgas koolivägivalda seksuaalse ahistamise skandaale ja politsei ebaseaduslikku käitumist on headeks näideteks, millise panuse võivad ajakirjanikud ühiskonna parandamisse anda? Rahvusringhäälingu raadiouudistele Neeme raud, New York. Luksemburgi kohtus toimuv protsess Eesti kodaniku Raine Ruuda üle, keda kahtlustatakse kolme inimese mõrvas ööl vastu kuuendat juulit 2010 flaks väileri linnas Luxembourgis. Valguse kaitsja Mark Glents ütles, et Raine rumba karistus võivad kergendada asjaolude. Ta tunnistas tehtu kohe üles ning pani mõrva toime hetkeemotsiooni ajel, mitte ettekavatsetult. Kadri Kukk jätkab Luksemburgist. Eesti kodanikku Raine Rumdad kahtlustatakse Luxemburgis plaks treileri linnas kahe aasta eest toimepandud kuritöös, kus 15 minuti jooksul tapeti kolm inimest. 28 aastane eestlanna, 35 aastane Kõrgõstani päritolu naine ning 45 aastane Luksemburgi on siis, aga mees on talle määratud kaitsja. Marclents märgib, et kahtlusalune tunnistas tehtu koheselt üles. Luksemburgi seadused eristavad ettekavatsetud mõrva ettekavatsemata mõrvast. Samas hämmastav on see, et karistus on sama, kuigi seaduste kahel mõrvaliigil selget tahet ettekavatsemata mõrva peetakse siiski kõrgemaks, mistõttu ei pruugi kohus määrata maksimaalset karistust, kõneles kaitsja. Maksimaalne karistus, mida Luksemburgi kohus undale määrata saab, on eluaegne vangistus. Kohtualuse kaitse märgib, et karistust võivad kergendada asjaolud, et tunda, tunnistas kuriteo üles, tunneb kahetsust ning sooritas mõrva Etegavatsematult. Samas võib unda karistust pikendada asjaolu, et ta on ka Eestis korra kohtulikult karistatud liiklusrikkumise eest. Kohtualuse vastu on esitatud ka kahjunõuded. Marclens. Antud juhtumi puhul küsivad kahjutasu kaks naabrit ja ühe hukkunu poeg. Samas on väga raske kohtualuselt midagi saada ka juhul, kui kohus kahjutasud, määrab, sest ta on vangis ja ei teeni midagi, kõneles kaitsja. Ta lisas, et Luksemburgi meedias kõlanud väited, nagu oleks üks hukkunu olnud seotud rahapesu afääriga Raine Rumda kohtuasja ei puuduta. Kohus lõpeb homme ning otsustan oodata kolme nelja nädala pärast rahvusringhäälingu raadiouudistele. Kadri Kukk, Luksemburg. Ja lõpuks, ilmast. Eeloleval ööl on meil vähese ja vahelduva pilvisusega ilm, paiguti sajab veidi vihma või lörtsi. Puhub valdavalt edelatuul neli kuni 10 meetrit sekundis ja õhutemperatuur on öösel miinus kahe ja pluss kahe vahel. Päeval on ka enamasti pilves ilm, mitmel pool püsib kerge hoovihma võimalus. Õhtul pilvisus hõreneb ja sadu lakkab. Puhub edela ja läänetuul neli kuni 10, põhjarannikul puhanguti 12 meetrit sekundis, õhtul tuul nõrgeneb. Sooja on homme viis kuni 10 kraadi. Te kuulsite Päevakaja järjekorranumbriga 18615 minale, Mall Mälberg. Kena õhtut.