Lüganuse murrak Räsa küla, Ida kumer, sündinud 1905 naiste riietus. Niukest kõrged mütiga ei ole Vai ma nägin kõrge taseme nimeri pilvelõhkuja. Heale jälle tänu koorduste aitas, aga seal ei olnud, müts peas ja hakkas siit siit käsk. Ta puhasta portaale ja filmilõiketera tipp nagu heinakuhja taoline terav tipp oli üleval ja siis tuli niisugune ja siis oli kumm, see oli täitsa nagu hea kiriku käriku torniats. Ja see see ajal kummoidlase paele Budadel peale võimalikule korja kelli ja pitstanud pits talud olid jälle pitsa, noh, niisugune dalai-pits. Siis pandi pits pitsi pääle sedamoodi ja siis selle mütsi taoline nagu oli siis lahti, aga Fifi põlvini see oli Kaaveropagasi Paulaga kinni koriaalt. Nelja-viie Laidoner seerib, oli seal ja seal seelikud olid sedamoodi tehtud, minu emal jaganaabrivana ideedel villased seelikud ikka ühevärvilised. Aga siis volvol kõrva, seda modega seal ei olnudki vahet. Tõks vol lõppes ja teine ta määras kohe jalakase laialt mornid ja siis villane riide on muidugi nõnda layo siis 400 laida tervelt kõik küljed kokku aja volvo küljes kinni ja näeb seelikud olid siin enda pikad varbad, jalad näpivad Altmammi. Kollakoomilised seelikud tellivad küll ja siis pandi sabaga tall ja veel pandi siia peale Aalto oli loonil ta viltulise saba lõidetud, eraline saba muidu siit teha ja siis eraline sabale signaal, see oli siis nagu vihmavari sil laial silikon pääl. Ja minu emagi Lüganuse Kääriku tuli või siit. Ja siit pane üks kaheksa 10 kähriku juure. Ütles, et talvelgi Umbega ei raatsi stuudio ette panna. Jalgsi tulija, suur lai siiani seal ja seal seal Vapantugaanindad, varbad nägisi, vaat nii, et selja teha ooda, kui Kodora jala põide jää. Ja mullegi igaks juhuks kilomeetri mene ja teine 20 korda tagasi. Õhta sain kodus, ma olin väsinud, hirmus lasin mõtle, kus oli tohutu riidedesida seda. Villane siialegi kaalus oma neli-viis pilu. Vapaldu. Aga mis selle viljaga suur Rapkaavial, suured Kaavel Peedul, see oli ka nurka rippus maa küljes, mul on üks suurat veel järel. Tars muuseumi vead, akule eksile suure villase seeliku all oli ka veel naisel midagi vōi, samasugune alusseelik, samasugune nälja laedamine, alusseelik, aga see oli siis triibuline. Kui see pääsemine seelik serveriga live only tervest riidest oli neli Laiga tehtud. Ja, ja vol laiad Vonnid ikka kohe laialt mollid Volvunnis kinni, no kujuta ette, kui riidav naise tuuled inimese käe järele ju see tuleb kõik Kokovollida ja nõnda lai saksa all aga ka kraaketud siis seal oli ka noh, vilturiidest lõigatud Linda laialt vilturiidest. Siis see oli ka nõnda kroobiduda, siis seal praakialeid, verd, eestlased, sakid oli kokku tõmmatud niiskes aktid sees jäicine tahtsi pääle. Pits oli siis seal saatsin veel alla triibuline alus, siiani pea siis must pits. Lüganuse murrak Räsa küla, Ida kumer, sündinud 1905 mannasupp pulmatoiduks. Kursil kaks vana korrisaivad Paivur koppa ja vanamoor püsisi, kes külmas ei olnud seenevana Morydajates pulmas oli põdra, need pulmad. Pulma säile pudeneb pulmas õlivad k, oh, ära räägi. Lüganuse murrak Oandu küla alma Tärno sündinud 1901. Kali õlu Kulega kuda ennevanast kalja? Kui panni peale ja plaatide peale kuivama kuivatati krõbedast Sisvjettide eskile siis jahvatatud jahust ja see jahu jahvatab niisket jämedast. Guttambud. Suvenesi pääle selle jahulgeljees tekkimis käpaks putru, seep pandi jälle riista, kõik pisikesed potid ja pannid täis ja siis pandi ja ju ahju pandi siis. Kaljaastja siiski Empenti üks suur katel. Lüganuse murrak kool, ma küla Eduard Tärno sündinud 1895 kährikkäärid. Kommunism kõige kallim oli minevas selli saunashin. No ja kui Euroopas seda sedasama sauna juures võsale kraavi põhjas ja koera koostööd ja ma läksin koeraga koerte mulle midagi häda ei tee ja mina võttasin, siis saatsin kähriku ja tõstasin sauna dema seto niiske, tuim loom, tema hammusta kedagi korratel ja aga elus. Ja mõtlesime kartuli, tead, ja jahimehed, miks sa metsaalasid, ma lähen lahti uus tagasi ja naet Meeks alasid ja miks mada, kellede süüdon teht, keda minule süütajat ja mina pidasin päeval seal saunas ja õhta, mõtlen sittagi teen alla, siis me näeme tööle. Läksin sauna, siis kurati seal vana kees teise kätte, kuidagi arg paga. Viimast Sainzlike jalast kinni ja sain kätte. No ja siis panin tama sinna saunaoksa alla, tead, tema tekitama surnüüde. Tasul ta ei olnud. Ja mina ise istun seal siis. Nii vaikselt tõik najatama elab liigutuste jõledamaldajad. Sa ei ole, kui ta keegi ei puutunud. Ja seda lummis lummi söö, kõrvaldas tas peaülese, vahtis kaevul, lips seal üksustel. Ja nende palli oligi tarris sondi kestiat Käia töise hüppega kaldaga paani kaukaväljale, kus mu lehmunud saatsin Meghan endad saabalebsurssalli haiga tagava läksdamade admix lahti lasin. Ta ei täht minul temast, kurat kahjottomaalinoboige midagi murrakut ai kammestab toitu, saada. Minu temast kahju. Emaldasimenema. Lüganuse murrak koolima küla Eduard Tärno sündinud 1895 metsisemäng. Ühtegi metsise peret sel ajal, kui mina nooreingu läksid sohu või kuhugi sai karjas metsise peresi Lindad, meeter vahet, jälle nõnda palju, nimed sisse. Ja Condomets, saaled, metsad võeti maha, tama suud, linde. Damasin asuda ei saa, tead. Metsad kaovad sedasi ära. Metsa ei ole. No ja siis närivad metsa, saad mängu ümbart, kõik mets on maha võetud, tukakene seal ankurmäng ja lõpuks tuhandendat, üht metsist jällegi ühtetre ja need kaovad, kõik. Metsad võetakse maha ja metsis on niisugune lint. Ta, ta ei taha teada ja tema peab oma pea, jälle oleme vaikselt treerutad, siis ongi läbi. Tema ja aga päästja kergest hääletakat tõkatuma tõkabeste Moidud. Ask hakkab siis. Tasa laulab, et sa pead õiget arvu kuulama, kuisendama laulu kuulad. Ja siis tema siis Suhistab ja nii nii targu kuulama tema nii kuradi kerge lauluga nagu töötaval laulab, et kõik ilm Kelliseb. Aga kui mindi. Nii metsisejahti või kuidas ise jahimees pidi söed? Hädalis hädasid sel ajal lubage maksab viis krooni eest. Ja, ja mina ei tea, mida ta oma Saariaal mõtledama seis maksas ja nii et vabalaskmisel metsis ei ole eluski olnud. Ja maksab viis krooni metsis, sest ja siis metsavaht käis, vahtis õhta järele. Et mitu neid laulab, tead. No ja, ja siis tuli kodo ja see parunely siin hommiku võttas, Perasid läks mänga. Teinekord sai kätte, tõi need olnud, ei saanudki kätte ja üle ühe paugu ei lubatud lasso üheainsa paugu ja said sai ta oligi lõpp, naljal oli lubalate, kui ta laulab, ta ei kuulanud. Siis laulal hüppab ja üle kahe samu hüppada ei saa ka noormees veel kolm sama hüppab tead ligemale Ta hakkab kaugelt Venemaa, no kus ligi muidu sõtta Neukule Arg. Haista hüppab ligemale, tead, ja siis kui Suhistab või kui tõkateid siis kuda ma teadjo laulab pärisest? Lohistab ta hakkamise ajal, siis sa ei tohi liigutada. Kui sohist absiskad, räägin kaks sammu, kolm võid saada ligemale. No sel ajal nagu parun teid õppinet, ta hüppas kurat. Ja jagu ja laula, eksis ta laulasko traat ka ühtelugu ja järjest. Juurest. Kuule, aga eks need kuked üle seal puu otsas, kes laulavad, aga kus need kanad on? Kanad ei tule usina mängu ja kanad, kui mängu tulevad Songi mängu lõpp k. Siis teadme meid, Wayne kuked hakkavad jojo, emasjaamade ema kakutab seal, tead, ja isa häbaik. Siis on mäng läbi juba. Ema enne mängu ei tule enne, kui. Kui see mänglio lõpus siis tulevad emad, kas nad kohe nii mitu äida kõhesel mängivad siis läinud paar nädalane, mängige kehtid. Esimesest aprillist ikka enda aprillikuus hakkab juba häält tegema teada, kui soe kevad on külmunud, isegi. Iisaku murrak, sootaguse küla, jõula maukin sündinud 1867. Vaimud Sõrdu tegemas. Ja oli veel siis naisterahvas, üks siis mulle mina ei käin küll bioonika, aga näe vähegi söögid, kus need suured maisem põllud saivad suurelt metsalt raiuti maha ja siis haavot kõik Rauditi nii maad poolt v tippmõisa. Ja siis Swertaažibutse juurikat ka koogi üles ja need kõikjal. Naisterahvas, nii et siis pandi, kust tuul oli ju kuiva sisse ja pandi kõik siis seerum põlema. Ja siis Ja tuli skoopiaskari ligemale ligemale, mis rohkem kinnitukesi hunniku siis nii, et põlesimet, parema üks ütles siis, see, kes nüüd minule räägid, siis ütles meie töiste tüdrukutele, et mina lähen nüüd, kui nüüd tulevad mõisa vaimõisas Ja see naine, naisterahvas, talike tüdruk, Kukuski singel tuli tuha sisse, põletas. Aga et need ükski ei rääkinud kehtida ülesanded Iidee, tehnilised niieti, mõisa mõisaproua, siis on, näeme siis rohtusid, nädalapäevad helisid siis seal tere. Iisaku murrak, sootaguse küla jõula maukin sündinud 1867 inimlik kubjas. Ja nüüd juba needed, minu vanemad läksivad hoopis siisna. Siit osteti seal kroonutja. Üks onni värk, olin orjas, tantsin karjers põlve kõrkule poisike. Öösel käitusin mõis. Päeval kõndisin mõeldud, ma. Ja kui ei seal. Iisaku murrak, sootaguse küla jõula maukin sündinud 1867. Nekrutite püüdmine. Levandi kõrts, Koltsina kõrts, ja mis mina käisin seal. Kui ta ükskord tuli puhkamise Talleggist jäljes siis need rongid ei käinudki. Emal oli üks niukene, poeg jäi isa, ma olen tellinud kustud. Niienev ukse lahti Nevad parasid körki mõlemad. Sinu tuulasin Maikest kinni, aitäh meid siis ka ikkagi seda võeti kinni. Ja nüüd tulles kinni võtta, et seda käsk norgu on kodu, aga kuna ta on jälle mõlemalt Peterburi, siis me ei saa miski. Luuk luugi ülesse, poeg, kasukas heina pääl Taarja läkski sinegeeringi. Ema pani loosi, sihnja lahutas ühe teki peale ja panime oma voki siin. Nemad olivad, niiet kas kostuvad kodurti? Juhanniku läksivad mõlemad piitsaga, ah lugu? Agodan peidus õitsidki siis ahjud ja juubelid ja nimetu tädi võtab maja. Sain e käest jooksu. Jõhvi murrak Kohtla serva ääreküla Johannes vaatsep sündinud 1880 härjapidamine mõisas Taetkeste ärgade kõndiga olete näinud veel Vila? Joosti ärgede peatajaga maidlas poisikalises välgukarjase käed, iga kevade, minu isa oli Mooramas siis iga aasta õpetaja, kaks noort, ärge noore, ärge käige muidu küünla tagurpidi postiees olemegi peos ja vastane Ena kuliga ette kippuv vana härjakarvast ahju pääl ei jäänud, siis muudkui piits oli ja siis tagant haigu piitsaga täid jess alles ja ta oli iga kevades haige nädala pajud käia, Moidusse said kolm või kokapäevas ja ärge teie künnimeest vaos, ärge täiesti kaugu Joakesidele õppis kündama poiskeli vead, vana mees, künda. Naisegi dieedis igal nädalal pajud, kaob kolm kokad ainult ajus ju ka kolmik ok, preisi kraavi Endlikele päewalkeetkemas ja. Ja egas poolide harja veatamas ja Coop kartulit noppimas K3 kokanduspaigas rohkem veadlad, kui ta nüüd järjateis käisid. Tihke kallis foolpuu oli ja siis nahk utadelites naas teatud oma pargitud nahka kaabildama. Ei parkida, sõitma ilma utad ja ses sarvede külge mässajate teenindatud, mina isegi kuumers kündasin kadesse kallis. Salviimalal. Minu isa oli vägevalt revast, noored olid mõlemad, aga kartuli Vagula teadma, aga ma olin poisikene. Läksin isale süüa magi mõõga taga. Puu ja märgidele taha jalgu ta vastaja. Kui toad nälja tulema. No siis ei kasvata siis neid järgivi kõlavaid jaa jaa. Kolm aastal pani tööle ja siis kolm aastat käisid tööl ja siis pani nuuma peale, siis müüd Leningradile, et Venemaa kolme aastane härg siis tuli tööle, tema liiga suured. Mul ei karjunud normally. Seitse mõõgad, püssid ravil Kohtla-maisi ja siis eredam maisi ja Jabaraja, kus tal veel Kennedy oli. Jänedal hävitises mulliga kari. Suvel ja talvel way, suvel jätsin Ruodol talvest järele talle sinna. Pidas seal eredalt Carlos ja kolm aastat vanast. Ja siis pani kündama. Kevades hoiti õpetaja dioodide, käime lume, Diaal riies, pea täies sööti oriegades harjuvad ja siis, kui künniaeg tuli Norris kündama kevadel veatavadjees talvelgu bumega uudsidati, oli mees, kes kae mäed Kyries ja teine oli siis jälle tihetsestel. Ja vaat seda ma mäletan. Mehed said Mumal tallibushis kao Pedatud. Oma voigeldes mammulale käiku künni ajal käisin vaatamas üks Roodobreeglik metsikusse kõigega harjunud šoval. Ses see töötas ses vallas talvest veidi Jänedal, nad harjud eredalt Alt paarilised lõigates karja lavdaja, õieti seda toitu lehmile ja ärgidega ärgidega parem vedada veel koordi hobune jaoks olnud väga ta paid paar argiate siis nii et kõiki kartuli, kui oled ja mida vedada särgedega palja maa Valtigi ja lasti pääle ja niivõrd hästi tulemast, hulli teed mööda ja terve kuhja õled karraga valla maailma suur räägilises plaati, hääle toodil, Karl laudeuroloogile alla, nihukese harja rikki, õliga teistmoodi kui teistmoodi, seal ju palgist tehtud. Liis kuradi võin talle hobul. Tugevad jalased ja natuke kasvanud puu õõtsad kõverad ja diisel Jesses keskpaigas. Ja sellega sulid. S kolm meest oli temal, kes talvel vägastaja karjala ja praaki. Lehmakarjad Moliga karjade ja härjakarjal nerilises talvel prahi vedanud Loomelo. Jõhvi murrak Kohtla serva ääreküla. Johannes vaatsep sündinud 1880 kui reed vankrid olid puust. Ennova Soboli on valvaja särgedega kündasivadki suurem nagu. Ja siis neile puu vaatavad, ei olnudki diktaator olemas, raudade olemaskiga. Minu isa rääkis seda värki, ega alt jälle kuuskil rauavärkidega puust vaipa puutallad ja said need tallad reala alt läbi pandjale uued puud Allalal, aisapärade toomiga vetsust tehtud, siis neil ju talu perelaadi, kodu varustatud ja read jäid ka kõik Paidetud puu patud. Aga no siis minu iga ju ütelda, Skaid esimees tegi ainsa pärad rauast säpale max 70 töö eest ja mul on veel poisike. Toi Šveitsis, aisapäradest, maksas. Saude aisapärad, poo vetsust taluperemeestel ja ma olen ise poisike, kui käisin Isalvel puit aru metsast toomas, koduasin naaber või tuligaademale kole vägawadoboldekkelid tulija veidigi pääl puus tehtud, kõik boapakkude all ravdaga, Tagel viitas levile jalased kokku. Ta avardas hobu Riiast laadi puu külge enne ja üheskoos tooli peal, mina olin poisike. Mulle tolmukad ka sinna ja aga tult soosida, ma läks metsa, raius pakku puud ja sealsamas kirvega tegi kõik hakkama ja jälle riie kokku ja. Vedas, tuli mage Kodogoorm väeldaval ka. Puupakud pääle saatis jälle hakkama. Tuli. Ja ma mäletan, rauad jala, seal ta puutallad jalast, allveetee laua taga laisa ja pakkuda isegi kõik puus. Vankrid olid ka puust kaid, poe, keda ma nägin mina tagasi üritanud külla, nägin joodest mitte raud noolelt vangil küljes, kõikkeli puus. Aisad painduvad asja ümber Kaipa teisest puust ja puupoltidega kinni. Vaenemad läks mees metsa ja tuli õhta vanker, päras kodumetsast. Kasvas ka seal hammas karjala püstijala pääl lasi augud sisse. Puu nüüd on ju puurida puue, vaene haugu Chele Kõdaratsess kargevast maha ja. Ja päikeses siis maak ja Paidlastajale pöiad pääle käik Paaja. Ja vedas, tuli vanker päras kodu. Aga siis ma nägin seda vankrit mall onul, seal kõik laulikud ühe poisist joob, sihimihkel kutsuti, siis käis veel niisko vankriga heinamaal narrisemaike, kui tuli tuttu tuttu-lututud kolinal. Totototot tulid saimake vana, pealtnäha seisakasemalt nalja tegema. Do. Vaikselt. Jõhvi murrak Atsalama küla. Johannes Veski sündinud 1893 esimene auto. Ja vot siis, kui mina karjus käisin, siis ma nägin esimest autor ja siis olime seal maade ääres karjus, kus Tornimägi on Braiga ja siis vahimat vanker tuleb pagari mõisa poolt hobust ees ei ole selle naabripoisiga. Ja see oli kartulipanemise ajal inimesed jooksevad kõik jääääre vahtima, et mis asi see tuleb, aga hobuste ees ei ole. Aga see oli pada silingu, poigutasid väädvuse paruni tütre, siis tuli äiale võõrsil oma autoga, laevad on isik, kelle auto ei olnud kui praegu. Ma olen isegi nagu. Kas te, kas te olete nähtne vorme, Kaleskadki? Nagu vormel oli niisugune, Kaleska tõmmati üles far teki alla ja tal oli niisugune see autol oli ja ega ta nii kiiresti sõita sõites umbes nii kiirust kui opoli, jookseb kiirust Meie maal ja jõuaksime ka sinna. Aga siis Tanel olid niisugused, noh, meil oli aega vahtida, kodarad olid temal vist puus niiskusest jämedad, paistsid olema sellel autol. Ja siis ära räägitud, see oli pada, selline siis esimene auto, no mina võisin siis olla ka. Kuulge, ma ei tea, kas kaheksaaastane poiss oli, siis nägin esimest autot meiega ülenegi siukest autot. Jõhvi murrak Atsalama küla Johannes Veski sündinud 1893 ihunuhtlus mõisas. Ennevanast siis minu ämm rääkis, ma ei tea, kuna ta meile sugulane oli, aga meie kutsume kamm ja siis tame, oli olnud veel Teo Tüdrik, siis ei olnud veel masinaid, kui Nevad rehtab exusega neid rukkit siis kuuendiga peksavad. Siis rääkis, et kui see kilter ja kubjas, aga vot mina ei küsinud seda misse, kilter tähendas, tulivad hommiku siin. Ja siis kui EKRE-le ja siis kui sa kõvasti löönud, siis ütles vodka sulle viisuoppima sulle 10 hoopi siis õhta läksid keldrilaele, siis seal oli suur pikk pink libincali ja siis vitsahunnik oli maas ja siis hakkasid sinna kõhuli sinna pingi peale ja siis seal ei ole ka seal. Ja siis ütles, et üks lüüa ja oli kole hea mees, seal ei ütelnud kõhule, hakka karjuma kohe ja siis Jaagulisele vitsa võtnud siis lühendikesele vitsa, õõtsad kohe üle pingi ja ütlesite, detaisidki mitte. Ja ütles, et öine oli siis kui iga kõrgel erialal. Ja siis ütles, et kes ka 25 30 Buopi sai, kui see pahal öö oli, siis elab oma jalga kudunud sealt mõisast. Siis ta rääkis meilegi seda. Vaivara murrak Uudria küla, Anton raudsoo sündinud 1891 äpardustest merejääl käperdas. Kuidas mõnikord ei johtunud Küllova Peegi Tanelil? Olime. Jää hakkas liugu maja ja sisustama äiaga olija. Häiejaid polümbraako. Mardiaaniga olime kahekesti ja mida me nüüd tuurasi veel hakkama regivanema tülist tulema? Sisvutasime reki praost panime rock, tuli. Rohkem ei olnud midagi, meil oli paraku hoidke koolis, olite silda kaasa, kallande? Vaivara murrak pudru küla Juhan Remmel sündinud 1860 härja lugu. Töötlesid ja visuaalselt kuu värvis eellööve taguski äng, puit, linatukka. Nüüd mõisnik. Omale ühed paadid ja kutsus kaigumatuntavad. Peaaegu ühtlersin saivad, siis oli kõik lauad kaetud haigesuguseid roogi, ka seal oli olnud. Antud ja kaik sugu tagus siis seal söödi ja joodi köömneid, aga pääsuldiga äkki soojad vennad. Galoppuma otra sooned omale soolekumale. Vaivara murrak pudru küla Juhan Remmel sündinud 1860 suur vähk. Vaivara murrak Gudru küla. Juhan Remmel sündinud 1860. Paruni nahkpüksid. Noh, nüüd koki läks kööki ja hulkus mööda tuba edasi-tagasi, suures muresematel. Ei piiritlema, need kokku, ütles, et tegin vanast nahk püksist. Uskunud. Ja ütles, et ära seda kellelegi enne rääkige, kant. Nende oli lugu ära. Sõi kaomitaks ja kiita.