Tervist head inimesed käes on taas laupäev ja laupäeval raadio kahes keskpäeval eetris saade poolt ja vastu. Minu nimi on Urmas Vaino ja tänane poolt ja vastu keskendub internetikommentaaridele ja küsimus on väga lihtne, kas anonüümsed internetikommentaarid on okei või ei ole, selle poolt ja vastu me tänases saates räägime ja kaks külalist, Allan Sombri, Delfi organisatsiooni juht, Allan, tere, tere. Rõõmsaid näha ja Rain kooli hea kolleeg, rahvusringhäälingust arvamustoimetuse juht. Tervist, tervist, mainin sulle ka. Selles mõttes on väga tore, et te olete tegelikult aastaid töötanud koos. Ma isegi ei tea, kui palju, kas ühe käe näppudel näppudest piisab selleks, et kõike seda kirjeldada. Kui pikalt sa Rain Delfis töötasid? Piisab küll, tegelikult isegi piisab tisleri näppu, tisler. Näiteks kaks, kolm aastat umbes niimoodi umbes nii või noh, väga hea, aga igal juhul teate teineteise arvamusi, seda suurem hea meel on näha teid täna istumas erinevatel laua erinevatel pooltel ja Rain võrd täpsustame nagu sinu küsimuse nagu kõigepealt ära, et et milline sinu suhtumine on anonüümsetesse. Tallinnasse, mina ei ole anonüümsete netikommentaaride suur sõber ja võin põhjendada, miks kunagi aastaid tagasi kirjutasin ühe kolumni ühte Soome ajalehte. Ja toona Ma umbes 10 aastat tagasi vaieldi Soomes väga palju teemal, kas meeleavaldustel peaks inimestel olema õigus oma nägu varjata, kanda maske, kanda rätikuid näo ees taheti sisse viia seadusemuudatus, mis selle põhimõtteliselt oleks ära keelanud. Ja siis mõtisklesin selles kolumnis natukene teemal, et et mis saab, kui inimene varjab oma nägu ja jõudsin järeldusele, et inimene nägu varjates nagu me oleme ka näinud tegelikult väga paljudest ülekannetest siin G8 kohtumist ajal ja nii edasi. Noored mehed, maskid näo ees või rätikud näo ees loobivad telliseid akendesse ja märatsevad tänaval. Ja tegelikult hakkab sellisel puhul toimima mingi selline karjaefekt karjas üleüldse rumalus. Rumalusele on kalduvus kontsentreeruda ja kasvada ja eriti kui see kari on siis anonüümne, kui ta saab endale personaalsuse nagu kõrvale tõsta koos selle maski kasutamisega, siis sellel rumalusele on kalduvus veel nagu eriti tugevalt kontsentreeruda ja kasvada. Ja tegelikult võrdlesime selles kolumnis ka ka kõikvõimalikke neti kommentaarium foorumeid, kus, kus täpselt samamoodi toimib meeleavalduse efekt anonüümsusega kommentaariumisse. Tegelikult paned oma näo ette maski ja pannes oma näo ette maski. Noh, ajalugu on näidanud lugematuid kordi seda, kuidas inimene muutub kogu Plux klann, hea näide, korralikud pereisad, tõmbasid kapuutsi pähe, tegid igasuguseid jõledusi, aga neil ei olnud sellist moraalset probleemi sellega, kuna Nad olid kuidagi maskid, aga nad ei olnud enam nemad ise, nad olid ennast kõrvale tõstnud selleks hetkeks läksid koju, võtsid oma kapuutsi peast ära ja olid korralikud, pereisad edasi, sülitasid lapsi, vaatasid peeglisse, mingeid moraalseid probleeme on minu hinnangul ikkagi anonüümne kommentaarium on natukene natukene sarnane sellele ja seal toimivad täpselt samasugused samasugused protsessid ja sellepärast ma ei ole väga suur anonüümsuse sõber kommentaariumis. Allan loodan, et sa saad ju aru, eks ju, et sa pead vastutama täna praktiliselt kõige eest, olles teise organisatsiooni juht kõige eest, mis kommentaariumis on negatiivsed, seda annab Delfile ega üldiselt inkrimineerida, miks sa oled siis nõus sellega, et, et, et inimesed saavad kusagil tõmmata endale kapuutsi pähe nii nagu Klu, Klux, Klani mehed ja, ja tiražeerida rumalust, nii nagu Rainaid. No ma arvan, et Rain keskendus siin, võib olla ühele osale sellest kogu sellest kommentaariumist või ja, ja ma kahtlemata ei eita, et, et selline tendents on täiesti olemas. Aga nagu igal asjal on, on omad head ja vead ja nüüd on küsimus selles selle vigade nagu proportsionaalsuse siia selles, et kui suurt kommentaari kirjutajate hulka muudab see ütleme siis välja toodud kas siis instinkte või teiste teiste teiste nagu järgimine vales suunas minek, et kui palju ta tegelikult muudab, ma väidan, et see hulk ei ole suured. Noh, sa väidad, ühesõnaga seda, et enamus ongi idioodid, kes siis kirjutavad otseselt kommentaare ei, absoluutselt. Mitte et vaata, ega sina ei, ei väida, et kõik, kõik, ütleme siis, eestlased on rassistid või venelased on okupandid, et, et, et see oleks nagu rumal, et samas me kuuleme nii, just eriti ajakirjanike küsimustes ja nendes aruteludes väga palju seda, et näed, et kommentaarid, need on nagu juhtunud, tahad, et nad sõimavad, need laimavad, aga see on üks osa kogu sellest kommentaariumist ja ja, ja tegelikult on natukene nagu kurb see, et, et seda kommentaari Saariumi toimuvat, miks seal toimub mingi mingisugused protsessid, on väga vähe uuritud mõnes mõttes on ju tegelikult juba üle kümneaastase see toimunud ja, ja ma ütleks, et tänaseks on ta kasvanud ikkagi välja selliseks institutsionaalselt kartuseks, et et see on ka see põhjus, miks me hoiame kommentaariumit täna nagu sellisena, et loomulikult meie Delfist tahame ka, et see kommentaarium oleks oma kvaliteedilt parem ja me liigume kogu aeg sinna suunas, aga me ei tee võib-olla revolutsiooni, vaid vaid me püüame siin evolutsiooniliselt areneda. Aga mis institutsionaalne väärtus on, kui sa kuidagi natukene nagu See on nagu sotsioloogiline mehhanism on kommentaarid ja see tähendab seda, et et miks Delfi hoiab kommentaare sellepärast, et inimestele see vorm meeldib, seda näitab see, et kui palju nad seda kasutavad, kui me sellest vormist loobuksime. Me oleme ju arutlenud ka selle üle ja on erinevate garaini ajal ilmunud arvamusartikleid selle kommenteerimisvormi kritiseerimise nimel ja tõuseb kohe väga paljudes inimestes selline noh, ütleme vastumeelsus selle vastu, et me piirame sõnana vabadust ja, ja nii edasi ja, ja see reaktsioon nagu näitab seda, et, et inimesed on selle vormiga harjunud, et see on muutunud teatud ja, ja mitte väga väikesele kilpkonnale siiski oma arvamuse väljendamiseks tahaksin vormiks. Ja kui see ära võtta neile, et ehk siis ta on nagu selline institutsioon Tartus. Et kui sa neilt ära võtta, siis nad tunnevad, et justkui midagi on puudu, nende nagu sellist võimalust. Pigem võiksime arutleda selle üle, et, et kas meil ühiskonnas on äkki vähe võimalusi ennast väljendada või kas nende olemasolevad võimalused ei toimi, et miks need inimesed on kinni just selles vormis väga palju. Võiks ju arvata, et see on üks vana iganenud Normet, et noh, tuldi nagu võib-olla õigel ajal turule või pakuti seda võimalust laialdaselt ja inimesed hakkasid sellest kinni. Aeg on edasi läinud 10 aasta jooksul või noh, nüüd juba ütleme 12 13 aasta jooksul on tekkinud uued vormid nagu Facebook, Twitter ja palju muid ja erinevad foorumid tekkinud, kus inimesed saavad ennast nagu rohkem väljendada. See võiks tähendada seda, et kommentaar Saariumi viljelemise vorm meediaväljaannete juures võiks hääbuda. Aga see ei ole nii, et me hiljuti eelmise aasta sügisel muutsime kommentaariumi struktuuri, tegime teda tegelikult keerulisemaks, et lisasime sinna igasuguseid kellasid-vilesid. Pilt muutus kirjumaks, pakkusime võimalust inimestele registreerida end ja arvasime, et selle tulemusena nagu igat lihtsalt asjad muudavad keerulisemaks. Kommentaaride arv langeb. Mis juhtus, on tegelikult see, et kommentaaride arv tõusis ja tõusis mitte vähe? 50 60 protsenti? See on üllatav, inimesed kasutavad. Seda küll, aga, aga vaata, kui sa ütled, et, et sellised inetud või, või idiootset nagu Urmas ütles, kommentaarid on ainult osa sellest Saariumist siis tegelikult ju küsimus ei ole selles, et et kõik oleks selliseid, loomulikult ikka on veel inimesi, kes missioonitundest või mingil muul põhjusel läheb kommentaariumisse, püüab seal midagi nagu hästi öelda, korralikku kvaliteetset debatti. Roosada muljet, et nagu mõned üksikud oleksid sellised, et ma väidan, et sa leiate enamus kohti, enamus erinevate rubriikide artiklid, kus toimub täitsa mõistlik vestlus, kus sa sirvid läbi näiteks 100 kommentaari ja leiad sealt võib-olla viis sellist, mis nagu ei sobiks. No küllatavad nõus, mingi hetkeni, see mõistlik eestlus toimub, aga siis tuleb ikka mõni troll sinna ja küsimus on praegu selles, et millist mõju tegelikult avaldab nii organisatsiooni mainele kui kommentaariumile terviklikult, et kui sul on ämbritäis puhast vett, aga sa paned sinna näiteks kaks supilusikatäit masinaõli, siis on korras selle selle ämbritäie veega, see ei tee enam midagi, vähemalt vähemalt sa ei joo seda enam. Ja, ja täpselt samamoodi, kui sa tõid selle natsi võrdluse natukene, et kas kõik eestlased on natsid, kui me laseks raekoja platsil näiteks paranema määrmuslasel korraldada marsse või, või iganädalasi meeleavaldusi, siis see kuvand, mis, mis leviks näiteks ajakirjanduse kaudu välisilma ikkagi lööks pitseri tervele Eestile, mitte ainult me võime öelda ju, et neid on seal 50. Need on ainult kord kahe nädalani. Just aga, et meid on miljon, need on ainult 50, aga sellest hoolimata see, see mõjuks sellesama masinaõlina nagu puhta veeämbrist. Õige, sa räägid, ise, ütlete, et müüdid on lihtsalt levima, samamoodi on müüt, müüdid levivad ka kommentaariumi kohta, et ma väidan, et enamus inimesi, kes selle kohta sõna võtavad pigem on need inimesed, kes nagu ennast tõrjuvad kommentaariumist ja ütlevad ju ei loe kommentaare, aga sõna võetakse küll selle kohta ja tekitatakse erinevaid müüte. Aga mõtleme korra niimoodi, et vaata jällegi, et inimesed tulevad ja järjest rohkem inimesi tuleb kommenteerima. Järelikult nad oskavad filtreerida sellest seinast, siis, kus on palju erinevaid nägemusi välja endale, väärtuslikult, miks nad muidu tulevad sinna tagasi, miks nad leiavad sealt mingisuguseid iva. Ja kui me nüüd mõtleme, et võib-olla ongi kogu see ühiskond natukene muutunud võrreldes siin 10 20 30 aasta taguse ajaga, et kui ma vaatan näiteks, et kuidas inimesed otsivad informatsiooni internetist, siis seal on ka kasutatakse väga palju kuhugi, et võiks kõik teist otsimootorit ja sealt tuleb sulle väga palju erinevaid vastuseid, mille väärtus on tegelikult väga erineval tasemel ja sa pead oskama filtreerida sellest välja selle, mis on oluline. Ja see oskus filtreerida, teha vahet ja teha valikuid ongi üks olulisi oskusi inimesele, et hakkama saab seesama, et kuni paarkümmend aastat tagasi või natuke rohkem tagasi oli noh, ütleme meie ühiskonnas siis väga väike valik poelettidel, nüüd on nagu valiku üleküllus ja tulebki teha oma valikud selle ülekülluse sees, kohati me ei saa sellega hakkama, kohta saame päris hästi hakkama. Jah, sa ütled, et inimesed tulevad kommenteerima, mina ütleks, et tulevad masinad kommenteerima, sellepärast et seda kommentaaride pikkade ju mõõdate ikkagi põhimõtteliselt väga tehniliselt, ega te ei tea, mitu inimest seal reaalselt neid kommentaare kirjutab ja rääkimata sellest, et väga aktiivsed kommentaatorid on võimelised kirjutama väga palju Kommentaare korraga tullakse mitmest erinevast masinast, sama inimene, kasutab mobiiltelefoni, kasutab Aipäädi, kasutab arvutit ja, ja nagu me tegelikult ju teame kommentaariumi praktikast siis no ühe artikli puhul isegi Delfis 500 kommentaari on juba päris hea arv, eks. Aga Eestis on miljon inimest kui miljonist inimesest miljon eestikeelset inimest. Et kui miljonist inimesest kirjutatakse 500 kommentaar maris ma ei saaks väita päriselt. Et tuleb terve Eesti kommenteerima lisaks ikkagi isegi 500-st kommentaarist väga palju on kordusi, väga palju on, on vastuseid ja väga palju on jooga selliseid tegelasi, keda me juba nende pseudonüümi puhul või nende järgi väga hästi teame, et seal on mingid konkreetsed kommentaatorid, kes on võtnud võib-olla igaüks veel keskendunud mingile spetsile sellel teemal, et, et ma küll ei ütleks või julgeks öelda, et kommentaarium on selline koht, kuhu miljon eestlast tahaks kogu aeg minna, et seal on ikkagi mingi mingi kilpkonna või mingi mingi tsunfti selline era eralõbu. Veerand. Ramos, kuidas sulle tundub, ma küsin selle küsimuse mulle tundub, et see võiks nagu asja nagu ehitada, et et kas sulle tundub, et aja jooksul, kumba pidi on pigem läinud kommenteerimise ja see kommentaari kvaliteet kehvemaks või paremaks kui Allan ütleb, et, et arv on kasvanud? Et siis siis kuhupoole sinu arvates on liikunud kvaliteet? Minu jaoks on toimunud siin nagu kaks muudatust, et kui päris alguses mõelda kommentaariumi peale, siis kui tuli Hans H Luik oma programm artikliga, kus ta rääkis kollektiivsest ajust ja nii edasi siis valitses selline eufooria. Kõigile tundus kommentaarium jõle kihvt asi, jahutuslike pea minema kommenteerida. Kas just kohustuslik, aga selline väga vahva uus võimalus ja siis tõesti oli, oli selline usk, et need üheskoos suudame asjad paremaks mõelda sõna otseses mõttes. Siis mingil hetkel toimus kvaliteedi langus. Ilmselt väsisid need entusiastid ära, kes seal alguses olid tegutsenud, mass kasvas ja koos massiga täpselt samamoodi nagu no selle miljoni inimese hulgast tegelikult kui me mõõdame, siis võimet selliseks konstruktiivseks aruteluks ei ole ka ikkagi ju väga-väga palju oleks, valesti, on piiratud hulgale ütleme ja, ja siis, kui mass kasvab, siis tegelikult ka kasvab igasugustele Positiivsete tendentside hulk. Nüüd ma väidaksin, võib-olla viimase poole aasta aasta jooksul on isegi toimunud vananemine on toimunud just läbi selle, et, et ka Delfi, mis on olnud sellise võib-olla lausa anonüümsuse lipulaev või, või, või seal on kõige rohkem usutud, sellesse on ka teinud teatud muudatusi just nimelt see, et, et sa võid registreerida võid, võid, punkte võid hääletada. Aga sellest hoolimata ma väidaksin, et nende algusaegade, eufooriliste või ideaali otsingutele keskenduvat kommentaariumi aegadega võrreldes on, on kvaliteet pigem langenud ja, ja see on just see, et et sulle tuleb väga palju anonüümses kommentaariumis sellist, sellist mõtete massi, mis ei ole tegelikult konstruktiivne, mis ei ole keskendunud arutelule, mis, mis ei tahagi leida mingeid uusi lahendusi, vaid lihtsalt emotsiooni väljendada ja selline emotsiooni väljendamine muudab selle kommentaariumi kohaks, et kui Allan ütles, et et sa võid tõepoolest noh, tänapäeva kirjaoskus ongi see, et sa leiad meedia sisust endale selle sobiva. Aga tegelikult, kui me Peame mingi helge asja või hea asja leidmiseks läbima, no ma ütlen nüüd viisakalt purirahe, siis siis kui palju, kui palju me tahame, et milline ekstreemsport peab olema see poriraha, rahe läbimine, et kas me oleme kõik sellised ekstreemsportlased, et me selle iva leidmiseks tahame kogu aeg läbi pori minna? Mina ei tahaks. Me läheme pisut rappa, me alustasime kõigepealt muidugi kui Rain alustas küsimusega kommentaatorite arvust või siis selle sellest massist ja, ja sa tõid näited kas miljon inimest tahab kommenteerida, et utreeritud, miks peaks miljon inimest ühte artiklit või ühte teemat kommenteerima? Ma võin sama hästi öelda, et et on artiklid, millel on üle miljoni kommentaare, ka see on utreeritud näide. Ja noh, me teame ikkagi seda inimeste arvu, mitte okei, ma tõin välja ennem kommentaaride arvu, aga me näeme ka uni, kiusureid. Ja kuigi nende juri kiusurite arv on mõnes mõttes teisenenud, ehk siis, et üks inimene võiks olla mitu Junik luuserit, kuna ta kasutab erinevaid vahendeid, siis mõlemad härra selle proportsiooni päris hästi. Kui palju on seal taga nagu erinevaid inimesi ja kui ma tõmban selle proportsioonis, ma võin öelda, et delfis kommentaare kirjutab, kuskil ütleme et 20 15 20000 erinevat inimest kuus see on, ütleme, et kaks, kolm neli protsenti kogu delfi kasutajaskonnast kommentaare loeb kuskil 30 protsenti delfi kasutajatest, ehk siis see on juba hoopis olulisem nagu hulk ja, ja nüüd, kui me jõuame sinna kvaliteedi juurde, siis mis on üks näiteks kvaliteedi parandaja olnud, minu arvates viimasel ajal on just see, et on tekkinud sellised meelsuse nupud pluss ja miinus, ehk siis et inimene, ta ei, ei pruugi tahta kirjutada midagi, aga ta avaldab läbi sellele nupule klikkimise meelsust, kas talle meeldib see vastav kommentaari või ei meeldi. Me tegime sellise muudatuse, et nüüd on kommentaaride maandumisleht või see avaleht, kui sa lähed kommentaaridesse on siis top lehte, kus automaat siis tegelikult sõelub välja, arvutab välja sinna kõige rohkem positiivseid kommentaare, siis noh, ütleme positiivset miinus negatiivset. Et positiivse vahega nagu kommentaare saanud kommentaarid tooksin ette välja, mis tegelikult annab võimaluse vaadata mida siis rahvas arvab? Kas pinnapealsemaks selles mõttes, kas ei tee veel nagu tühisemaks kommentaari kommenteerimine selle kaudu, et kas mulle see meeldib või ei meeldi, kas ei muutu veel kuidagi ei muutu, ei muuda kuidagi veel tühisemaks mitte ennast. Mitte ainult pinnapealsemaks, vaid see, see, et kas meeldib või ei meeldi, keskendu ju automaatselt sellele, et kas kommentaar, mida võib-olla nii-öelda Facebooki keeles Ligitakse, on tegelikult hea või mitte. Sa võid kirjutada kommentaari, Savisaar on tõbras. Vabandust, et ma nüüd otse-eetris, nii ma ütlen. See oli. Aga sa tahad jälle ära aga see ei ole, kus avaldatakse, aga see ei ole äärmuma siis vaadetele vastavalt on siukseid jah, jäi suhted. Mitu linki selline kommentaar saaks ja ta on seal nende kopeerid, selle välja saad teada. Sest see on poliitika, aga kui sa võtad mõne elulise küsimuse ja vaatad, mida inimesed sellest arvavad ja seal kirjutatakse NUT häid kommentaare, siis sa näed, mis pigem inimestele antud juhul meeldib, mis, mis ei meeldi, et mida inimesed talletavad väärtuslikuks ja mida ei hääleta väärtuslikuks. Ma tahan öelda, et ma arvan, et see on õige nagu teemapüstitus, et kas see teeb tühisemaks või ei tee me ka selle üle nagu arutame praegu ja ma arvan, et noh, arenguruumi ega siin ei ole selgelt tõdeb, et vot nüüd tühisemaks tegelikult see sõltub väga palju artiklist, et et on üks uus Eesti vanasõna, et nii kuidas artikkel, nii ka kommentaar, ehk siis et loomulikult, kui sa vaatad poliitilist artiklit, kus meelsusavaldus seal on must ja valge, pigem asi. Aga kui me vaatame sellest, millest koosneb nagu elu, siis seal ka väga värvikirev pilt, inimesed kirjutavad, lisavad sinna materjali. No ma ütleks veel kommentaaride kvaliteedi kasvukohta, üks indikaator on ka see, et, et ajakirjandus ise oma materjalide koostamisel järjest rohkem keerib kommentaar, et ja ta kasutab neid oma materjalide isegi allikateks, kuna kommentaarides siiski on seda lisainfot muidugi ajakirjanikud on väga head selle info välja, filtreerijad k. No see sõltub natukene ajakirjandus, sest sellepärast, et ega ma positiivne Ühes või Eesti Päevalehes siiski ei ole ainult uudist, mis põhineks veebikommentaarile, et, et see on siiski rohkem portaalide teema või võib-olla isegi nagu kitsamalt Delfi teema, aga ma ikkagi selle kvaliteedi juurde tuleksid, et millega tegelikult mõõta seda kvaliteeti, et sa ütled, et kommentaaride kvaliteet kogu aeg tõuseb, aga mingeid adekvaatseid hoobasid, millega vaadelda, ei ole olemas, see on väga subjektiivne ja teil on kindlasti statistika olemas selle kohta, et kui palju kommentaare kirjutatakse, aga statistika selle kohta, et milline, kui palju on nii-öelda häid kommentaare, nii palju halbu kommentaare? Seda on ju sisuliselt võimatu ka koostada. Ei, sellist sellist mõõdupuud ei ole, et mõõdupuud on sellised hinnangulised ja neid mõõdupuid saab, no ütleme, et mõõdupuid võiksid välja tuua need inimesed, kes neid kommentaare nagu ise siis pidevalt ikkagi kasutavad, loevad ja, ja tarbivad, et, et, et selles samas sinu toimetatud arvamusrubriigis ma lugesin ühte artiklit, kus siis kommentaator väga selgelt tõi oma põhjendustega välja, miks tema arvab, et kommentaarium on läinud nagu paremaks? Muidugi on ka vastupidiseid arvamusi väga palju, kui inimesed on ise näiteks pihta saanud või mis iganes, et et inimesed leiavad, et kommentaarium on väsitavam seal rohkem kommentaare ja raskem on välja sõeluda seda, seda iva, et, et see on arusaadav, see käib kõik sellega. Kaasas aga seesama teema just, et, et inimesed on pihta saanud, sellest on päris palju räägitud, et selline nii-öelda rahvat tsensuur, ehk siis oht kommentaariumis saada valimatult, emotsionaalselt ja täiesti ebakonstruktiivselt kolki on peletanud nii arvamusrubriikide eest, mis mulle on eriti südamelähedased, sest ma olen nüüd kahes viimases töökohas arvamust toimetanud. Et see peletab nagu häid arvajaid või inimesi, kes tahaksid tõesti mõtestatud mõttevahetuste tahaksid konstruktiivset debatti ära. Viimane näide. Reedeses Õpetajate lehes kirjutab Piret Tali künkast. Genka, kes kirjutas kolumne peres ja kodus loobus sellest sellepärast, et demagaalumlide põhjal tegid väikesi nuppe, erinevat porti, maalid ja nende portaalide kommentaariumis saida täiesti valimatult kolki hoopis teistel teemadel oma isikupõhiselt väga paljuski ja nii edasi. Väidaks, et see on probleem, et kui meil head arvajad või inimesed, kel tõesti oleks ühiskonnas midagi öelda või kes ütlevad seda veel kuidagi isikupäraselt ja hästi lõpetavad ära selle lihtsalt sellepärast, et nad ei jaksa ei pea sellele pori rahel enam vastu, mille nad harjumist saavad siis, siis seda ma nimetaksin küll tõsiseks probleemiks. Häid arvamus, autoreid on niigi raske kirjutama saada ja kommentaarium toimib sellise sellise nagu Soona või raba, kuhu nad siis jalgupidi kinni jäävad ja mingil hetkel käega löövad, siis siis see ju avaliku debati osas on, on väga. Kas rahvusringhäälingu arvamuslugude juures kommenteerida saab, saab kommenteerida tehaanemisega. Saun anonüümselt siinkohal pean rõhutama, et esindan iseennast, minul ei ole sellist positsiooni nagu nagu Allanil on ja ma ei pea vastutama üldiste poliitiliste otsuste eest. Aga rahvusringhäälingu arvamusrubriigis nagu ka igal pool võib-olla rahvusringhäälingu portaalis on minu seisukohalt nagu see pluss, et kommentaare on suhteliselt vähe. Need on kustutanud, oled mõne oma, olen kustutanud kommentaare, tegin seda ka Delfis, sellepärast et et siiski kuigi Delfi on on viimasel ajal võtnud tööle uusi moderaatorid, siis arvestades seda kommentaaride hulka, kui need on ikka sadu tuhandeid kuus suuda ükski moderaator või isegi moderaatorite grupp kõiki seda ära hallata. Tõenäolist tuleb osata vahepeal ravile saata ja palju see puhastusprotsess Allen tahate seda kuidagi kommenteerida, seda, et, et kommenteerijaid, neid, kes julgevad oma nime oma näoga asjadest arvata, jääb vähemaks. Seda ilmselt jääma kommenteerima, mind häiris jällegi sellise sildi kleepimine Me porimülgas ja nii edasi, et ma ikkagi rõhutan, et kui me vaatame kommentaare, siis, siis see puudutab väikest osa staadiumis. Seda ma nagu jään, jään nagunii-öelda ütlema, et ma vaatan seda, et, et neid teateid näiteks tuleb kuskil nelja protsendi komöödia Urmas arvutist järele vaadata. Lihtsalt stopp, stopp, ärme teeme sellist sotsiaalset eksperimenti, sest see ei vasta millelgi. Loomulikult sa leiad artikli, kus on neid. Ja loomulikult ma võin leida sulle 10 artiklit, kus neid ei ole, nii et, et noh, selles mõttes Tavaliselt ei kuule, kas see peab paika, tõkkei toimis jah, aga kas ei loe ka siis neid tegelikult kas on nagu niimoodi, et kui ei ole kommentaare, siis tõenäoliselt ka seda lugu lihtsalt ei loeta seal lihtsalt ei pakkuge mingit pinget. Või ei ole päris okei, on niimoodi, et ilmselt noh, üldse Delfi algusaegadest saati on üks, üks selline fenomen see asi käima läks, on, on üks väike lüke, mida maailmas me ei olnud kohanud. Ma arvan, et mis oli nagu Delfi innovatsioon oli see, et me lisasime selle pealkirja taha selle kommentaaride numbreid. Et ja, ja see siis peegeldas nagu seda, et vaata, et võib-olla populaarsem artikkel on see, kus on ka rohkem kommentaare. Rain teab toimetajana ka seda, et et me seda tagasisidet artiklite populaarsust väga jälgime vahel on see nii, vahel ei ole see absoluutselt. Kuulge, kas see peab paika, et inimesed, ka ajakirjanikud aeg-ajalt ikkagi ise viskavad esimese väikse poripommi tõmmata käima, et siis peatoimetajale nii-öelda paremini silma paista, mida ma olen ka kuulnud, et väidetakse aeg-ajalt mitte võib-olla delfi puhul, aga, aga teiste väljaannete puhul, kus kommenteerijaid on vähem ja kui su artiklile, millal sa oled kirjutanud ja mis internetis on avaldatud, ei ole juba teist nädalat järjest ühtegi kommentaari siiski toime, ta laseb su lahti lõpuks. Ei, mina olen kuulnud seda väidet pigem just Delfi puhul, igasugustes blogides on, kas see on õige väide on aeg-ajalt ja, ja mina ei tea, mida Delfi algusaegadel on tehtud või tegemata jäetud, aga mina küll ei ole kohanud seda, et toimetajad nüüd ise provotseerisid seda. Näha kohe Sombri kabinetis hakkab vilkuma teise kommenteeri. Üldiselt ei ole aega, inimestele ei osta. Aga laseme rääkida. No ma olen absoluutselt nõus, et, et nagu igal heal asjal on ka halvad küljed ja see, et, et selline kommentaaride, halbade kommentaaride kartus sunnib inimesi eemalduma arvamuse avaldaja avaldamisest, see on negatiivne nähtus, see on tõsine probleem, sellega tuleb tegeleda. Et aga ma toon siin välja nagu natuke teise sellise mõõtmetete nimelt kommentaarid on siiski nagu omajagu lapsekingades või kommentaaride tõlgendamine või võtmine, et mis need siis on, et, et noh me, ma arvan, et me ei oska nagu tabada hästi seda kommentaaride mõõdet ja see ei puuduta ainult noori inimesi, see puudutab ka vanemaid, inimesi, haritud inimesi, vähem haritud inimesi. Et seal isegi vahet ei ole. Et, et kui artiklit loeb 10000 inimest, siis seda kommenteerib 100 inimest ja seal on viis halba kommentaari. Toimib see sama tõrvatilga efekt meepotis, et, et see noh, see jätab nagu halva maitse maitse külge ja see rikub nagu selle noh, kui kelle pihta need on käinud, rikub selle arvamust sellest, sellest kohast ja see on kahtlemata probleem, aga tegelikult on neid negatiivselt arvaid üsnagi, üsnagi väike hulk. Saadet kuulab palju inimesi. Kindlasti on inimesi, kes vibutavad rusikad ja ütlevad, et, et see on väga-väga halb. No väga paljud kuulajad praegu raadios on, tegelikult ma kujutan ette, ongi istuvadki delfis praegu vaatavad kas su sõnad peavad paika või ei pea paika ja, ja, ja, ja selles mõttes noh mulle vahetevahel tundub, et võib-olla ka on ju ikkagi teemasid, kus see, kus see proportsioon on just täpselt vastupidine. Kas sa oled ise tähele pannud, mille puhul on proportsioon vastupidine, kus viis protsenti inimesi räägib asjast ja 95 lihtsalt teevad seda, mida ütleb. Ma vist ei kasutajanime siin, aga, aga väljend on väga täpne, viskavad virtsa siis ventilaatoritesse, et võimalikult palju pihta saaks. Kas kaks nagu sellist läbivate teemat üks on siis poliitika kus nad, kus nad vastuolud on tegelikult ühiskonnas sees ja teine on, on ütleme siis publikus meelelahutusportaalis publike selline isikutega seonduva kommenteerimine ja seal me oleme teinud ka ühe lisalüket, et ennem avaldada publiku rubriigis inimesed kommentaari, sa pead veel kord vajutama ühele ühele nupule, et kas sa oled nõus ikkagi avaldama selle kommentaari, ehk siis inimene natukene mõtleks, et oleks üksiku vahebarjäär sealjuures. Ma lisaksin sinna juurde veel, et on teatud hulk. Kui sa ütlesid, needsamad elulised teemad on teatud märksõnad, ikkagi kõikvõimalikud vähemused, rahvusvähemused, erinevad, rassid, seksuaalvähemused, need on ikkagi sellised Trierid, mis käivitavad ka selle negatiivsete kommentaaride Ma pean küsima Allani Rain, te olite mõlemal, töötasin sellel ajal ühes organisatsioonis ka suvel aeg-ajalt siis kui ikkagi teemasid ei olnud. Mõni seksuaalvähemuste lugu ilmus sellel päeval, kui oli vaja lihtsalt kommentaare ja muidu ei oleks keegi paganat bännereid näinud. Ei mina küll ei arvestanud nagu kommentaaride vajadusega, et toimetajana ma ikkagi jälgin pigem seda loetavuse hulka, et loomulikult iga Oli vaja loetavas kasvatada sellel päeval vastutava toimetusele paned ikkagi ühe homode loo sisse. Homode lood, kui nad tulevad, siis nad tulevad nagu sellepärast, et keegi autor on arvanud midagi ja ega toimetaja otsustab, kas ta avaldab selle või, või mitte, et niimoodi, et suvel nüüd kehval päeval tahaks loetavust tõsta ja paneks mõne provotseeriva teema Ma välja vähemalt ma ei tea, mina ei tegutse toimetajana niimoodi, küll aga on kõik huvitavad ja omapärased arvajad alati teretulnud arvamusrubriiki ja kui nad juhtuvad välja tulla, aga mõne sellise teemaga, mis inimesi erutab ja loed loetud on, et, et siis noh miks ma peaksingi ette panema ainult sellepärast, et see paistab kuidagi loetavuse tõstmisena. Aga kahjuks ei ole kommentaaride arv kunagi nagu toimetajana olnud see, see, mida ma tahaksin näha, et seal on võimalikult palju kommentaare. Ja see selles mõttes ma võib-olla nagu isiklikult olen, olen erinenud paljudest Delfi kommentaatoritest, kelle jaoks. Ma olen tähele pannud, et seal kommentaariumis juba ainuüksi kommentaaride hulk on juba väärtus iseenesest. Et võibki tulla mõne loo juurde, mis on ühiskondlikult oluline, mis on hästi kirjutatud, aga kas kuidagi nii tasakaalukas, et ei saa mingit pidi kinni hakata sellest või on siis teema poolest selline, et laiade laiu masse lihtsalt ei eruta. Et sellise loo juurde mõnikord mootor võib lisada kommentaarid mille sisu on see, et siin ei olegi ühtegi kommentaari. Ma kirjutan kommentaari, sellepärast et siia tuleks ikka kommentaare saada. Nii et noh, teatud mõttes, see on muidugi nagu eriti nüri nähtus, sellepärast et kommentaaride arv olla mingi väärtus omaette. Tegelikult. Ma arvan, seda teavad kõik delfi toimetajad, et et kommentaaride osakaal tegelikult kogu vaatajaskonnast on ikkagi niivõrd väike, et kui ma ütlesin ennem, et 30 protsenti inimestest loeb kommentaare siis need kommentaarid, klikid, millele sa viitasid, mis justkui nagu oleks defile majanduslikult väga huvitav valdkond siiski nii ei ole, sest et kommentaaride klikid moodustavad alla 10 protsendi delfi kõikidest klikkides seal Meie müüga ühtegi bännerid sihitult kommentaaride rubriiki, mis tähendab, seal on läbivate bännerid, mistõttu me oleme natuke teinud ka arvestusi loomulikult, ja ja me täna nagu ei toida nende bänneritega või selle tuluga, mis me sealt saame ka oma selliste moderaatorite-le kuuluvat ja kogu süsteemi arendamisel kuluvate poolte, aga, aga noh, see, see selleks, ma ja ajapikku on see nagu proportsioon just kommentaaride klikkide arvu ja delfi üldine klikkide arvu proportsioon lähenenud selles mõttes kommentaaride klikkide arv on üha väiksemat rolli etendab, sest et ikkagi uudised on põhiline, on nende, nende, nende nagu maht, operatiivsus ja Mina pakuksin ikkagi, et tegemist on siiski ka äriliselt olulise valdkonnaga, sellepärast et kui sa ütlesid, et 30 protsentiDelfi lugejatest loeb ka kommentaare, ei kujuta ette, kui see nüüd ühel päeval korraga kõike ära lõpeks, et see oleks päris kõva pauk ja, ja sellepärast ma viitaks ka sellele, mida ütles Anvar Samost rahvusringhäälingu portaal Taali intervjuus koos Urmo Soonvald, iga Delfi ja Eesti Päevalehe peatoimetajaga Samost ja tegelikult ma küsisin ta käest küsimuse, kas ta on valmis anonüümsed kommentaarid lõpetama. Ja ta ütles, et ta ei saa üksinda teha, seda turupositsioon ei võimalda seda, mis tähendab seda, et see oht on olemas, kui üks suurtest tegijatest kommentaariumi väga radikaalselt muudab, muudab näiteks ID-põhiseks selle registreerimise või, või selle, et sa peadki oma nimega ainult kas läbi panga tunnustava ideega mardi identifitseeritud olema, siis teine võidab sellest. Ehk siis Samosti signaal oli minu arust väga selge, et, et kuised sellist asja teha siis saab teha seda mingi üldise kokkuleppe nad tõepoolest kõik suuremad mängijad turul nii-öelda teevad üheskoos selle otsuse, et me muudame oma kommentaariumi puhtamaks ja valgemad. Ma vihkan ühe, ühe sellise mõtlemisainena õhku, möödunud nädalal ilmus üks artikkel, mis rääkis meditsiiniportaalist siin täpsemalt tema aadressi nimetamata. Situatsioon oli väga lihtne, keegi ettevõtja on pannud püstipaiga, kus sa saad erinevaid arste kommenteerida, saate seda teha täiesti anonüümselt, saad kirjutada, mida sa arstist arvad, millised kogemused olid ja ma vaatasin seda portaali, vaatasin nii-öelda mõne tuttava arsti nime kaudu. Ja väga huvitav oli Rain selle juures see, et tegelikult nii-öelda oma arvamust enam-vähem võttes arstide kohta pidasse anonüümne kommentaariumi seal nagu enam-vähem paika need, keda ma tõesti pean ise ka noh, väga heaks arstiks nende kriteeriumite järgi, mille põhjal ma oskan hinnata, tõesti saidki seal lõputult kiita, see hosianna laul oli, oli nagu pikk ja need arstid, kelle puhul mul on olnud endal küsimusi. On olnud endal nii-öelda vajada kuidagi aktsepteerida rohkem nende tööstiili ja see pigem tundus mulle nagu vastu võtta. Matu siis need said seal nagu pigem palki, et see näitab tegelikult seda, et inimestele see vajadus seemnel, Allan viitas, on olemas ja nad tegelikult annavad seal noh, nii palju kui see nüüd on mingi sotsiaalne tõde, mida ma siin, eks ju kirjeldan. Aga nad annavad seal lõppude lõpuks objektiivset informatsiooni. Nad annavadki ja ma, ma usun, et selline konstruktiivsus ja objektiivsus on võimalik kommentaariumi puhul juhul, kui esiteks on tegemist suhteliselt piiratud teemaga, nagu antud juhul on väga konkreetselt ühele asjale keskendutud. Teiseks me ei tea ju tegelikult selle portaali puhul, et kui palju teda modelleeritakse, kui palju sealt võetakse maha nagu neid kõige rängemaid isiklikke solvanguid või lihtsalt lahmimiseks. Ja kolmandaks on see on see portaal nagu suhteliselt uus nähtus, tal ei ole välja kujunenud mingit sellist ajaloolist tava, noh, Delfi on ikkagi veteran juba juba kommentaariumide poolest. Ma usun, et seda selle jah, mida kitsamaks saatnud ajada. No vaatame kas või loetud blogi jaa, mõtlevate inimeste seas väga hinnatud nii ühiskonna kui meedia kriitilist Blovi memokraat. Seal on ka ju ometi kommentaarium olemas ja inimesed Ütlevad küll vist mitte, seal peab olema ikkagi kuidagi registreeritud kommentaarium, aga see ei tähenda, et see ei oleks anonüümne. Just et sa ei pea seal kasutama panga tunnuseid või ID-kaarti, et sa saad siiski mingi pseudonüümi seal kommenteerida ja väga hästi töötab, aga töötab ka tänu sellele, et seal käibki väga piiratud inimesi rääkimas väga kitsastel teemadel ja tõenäoliselt seda siiski ka nagu vajaduse korral modelleeritakse tegelikult jõudsimegi selleni. Et miks see anonüümne kommentaarium on, on vajalik, et, et on ikkagi teemasid, mida inimesed ei taha oma nime all välja. Tuua see on ka väga huvitav, see küsimus on, miks nad ikkagi seal nüüd järgmine küsimus sulle on, miks on vaja seda teha anonüümselt miks peab olema selle juures olemas maskiga demonstrant? Sest lõppude lõpuks on ju see, et ma tegelikult ei tea, kes seal maski taga on. Kas seal on poliitiline oponent, kas seal on teine arst, kes soovib turgu hõivata? Ma tegelikult seda ju ei tea, ma usaldan pimesi mingeid äristruktuuri, keegi saab selle pealt kasumit, aga kes seda arvamust kujundab? Ma tegelikult ei tea. No see on seesama filtreerimise küsimus, et, et sa võtad selle informatsiooni ja mis sa sellest otsustatud Kas filtreerib selles mõttes, et tänapäeval lükatakse läbi filtri ikkagi väga peenelt asju ja küllap sa ju oma statistikast ka näed, kuskohast, millistest IP-aadressidelt teatud olukorras hakkab neid arvamusi tulema ja seda ei saa avaldada, ma saan sellest aru sellepärast, et muidu oleks, muidu oleks paljud nagu teemad lõhki ja püsti, eks äri mõttes ka. Aga, aga okei, vastan sellele. Et miks peaks selliste, miks peaks inimesed nagu katma oma nägu ja miks nad peaks varjama, eks sellepärast, et sellest, kui nad ütlevad välja asjadest nii, nagu nad arvavad või nii, nagu nad teavad, nojah, ju siis järgnevad mingisugused repressioonid, sellele võivad järgnevad või nad arvavad, et, et nad saavad mingil moel karistada. Et ja tegelikult selline printsiip on ju tegelikult avatud ühiskondades väga levinud, et, et selline võimalus nii-öelda, mis seal Boeing või, või kätevilet lasta, et kuulge, siin on asjad valesti tegelikult, et selline võimalus peaks ühiskonnas olema. Kui masimenteerin isikut, mitte probleemi, kui ma kommenteerin isikut, tema käitumist, tema tegevust ka siis arvad, et see on vajalik mitte probleeme, mitte küsimuse osas, mida ma arvan poliitilise parteiplaanist muuta minu elu sellisel või teisel kombel. No tihtipeale on see selle ja tema teod on nagu tegelikult selle asjaga seotud või noh, on seal raske nagu välja tuua, et, et või noh, ma olen loomulikult nõus, et, et ma ei tohiks isiku isikuomadusi kommenteerida vaid tema tegusid ja anda sellest märku, mida, mis on juhtunud, et, et seal piiri tõmbamine ei õnnestu väga paljudele inimestele, aga, aga tihtipeale on see isik väga-väga täpselt seotud mingite tegudega, mida tuleks välja tuua, et see isik tegi neid asju. Kas see tähendab seda, usud sa, et see on nagu nii-öelda üleminekusituatsioon, et mingil hetkel läheb ikkagi asi läheb isiklikuks ja sa pead vastutama oma sõnade eest rohkem või tegelikult vastupidi, näeme kommentaariumi nagu kasvamas ja meie filtreerimisoskus peab lihtsalt iseennast lihtsalt suurenema või siis või siis ignoreerimis oskus. Kumb kumba suunas? Ma arvan, et see proportsioon on jah, praegu natukene nagu paigast ära ehk siis et ühest küljest on neti anonüümsus on näiline, et ütleme niimoodi 95-l protsendil juhtudes teada, kes selle kommentaari sisestas, saab inimesega vastutusele võtta. Et teisest küljest me tegutseme ka ise natuke selles suunas, et suurendada registreeritud kommentaatorite arvu, noh täna proportsioon selline, et Delfis on umbes nagu, kui mõtlesin siin 20000 kommentaatorit, nendest 2000 registreeritud täidetud kommentaaride arv on kuskil kuskil kuus-seitse protsenti täna, noh ja see on nüüd natuke viimastel kuudel kasvanud, ehk siis natukene mingil määrasel tendents liigub sinnapoole. Me üritame soodustada neid kohti, kus inimene võiks nagu oma nime all välja tulla ja, ja öelda selle arvamuse välja. Näeme ju tegelikult, et näiteks Facebookis inimesed avaldavad väga julgelt oma nime all arvamust, kuigi seal on ka see kogukond, on on nii-öelda määratletud sõprade ringiga või sõprade sõprade ringiga, ehk siis nad tunnevad natuke, et nad on nagu suletud toas, kuigi nad võib-olla isegi väga palju ei ole, sest et et me näeme tihtipeale selliseid kommentaare, mis, mis ilmselt meie silmad ette Ei peaks sattuma Facebooki näide on väga hea, kui Facebook on nagu selles mõttes positiivne eeskuju, et seal inimesed tõepoolest oma nime all avaldavad arvamust ja nendega tegelikult ei juhtu väga midagi, et miks seda siis mitte soodustada ja laiendada kõikidesse teistesse võimalikesse kommentaariumites. Avaldatav arvamus on tegelikult ikkagi oluliselt teistsugune ja kui see inimene tahab midagi sellist öelda ja tal on seesama kartus, et temaga juhtub tema ametikohaga, juhtub tema lähedastega juhtub midagi, siis ta ei tee seda ikkagi Facebookis, vaid pigem teeb seda sellises kohas, olgu see siis Eesti või mõni muu koht, kus on võimalik seda teha anonüümselt teistpidi ma tahaks küll, et et ega me tahame, pooldame väga palju seda, et inimesed rohkem vastutaks oma siis välja öeldud sõnade eest, aga siin on juhtunud natuke kurioosne lugu, et meie kohtusüsteem on pakkunud Eestile välja sellise noh, eriti range lahenduse, mis tegelikult on teinud selle vastu, ehk siis lahendus on täna selline, mis on selle leedu protsessi lahendus ette, et vastutavad nii väljaanne kui ka kui ka kommentaator tegelikult kui oleks võinud arvata, et pärast seda protsessi lõppu 2009. aastal järgneb kohtuprotsessidele viin halbade kommentaaride vastu, siis seda ei tulnud, sellepärast ilmselt, et kuna organisatsioon, mis on suhteliselt tugevam ikkagi kohtuvõitluses nagu indiviidi vastu, kuna organisatsioon on seal kaasvastutav, siis inimesed ei taha minna nagu kohtusse võitlema organisatsiooni vastu ja neid protsesse tegelikult ei ole, järgnevad oleks seal siiski keskendutakse sellele, et leida üles see, kes tegi selle pahateo väärteo, mis, mis iganes kategooriasse see kuulub, siis, siis ma arvan, et see oleks nagu õiglasem printsiip ja neid protsesse oleks ka rohkem. Ütleme niimoodi, et Ma näen ka palju protsesse, kus inimesed rikuvad piire ähvardavate kas pommidega või, või, või isiku vastu mingisuguseid tegusid, kus siis meie õiguskaitseorganid reageerivad ja valdavas enamuses nendes juhtudes on need inimesed kätte saadud ja nad on saanud ka karistatud ja sellest me võib-olla võiksime ka rohkem rääkida ühiskonnas. Et need inimesed saadakse kätte, nad saavad vastutavad oma tegudest. Kohtuprotsesside puhul on muidugi see probleem, et esiteks, millele õiguskantsler on viidanud, et kohtus käimine kui selline on Eestis kulukas ja seda ei saa eriti eraisik endale nagu tihtipeale lubada. Ja teine asi on see, et meil hulk tegevusi, mis on olemuselt negatiivset, moraalset taunitavat solvamine, laimamine, mis ei ole tegelikult karistatavad, et sa pead tõestama, et sa saad mingit moraalset kahju, kui sa ütled eetris näiteks meie kohta, keegi praegu vaataks läbi veebikaamera, mida siin ei ole, ütleks, et et vaata niuke kooli välja, näeb kooli on värdjas või et Sombri on selline või teistsugune, siis, siis noh, me ei saa midagi teha selle peale, eks me materiaalset kahju ei saa sellise asja peale, aga ebameeldiv, inetu ja täiesti ebakonstruktiivne. Et selles mõttes nagu see, et kohtuprotsess ei ole rohkem, ma ei leia, et see oleks nagu praegu. No need positiivsed testid oleks ja ma olen ka nõus, et, et need kohtuprotsessid oleks toonud välja siis selle inimese vastutuse suuremal määral inimesed oleks hakanud seda paremini tajuma. Delfis, või ütleme, struktuur ei oleks pidanud jälle vastutama, sa rihid nagu sinna suunda, et meie oleme lihtsalt oluplats ja tulge karjuge siin, kui te tahate. See ongi see vaidlus, mis tegelikult. Kuulda on olnud ja, ja siin on niisugune paradoksaalne, et meie justkui oleme edukas eerikaga kohtusüsteem otsustas hoopis teist teed minna selle selle otsusega, et samal ajal kui Euroopa ütleb väga selgelt ära ette, et, et on institutsioonid, mis pakuvad teenust ja kommentaarium on teenuse pakkumine. Alla mitu inimestelt ära blokeerinud võidame mitte inimeste, vaid siis ip aadressi, kui palju neid tegelikult on reaalselt, sest et te saate ju monitoorida, kui palju nagu keegi virtsaventilaatoritesse viskab, järelikult saab ju teatud teatud aknad saaks kinni panna. Kuid ja see arv on muutuses ainetest ühe ja kahe vahel ei, blokeeritakse päevaks, nädalaks kuuks ja nii edasi vastavalt nii-öelda raskusastme teo raskusastmele, siis olete meile ütled, et nüüd nüüd saate uuesti kommenteerida. Ei, niimoodi meid, nii et kuna meil ei ole tegelikult selle inimese meili kontakti, et me ju näeme ainult tema nagu iipeedia, aga neid on, ütleme mõnesaja. Ma aga, aga ma täpset arvu ei tea, ma võiks öelda niimoodi, et iga päev keskmiselt kustutatakse, ütleme natuke alla 1000 kommentaari, et see annab võib-olla mingisuguse mõõtme ja kirjutatakse üle 10000 kombel. Räägi sellest parteisüsteemist ja asjast ka, kui palju tegelikult tullakse ikkagi väga konkreetsetest aadressides kommenteerima konkreetseid. Lugusid no esiteks, parteisüsteemi taga on üks selline, aga, et, et Tallinna linnavalitsus on praktiliselt üks aadresse ja, ja et me ei tea, me teame, et Tallinna linnavalitsusest näiteks kommenteeritega, kes täpselt seal kommenteerida, seda on raske nagu leida. Aga selge see, et parteide puhul on see tendents kasvanud natukene üle piiride ja, ja me oleme tegelikult kõige, laskem raskustes, magame, me oleme, me oleme nagu andnud mõista, et, et see, see ei lähe kohe mitte, aga ega me seda päris likvideerida. Kellelegi helistada, räägite partei peakontoriga, helistate peasekretärid või kuidas, kuidas teie annate neile märkused? Me anname märku nendele inimestele ja me vestleme nende inimestega nagu kaitsepolitsei. Me vestleme nende inimestega, kellel on mõju parteides, et et nad mõjutaks siis ja levitaks sellist arvamust, et et see ei ole hea kultuur, nagu see rikub tegelikult poliitilise debatikultuuriga äralist. Mis sa selle kohta ütled, kui, kui me peame hakkama mööda parteikontoreid tuletama meelde seda, et, et ärge kommenteerige, palun nimodi. No see on üks sellest protsessist, mille, mille puhul ma ütlesin, et see algusaegade ideaali otsingute periood on läbi ja see toimus väga, väga negatiivne areng, just nimelt et parteid, kõikvõimalikud ettevõtete avastasid kommentaarium ja leidsid, et läbi on võimalik võimalik avalikkust mõjutada. Ma olen ise näinud seda, kui sa paned arvamusartikli üles ja seal on näiteks Keskerakonna suhtes esitatud kriitikat, siis paks 25 esimest kommentaari on kas Tallinna linnavalitsuse IP aadressilt või siis mõnelt muult IP aadressilt, kust, kust tuleb nagu väga sarnast vanast teksti ja need muidugi on, on siis materdavad seda nagu arvamuse avaldajat, et see on, see on väga negatiivne ja, ja see on kahjuks nagu asi, millega ei ole võimalik midagi ette võtta. Teine asi, mille kohta ma tahtsin kommentaari öelda, on see, et minu arust see anonüümsuse näilisus on näiline, sellepärast et praegusel juhul kuigi Allan ütles, et on võimalik IP aadresside järgi inimesi tuvastada ja, ja neid kindlaks teha ja neid ka blokeerida siis maailmas on hästi palju selliseid servereid, mis pakuvad, see puudutab ikkagi ühte protsenti kasutajatest, kes seda oskavad kasutada, et 99 protsenti kasutajatest ei tee seda ja inimeste arvutiteadlikkus esiteks kasvab, need on järjest lihtsam anonüümseid servereid, mis sisuliselt loosib sulle iga kord Loe välismaise IP aadressi seda järjest lihtsam teha ja teiseks see võib puudutada ühte protsenti kasutajatest, aga kui suure hulga kommentaaridest see üks protsent kirjutab, seda me ju ei tea, täpselt ei tea, aga pigem nagu kirjutab ka väga väikese hulga kommentaaridest. Noh, see on meie tänane praktika, kus need, kus neid inimesi on otsitud ja leitud Suur aitäh, härrased Allan Sombri, Delfi organisatsiooni juht Rain kooli Rahvusring, ühingu arvamustoimetuse juht olid tänases saates poolt ja vastu. On päevselge, et kõik peale seda saadet otsivad nüüd tõenäoliselt kommentaariumid üles. Kas seal kommenteerima hakkavad või mitte, seda saate juba head kuulajad teostuda, sa oled toimetas maris. Sander juhtis Urmas Vaino, kuuleme taas nädala pärast.