Maitsesi bambus voodis puhkasi, härra jonn. Nende onni õitses. Milliseid käitumis ja igast riigist ilma peal Ooelsi prints ja isakenet saar Elvis Presley ja Mart Laar, üks kord küllas linnas sai kõigile tuntud Andres rai langes aeladžeri endi drilluski. Seal Andres Stas sai teiegi laisad, vihkab õnnest lauliseeribisti oma armulaulu. Nii härra junn mõistis kohe, mis seal on, muutus ka mikseri pini, langes maha nagu pirn, ei kuulus Andres rai hirmsa keretäie, sai, tõmbas lesta, neljakäpukil maha, jäi vaid pehmessall. Ütles tar, kas te oma naisukese püüdol lõpsušeriibibin kohe vaikseks? Teeellasin? Väga. Head raadio, kahe kuulajad, saade, siin me oleme, läheb edasi ja on kätte jõudnud meie külalise tund ja täna on meil Tõnuga öelda hea meel. Tere meie tänasele külalisele, kelleks on Andres Raid. Tere, tere. Tere Andres, tõesti, sinul on väga palju uudiseid, millest me hakkame rääkima, oled kirjutanud vahepeal terve hunniku raamatuid, valmishunnik? Hunnikust ei ole võimalik rääkida, tähendab hunnik on, koosneb kahest raamatust ja võib-olla mõnes mõttes ongi hunnik, tead küll, hunnik Ma mõtlen, väga paljud. Olidki jah, ühesõnaga nendest, mis, mis on juba välja ilmunud, seal on lihtsalt selles mõttes laenatud mõtted, mis, mis on ise ise tekkinud kuidagi mingites erinevates olukordades erinevate inimeste poolt mõlemad lihtsalt kirja pannud nii-öelda mingisugused tarkuseterad, ma ei nimetaks neid üldse mingit Lexaforismideks ega midagi. Aga võib-olla natukene terasemale lugejale või siis tarbijale kui või päris selline Mehhiko seriaalide tase. See on siis see raamat, elu, kunsti keelatud retseptid, mille taga siis ka mõne aja pärast räägime ja teine raamat, see ei olegi veel päris ilmunud, et koda leidis, et selle kujundus ja, ja teostus on suhteliselt keeruline ja nüüd on see asi veninud, aga loodame, et ta selle nädala jooksul ikkagi välja ilmub. Seal nüüd võla maksmine eesti naistele. Ahah, no sellest ka siis lähemalt, kuidas see võlg siis tasutud saab? Ei saagi, ütlen kohe, et aa aga võtame siis tänased teemad ette siin esimesel tunnil ta natukene veeretasime seda juttu siis sellest teemast, kus oli siis noh, võib-olla siuksel vaiksele nädalale, isegi sobiv mõttevahetus pühaduse rüvetusest ja muudest muudest asjadest, eks ole, siin on meie vabariigi vägevad ka sõnad saanud, peapiiskop Põder leidis, et see, mis Venemaal nüüd äsja või siis tagasi toimus ansambel Pussy Rioti esinemine kirikus. Sellisena oli siis pühadus, rüvetus ja nagu Putin ütles ka väga eemaletõukav asi ja tüdrukuid, siis võiks isegi oodata seitsmeaastane vanglakaristus ära. Põder leidis, et, et see, et meie, riigikogulased ja ja president käisid välja sellise toetuse sellise sündmuse suhtes, et on väga halb ja president ise küll ütles, et kiriku rüvetamista kunagi ei olegi toetanud Andres, oled sa ise jälginud seda mõttevahetust, et mis sinu arvamus selles küsimuses on mul muidugi oma arvamus ja tähendab, mis teistel inimestel on püha, see võiks ka olla. Tähendab, vähemalt seda kuidagimoodi aktsepteerida, kui me räägime üldse mingisugustest arusaamadest, mõnede mõnedele inimestele on ka mingisugune suvaline toigas kuskil mäe küljes ka mingisugune püha asi ja sellest, see võikski niimoodi suhtuda. Aga noh, siin on võetud, mäng on loomulikult poliitiline ja siin ei ole mingite pühadustega selles mõttes meie puhul antud juhul küll mitte mingisugust pistmist. Ehkki jah, peapiiskop Põder on, ütleme olnud, et see ei ole aktsepteeritav ja antud juhul küll peapiiskopiga mina olen täiesti nõus, jäägu ikkagi mõningad kohad nendele inimestele, said, sa ei taha enda koju, et keegi tuleks, kui sa pead lugu oma esivanemate, mingitest haudadest või ükskõik, on kass või koer sinna maetud, lähed ikka vahest oma loom ja, ja keegi tuleb, trambib ja hakkab seal viina jooma paljudes kultuurides näiteks haudade peal luuaksegi ja see pole mitte noh, pole üldse paha. Aga ma arvan siiski, rääkimata sellest, mis seal tegelikult toimus. Paljud inimesed on seda näinud üldse, mis seal seal käis ja ma ei kujuta ette, kui näiteks ka keegi siin siin Vabaduse väljakul Vabaduse samba otsas näiteks tilli ja, või kellelegi tagumikku laseks mingisuguse enda sisse lastud põleva gaasi mingisuguse mulgu kaudu välja või ükskõik, ta hakkaks midagi niisugust tegema. No seda enam veel, et see ansambli nimi, bussiraiet. Ma ei tea, kui paljud teavad, mis, mida see tähendab see signaal siis, mis ikkagi õhku lasti siis kas selle esinemise kaudu kõneleb ikkagi mingitest probleemidest, mis võib-olla muidu ei oleks noh, nii hästi esildust saavad ka puht teaduslikult on tegemist väärastunud autoriteetide süsteemiga või selle puudumisega üldse kummardatakse valedes asjades. Aga noh, kui, kui mingisugusest pornost teha endale meeldis Mingisugune see, mida tuleb kummardada, siis, siis võib-olla küll, mis ühtede jaoks on porno teiste jaoks erootika kolmandate jaoks üldse mingisugune jubedus, millest ise osa ei võta. Kui palju sina, Andres, elad kaasa sellele, et Venemaal ei ole sellist demokraatiat, võib-olla kui siin lääne pool tahetakse saada. Kuidas sina, selle noh, kuidagi mingisuguse dilemma lahendad, et me tahaks, et Venemaal oleks ka suuremad vabadused noh nagu näiteks meil. Aga teisalt, eks ole, igaühel oma tee. No meil ei ole vabadusi nii palju nagu kiputud arvama. Kas või siin näiteid võib tuua küll ja küll ja teine asi on see, et tegemist on suveräänse riigi kõige, olgu see Venemaa, Mongoolia või ühendriigid, ükskõik, nad ise teavad, endale on valivad endale presidendid või peaministrid ükskõik missuguses riigis mingisugune Gordon kuningat, tõsi küll, ei valita, või kuningannat. Aga mina jätaks selle nende nende riikide enda otsustada ja seda enam keegi natukenegi viitsib kaevuda. Üldisesse poliitikasse, noh, küsid kas või mis asi on kolmesajakomitee või Bilderbergi grupp või kes neid, kes nad need suurid kardinale sisse löö, käest muide küsiti kunagi, et küll te olete ikka võimas veest jõud tegelikult valitseda kogu Prantsusmaa. Et oioi, kui te teaksite vaid, kes on see, kes Prantsusmaad valitsevad valitsee, no ei teata nendest asjadest suurt, mitte midagi ja, ja selle selle kisada inimõiguste ümber ükstapuha, kas heidetakse ette seda Moskva poolt meile või siis või ükstapuha kolvi Tel Avivis või ükskõik kus koha pealt siis nende taga on konkreetsed huvid ja need väljenduvad kõige sagedamini just rahalistes numbrites. Inimõigustega ei ole mitte kõige vähematki pistmist. Nii et Andres, sind võiks siis ka tegelikult sildistada, kui vandenõuteoreetikute siis mingisugust tegemist ei ole vandenõuteoreetikud, ma olen kaugel sellest, et rääkida kõikvõimsusest ja, ja võib-olla isegi mingitest Repti loidudest, kes meie seas elavad ja nii edasi ja nii edasi. Aga kõike seda välistada ja kõike seda maha vaikida ainult seetõttu, et mulle tundub, et see nii ei ole. Siis see ei ole ka minu meelest kuigi ettenägelik. Ja kõige kõige jubedam ongi see, et kui sulle midagi pähe taotakse selle tõrkumata oma tõeks ja igapäevaseks praktikaks kuulutad, siis on see ikka suhteliselt õnnetu seis. Inimesega pole enam mingit pistmist. Andres kuulame muusikat täna sinu valikul ja ja esimene lugu, mille oled valinud, on tyyply. Mervi longe nägi põhjendada oma valikut. Seal on need sõnad, tegelikult on see noh ma kuulasin seda mingis konkreetses situatsioonis oli see väga meelde, seal on sõnad, millal sa, eskord saad lahti oma süütusest mitte ainult sellest füüsilisest, vaid ka igas mõttes muust. Ja teine stüperi, millal sa ükskord oma lollusest lahti saad sealt üleskutset? Noh, hakkame mõtlema mitte ainult esimesel mail kellast kellani. Head kuulajad, räägime täna juttu, Andres Raidi iga kell on tulemas õige pea või siis ilmumas täiesti uus raamat, aga juba ilmunud. No on üks raamat, milles me juba natukene jõudsime rääkida ja saan aru, et sa ei nimeta seda aforismi koguks, vaid ometi olete sinna kogunud inimeste tsitaate ja mitte siis üle maailma inimeste tsitaate, vaid pigem sinu enda lähikondlased või üldse Eesti inimesed. Seda küll, kuigi praegu praegusel ajal on väga raske vahet teha, kust täpselt tuleb, sellepärast et praegune infoajastu ja ühe klõpsu kaugusel oli kliki kaugusel on kõik asjad ja kuskil maailma otsas hakkab mingi mõte idanema kuskil teises maailma otsas, ta kohandatakse endale vastavaks ja, ja siis jõuab ta lõpuks siia nagu originaallooming. Algalgust ei tea keegi mitte kuskil ja, ja selles mõttes noh, keegi midagi mugandab ja ja nii ta tulebki ja nii on ta kokku kogutud ja pandud. Selle raamatu nimi on elukunsti keelatud retseptikogu. No siin ongi mõnes mõttes retsepte päris päris palju see halva tuju halva tuju vastu ja ka võib-olla lihtsalt selgitusi nii mõningatelgi asjadele näit. Hulgast ühe näite, kui siin olid pantvangikriis ja, ja tekstid viitasid küll kõigele muule, et need esimesed pressiteated oleksid tulnud Eesti Vabariigist sõnastus ja kõik see muu täiteanalüüsimeetodid on väga mitmed ja palju. Ja siis Araabiast levis siia pikalt ja jõudis kohale meie välispoliitika iseloomustus, mis pidavat olema selline nagu heas perekonnas, kus mees ütleb naisele, et kui mind hakkab huvitama sinu arvamus, siis ma annan sulle selle. No ja muidugi võib alati öelda, et mul on selle kohta selle, selle koha pealt van kooki kõrv, noh, kes ei tea, sellest midagi, sellele sinna jääbki. Aga inimene, kes teab, et oli selline kunstniku Coces meelesegaduses lõikas endal kõrva maha siis on hakkab, omandab hoopis teistsuguse tähenduse, see tähendab, et ei kuule midagi. Aga sina, Andres kindlasti tead, et kes siis tegelikult oli selle pant. Pantvangi siis tegelik operatsiooni läbi viia ja muidu huvides see asi oli, et ma siin tegelikult versioone on ju väga mitmesuguseid, et meil siin peetakse lihtsalt, eks ole, ikkagi neid terroriste. Aga meil on, niipea, kui on araabiamaal, siis on selgelt on terrorism ja ja need need sõnaühendid pärinevad aastast 1994 vähemalt seni bluumanud, tal on isegi välja andnud ühe sellise raamatu seiklema ja üldse ehk siis võtan end neid nende sõnade järgi. Noh, see on ühendriikides väljendada ja, aga väga hea ja seal on terve retseptikogu selles mõttes, et noh, tuuakse välja sõnaühendid, mida kasutada ja mis lõppude lõpuks kuluvad inimestele pähe ja nad hakkavadki seda niimoodi võtma, niipea kui on Iisrael, on tegemist julgeolekuga, Iisraeli julgeolek, niipea kui on araabia, siis see tähendab terroristi ja nii edasi ja nii edasi. Sealt nüüd on väga-väga palju, aga need on niisugused enamlevinud ja, ja need, need võetakse lõppude lõpuks omaks. Ja siin on väga peen poliittehnoloogiat ka siin mitmesuguseid mitmesugune terminoloogiat, mis ilmub siia sisse niipea, kui sa tahad näiteks öelda, et midagi äärmiselt segast. Aga kui te panete tekstide läbi teksti tähele, mida meie poliitikud kas siis trükisena avaldavad või ka siis kuskil suulist enam esitavad siis niipea, kui tuleb sõnaühend täiesti selgelt siis pärast seda võid olla kindel, et ei saa enam mitte midagi aru. Ja nii palju, kui hakatakse rääkima väärtustest, millestki taolisest, siis järgneb midagi taolist, millest ei ole võimalik aru saada, aga, aga nii see on ja see on ülemaailmne tendents ja see, see on niisugune propaganda ja demagoogia ABC, nii et selles mõttes ei ole midagi imeks pannud. Aga selline segadus on ju, vaata infot, justkui on nii meeletult, aga, ja võta siis kinni, me inimesed tulev infovoolu ära uputada ja tuleb teine asi tuleb hägustada piir olulise ja mitteolulise vahel. Mul on umbes seitsme aasta tähelepanekud Eesti põhiliste suuremate trükimeedias ilmunud väljaannete kohta ja siis see vahekord positiivne, negatiivne, halvad uudised, head uudised. See on kuskil 93 protsenti halba kukkus alla, meie jaoks on olulisem tunduvalt olulisem see, kui kaameruunis kooli õpilastega buss kukkus mäe nuka pealt alla ja kaks õpilast jätsime ratastel õnnetul kombel, kui see näiteks, et noh, et meil on 52000 last, elavad allpool vaesuspiiri näiteks. Aga halvad uudised, jahikarvad, uudised müüvad loomulikult, see on ju läbi ajalool isegi kuskil kuskil Venemaa sügavusest mingisugune vanadekodus oli mingisugune tulekahju ja kaks inimest viidi mingi mürgistusnähtudega haiglasse seal, seal meil vaata et esi esikülgedel või siis kuskil noh, ükskõik mida aga halb tuleb välja, et noh, ja selle peale jooksevad inimesed kokku. Aga ikkagi, eks ole, noh, inimestel jääb üle, võib-olla siis ikkagi usaldada neid meediaväljaandeid, valitsust, et vot nemad annavad seda õiget informatsiooni. Kui usaldad, mida valitsus sulle sisse söödab, siis on valitsus märge ei saavuta, seda, nad räägivad, eks ole, aga mis ta siis tegema peab? No võtame, on olnud eriti efektiivse pantvangikriis, et mõni ütleb, et Jahata, miks teil võtta selle allika järgi seal araabiaallikas, ütles, et selle taga on hoopis prantsuse mingi sõjaväeluure või salaluuret tema hoopis korraldaski selle asjaga. Eesti omad siis ei ole üldse välistatud. Vot täpselt, et, aga mis ma siis nüüd tegema pean, Urmas Paet ütleb teist asja. Urmas Paetil on loomulikult positsioon ja loomulikult on tal mingisugused kohustused ja ametikohustustega koos käivad ka igasugused muud sõnavõtud, ametlikud, ega ta ei saagi. No tähendab, kui Urmas Paet räägib midagi avalikus kõnes või tekstis Sist tegemist on välisministriga ja välisministriga. Veelkord, et seoses positsiooniga kaasnevad ka mingisugused kohustused ja paraku isegi kunagi, kui keegi tarkpea Saksamaal muide ütles tõtt ainult tõtt, aga mitte kogu tõtt siis meil tihtipeale ei ole mingisugune uudis, see ütleb teinekord valetatakse suisa otse. Nii, aga üldiselt on vist kaante vahele saamas ka üks teine raamat, et see on üks päris suur ettevõtmine, et kas enne seda meelelahutuseks üks väike muusikapala, mis me seal valmis pandud. Epu normaali on pandud järgmiseks, miks Andres? Ai epu normaali on seal midagi niivõrd ürgSoomeliku ja niivõrd ürghead, et seal kontserdil käivad kaheksakümneaastased ja, ja kaheksaaastased ja kõik kõigutavad jalgu nad pihta saanud millelegi niivõrd Soomelikule, et hirm tuleb peale, kuivõrd head ja kui neid tekste kuulata, siis kallid sõbrad, õppige seda, kuidas tulevad mingisugused tekstid, rääkimata sellest, et nende puhul on kõige paremas korras, tegemist on endiste punkrite ja võib-olla nii heaks saamisele. Nimel võib-olla peadki varblased, mingisugune punkar või mässaja. Räägime täna etu Andres Raidiga ja muusikaga Andrese valikul ja kuulasime steppu normaal ja Andres sinul jätkub selle bändi kohta küll vaid positiivseid sõnu. Ainult ainult positiivsed valgustasid kunagi punkaritena ja soomlased on teada-tuntud, väga head muusikud. Vaatamata sellele, et meil on ajaloo jooksul suhtumine soomlastesse kogu aeg selline seinast seina olnud aastat 30 tagasi, siis pidi igal korralikul perekonnal olema kodusoomlane kodustatud, kes tõi aeg-ajalt kas kohvi, sukkpükse või teksapükse, mingisugused noh siis mingisugusel ajal olid, kõik muutusid põtradeks ja kõik oli väga-väga halvad. Nüüd on kuidagi enam-vähem. Aga nad tulevad oluliselt paremini toime nii majanduslikult kui ka puht moraalsete noh, ütleme väärtustest lähtudes on, nad on, nad on väga tublid ja kui siin kellelegi mingisugune kahtlus tekib, siis vaadake, palun meredele iga teine suur aurik mintena Maurikale millegi muu jõul liikuvad laevad. On tehtud kuskil Soomes Vaasa Yardis või kuskil mujal ja käisin kunagi pisikese saare peal keset vaikset ookeani, kus olid putka, kus müüdi siidisalle kuldkette sukeldumiskellasid. Kell oli tehtud Soomes, suund on imeline. Vaat niimoodi, et Soome on igav, lõikab soli vabandust, Fiskarsi kääridega. Ma ei mäleta, mitmes iga metsatööline ja nii edasi ja nii edasi, nii edasi, et saame midagi sellist meile siis nagu eeskujuks, et vaat kui oleks meie ka olnud näiteks iseseisvad ja mitte nõukogude, eks ole liidu osavad, siis ma oleks umbes samasugused. Mentaalsus on paraku ikkagi teine. Soomlane tõusis kunagi püstid, vaatamata sellele, et me sõimame teda igasugustes pattudes, kelle sõbralik ta on ja alluv ja kõik nii edasi, kui oli vaja, soomlane tõusis püsti ja lajatas, nii et lendas. Ja mentor mentaliteet on teine, on muidugi soomlane, ei ole ka kunagi läbi ajaloopärisori olnud. Andres aga räägime natukene ka sinu peagi ilmuvast teisest raamatust, sellele nimeks Venemaa intiimne saladus ja kas saab paljastad natukene selle raamatu sisu? Hea meelega, tegemist on tegelikult noh, ütleme siin Siima kasvanud naisega kellest kaugemale ei hüppa, mitte mingis mõttes ükski teine tulevane naisterahvad, kes siin pinnal kunagi juhtub sündima lase, võib olla keeruline, natukene Rõngu, kes teab vurtsu Võrtsu ääres on selline koht olemas. Omaaegne ringe seal sündis tükk aega tahes majaka aastaarvudega, kedagi praegu koormama. Rõngu Marta Marta sai hiljem ei keegi muu kui Katariina esimene Peetri abikaasa, kellega tal oli kaks tütart. Ta oli Venemaa keisrinna, kellele on ehitatud, kellele Peeter ehitas Kadrioru lossi järve Kadrioru, kus praegu istub meie president, need lookus ehk koha määratles Peeter suurepäraselt. Ja palju muudki. Katariina, kes või siis Marta, kes pani alguse üheksakümneaastasele, naiste valitsemisele Venemaa keisririigi ajaloos ja nii edasi ja nii edasi. Paraku millegipärast ei ole seda siia tunnist siiani tunnistatud ja kui ka praegu võtta Eesti ajaloo käsitlus, et kõikvõimalikud siis ega naistele seal eriti kohta ei leita. Ja ka näiteks keskkooli või gümnaasiumi õpikutes on juttu mõningatest üksik üksikutest naistest, aga isegi kaussi või normaaljaotuse kõvera puhul on teada. Ei ole võimalik, et meil ei ole läbi ajaloo olnud mingisuguseid võimsaid, toredaid ja asjalikke naisi ja kui, mis puudutab rahvaluulet ja siis juba selle põhjal võib väita, et Eesti naised on oluliselt kangemad kui meie mehed. Sellepärast et rahvaluule põhjal võib küll teha järelduse sellised vaenlase tavaliselt siis anonüümse vaenlase puhul või saabumise puhul oli mehe esimene asi hüpata kuskile metsa peitu oodata, kuni vaenlane ära läheb ja siis tulla metsast jälle välja, aga naine oli see, kes pidi selle kõik üle elama. Ja mees tuli metsast tagasi etapis ära. Reeglina need on kõik väga verised. Eesti rahvaluule on üldse suhteliselt verine. Tappis ära vahepeal juurde tekkinud lapsed lõhkus ära ka isegi mingisugused kojad, mis olid vahepeal vaenlase poolt ehitatud, ehkki need võiksid olla täiesti kasulikud neid isegi kasutada ja tihtipeale sai kannatada füüsiliselt ka vahepeal kodu hoidnud naine ja nii edasi ja nii edasi. Asjatult oleme seda naissugu kuidagimoodi maha surunud või nende saavutustest vaikinud, võtame kas või eestiaegse esimese eestiaegse ajakirjanduse ajakirjad, kas talu perenaine veidi tohutu palju selts, tohutu palju ettevõtlikke naisi, nende nende tegevust nüüd võiks rääkida, ma kujutan ette. Või seda eeskujuks seada. Kui, kui palju aga paraku on, meil on ainult millegipärast mehed ei ole kaugeltki selle poolt, et kehtestame kvoodid ja hakkame midagi kunstlikult peale suruma, aga siiski ei ka Andres, kas siis sellepärast võib-olla siis peakski väga õigesti on ajaloos siis mehe osa võimendatud, sest tegelikult tuleb välja, et eesti mees on alp argpüks ja alatu. Ja loomulikult ei ole mingisugune absoluut arheotüübist rääkida, siis ega ega eriti millegiga kiidelda ei ole ja neid müüte on loodud n ennegi, mis eesti meestega on käinud koos ja alates sellest, et et sa pead olema ikka niukene, õige, õige rahvuslane. Noh, et sellest tuleb kogu aeg kellelegiga võidelda ja ei aktsepteerinud teineteistsugune olla, noh, ma, ma ei tea, milleks peab keelegi keegi oma eksistentsi õigustamiseks kogu aeg kellegagi võitlema, vastupidi, võiks kellegagi koostööd teha, selle arvele hoopiski rikastuda, kas või vaimselt. Et mõista ka teis see koostööosi, tähendab, kuidas sa, kas seal võib olla midagi sellist, mis juba kodus ja koolis ju noh, loogiline, et võiks nagu alati seda tüüpi nagu lähenemist toetataks. Loomulikult asi on selles, et Meil kui nüüd jälle süntaksi juurde minna või noh, nendesse tekstidesse süveneda, mis meil praegu ilmuvad, siis esikohal on loomulikult konkurents, meil konkureerivad koolid, polikliinikud, haiglad, süsteemid, vanaemad-vanaisad, lapsed alates seal lasteaeda sattumise hetkest peale tihtipeale juba enne sündimist teemad näevad minu lapsest peab saama tulevaselt nii ja nii. Aga see, ma kujutan ette, et see Eesti rahvas ei olegi üldsegi nii suurearvuline, et me võiksime endale mingisugust konkurentsi omavahelist konkurentsi üldse lubada. Sünergia teadupärast sünnib ainult koostööst ja kui me seda koostööd ära ei õpi, seda saabki teoks see, mida, mida Märt Laarmann omal ajal orirahvas kirjeldas, et et kui me kunagi välja surema ja sellepärast, et me oleme väike, aga väiklased vähemasti see, ütleme konkurents, mis meil nagu on, ei, ei takista näiteks kartellikokkuleppeid, et seal nagu paistab, et midagi nagu ei omakasu nimel omakasu nimel tehakse siin ükskõik, müüakse maha, kas keegi tähendab ja ühinetakse kellelegi vastu mängitakse välja siis kui on lootus, et see üks mängitakse selle vägagi rammusam võib-olla ka Mitineeriti rammusa ollusega täidetud küna juurest lõplikult eemale. Nii kaua ollakse seal sõbralikult koos. Kärsa sees aga aga, aga niipea, jah, kui on võimalik isegi sealt lõplikult ümber mängida või tõrjuda eemale, siis, siis, siis ühinevad nad küll. Andres enne eetri valisel eetriväliselt rääkisime, et kui keskkooli õpilased on väga hästi kursis sõnaga, konkurents on, siis on neile võõras sõna sümpaatne, et milles tuleb. Aga see tuleb sellest, et esiteks meie õpikud on sellised nagu on ja üks kogu see haridusküsimus on tegelikult üks suur känd, mille, mille taga paljud asjad on ehkki räägitakse kogu aeg meie haridussüsteemi korrastamisest, täiustamisest, arendamisest, kaasajastamises ja nii edasi ja nii edasi. Tegelikult on väga paljud asjad seal devalveerunud ja selline inimlik pool nagu arusaamine heast halvast õigest-valest. See see on taandunud ja see, see ei olegi enam üldse kuigi oluline. Kõige muude mõõdupuu kipub olema edukus. Ja, ja kui me saate alguses rääkisime sellest jutuajamise alguses mis Venemaal toimus bussi vaietiga ja pühadusest ja mitte pühadusest. Luteri usu suurim erinevus võib-olla ongi, selles suhtutakse vaestesse, luteri usuvool on inimese enda häda see, kui ta on vaene, siis oled ise midagi valesti teinud. Ei ole olnud piisavalt nahaalne või ei ole. Oled märganud, kui oled kellelegi peale astunud ja võtnud jala ära, aga, aga, aga õigeusu puhul iga inimene võrd, et sõltumata sellest, kui palju ta mingisugust mamma Tomi oma beebid ja kõikidesse tuleks suhtuda ühtviisi aupaklikult juba sellepärast, et tegemist on inimesega. No siin praegu paistab, et sa oled juba lähenenud võib-olla sotsiaalsotside erakonnale, mis ongi nagu tõusuteel ja sa tahad vist hüpata nagu sellesse või või ma olen. Vaat siin minu usus ei liiguta mind keegi, meili ükski erakond ei esinda mitte mingisugust maailmavaadet, on loomulikult oma mingisugused huvid, on mingisugused üldised deklaratsioonid, kuid maailmavaatelist seisukohta ei esinda nendest mitte ükski. Sellepärast et meil ka inimeste puhul räägitakse, et üks on sotsiaaldemokraat, teine mingisugune konservatiiv või ükstapuha, mingisugune. No see on, esiteks on tegemist suure blufi, kuidas saab konservatiiv olla liberaalse turumajanduse pooldaja, no ei ole põhimõtteliselt võimalik. Ja kui meil räägitakse liberaalsusest, siis unustatakse ära, mis asi see tegelikult on, saame rääkida ainult neoliberalismi. Liberaalsus tähendab eeskätt hoopis mingisugust muud asjad ja prantslase kunagisi valgustus sõja ajal ja nii edasi ja nii edasi. Meil ei tehta isegi vahet, kes on vasak ja parempoolne, küsida kellegi käest. Aga retsept on tegelikult väga lihtne. Termin ise pärineb viimsepäeva kohtust, kus vanajumal asetas tema õpetuse järgi käinud inimesed paremale ja kes ei olnud tema õpetuse järgi käidud need vasakule. Ikka vasak ja parempoolsed. Aga ei teata lihtsalt nii, et nad ei esinda mingisugust maailmavaadet, küll aga oma kas suuremaid või väiksemaid õigemaid või valemaid, üldisemaid või Eratlikumaid, aga siiski huvisid. Andres järgmine lugu tuleb David Lindlil. Mööbli. Ja. Tegemist ei ole elavhõbeda, aga tegemist on autoga Ameerika autoga ja selles mõttes Ameerika autod olid kunagi väga ilusad, aga enam kahjuks mitte. Räägime siin me oleme saates juttu siis vaba kodaniku ja telemehe ja elumehe, Andres Raidiga, see lugu nüüd Andrese valikul, kas sa selline automees te olete tsiklimees tsiklimees sobib teil paremini, siukse vaba mehe imidžit? Ei, ma ei tea, ma olin 11 aastat vana, komasid kli trenni läksin ja mulle siklide eluaeg meeldinud ja ema naerab siiamaani kõrgele eale vaatamata. Noh, ei olegi kaugemale saanud. Ei osanud veel õigesti rääkida, silm oli läinud kanti pähe, nagu olin väljas mootorratast näinud, aga see ei ole siiamaani üle läinud. Mulle meeldivad mootorrattad ja et sa oled läbi aja ikkagi kaherattalist pidanud. Vahepeal ei olnud võimalik eelistelt ei, aga, aga nüüd on, nüüd on tekkinud kunagi sa ise ehitatud isegi sporti natukene ka praegu ei ole veel välja lükanud või talvel käinud paar korda küll ka, aga, aga hoopis teistsuguste tsiklitega tähendab puhas kross. Aga tänaval üldiselt ei ole veel nii, aga ütleme, kui me räägime vabast kodanikust Andres ikka vahetevahel tuled välja selliste asjadega, kus kohe-kohe tekib selline tunne, et jällegi oled sa mingisuguse tulise ora välja otsinud, millega siis mõnele ma ei tea, tagu tagumiku surada, et ametnikud ja mingid institutsioonid kunagi olnud suramine suramise pärast siin on täiesti selge vahe tuleks sisse teha selles mõttes ma ei ole mitte kunagi seda teinud, et kellelegi midagi põhjustada mingisuguseid ebameeldivusi, seda, et tegemist on lihtsalt põhimõtteküsimusega, et kas on nii või ei ole ja alati on kõrvalt on öeldud, on sul nüüd vajalis kõige rohkem? Põhjustab nüüd jälle seda, no miks sa ei või siis no vot, ega ikka teinekord ei või küll, kui deklareeritakse, et on niisiis siis. Ma olen lihtsalt tahtnud teada, kas ikka tõesti on. Ja, ja kuigi president Toomas-Hendrik Ilveski on küljes kutsunud käituma kodanikuna siis see on pahatihti võrdlev võrdlemisi keeruline, tõtt-öelda. Sellepärast et noh, et isegi kui räägitakse, et noh, sul on kodanikukohus ja sul on õigus mingisugused nende hulgas loomulikult võiks olla ka vastutus. Toimivad ja need kõik koos on kohustused ja õigused ja vastutus, need käivad alati koos, kui on ainult ühed või ainult vastutus, siis siis ei tule sellest asjast midagi välja. Aga see on väga-väga keeruline, teinekord tõesti on keeruline. No Kristjan Port täna siis kuskil poole nelja aegu räägib sellest, et sularaha on justkui kadumas, vähemasti Rootsis pidi isegi kirikus teed annetusi, siis on need sularaha, need paradigmaaparaat, Venemaa, ühesõnaga kaardi kaardiaparaadid, ühesõnaga et kaob kõik ära, aga sina just oled tuntud sellega, et tahavad igal pool võtta need krõbisevad välja. Võtaks igalt poolt välja kivi alt või, või ükskõik kus ta? Ei noh, küsimus on jällegi taas, kui mul on õigus neid kasutada vastavalt Eesti vabariigi seadusandlusele, siis ei tohiks küll mingisugune tabuteema olla ja mitte kellelegi ei tohiks selle veega mitmesugused etteheiteid olla. Ja nende arvamuste käitumiste paljusus, senikaua kui kõik toimub seaduse raames on ju väga hea. Ja võib-olla mõni seadus ongi vaja ümber teha ainult sellega. Aga, ja kui sind vaadatakse selle pärast nagu puuslikuid saad, püüad realiseerida sulle võõrandamatult kuuluvat õigust ja kui seda teevad veel õiguskaitseorganid, vaata siis on küll natukene imelik. Mis siin praegu seal panka konto ikkagi on olemas, on küll olemas ja aa aga siis massiiv, tähendab, tähendab vot siin on taas tegemist põhimõttega, kas sa toidad neid välispanku või sa ei toida, öeldakse, et aga see summa on igalt kaardimaksjalt näiteks väga väike, nõus on väike, antud juhul on tegemist tas põhimõttega. Sa keerad noh, ma tahtsin ütelda natukene halvasti, liiga piltlikult. Et olge hea, siin on teile vasak põsk ja siin on teile parem põsk ja palun, kas, kas keegi veel tahaks lajatada, aga palun mitte eriti tugevalt seda teha. No vot siis ongi Andres, mis, mis praegusel hetkel noh, ütleme selline noh, akuutselt kuidagi häirib Eesti vabariigis. Neid asju on tegelikult ikka väga-väga-väga palju. Häirib kõigepealt anonüümsus. See on nüüd mu eriala juurde tagasi tulla tagasi tulles, aga me oleme jõudnud parkisid sinnamaani välja, kus inimene igasugustest tekstidest vigastatutest tegevustest on välja tõrjutud ja vohab tõeline anonüümsus. Näiteks muidugi näitab meile isegi liiklusõnnetusi, enam ei korralda ju inimesed vaid auto, Volkswagen, trammid, Mercedest ja see omakorda trollibussi. Ja süüdi oli kõiges maha sadanud lumi, vabandage väga, kui süüdi oli maha sadanud lumi, võtke see lumi Riigikohtusse, mitte minut, mind tülitati ja kui Mercedes sõidab Mercedese, sõida ise, mitte kuskil ega ükski auto sõidavad siiski inimesed. Kui öeldakse, et see on riigi mure, siis riigil mingisugust muret ei ole, mured on inimesed, probleemid on ka täpselt samamoodi, mitte kohalikul omavalitsusel, vaid ikkagi inimestel, kui räägitakse, et neid võiks lõpmatuseni lugeda. Kui meil räägitakse kohalikust omavalitsusest ja riigist. Üks on riigieelarve ja kohaliku omavalitsuse eelarve näiteks kas kohaliku omavalitsuse ei olegi riik või? Loomulikult on, aga õige oleks öelda keskvalitsuse ja kohaliku omavalitsuse niipea kui ütled keskvalitsuse, siis tekib otsekohe, mis ministeeriumi ja igal juhul sulle igasugusel käskkirjal tavaliselt on all kuupäev ja muide allkiri ka, kes sellest vastust vähemalt teoreetiliselt peaks kandma. Aga meil ei ole ja sõnariik kasutamine on üldse meil väga lõbus selles mõttes, et erinevates tähendustes, kui on tegemist mingisuguste halbade otsustega, mis on vaja teha näiteks siis tähendab riik kogu rahvast. Aga kui on mingisuguste boonuste jagamine, saavutustest mingite diplomite või väikeste suurte hõbemedalite jagamine, siis tähendab ta ilmtingimata mingisugust persooni või mingisugust ametit võtet, tänu sellele. Rahandusministril on meil nüüd saabunud see aeg või siseminister on teinud seda, ükskõik missugune. See on seal kogu aeg niimoodi olnud. Aga niipea kui Eesti rahva tahe oli osaleda seal konfliktis ja teha seal mingit rahuturbemissiooni teel ja nii edasi. No see on ka üks, üks tohutu suur hämamine ja kahjuks on inimesed sellega harjunud ja ei süvenegi riigi huvides ja kõik Eesti huvides ototot, kelle huvides? Niipea kui hakkad täpsustama, siis saad parem või paremal juhul mingisuguse ette heita pilgu osaliseks ja no mida sa nüüd närid, no kas on vaja ja lõppude lõpuks võimegi suhelda mingisuguste onumatu poeetiliste hüüatustega? Võime. Ja Andres, ma saan aru, et sina tahad sellest sõnakasutusest ja sõnakasutuse muutumisest viimasel paarikümnel aastal selle eest tahad koguni doktoriks saada? Tahan küll. Aga paraku ei tule, sest siin midagi välja arvata, see on ebamugav ja loomulikult. Et tehakse, takistusi. Ei takistanud, see ongi niimoodi, et otseselt takistusi ei tehta, et ega keegi ei ütle, et ei saa väga hea mõte. Kuulge, seda tuleks edasi arendada, sellega tuleks edasi vaeva näha ja siis on niuksed. Kujutage ette haavad, kelle juhid ütlevad, et vot see on hea koht, vaat siin tuleks nüüd küll mõelda. Kallid sõbrad, mõeldud oleks kogu aeg ja mitte ainult mõelda, vaid ka välja mõelda ja vastavalt sellele väljamõeldud ka tegutseda. Aga see läheb juba liiga ja no midagi on kindlasti Eestis ka head, muidu on Andres. Oi kuidas sul lapsed elavad seal vahepeal juurde on tulnud palju. Palju sa lähedki kokku on 10 täis või ei ole veel. Mina olen oma panuse andnud ja oleme niuksed, umbmäärasemad. Aga midagi head veel Eesti Vabariigist. Lõpetuseks, et esimese kolme head asja, mis neile andnud. Meil on äärmiselt toredad inimesed, meil on kohutavalt tore maa ja need inimesed muide, on ära teeninud hoopis parema saatuse kui seda, mida neile praegu ette valmistatakse. Ja mitte ainult Toompealt. Ma mäletan, keegi ütles väga toredasti, Toompea kohtate, otsustades Toompeal tehtavate otsuste järgi kasvab ilmselt Eesti kõige parema kvaliteediga Kanetlust, nimelt Toompea nõlvadel. Andres raide suur tänu meile täna külla tulemast ja paneme peale sinu poolt valitud viimase loosen. Janne kiilan ja Rosenberg. Tead see on selles mõttes väga tähelepanuväärne lugu, ma kuulsin seda keegi raadios mängis äärmiselt ilus ja ütles, et seal ilmateate Claudia Klein, ehk siis pilved ja vihm on selle nimi ja ma küsisin siiani Gillani enda käest, et mida see tähendab, ta ütles, et see on väga personaalne asja, nimelt sellest, kui inglase käest küsiti daami käest, kuidas oli, ta ütleb sulle, et lihtsalt kuidas oli, ameeriklase käest küsiti, muu hulgas maa, liikus aga Jaapanis jaapanlanna käest küsida, kas sa katsusid pilvi ja vihma.