Kust ammutab inimene intei ruudu headuseks ja teiste inimeste mõistmiseks? Kas see on kaasasündinud looduse poolt antud või võib seda enesekasvatuse teel saada? Või lihtsalt, kui inimene käib silmad lahti elus? Minu tähelepanekud on võib-olla sellised, et kõige rohkem ikka see tuleb loodusest ja ümbrusest miljööst, kus laps kasvab. Sest meie vanemad, kes meid kasvatasid, õpetasid meid kõiki tähele panema kõiki looduseilminguid, mis üldse oli näha lapsepõlves rohulibled, pidime jälgima puud ja põõsast, kuidas nad kasvavad. Lugupidamist õpetati meile jube puude, põõsaste, inimeste ja enda suhtes ka ja öeldi alati nii, et kes peab endast lugu, peab ka teisest inimesest lugu ja headust. Seda küll. Võib-olla jah, õppisime niimoodi oma peres, sest juba isa ütles niiviisi, hea sõna võidab võõra. Ja kui sa oled oma vihavaenlasest omale sõbra saanud, siis sa võid elus väga kaugele jõuda. Kas lasete kasvatus vanemate poolt, siis ütleme vanasti aastate eest käis eeskuju kaudu. Jah, ma ütleks küll seda sellepärast, et noh, meie olime maalapsed ja ega meil kusagil midagi muud ei olnud, poldud minu kasvuajal ei olnud raadiot, kivi, olin juba kaheksa-aastane, kui raadio osteti jäika vanavanematest oma vanematest ja külarahvast ja nagu me maha lapsed, kasvasime. Nii et ikkagi jah, eeskujude kaudu. Sa oled aastaid teinud pedagoogitööd mitte päris tavalist pedagoogitööd, laulupedagoogitööd? See on natukene spetsiifilisem vist, ma ei taha küll neid tavalisi pedagooge millegiga alahinnata, aga kas see töö on natuke erilisem ja nõuab natukene teistsugust õpilaste mõistmist kuidagi? Võib-olla küll sellepärast, et juba õpilane, keda sa õpetad, tuli meile kooli valikuliselt ja tal pidid olema ikka mingisugused eeldused ja anded, mida me saime nagu edasi arendada. Meie ei saanudki õieti kellelegi midagi teha, vaid laps ise sinuga koostööle hakates elu nähes ja selles miljöös liikudes õppis ja arenes väga palju. Nii et selles suhtes, jah, meil oli erinev töö. Kas need lapsed, kes üle Eesti, siis tulid mitmes poolt igalt poolt nad on ju mingil määral olid andekad. Kas nad ka vahest pedagoogi millegiga nii-öelda üllatasid ja kasvatasid ja andsid mingisuguseid omapoolseid, noh kas oli ka nendelt vahest midagi õppida? Ja oli küll sellepärast, et iga laps tuli meile erinevast miljööst, oli linnalapsi, oli maha lapsi ja igaüks tuli juba oma niisuguse pagasiga, kus ümbruses tema oli kasvanud ja ma ütleks, et oli väga huvitavaid, kõiki pidi jälgima ja muidugi õpetades isiksust. Sa pidid panema tähele, mis temal oli antud looduse poolt kõige rohkem, mida edasi arendada ja nägid ka seda, mida võib-olla endal ei olnud. Mõne lapsel oli väga rikkalikult, kellel oli emotsionaalne külg väga tugev, teisel oli jällegi niimoodi, et vaatasid teda, et temal on nagu prima, Aarne, kõik on mõte on tal esi, esikohal ja kahes liinis ma ütlen jah, emotsionaalsed lapsed, niisugust, kes emotsiooni peal, kõik tunnetest ja teised olid niisugused, kel oli nagu pate primaar. Ma tuleks ikkagi veel selle Ja selle juurde, et kuidas ja jätkub läbi aastat. Milles ta seda hammutad, sa ütled lapsepõlvest isa-ema poolt on niisugune kasvatus ja looduse poolt peab olema kaasa tuntud, aga noh lõppude lõpuks ju ei tea, mina mõtlen, et inimikka aeg-ajalt ju väsib ja kõik, et noh kuidas sa seda suudad. Ei tea, aga see vist on ka iseloomu küsimus, sellepärast et mul on kergem alati teha tööd, inimestega suhelda, kui see on niisugusel taustal, kus ei ole mingisugust pingeid kus vabalt saab ennast sinu ka ennast realiseerida. Inimene, kes sinuga suhtleb ja temal ei tekiks mingit pinget, et tema oleks täiesti vaba ja sel juhul saan ka mina olla täiesti vaba, nii et see kujuneb välja vastastikusest suhtlemisest ja headus. Ma ei oskagi seda kuidagi nimetada, see on vist ikka iseloomu küsimus ka. Nii et minul on kergem teha siis, kui kõik on positiivne, kui, siis, kui negatiivne. Sind niimoodi natukene on olnud võimalus sind kõrvalt jälgida. Sa nagu oma, ma vaatan siin suguseltsi nooremasse peresse, seal on niisugune. Ma ütleks, et iga päev kohata on niisugune väga suur heatahtlikkuse selline, mis sa nendest tänapäeva noortest arvavad, sest väga paljud ütlevad, et nad on kõik hukka läinud ja niimoodi, kas seal on kuidagi teistsugune suhtumine? Jah, on küll vat minule kõige aluseks see, et hea sõna võidab võõra väe juba lapsest peale, kui laps tunneb, et sina temale ei lähe niisuguse jõuga kallale ja et sa teda ei murra väga tugevasti. Ega ükski laps ei taha olla mitte üks ja kõigepealt, kui sa oled temaga ja laps on sinuga ka varsti hea. Sellepärast ta näeb, et ei ole mõtet, jonni ta, sest sellega ei tule midagi välja ja ma ei võta tõsiselt Ki lapse jonnimist. Ta tahab ennast maksma panna selle otsimisega, aga meil ei lähe võimuga, kes kelle pärast mina olen nõus temaga kohe nii tegu, tema tahab siis varsti tema teeb kõik nii nagu mina tahan ja meil ei ole üldse mingisugust pahandust. Ja muidugi noortel on see ka väga tähtis, millest võta nüüd puudus, on nad, kasvad kasvavad praegu nagu oma ema ja isaga kasvandikud täna aga väga tore oleks, kui nii nagu vanasti talus kasvasin, ma ei ütle, et see peaks nii olema, aga see oli ikka väga kasulik siis tavaliselt lapselapsi kasvatasid ikka vanavanemad ja vanavanematel oli juba suur praktika ja, ja nad olid rahulikumad ja nad kuidagi lastega, neil oli aega nendega rääkida toimetada, sest oma vanemad, kes teevad väga nihukest kiiret ja rasket tööd ja, ja nendel ei olegi aega lastega nagu suhelda. Ja see on kuidagi niukene, närviline, eemale mugav ja, ja noh, lihtsalt lapsed on jalus, lapsed tunnetavad seda väga hästi, aga pane vane vanavanemad, see generatsioon niukene üle põlve, vaat see kasvatab lapsi, aga ilusti. Sest et nendel on aeglaste jaoks ei ole enam. Kuhugile kiiret aeg on nende endi ja lapselaste päralt. Jah, seda küll ja just see niisugune ka, et vana inimene, tema on sõbralik ja temal on ka niukene mängulust lapsega koos olla ja temaga suhelda talle kahega lapse meelemat tehaks. Mikitamäel, aga orava vald on meile nii palju vastu, tunned oma kolmele õpilasele on ta nõustunud maksma välja 50 protsenti õpilaskoha maksumusest aga see tähendab, et õpilased sõidavad siia kaks korda nädalas. Autosõiduraha läheb maksma lisaks sellele pool õpilaskoha maksumusest, see tähendab umbes 250 krooni kuus 12 kuu vältel pluss veel 100 krooni kuus. See on kohutavad summad. Nii et ollakse teile võlguga? Ei võlgu, meil ei olda läbi häda, hambad ristis. Nii lapsevanemad kui vallad on nõus maksma, et lapsed saaksid õppida. No me oleme kokkuleppes. Valdadega, mitte küll kõigiga, enamike valdadega on sõlminud lepingud, kas on ka neid lapsi, kes on sunnitud olnud pooleli jätma, sellepärast et noh, ei ole raha. Need on olnud vähe. Et üksikud ja üksikud ja rohkem on sisse oma toime tulematus või kaos või, või noh, on jõutud arusaamisele, et võib-olla minu kohta ei ole, siin on hoopis spordikoolis muusikakoolis õppimine nõuab täielikku eneseületamist ja see nõuab enese ületas mitte ainult õpilased, vaid eriti lastevanematelt. Nende laste vanemad on väga-väga tublid ja muidugi kiitus nendele, kes on suutnud oma õpilasi suunata nii kaua, et nad lõpetavad muusikakooli. Ja osa nendest lastest, ma usun, et päris suur osa käib ju hoopis väljastpoolt Räpinat, see tähendab, et kodust lähevad nad vahel sinna oma põhikooli kilomeetreid on nende koolitee pikk. Ja siis nad leiavad aega ja võimalust sõita veel kilomeetreid Räpinasse. Ja siis uuesti oma koju ja nii see ring neil käib. Tähendab, kaks pikka kooliteed on nii mõnelgi lapselist. Eriti tublid on selles suhtes Värska ja Orava lapsed. Streeriti Värska lapsed, nemad käisin bussiga ja bussiliiklus on, mille eest nagu meil üle terve Eesti on maakohtades. Ja nad on väga tublid, et nad suudavad siin veel mitu tundi bussi oodata, siis või koju minna, unise peaga teise kooliõpingud ära õppida ja siis veel magamine järgmine päev edukalt järgmises teises koolis veel õppida. Ja selle lõpust seal alustab siis praegu ligi 90 last ja lisaks sellele veel mitukümmend eelklassi õpilast. Sellele veel ligi 10 täiskasvanud õpilast. Te ütlesite, et tegelikult olete optimist, tegelikult läheb teil hästi, selles ilusas majas, passin. Pargi servas, olete oma ümbruse väga korda teinud Räpinas ei kujutagi ette, et ühe kooli ümbrus oleks koleja ja sassis. See kuulub kõik selle juurde. Aga metel ei ole suuri probleeme, aga midagi teil hinge peal on? Meil ei ole suuri probleeme, tõesti? Ei ole, sest meil on väga head suhted linnavalitsuse volikoguga. Nad on meil 90 90 protsendi vastu tulnud, alati, kui me mingid vajadused ja soovid on. Selles suhtes probleeme ei ole, aga muidugi meile väikseid majandusprobleeme on, selleks teeb kõigele raha korjata ja et jälle midagi muretseda, jälle midagi korda teha. Kasvõi meie koolima ümbruse haljastamine sel aastal nõudis ainult 5000 krooni. Ja eks see raha niimoodi läheb. Aga meil on ka probleem, et meie ümbruse õpilased ei taha millegipärast õppida puhkpillisul lausa kummaline, meil on noor kena õpet olemas. Et noored tüdrukud või poisid, kes soovivad õppida vaskpuhkpille, võib plokkflööti, me veel ootame teid, olete teretulnud. Teie probleem on muidugi see, et õpetajale koormust ja see on ainult üks probleem, sest et siin tundub, et teie kandis võib nii katkeda üks eestlasele nii omane olemise surm. Need ongi need puhkpillid, meie, need esimesed orkestrid ju nendest koosnesidki. Ja meil on väga tore puhkeorkester, kes on aastakümneid tuletõrje liidu egiidi all mänginud ja nende dirigendiks on samuti meie kooli puhkpilliõpetaja. Aga kes on tegelikult töötab Värska, kes kolis tema ka sealt puhkpilliõpetaja, nii et on üks agar inimene. Nii et ei ole siin vaja ainult õpetajale koormust, on vaja jätkata midagi, mida on väga kaua Eestimaal tehtud. Kahtlemata Räpina muusikakool selles kontekstis, et Räpinas on ju kultuurielu mujalgi. Te olete selle sees, te olete paigas. Me oleme, on paigas, aga ma olen paigas teiste seas. Meil on ka teisi kultuuriasutusi, näiteks meie kultuurimaja, mis peagi nimetatakse ümber rahvamajaks. Maal käib elav kultuurielu, aga üks siiski vist päris ilma teiseta ei saa, eks ole. Ei, päris ilma ei saa. Ja samamoodi meil ka toimuvad. Igasugused huvitavad tegevused ka ühisgümnaasiumis ja kõrgemas aianduskoolis. Samamoodi töötavad meil mees- ja naiskond, koor, kammerkoor, muidugi puhkpilliorkester ja, ja nii edasi ja näiteks kultuurimajas on väga tore pensionäride klubi, memmede tantsurühm ja nii edasi ja nii edasi, nii et seda nimekirja võiks lõputult jätkata. Nii, ja see kõik on kuidagi siis nagu omavahel seotud või on nii ka vahel, et üks teeb, mida teine ei tea ja siis selgub, et oi, seda oleks võinud hoopis koos teha. Ma olen pannud tähele, et me oleme kuidagi niisugused isepäised, et et teeme me asju ja mõtleme, et see on nüüd kõige targemini tehtud. Aga vahel tundub, et sõbraga koos oleks veel paremini asi välja tulnud. Ainult sõber ei teadnud asjast midagi. See on tõesti täiesti tõsi. Ja eile volikogu võttiski vastu otsuse uue ametikoha nõunik rahvamaja juhataja loomisest, kelle ülesandeks on koordineerida Tuuri Ilu Räpina linnas ja muidugi arendada edasi ka rahvamaja tegevust. Kuna seadus nõuab sel puhul avaliku konkursi, siis esimesest detsembrist võivad lugupeetud raadiokuulajad esimesest septembrist esimese detsembrist võivad lugupeetud raadiokuulajad, kes on huvitatud tööletulekust paunisse Räpina Väikelinna konkureerida eelpool nimetatud ametikohale. Nii et te kõik kuulsite õigesti, see ei olnud mitte viga mitte esimesest septembrist, vaid esimesest detsembrist alates. Mida te pakute, kui tuleb teile noor inimene või noor pere tahab tööle tulla? No ega siinkandis töö kumine nii. Sage lugu ei olegi, kas pakutakse talle ka korterit, mis tingimusi just eelsel juttu ajamas? Linnapeaga, härra Vello otsinguga oli meil jutuks see, et kindlasti leitakse korter uuele inimesele, aga kõigepealt tuleb siis saata oma tahtmised teele siia, kuhu Räpina linnavalitsusele. Et nad ei saa jätta. Ei saa jätta, te peate selle välja ütlema, sest te olete uhke ja ma lihtsalt. Nii, mis, mille üle te praegu tunnete, kõige rohkem? Selle aastaga. Kordaminekuks oli kahtlemata segakooride võistu laamise tuljaku esinemine, kus meie, Räpina kammerkoor võitis kolmandas grupis esimese koha ja sellele ma tõesti uhked tulete jälle kokku ja muudki laulate laulame. Selles suhtes on mul ka hästi vedanud, et ma olen juhtumisi ka selle koori peadirigent. Ja tahate seda tööd edasi teha? Eks see natuke pingutav on, aga, aga see töörõõm on ka suur asi. On kodudes, lapsi, kes, võib-olla kelle vanemad, ei, oled sa selle asjaga tegelenud või? Ei ole selle peale mõelnudki, et laps võiks teie koolis käia muide, kas ka näiteks ainult pool aastat või on teil ikka selline asi, et siis juba aastaks või. Olukorrast meil on lapsi, kes on õppinud, eks meie koolis ka seitse kuni kaheksa aastat ja on lapsi, kes ei pelga pool aastat lapsi, kes lihtsalt ei harju näiteks rezhiimiga sest kodudes ikka lubatakse lasta ja rohkem kui võib-olla ka mõnikord ei ole vaja, on ja kasulik oleks raju. Ja siis mõni lahkub ka poole aasta pealt või kui on tõesti väga kodulembene laps, me lubame tal siiski olla pool aastat või ütleme ka veerand ja kui ta saab abi väga hästi ja mina mõni kuu ka võib aidata ja ka mõni muu aidata. Mul ikka on hea meel rääkida sellest, et, et meie kool on kujunud meie endistele õpilastega. Ma siin kokku olema saare peal olnud kaks kokkutulekut, et siis need lapsed tuletavad Meie kooli kui tõesti oma teist kodu. Nii hämmastav kui see ei ole, aga teisest küljest me mõlemad teame, et on lapsi ja mitte ainult nende päris pisikeste koolilaste hulgas ka suuremate hulgas kes lihtsalt põevad koduigatsus teise kõrval ja see ei too noh, tervenemisele küll mitte midagi head juurde. Jah, see muidugi on tõsi, selges, eks, eks vanem peab muidugi täpselt teada, mis tema laps on ja ja kas ta vajab ravi ja ma tahaks öelda ka meie kool on ka põhimõtteliselt profülaktiline kool, ma leian, et, et kui praegu väga koledasti tõstab pead tuberkuloos, nagu me loeme igalt poolt lehest ja, ja allergia suureneb rahva hulgas, ma leian, et ennetamise koha pealt meie pool ka tõesti vajalik selleks muuseas osasutan üks, üks komponent, räägitakse, et on ikkagi vajalik, väga hea ja korralik toitumine. Tean, vanasti oli, ma ei tea, kas praegu ka näiteks Võsul oli niisugune lastesanatoorium, kus olid siis hingamisteede haigustega lapsed ja sinna saadeti vahel tõesti lapsi just sellesama korraliku toitumise pärast suveks kosuma. Nii et suurest osas ongi see kool siiski ja noh, see koolitoit on väga oluline selle kosumise juures. Koolitoit on väga oluline, mina leian ka koolitoit ja režiim on üks kõige minu arvates kõige põhjapanevad asjad üldse inimese tervise juures ja see maksab muide päris palju, kellele see maksab, see maksab riigile palju. Aga aga lapsevanemale maksab ta siis nii palju, et lapsevanematel võetakse pool lapsetoetuse raha, mis läheb riigile, mitte ei tule otsemini koorile, vaid riigile ja tuleb siis 200 ringiga tagasi suurde ühisesse katlasse, kust meiega pool jääb talle ja poole panna, nii et lapsele ikka kojusõidu raha ja niisugune asi, et veel sellest lapsetoetusest endast alles ja me oleme suutnud kahe või kolme aasta jooksul. On olemas isegi niisugune vana transpordiministeeriumi seadus, mis lubab maksta kinni kooli lastesõitu. Ja Me oleme maksnud korra kuus õpilastele kiusatud pileti alusel kinni. Kuna teile praegu näib, et veel kohti on. Ja kohti on meil. Me kuues viies klass on kõige rohkem täitunud nagu kuskil, ütleme kolmas, neljas, teine isegi võiks veel lapsi olla, võiksin vastu võtta lapsival. Ja kui mõnes peres on selline probleeme kahtlus, millega algel alguses siin alustasime, mure lapse pärast, et kuidas me saame. Mida need vanemad peaksid tegema veel nüüd, võib-olla isegi kooliaasta esimestel päevadel saaksid nad seda teha? No eelkõige võiks muidugi minna lastepolikliinikusse, seal on olemas. Saatsime üle vabariigi laiali teatised, mil ilmuvad veel nüüd reklaam, niuksed, väikesed reklaamid ka mõnes maakonnalehes, mis on Lõuna-Eestis rohkem. Aga olge head, võtke ühendust kooliga Helme sanatoorne internaat, seal telefon 33 kolm neli üks algama 33 kolm neli üks võlgama kood on kaks, seitse kuus. Nõnda ja siis haigekassa ja need piirkonnad ja see kõik siin ei tähenda midagi. Sellepärast et meie töötud on meie kooli koosseisus ja meie ravime lapsi siin ühesõnaga siis turul siiski, aga no muidugi juhtub näiteks mingi trauma või ja siis meie tohter oma kenad võtab lapse kaasa ja läheb siis tema hakkas tõrva, Vi Valka, mõnikord isegi Tartusse arsti juurde. Meil on ka tegelikult väga hea koostöö Tartu laste kinnikuga Osame lapsi seal uuringutel olnud ja muidugi on haigekassakaart sügisel kaasa võtta, nii et tegelikult uuritakse lapsed siin ikka läbi, mitte ainult ja kuulata nende kopse. Ja, ja kui ikkagi tohtri kahtlused aga ta ise hakkama ei saa, siis ta võtab lapse sappa ja läheb kas meie koolibussiga või sõidab ta siis liinibussiga Tartusse ja seal on tõesti tehakse selgeks, mis ta lapsel siis tegelikult viga on. Lapsevanemale ei lähe see rohkem maksma kui äärmisel juhul lapse bussisõit ja te väidate, et isegi selle võib-olla saab tasuta. Sel aastal on täpselt aasta lõpuni ei tea, aga ütleme, selle õppeaasta esimese pooleme hüvitasime küll ühe sõidu kuus lastele no ütleme veel kooli telefoni koos Valga koodiga ja telefon number kaks seitse kuus vaga kood 33, kolm neli üks, kellel on probleeme, palun helistage, aitan. No ja kui nüüd lastele endale paar sõna sellest koolist rääkida, siis mõtlesin ka tore olla. No nii, nagu ma ütlesin, eks ole, on laps igasuguseid ja nende sõnaga siin mitme lennu ja paljude lendude tulemus, kes on käinud koos siin on ikka, mõtlesin tuletanud meelde, kui sa oma teist kodu tõepoolest. Kuigi siin muidugi väiksed miinused nagu igal pool koolis ja kus režiim tuleb selle varastama, mitte midagi. Juhtub siin ka ikka midagi huvitavat. Miks mitte? Meil on siin niivõrd kenad metsarajad ümberringi ja meil on väga tore kehalise õpetaja, kes meil on talvel liuväli ja suusaära, nii et ei tehta midagi, lasin liiga haigeks, et seda ei tohi teha. Peale sa pead on tõesti väga arvestav, ta teab, kui haige laps, mis ta võib teha, kui palju ta võib teha. Võimla veel pidevalt koormatud. Poisid mängivad seal kui saksa hommikust õhtuni palli ning siis on meil raha kena kooli saal. Mis me siis veel lingid töötavad, hoia ringid. Ma arvan, et kui inimene tahab Hispaanial mitte kuskil igav ja õppimisega tähendab, kes saab komaal koolis hakkama, siis hakkasin hakkama, kes tahab õppida, saab igal pool õppida. Nii et veel kord peret. Kui teil on probleeme laste tervisega, siis siis võite ju siia kooli helistada ja asja natuke uurida. Ja suur aitäh. Kus, kuidas on loodud selle noore inimese olemine kas see hakkab sobima sellega, mis on tulnud teisest kodust, siis mul tuleb kohe nüüd sinu viimase väite peale meelde õige mitu juhtumit oma nõuandla praktikast, kus just need pered, radid, joonid võivad mõnikord mõnikord olla ka omamoodi probleemiks või barjääriks. Iga noor pere peaks oma kokkukuuluvustunde süvendamiseks need traditsioonid ise välja töötama ja sealt võib-olla tõesti element ainult võtta ja kahtlemata aga mis on muidugi väga ohtlik ja võib palju rahulolematust kaasa tuua, kui ongi, ongi niimoodi, et jätkatakse osalemist kas siis ühe või teise kuule kodustes rituaalides ja, ja siis võib küll olla niimoodi, et nagu need oma peret köitvad, asjad jäävadki välja kujundamata ja näiteks see võib olla üsna suur jahmatus. Kui siis nüüd lapsed enam ei ole selles eas, keda kaasa võetakse või kellele öeldakse, kuhu me läheme või kuidas me läheme ja kui siis näiteks selgubki, et kui ongi käidud kõiki jõuluõhtuid veetmas, ütleme nüüd vana tema juures ja kui see ei ole kombeks nagu olnud kunagi oma kodus, kui, siis äkki noorukitest lapsed leiavad, et oh, nad lähevad parema meelega hoopis kuhugi mujale või kellegi kellegi teise juurde, sest et, et noh, et see ei ole midagi, mis neid koju viiks, et et kui see on olnud ainult midagi, mis on kogu aeg toimunud, kusjuures siis neil ei ole enam koduga seda, seda niisugust ühendavat sidet, nii et, et nad siin on tähtis tähtis noh, selle kohta ka kuldne kesktee tuleb siin leida, sest kuule sind kuulates mõtlema, mis on veel ilusamad, kui minna vanemate juurde õhtul, eks ole, see ei tähenda seda, et see asendaks oma kodust rituaali kahtlemata jõulud on ju see, kui ma võtsin selle näite, siis, siis lihtsalt oli juhuslik, aga mis puudutab jõulusid, siis see on kahtlemata oma pere püha ja vanemad seejuures käimine ja ütleme, nendega kontakti võtmine on kindlasti osa sellest aga see ei tähenda seda, et nad oma pere jaoks üldse midagi oleks. See võib olla noh, väga mitut moodi paika, et inimesed saaksid teineteist üldse tundma õppida. Et nad aastaksid selle, et just sina oled see, keda ma vajan, on vaja omaenese sisemust avada ja see on päris kindlasti need midagi, noh, mis on siis inimese kujunemise kujunemise poolt määratud või ka noh, kuidagimoodi kasvatatud, kuidas ma ütlen? On inimesi, kes tõesti on nii kahtlustavad umbusklikud ja kelle jaoks on nii tähtis ennast turvisesse rüütada, et hetkekski mitte paotada oma sisemist olemust, siis sellise inimese jaoks on lähedussuhete loomine kahtlemata väga raske. Ja on neid, kes on ettevaatlikud. Arvan, et see on loomulik, tullakse ettevaatlik, sest et see on risk ennast avada, aga see, kui usaldatakse teisi inimesi usaldatakse ennast siis seda söandatakse teha ja see annab üldse eelduse lähedaste suhete loomiseks. Nii et see on lapse kogemus ja loomulikult suures osas kogemus omaeneselähedastest inimsuhetest. Nii et kui kodust saadame lapse välja juba enne seda, kui meil üldse laps sünnib. Ma saan nii aru, et usaldus ongi üks mingisugune tohutu alus ja kõigele eneseusaldus ja see on teiste usaldus ja siin on muidugi väga palju tegemist ka omaenesehinnanguga, sest enese usaldamine, ka teiste usaldamine on sellega seotud, nii et laps, teades ja tundes, et ta on midagi väärt, et ta on armastatud esialgu väikese lapse jaoks on see oma osa armastussuhtehoidmises üsna veel segane või ebamäärane ütlema, et siin ongi noh, ka see spetsiifiline armastus, mis vanemate laste vahel nagu olemas on. Aga ma arvan, et, et see on päriski kindlasti. Huvitav muidugi armastust ei ole vist võimalik mitte millegagi mõõta ega võrrelda omavahel, et need inimesed nüüd armastavad teineteist tugevamini ja nemad nii tugevasti ei armasta. Armastus on iga paari puhul lihtsalt erinev, aga, aga mida võib öelda, on see, et, et kas üks või teine inimene on üldse suuteline armastama? See on täiesti selge mõiste, see on olemas ja, ja näiteks mis ongi võib-olla nende lähedussuhete puhul üks paradoksidest, et iga inimene vajab armastust, isegi kõige Paandunum võib-olla kriminaalne oledki, vajab armastus. Muide, kas ta armastust nii, et teda armastatakse või vajab inimene tegelikult rohkem seda tunnet, et ta saab seda ise läbi elada, ise armastada? Ütleme niimoodi, et inimese jaoks on muidugi kõige mugavam olla lihtsalt niisama armastatud, et keegi pühendub talle, keegi on valmis valmis midagi tema heaks tegema, see on see, mis on väga lihtne, väga palju suurem õnn on isi armast ja aga vaat nüüd siit tulebki see mängu, et igaüks seda ei suuda teha, võib-olla kõlab ka jälle natuke naljakat, aga see on niimoodi, et alles siis, kui inimene suudab piisavalt ennast armastada ja siin ei ole tegemist noh, enesearmastuse, selle aspektiga, mis võib-olla sinna egoismi poole vihjab vaid lihtsalt see, et ta väärtustab iseennast ja leiab, et ta on väärt armastama teist ja teine teda armastama. Noh, see on muidugi väga lihtne skeem, aga, aga põhimõtteliselt on siis enesearmastus armastuse esimene tingimus. Ja nüüd ma tahan teile rääkida ühe loo mis ei ole just tavaline, seda võib isegi lugeda sensatsioonilist lugude hulka. Ometi minu eesmärk täna rääkida teile lihtsalt sensatsioonilist lugu, vaid arutleda sellel no väga tõsiste tagamaade üle. Harry on 22 peaaegu 23 aastane noormees. Tema eripära on selles, et ta ei näe üldse. Ta teeb oma tööd, liigub iseseisvalt, koeraga kes tal nüüd juba mõni kuu abimeheks on, kui käib koos emaga. Täna on ta siin raadiomajas koos emaga, aga see lugu, kõik juhtus selles linnas, kus arry töötab Türil. Mis siis õieti juhtus? Sest et pärast seda, kui see kõik juhtunud oli, sa helistasid mulle tõtt-öelda mina küll väga kohkusin, et niisugune asi võib võimalik olla. Ma elasin sugulase juures ja me läksime peale tööpäeva lõppu koju. Vihmane ilm oli ja siis järsku käis üks plaksatus. Ja siis varsti kõlaska Teina ta sisse, ma arvan, et oli tulistamisega tegemiste tähendab üldse esialgu nagu ei osanud ise ka seda seostada tulistamisega ka siis, kui oli juba valu kõrva tagada, teisel kuuli sain endale pähe või? Poisid pärast ütlesite tabletigaasid. Ja siis selgus, et ta oli tegemist tulistamine ja kuigi me läksime ambulatooriumis siis ja siis seatadatiga politseisse. Toyotad hämmastab, et üldse politsei suutis selle kamba kätte saada. Kes need poisid, vanad, ma mõtlen, olid 14 15 ja 16 aastaselt. Koopoli neli poisse. Ja nad tulistasid siis lihtsalt tänaval olles või kusagilt majast seest tänavale Rodugevatuuristused üldse inimest oli agendasse. Nii et mina ei olnud nende ainus ohver või? Inimestest olen mina. Akendesse lasid kaua. See oli siis nende väike lõbutsemise niisugune variant arvata või? Millal see juhtus? See oli 27. juunil. Sellest on nüüd möödas oma kaks kuud. Sinu haav on paranenud, on, aga sa oled selle asja üle palju mõelnud ka. Ma mõtlen, et just selles voolast, et huvitav, mis mismoodi on üldse neid lapsi kasvatatud, et mis nende nimede ajendab või on endal igav, aga võiks siis lapsevanemad juhatada, juhtunud midagi kasvõi treeninguid tegema, spordiga rohkem tegelema või, või siis laagritesse saatma, need suvel on võimalik. Tähendab, et noh, minu meelest seal väljastatavad igavesed pähe. Kuna lollusi on ju ka väga mitmesuguseid, eks ole, aga see ei, seda vist ei saagi päriselt enam ainult lihtsalt lolluseks nimetada. Et sinuga juhtus, see tegevus oli juba mulle tundub, et päris kuritahtlik kohe inimesed ei andnud endale üldse aru, mida nad teevad. Teise pihta, sihivad ja tulistavad. No hiljem jah, tähendab, see on päris kuritahtlik, sellepärast et politsei noorsoopolitseinik kinnitas veel, et Hakendusel asid just selle eesmärgiga, et inimesi ärritada, tähendab ja kui see eesmärk ainult inimesi ärritada on loomulikult kuritahtlik. Poisid ise ütlesid, niisiis oli politseile tunnistamine. Harry ema, see oli ikka suur ehmatus küll, kui teil öeldi, et poeg on viga saanud, poega on tulistatud. Poeg ütleb niiviisi, et ma olen ka vastane. Ja, ja ma nagu ei uskunud seda. Mõeldamatu inimest, ei minda lausa niisama lööma ka veel see tagada tagatippu tulistada ja peaaegu unearteri juures oli see asi üldse nii lihtsalt niisama, et oleks ta käe pihta või siis veel kuidagi, aga ta ujub pähe, ei mahu kuhugi mingisuguse piiridesse, et inimesed laste looma Keilast. Kuidas teie jaoks see asi siis edasi läks? Teie pojale tungiti kallale päise päeva ajal? Ma kujutan ette temana poja emana, keda te peate omamoodi siiski kaitsma rohkem, võib-olla kui tavaliselt emad oma poegi hoiavad ja kaitsevad, sellepärast et Harry ei näe, te peate olema paratamatult tallega silmad teest, te peate tal käest kinni hoidma. Vahel, kui te lähete, siis mis te ette võtsite? Midagi? Mind hämmastas see, need poisid ei tulnud vabandama ega, ega ei tulnud need emad, vabandan või mitte midagi. Ja läksime siis selle tulistaja poisi juurde. See ema ütleb, et tema ei tea midagi. Mis te nüüd räägite üldse, miks see tungite mulle ja mis see minu asi on, see poiss teeb, on kuueteistaastane. Vastutab ise oma tegude eest nagu ei olekski, nagu ei olekski tema ema teadet, et mul oleks paha tunne, kui mu poiss käitub sedasi. Minul on uhke tunne, poiss, tema poisivanune juba sai omale esimese maki ostis jumalaema teenitud rahaga vaatamata selle sellele, et ta ei näinud üldse. Ta tegi, ta oli tammi peal töö, selle raske töö seisab kogu aeg juures, tegi traktorite jaoks ühte, neid metallosasid ja tema teenis omale kõik ja aita sul, õde. Õde käis koolis, eks parajasti. Aga siin on niiviisi, et see, kus kohas võis raha saada ja need ei teadnud teised vanemad ei teadnud kes sulle ka kaasosaline, kust nad püssi said? Tuleb püssi leidvate onu tagant võtavad vist, see oli muidugi õhupüsse, aga noh, siis ta ka siiski päris palju kahju teha. Onu ei teadnud üldse oma püssiga, mängiti niimoodi tollele noomitus tehtud tehasele kohta püssi halva hoidmise pärast ja tegelikult mina kujutan ette asjade käiku selliselt, et kui minu poeg oleks millegi niisugusega hakkama saanud, siis oleks Meie perel tulnud selle kahjukannataja juurde minna ja vabandust paluda ja ma kardan, et mitte ainult lihtsalt vabandust paluda. See on väga tõsine asi. Teie poole otse ei pöördunud vabandusega, vähemalt mitte ükski nende nelja poisi vanematest ega, ega poiss ise Pärast seda siiski käis. Ema käis koos poisiga kõige noorema poisiga vabandamas õhtu, tähendab, ma elasin sugulase juures nagu ütlesin ja siiski tulid sugulase juurde sugulasega minnes koos koju. Sugulane saatis mind siis ja siis üks pois, ema tuli poisiga sinna, tema oli sedavõrd kohkunud Dima, pöördusi, sise ja ta, no ta kõigepealt käisime nende kodus, aga poiss ei andnud kodus, aga ema on muidugi ei teadnud, sest politsei midagi teavitanud endale koju. Ja siis, kui ema sai täpsemalt teada meie, kas informatsiooni, siis tulid pärascosmoisika vabanema, meie joosta. Aga sina olid ikkagi esimene, kes läks ja rääkis, et sinuga niisugune asi juhtus, mitte siis, kui esmaabi antud või me läksime kahe nädala pärast. Ma ootasin kaks nädalat, kas või reaktsioon ei ole midagi. Ja kuna midagi tulnud, tähendab, siis selgus, et politseinikke on kahe nädala jooksul midagi teavitanud nendele lastevanematele. Nii et arvati, et jääbki kõik niimoodi. Ma lapsevanemad ei teadnudki midagi, poisid mõtlesid, et, et nad ei saagi teada. Politsei ei võtnud ka midagi ette, ehkki politseisse teatatud. Politsei ise reidi sõnade politsei muidugi ei tea. Vähemasti minul on hea meel, et tõesti üks lasta emadest tuli siiski vabandama. Tähendab, ega sina ju ei vajanud ka, võib-olla nii niisuguses mõttes seda, vabandust, et need tema, noh kindlasti seda sinu eest teeks. Ma usun, et see oli just see, et sa märkasid, et teine inimene oli tähele pannud, et peres on midagi viltu, poega midagi halvasti teinud, tundis muret, sellepärast ta tundis muret sinu pärast võib-olla. Minuga on õnneks praeguse nii enam-vähem korras, ainult tõesti peaks ainult vanema midagi mattama enda kasvatas võõra lastekasvatuse üle. Et kuidas nüüd edasi üldse nendega käituda või neid kasvatada. Jälle peresaate maitseaine lõbu ja me oleme jõudnud tegelikult maitseainelugudest. Ma kardan, et selle hooaja viimase looni, sest et järgmisel laupäeval hakkame rääkima teest, stuudios on firma poolik tarbijakonsultant Tiia taim ja no mis meie lõpulugu siis on lugu räägiksime siis täna maitseainesegudes, mida väga paljud perenaised tänapäeval on hakanud kasutama. See on kas siis hea või halb asi, aga vähemalt meie toidud on muutunud siis huvitavamaks. Esimene, mis mulle pähe tuleb, praegu on üks purk, mille peale on kirjutatud maitseainepurki selle peale kirjutatud piprasegu, siis tuleb mulle meelde teine purk, kus on kirjutatud viie pipra segu. No mis, mis vahet seal on? Neil on päris suur vahe. Kuigi nimetus võib olla suhteliselt sarnane. Iga maitsesegu puhul on siis see kõigepealt, mida peaks teadma, et erinevatel firmadel on erinevad maitseainesegud. Kuigi tihtipeale võivad need nimetused olla sarnased, kas siis liha, üldmaitse või aroomisool siis nad võivad olla täiesti erineva välimusega ja täiesti erineva maitsega. Võtame need kaks purki piprasegu viie pipra segu, no palju siis seal tavalise piprasegu snaipreid. Tavalise piprasegu saan siis lisaks pipar, tele on seal ka näiteks sellerit, seal on ka palju teisi maitseained, sellepärast ta võib-olla ei olegi nii konkreetselt viie pipra segu, sest viie pipra segu seal näiteks seal seal on musta pipart, valget pipart, rohelist pipart, vürtsi ehk siis lõhnavat pipart ja rose pipart. Ja ma mäletan, aegade hämarusest, kui me alustasime nende maitseainelugudega siis peegot esimeses loos te ütlesite nii. Ettevaatust. Ehkki kunagi vanal ajal peentest selts koondades oli nõutud, et maitseaineid peab olema, kui palju neid pidi olema, toit üldse kõlbaks alla kümneid olnud kõne nõnda, aga teie ütlete, et ettevaatust, et on teatud piir, kus ei tohi enam olla rohkem maitseaineid omavahel segatud? Siin on jah, selline natukene ütleme vastukäiv asi, sellepärast et kui me võtame näiteks sellise maitse nagu karri, siis Garrison juba 12 erinevat maitseained ja nagu ei lähe selle reegli alla, et peaks ikkagi ütleme, ütleme, kuni viis maitsed sealjuures, ega ma sealjuures tundub mulle, Carryle võib veel üht-teist lisada, eks ole. Loomulikult, sest sellepärast ei olegi reeglit, ma tahtsingi mainida, ainult, et kui ise inimene, kes on suhteliselt vähe, maitse kasutatud ja ta hakkab ise segama siis temale soovitaksin kuskil sellist, ütleme, maksimum viis maitseainet. Aga panna, sest need maitsesegud on ikkagi spetsialistide pealt kokku segatud ja tõesti sobivad kas sinna hakklihale või, või kanatoitudele ja muidugi vaheldusrikkuse mõttes, et kui te olete alati, ütleme ühte maitsen kas või broileri maitse kasutanud ja see tundub juba igav ana, et iga päev kasvatategi ainult seda siis lisada sinna teinekord midagi ise juurde alati täiendada, pakume praegu lihtsalt mõne kimbu välja, mis omavahel sobivad ja millele nad võiksid siis kõige paremad olla. Kus inimene ise saab segada, no näiteks selline võib-olla ütleme üleüldisem, põhilisemad, tähtsamad maitse näiteks natukene võiks aroomisoola lisada, siis võiks paprikat lisada natukene võib-olla purustatud või jahvatatud musta pipart, kuidas keegi soovib lisada siis näiteks mõnda biorti punet, näiteks võib lisada, et siin tuligi juba neli maitseained, oleme 100 reeglites, et mitte üle viie, kui me hakkame ise segama. Ja ma arvan, et tuleb seen universaal On maitseainesegu, kus natukene vürtsi, mida annab pipart natukene sellist huvitavat eksootilisest, mida annab siis pune. Aroomisoola annab meile sellise natukese soolase maitse, samas kannab sibula maitsvat aroomi soolas. Ma kujutan ette, et kui perenaisel on olnud kiire ja midagi niisugust, eriti klient ei jõua teha siis üks variant, mis ta võtab, ta võtab külmkapist hakklihariiulilt või kapist paki makarone või, või nuudleid ja teeb sellest vormi. Kas hakkliha on maitsestatud sellega, mida te praegu välja pakkusid? Ta on minu arust täiesti sobib hakklihale, täiesti sobiv kanatoitudele täiesti sobib näiteks kas või hapukoorekastme maitsestamiseks, kusjuures noh, seal on maitseaineid, mis ühtlasi värvivad selle vormi ilusasti ära. Just paprika näiteks annab sellise punaka värvuse sinna kell nüüd maitseainete segamise kohta veel mingi hea õpetus või lugu üldse lõpetuseks öelda on, sest et tänasega me lõpetame maitseaine loot, järgmisest päevast alates räägime me teedest. Nii maitseainete, segude kui ka maitseainete suhtes. Soovitaksin Fanta aasiarikkust julgust. Jaa, panna oma pea tööle ja midagi huvitavat välja mõelda, sest see on ainult selline katsetamine ja, ja mängimine nende maitseainetega ja usun, et saate kindlasti huvitavaid ja eksootilisi toituses ja omalt poolt ja omast kogemusest lisaksin. Alustagem ettevaatlikult ja väikeste kogustega. Just nimelt. Ja hiljem võite lisada Ta kui tekib juba selline soov, midagi, tuli see vürtsika järgi, aga head maitsestamist.