Tere õhtust, kullakallis, kuula, rahvas, kõik on nii nagu peab ja olukord on täiesti kontrolli all. Algab raadio kahega veeleni, muusikasaade ei kellelegi maha ja kui see saade on alanud pisut kiir luuplikus tempos siis edaspidi võtame tempot veidi tasaseks ja veidi rahulikumal meelel ja lustilise, iroonilise ja vahva välismaise muusika saatel kulgeme tänase ei kellelegi tunni lõpuni. Mina olen teid, kus mets, meie äravalitud artist Trases ei kellelegi ma tunnis on välismaine artist. Head inimesed, kallid, ei kellelegi ma kuulajad, mis tahes keeles meile äsja ka kiiresti-kiiresti ei kõneldud, selle keele kõnelejad ei olnud pärit teps mitte Jaapanist, vaid ühelt teiselt saarelt niinimetatud saarelt, ühest New Yorgi linnaosast pin nimeks tõiku. Vabandust, Low ainet laenan hiphopi ja räpikeeli on peaaegu sama mis troll ainel, niisiis pikksaar ja tugev Saara, vähemasti teda esindavate hiphop artistide päris mitme põlvkonna poolest. Üks tuleb õlvkol. Millise põlvkonna, ütleme siis, et keskmise või vanema kooli esindajatest all tänase saate peaartist, neid on kolm, kolm on maagiline number ja heasoovlik õlled o täiesti hääd ennustav number. Vot selle koha pealt, mis puutub selle gruppimine, nimeks olnud, elas soul, karjääri algaastatesse. Me alustasime, alustame maagilise numbriga ning võime päris kindlasti kihla vedada, et see maagiline number on tõepoolest kolm. Kolm tundub tõepoolest olevat number maagiline ja aastaarv 1989 vähemalt hiphopi trupile elas soul, kes üht oma varasemat tuntumat iroonilist armsakest levi lugu nadi klamber laulis ka aasta armuline kolmesid, kui lepitaagoruslikult hakata numbri maagiat otsima, seda võib teha suuri ümber nende parimatelt päevadelt tegelikult hiljemgi leida üsna ohtrasti küll Hedal kujul, küll kombinatsioonides, sest elas õun, oli grupp kolmeliikmeline. Nostra Novjateist Master meis, kes 80.-te aastate lõpul kogu ilmamaa hiphop muusikas täiesti uut ilma tegid. Neid g3. Nende plaat ilmus aastal 1989 debüütplaat friifid ajel, Risingi üheksa pole teadagi midagi muud. Kolm korda kolm. Tõniset maagiline heasoovlik õnne toov võlu kestab nendega igavesti, sest friifid ajel Rising oli üks, mitte ainult, et suurepärasemaid debüütplaati kogu hiphopi dollaseks. Mitte väga pika ajaloo jooksul. Tundus, et populaarmuusikas ühtseks kaunimaid. Aga olgu, lähme kolmelisti kombinatsioonidega edasi aastasse 1996. Üheksa ja kuus, kolm, kaks korda kolm ja kaele kui hästi maagiliselt rõõmsameelselt kõlab tollest aastast pärit pala neelazaulilt kas tõesti nõnda kiirelt ja kaunilt nagu nende karjääri algaegadest. Võrrelgem, kes soovib? Kes? Ei ole. New Yorgi Longaylandi hiphopi trupp las sool viimati kuuldud palad kõik siiani selles saates kuuldud põrand nende esituses ja neid tuleb veel ja veel tuleb palasid nende kaasaegsetelt sugulastelt, sõpradelt, kõiki seniseid palad on pärit olnud aastast, mille arvud lõppevad, lõpevad kas lausa üheksa või kuuega. Suguste arvudega, mis kollega hästi jagunes. Kolme liikmeid elas soul hüljestest kolme kui maagilist numbrit juba ühes varasemas selles saates juba kuuldud läbi läinud palas märgik number 96. taastane neljanda albumist Leixis ilmudes oledki laaditaliberit viimati kuuldud. Lugugi lõiku. Ei olnud rahvas nende vastu, nõnda heasoovlik kriitikud nõnda aupaklikult kummardavad ja kogu hiphopi. Ütleme siis nii, et vanemad, nooremad generatsioonid ei pidanud neid ka. Tänan, nii eelisteks ja imetlusväärseteks nagu siis, kui läheb 89. aastal turule, tõid oma naha ja kunstilised oskused 29. aastal teilosoolide raadi friifid Haayen rohelisi ilmudes oli ka hiphopi, vanemaid, poliitilisi eestkõnelejaid, Pablikeneni põhine ideoloog, chakti nimetanud Elosooli. Oleks lootustandvaks ja tähelepanuäratavaks räpp tropiks üldse. Niisiis, seitse aastat hiljem Heneri albumit, hiljem tundust ela showl olevat tasapisi järgi järk-järgult iga järgneva plaadiga langenud järjest sügavamale ja sügavamale aru saama otu, mitte soosingu sügavustesse. Öeldakse, et mäletada, maksab kuidagi rohkem mäletada, maksab südameis kõige parem olnud ja me teeme väikse komplekti tila souli, kiidetud debüütplaadist lõiguti kolmest erinevast loost. Aga siis sellest suurepärasest trupist, kes tegelikult pole sugugi nii niivõrd maha käinud kui niivõrd muutunudki nagu kurjemad kiibitsejad arvavad. Tulevate aastate vältel ka pisut teistest külgedest vaateid, põikeid, kollisioone ja kaleidoskoopilisi miksisid nüüd aga, nagu lubatud, kolm jalga kõrge ja veel kerkimas ehk friifid. Kraasi elas souli debüütalbum kolmest erinevast küljest lühidasti pildistatuna. Nõnda siis kolmeküljeline väike pildistust Elasooliste nende debüütalbumist, friifid ain roheliseks, minule valawess nende esituses kaunisti mõnusa irooniaga räppida võõras olid Pothousin mail loom ehk mulgud minu muruvaibast. Sellised ökosõbralikud ökoteemalised, just nagu loodusearmastajad, lille ja lillede ja laste paitajad, tundasite elas, oli kolm liiget, post nõustraga, laavia päist, master Preisse olevat suurele hulgale. Nendele kellele Delosoolide lüüdi ilmumine 89. aastal oli ka meeldiv vaheldus räpi muus räiguses tolleaegses aga ta teisi ei viimati kuuldud palaski pidevalt korrati võib-olla et just nagu helistatigi väikseid oi, aga ta teisi ei oli, oli sõnum, imid, mulje ja muiste, mida telo souli puhul bändi enda suureks meelehärmiks edaski kiputi liialt visalt meeles pidama ja tarvitama ikka tagasivaatavalt nende minevikku ning järgnevate huntide puhul, rõhutades, et neist pole enam suurt asja ja need on tunduvalt igavamad, teistsuguseid ja üldse mitte nii naljakad ja vahvad nagu esimene eelistatum. Teisi kui niisugune tähendab inglise keeli omalgi mitmesuguseid asju, vähemalt kahte lille võib tema tähendanud nii kirik, kakart kui karikat ja hiphopi hipideks ehk räpilillelasteks nimetati Dela Souli 80.-te lõpus 90.-te alguses meelsasti teilosooli edasi ajalugu seisneski suuresti selles, et õpise katsus võib-olla asjatult, aga igal juhul kangekaelselt järjekindlalt tollest hiphopi hipide sildikesest, mida mitte ise nad polnud endale tegelikult külge kleepinud. Aga olgu, number kolm ja tema varjatud variandid ehk postid Roosi pragoidledaaviateist, Master Messi kõrvalid, ela soolis selles osas, mis nende muusikat, selle vormistust neid Scratch kogu seda külge puudutas ka neljas oluline liige nende produtsent prints pool, mees, kellel räpiajaloos oli olnud küllalt kaalukas koht juba sellise grupi laugustetas soovik liikmena kaheksandate aastate alguses produtsendile Londoni souli kui mitmete muude tegijatega ja veel ka grupi räpi supergrupi Lauzakureidides kuuludes olnud mitut moodi olulist osta anda. Võtame prints pooligi ära kuulata. Selles kuuldud loos oli suurepärase räpitrupid, elassoul kunagine lähedane koostööline, nende produtsent prints pool koos oma uuemate sõprade andis maagia tša brokina. Kuuldud lugu missilistas komprotseptiireni kõneles sellest, et küll kummi jõle see laua taha ei pääse. Oli prints koolil tehtud siis kolme peale nende kahe nimetatud mehe, mis maagia, chow rocki 86. aastal, kui räpitrupid võtsid kätte, hakkasid kõik headeks ning üllitasid heategevusliku kasseti Ameerika Slowly tullagi plaadi peale oli lasso, olidki teras, oli produtsent, prints pool aga oli 96. aastal, kui teilosooli neljas album ilmus tegelikult selle grupiga. Koostöö juba lõpetanudki. Entena surigi ei saanud, puudus teistsugustest sõpradest mitte ainult musta lahanistest ehk just nimelt mustanahalise muusika. Parimate traditsioonide järgi jääks pikenduseks selliste artistide nagu George Clintoni maal Mingei märikateks. Järeltulijatega elas souli nimetanud omal ajal Tähelepanuväärne neeger, kriitik, projekteit, selle kõrval leidustelosoolil valgetki sõpru ning ühed sõbrad olid pärit ei kuskilt mujalt kui Šotimaalt. Siinkohal 93. aasta Chasimentnaiti filmist inspireeritud ja seal filmis kasutatud muusikast koostatud plaadilt pärit pala ela Saurite tiinišanravilt üheskoos pala nimega foorum. Te kuulete muusikatundi ei kellelegi, mu väike äratus, võib-olla kulub ära kuulajalegi, aga päris tugev äratus ja raputus loomingulisest varjusurmast. Kulusärandilosoolile paljude kriitikute kuulajate vaade fänni tegi meelest umbes juba kust oli pärit viimanegi 93. aasta pala shourja tiinis mänglawi koos mängitud foolin. Sellegipoolest vaidles vastu mitmetele kurje manajatele tahaks tegija küll väita, et Elosool vaatamata oma päris kindlasti suurepärasele karjäärile algusele, kunstilises ja kommertslik kuskil mõttes ei, on täna nii väga midagi oma järgnevatel Ki plaatidel ning seisma aasta jooksul. Neli üllitatud kauamängivat on küll näidanud tila souli erinevatest külgedest ent mitte tingimata halvemas vormis kui nende alguspäevil. Aga kas siis maksab vaadata samas kontekstis, sest suur ei olnud päris üksik omataoline kaheksandate lõpuski. Ning tollel ajal Ameerika hiphopi oli mitmeid teisigi tegijaid, kes Tilosoolile sarnaselt olid oma väljenduslaadilt mitte nii räiged nagu enamus tolleaegsest räpitegijatest ja kiiresti reamiatest ning koodi afrotsentrilised ning oma mustadele õdedele-vendadele suhteliselt rahulikul ja sisendusjõulisel sellegipoolest toonil õpetussõnu, jagavaid, artiste, tema sooliga sarnaseid oli tollal mitmeid. Väike ülevaade tollest sõpruskonnast kuulusid muude hulgas selliseid grupid nagu Platšib, excuannied, flip, koolt, quest. Kõik nad alustasid 20.-te lõpul. Siin väike valik, väike, kolme keeruline kollaaž. Nende nimetatud gruppide erinevate aegade paladest. Alustab, pläksib. Kolm gruppi hiphopi, kunsti varasematest aegadest, ehki parad, kõik polnudki nii väga vanad. Viimati kuuldust tahab ole. Eelpool kuulduteni liikudes olid need kolm grupid, eks Klandvalt question kõik tena kellelegi artisti põhiesinejad, elassovi, kunagised kaasaegsed mõttekaaslased hingesugulased ja võib-olla ideoloogiliselt üsna samadel positsioonidel asunud artistid. Afroameerika artistid kahtlemata. Oli 91.-ks aastaks kaks aastat pärast oma suurepärase paljukiidetud debüütplaadi ilmumist jõudnud teisele albumini, mil nad tegid kõik endast, olenevad vabaneda tollest hiphopi, lillelastest, räpi, hipide, nende arvates teenimatult neile külge kleebitud siltidest. Ja nii nagu armastama ajakiri Q briti muusikamäge siin said ela showl liigagi hästi tolle kurva ülesandega hakkama. Selle saate tegema ennast küll mitte, sest vaat meil küll mitte hipindus Elosooli poolt, nii muusikas kui imidžist tehti kuulajale ja plaadi ümbrise vaatajale peaaegu et puust ette vähemasti keraamikast. Sest plaadikatlal oli asetatud pooleldi ümber lükatud lillepott, niisiis ei mingeid lillelapsi enam. Oli ikkagi vaat üks ütlemata väga tubli, ehkki naljad olid pisut nukramad, võib-olla pisut isegi küünilised, kindlasti veidi mõruvõitu, muusikaliselt lõida, pikk-pikk, plaat, ütlemata vaheldusrikas ja tegelikult hääl. Me võtame teda paljukirutud teist laatidelasoolilt aastast 91 nimeganud elas soulis teed valikuliselt, siin ei kellelegi moonud järgnevalt ära kuulata. Võib kahtlemata kuulaja küsida, et mitu korda võib ühes ja samas eikellegi oma saates ehk seesama esimene mängida üht ja sama oma lugu järjest vähemalt korda kaks või poolteist, viimati võis kuulda, sest elas sõõri lauldud õnn. Ei Hei, kõlas vähemasti kohese versioonis, nii tulles, millelt, mis oli neist esimene vahepealne? Ei, nii nagu ta kõlastele oli teisel ja palju siinotada albumil, ent õigupoolest hääl, helilaadiline elas soulis teed 91. aastal ning viimati natuke Houslikult hoogu saanuna ja rütmiliselt käiku vahetanuna. Mõni aasta hiljem miksituna eraldi raadiotarbeks ning too ring ring oli ka üks populaarsemaid palasid kommertslikult edukamaid singli lugusid, võib-olla ainuke edukas tollelt 91. aasta plaadilt elassoulised läinud. Aasta 93 jällegi kolmega lõppev maagilise numbriga terasooli jaoks tõi kaasa kolmanda kauamängiva mahlane steik. Sealt oli pärit, toob praegu jaapanikeelne kiire, kiire kõneline, imelikult kõlav räpi lõiknas ei kellelegi, ma alguses päris päris saate avaotsas. Ning nüüd me kuuleme sealt ära õht instrumentaalpala, kus soleerivaks artistiks ei olegi keegid, ela souli kolmikust ei master mess ei hoidnud Aabega postnud Aus, vaid hoopiski selline tegelane nagu suurepärane kõvera saksofonipillimängija masse paake. Mees, kes Trasooni portse kutsutute albumile mitmesse palas vajaliku kõlavärvi lisama ning selles loos Alpib, lõuin on maspark, on nagu öeldud, ainus solist, niisiis kadelosooli poolne kummardus musta muusika džässi, likele ja munadele. Hithoppil kui muusikalisel väljendusel kunstivormil kujundlikult öeldes kollaasilikult osavad näpud, kollaaži, kunstniku kohe vaim ning Frankensteini manipulatiivne mõistus Narvas, Briti kriitikud, Vosson, kirjutades 93. aastal sellest samast tänase nii kellelegi oma saate tänasega meeleni muusikatunni peaesineja Elazauri kolmandast albumist, millelt instrumentaalvoolav praegugi veel kellelegi eetrist kostab. Hiphop on ühteaegu, et kas traditsiooni lammutaja kujundaja samas muusikalise mälupuhastaja ja ajaloo taas eluste, seega traditsiooni ja ikooni lõhkumine. Traditsiooni lõhkumine on hiphopi isa ja ema nii-öelda ning elas saun, on hiphopi lihased, lapsed andekad, huvitavad ja hõlpu täis, arvas briti kriitik. Loss on mitmeid aastaid tagasi põhimõtteliselt andena suunanud andekad hiphopi. Lapsed huvitavad hõlpu täis nii tollel 93. aastal, eriti 29., aga tegelikult veel hilisemal rajal ning kuivõrd nad edasi kestavad, selles tratsiooni õhku asendamas kujundavas muusikas nimega räpp on võib-olla kõige enam nende otsustada. Mee kellelegi jätame nendega võib-olla jälle kuulmiseni, mine tea, ehk ostad neid siit eetrist kunagi veel teiega, head kuulajad, jääme jällenägemiseni, kui eikellegimaa ilmub taas Raadio kahe eetrisse meeleni muusikat mängima ja liikus need selle juurde kõnelema nädala pärast siiasamasse samal ajal.